Mullakaardi analüüs (1)

EESTI MAAÜLIKOOL
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Nimi
Mullakaart
Iseseisev töö
Juhendaja :
Tartu 2011
Mullastikukaardi analüüs
Tabel 1. Põllumassiivi nr 60055413269 mullastik
Mulla siffer
Lõimis
Huumus-horisondi tüsedus, cm
Kivisuse aste
Pindala, ha
Osatähtsus, %
Kr
r_3ls_1
20-25
4,7
43
Ko
v°_1ls_145/r_2ls_1
25
3,2
29
KI
v°_1?_2ls_170-80/r_2ls_1
23-26
2,8
25
Ko
v°_1ls_1/r_2ls_1
0,2
2
Ko
v°_1ls_140-60/r_3ls_1
25-28
0,1
1
Kokku
11
100
Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 60055413269 kohta.
Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga).
Mulla horisontide tüüpprofiilid
Koreserikas rähkmuld (Kr)- A-C või A-B-C. Huumushorisont ning lähtekivim, mille vahel on mõnikord ka sisseuhtehorisont.
Leostunud muld (Ko) – A-Bw-C. Huumushorisont, selle all metamorfne sisseuhtehorisont ja mulla lähtekivim.
Leetjas muld (KI) – A-El-Bt-C. Huumushorisont, selle all eluviaalhorisont, tekstuurne sisseuhte- e. illuviaalhorisont ja mulla lähtekivim.
Lõimisevalemid
Kr – Koreserikas rähkmuld
r_3ls_1 – tugevalt rähkne (sisaldus 20-30% mulla mahust) kerge liivsavi .
Ko – leostunud muld
v°_1ls_145/r_2ls_1 – nõrgalt raudkiviveeriseline (sisaldus 2-10% mulla mahust) kerge liivsavi tüsedusega 45 cm, selle all keskmiselt rähkne (sisaldus 10-20% mulla mahust) kerge liivsavi.
KI – leetjas muld
v°_1?_2ls_170-80/r_2ls_1 – nõrgalt (sisaldus 2-10% mulla mahust) ja keskmiselt (sisaldus 10-20% mulla mahust) raudkiviveeriseline (sisaldus 2-10% mulla mahust) kerge liivsavi tüsedusega 70-80 cm, mille all on keskmiselt rähkne kerge liivsavi.
v°_1ls_1/r_2ls_1 – nõrgalt raudkiviveeriseline (sisaldus 2-10% mulla mahust) kerge liivsavi, selle all keskmiselt rähkne (sisaldus 10-20% mulla mahust) kerge liivsavi.
v°_1ls_140-60/r_3ls_1 – nõrgalt raudkiviveeriseline kerge liivsavi tüsedusega 40-60 cm, selle all tugevalt rähkne (sisaldus 20-30% mulla mahust) kerge liivsavi.
Muldade omadused
Terve maa-ala on üles haritud põllumaa. Tasane reljeef ning väga korrapärane kuju.
Leostunud mullad
Kujunenud karbonaatsel mulla lähtekivimil, kuid savistumise käigus on karbonaadid ülemistest kihtidest leostunud. Kihisemine sügavamal kui 30 cm. Iseloomulik savistunud profiili olemasolu. Lähtekivimiks põhiliselt moreenid : valkjashall, kollakashall, kollakaspruun ja punakaspruun voi pruun (Kagu-Eesti) moreen, ka fluvioglatsiaalsed setted. Enamus kasutuses põllumaana. Metsa- sinilille kasvukohatüüp, salu ja sürjametsad. Looduslikud rohumaad pärisaru- ja sürjarohumaad. pH 6,5-7 põldudel, metsas 6,0-6,5. Veerežiim võrdlemisi stabiilne: ei kogune ülavett ega ulatu rippuvat kapillaarvett. Hasti õhustatud. Kevadel soojenemine keskmine.
Leetjad mullad
Karbonaatsel lahtekivimil kujunenud mullad, keemine sügavamal kui 60 cm. Profiilis eluviaalne horisont . Lähtekivimiks: kollakashall, kollakaspruun ja punakaspruun moreen. Metsad sinilille või sinilille-jänesekapsa kasvukohatüübis. Salu ja laanemetsad, kuusk , vähem mänd, kask ja haab. Rohumaad pärisaru- voi palurohumaad. pH 5,8-6,1, looduslikel 5,1-5,8.
Koreserikkad rähkmullad
On kujunenud valjkashallil rähkmoreenil. Asuvad nõrgalt lainjatel tasandikel, kus põhjavesi ei ole väga sügaval. Suur kivisus , kaltsifiilne taimkate Neutraalse lähedase (pHKCl 6,0-7,5) reaktsiooniga kergesti läbikuivavad. Nõgudes ka ajutiselt liigniisked. Hästi õhustatud, kiire soojenemine kevadel. Hea veeläbilaskvusega. Lageraie lubatud.
Muldade kasutussobivus
Leostunud mullad- Sobivad kõikide kultuuride kasvatamiseks. Harimiskindlad. Kergelt haritav muld. A agrorühm- head põllutüübilised haritavad maad.
Teravili 25-30 ts ha-1
Kartul 160-170 ts ha-1
Põldhein 30-35 ts-sü ha-1
Looduslikud rohumaad 10-14 ts kuiva heina ha
Leetjad mullad- Sobivad kõikidele kultuuridele. Harimiskindlad. Kergelt haritav muld.
A agrorühm- head põllutüübilised haritavad maad.
Teravili 25-30 ts ha-1
Kartul 160-170 ts ha-1
Põldhein 30-35 ts-sü ha-1
Looduslikud rohumaad 10-14 ts kuiva heina ha
Koreserikkad rähkmullad- suur osa põllustatud, kuid kannatavad suvel valdavalt põua all
Kõige paremini kasvavad mesikas ja lutsern. Halvemini lina. Ei sobi heintaimede kasvatamiseks.
Raskelt haritav muld ning piiratud harimiskindlusega muld. C agrorühm- rohumaatüübilised haritavad maad
Teravili õhematel 15-16 ts ha-1
Tüsedamatel 25-27 ts ha-1
Kartul õhematel 75-80 ts ha-1
Tüsedamatel 160-170 ts ha-1
Looduslikud rohumaad õhematel 5 ts ha-1
Tüsedamatel 11-12 ts ha-1
Boniteet
Leostunud mulla puistu boniteet 60 hp, koreserikkamatel ja kergema lõimisega 40-45 hp.
Koreserikka rähkmulla boniteet on õhematel muldadel umbes 25 hp, tüsedamatel umbes 50 hp sõltuvalt ka korese- ja huumussisaldusest. Kastikuloo kasvukohatüübi puistute boniteet on III-IV.
Põllumassiivi metsastamine
Koreserikka rähkmulla puurindesse tekib mänd, kuusk ja arukask . Põõsarinne tõenäoliselt sarapuust, kadakast, kuslapuust ja türnpuust. Kujunevad kastikuloo kasvukohatüübi puistud.
Võib metsastada, kuid metsad tuuleõnad, kuivas karbonaatses keskkonnas haigestuvad kergesti.
Sanitaar- ja hooldusraided on olulised, et vältida haigestumist ja putukate rüüstet.
Leostunud ja leetjate muldadega alale tekivad metsastumise korral algul lehtpuud hiljem domineerivad kuusk, vähem mänd ja arukask. Alusmets hõre kuni keskmise tihedusega. Need on parimad põllumaad ja üldjuhul ei peaks kuuluma metsastamisele.
Agromelioratiivsed võtted
Mullad on neutraalsed ja lupjamist ei vaja. Ei vaja ka kuivendamist. Koreserikka rähkmullaga pinnal võib teostada kivikorjamist.
Mulla osatähtsus Eesti maafondist
Rähkmullad hõlmavad 4,7% maafondist, 1,9% metsamaast, 9% põllumaast. Peamiselt Harjumaal , Läänemaal, Saaremaal ja Lääne-Virumaal, vähem Raplamaal ja Hiiumaal.
Leostunud mullad hõlmavad 4% kogu maafondist, 10% põllumaast. Peamiselt Järvamaal, Lääne-Virumaal ja Jõgevamaal.
Leetjad mullad hõlmavad 2% kogu maafondist ja 6% põllumaast, üles haritud 63%. Enamlevinud Järvamaal, Lääne-Virumaal, Jõgevamaal ja Viljandimaal.