Tähistused mullakaardil (1)

Tähistused mullakaardil
Piirid mullaliikide või erimite piirid ck - kiltkivirähk ø 1 ­10 cm erineva kivisuse või rähksuse astme, k - paekivid metsakõdu või huumusliku horisondi ø 10-20 cm tüsedusega muldade piir k° - raudkivid pk - paeplaadid ø üle 20 Mullad p - paas masiivne kivim KI - mulla nimetus ( siffer ) d - liivakivi Indeksid ja täiendavad märgid muldade sifrites lu - lubisetted tähendavad: "+", r, v, kb,k, pk, p, lu - karbonaatne (kihisev materjal) (g) - nõrk liigniiskus (KI(g) - s+40-70- savi, kihiseb 70 cm sügavuselt gleistumistunnustega leetjas muld ) e - nõrk erosioon (KIe ­ nõrgalt erodeeritud leetjas muld ) Koreselisust väljendatsakse astmetega alljärgnevalt: d - nõrk deluviaalsus (KId ­ nõrgalt deluviaalne r1 ... k°1 - nõrgalt koreseline, sisaldus 2 ­10 % mulla leetjas muld) mahust a - nõrk alluviaalsus (GIa - nõrgalt alluviaalne r2...k°2 - keskmiselt koreseline, sisaldus 10 ­ 20 % leetjas gleimuld ) mulla mahust n - nõrgkivi või ­ liiva esinemine (LGn ­ r3...k°3 - tugevasti koreseline, sisaldus 20 ­30 % nõrgkivihorisondiga leede -gleimuld) mulla mahust õ - õõtsiksoo (M'''õ ­ sügav õõtsik- r4...k°4 - väga tugevasti koreseline, sisaldus 30 ­ 50 madalsoomuld ) % mulla mahust je - keskmise või tugeva erosiooni tunnustega r5...k5 - väga tugevasti koreseline, sisaldus 50 - 70 (jäänuk) profiil looduslikul maal (LPje(2)) % mulla mahust al - allikalise veereziimiga muld (Goal) r....k° - kores , sisaldus üle 70 % mulla mahust f - rekultiveeritud huumushorisondiga muld kr, p, d, lu, pk - astmeid ei kasutata (Krf ­ rekultiveeritud huumushorisondiga koreserikas rähkmuld) Näited v - ajutiselt veealused mullad (Gov ­ ajutiselt sl - praktiliselt koresevaba saviliivmuld , korest veealune leostunud gleimuld alla 2 % mulla mahust - segatud pindmised horisondid ­ LI r3sl - tugevasti rähkne saviliiv , korese sisaldus 20- 22-25 - segatud huumushorisondid 30 % mulla mahust r - praktiliselt peenesevaba rähkmuld, korest Lõimis üle 70 % mulla mahust kr - kruus, kruusa sisaldus üle 50 % mulla (mulla peenes ) mahust l - liiv krsl - kruusakas saviliiv, kruusa sisaldus 10 ­ 30 pl - peenliiv (täiendina peenliivakas) % mulla mahust plsl ­ peenliivakas saviliiv Märkus: märk "m" lõimisevalemis viitab tsementeerunud sl - saviliiv kihi olemasolule tsl - tolmjas saviliiv Näide: v°2ls40 dk - liivakivirähk ls1 - r2lsm70 kerge liivsavi ls2 - keskmine liivsavi Kompleksid ls3 - raske liivsavi Kui kaheosalise kompleksi komponendid on eraldatud tls - tolmjas liivsavi semikooloniga, on teise komponendi osatähtsus 20-50 % s - savi Näide: Ko;Kog ls40 ; sl50 21 +33 32 Mulla kores r2ls ls 0 0 kr - kruus ø 0.1 ­ 1cm r - rähk Kui kaheosalise kompleksi teine komponent on sulgudes, on selle osatähtsus 10-20 % v - paeveeris Näide: Ko (Kog) ls2 (sl ) LP v° - raudkiviveeris ø 1 ­ 10 cm 25-30 (15-20) kb - klibu Kui kompleksis on üle kahe komponendi, siis esitatakse Turba ja metsakõdu lagunemisastmed nende osatähtsus protsentides. 1. ­ halvasti lagunenud (alla 20 %) Näide LP 50 % 2. ­ keskmiselt lagunenud (20-40 % ) KI 30 % 3. ­ hästi lagunenud (üle 40 % )' GI 20 % Mullaerimite kompleksi korral tähendavad semikooloniga t3 45 või t3 50-6 turbahorisondi tüsedus eraldatud lõimisevalemid nende kuulumist mõlema turba lagunemise aste mullaliigi juurde: turbahorisondi tüsedus Näide: LP;LPg ehk LP LPg sl50; ls sl50; ls ls t3 15 või t3 15-20 ls ls th2 th2-5 toorhuumusliku horisondi tüsedus
...semikoolonita lõimisevalemid aga nende kuulumist ühe erineva lagunemisastmega mullaliigi juurde: kõduhorisondi tüsedused Näide: LP; Ko 2-51 +32 kõdu lagunemisastmed sl50 ls30 -60 5 ls rls huumushorisondi tüsedus (sulgudes märgituna viitab katkendlikule ja ebaselgele väljakujunemisele) Lõimisevalem ja mulla uurimissügavus Kui mulla uurimissügavus on kaardil tähistamata, uuriti Turvastunud metsamuldadel tähistatakse mitmekihilise muld 1m sügavuseni: kõdu korral viimane kiht turbana: Näide: sl t2 kõduhorisondi tüsedus turba lagunemisaste Üle ja alla 1m uurimissügavuse korral on kaardile 2-5 1 +t2 20 turbahorisondi tüsedus märgitud tegelik uurimissügavus cm-tes th 5 Näide: l 160 r4ls 70 t3 130 toorhuumusliku horisondi tüsedus
Kui mulla lõimis uuritud sügavuses muutub, näidatakse 0 kõduhorisont puudub pealmise lõimisekihi (kihtide) valdav tüsedus vahemikuna 15 või ühe arvuga cm-tes 2-51 +32 huumus - või toorhuumuslik horisont Näide: liiv90 v°2ls40-60 0 puudub ls r3ls Lõimisevalemis on huumus (toorhuumuslik )horisont ja sl40-60 valdav tüseduse vahemik turvastunud mulla turbahorisont arvestatud sellele liiv20 valdav keskmine tüsedus järgneva lõimisekihi sisse v.a. väga tugevasti koreseline ls materjal ( r, v, kb, ) ja paas ning lubisetted
Kolme ja enamakihilise lõimise korral märgitakse Kallakus ja erosioon viimasele uuritud kihile sulgudes juurde lasumissügavus cm-tes, kui see ei selgu lõimisekihtide tähistustest Kallakuse astmetähistus Erosiooni Kallakuse Tähistus või Näide: sl40-60 sl30-50 vahemikud kaardil erosiooniohu ls10-30 ls20 -40 kraadides tingmärgiga indeksiga (näide) aste rls(70-90) +ls (60-80) 0-3 puudub puudub Ko puudub Turba tähistamisel näidatakse erineva lagunemisastmega 3-5 (1) Ko(1) nõrk turbakihtide valdav tüsedus keskmisena või intervallina 5-10 (2) Ko(2) keskmine cm-tes Näide: t1 20 t3 140 t240-60 10-20 (3) Ko(3) tugev t2 30-60 t330 t3 s Üle 20 (4) Ko(4) tugev
Huumuslikud ja turbahorisondid ning Looduslikel maadel tähistatakse erodeeritud mullad je-ga, koos vastava kalde näitamisega ­ Koje(3) metsakõdu Erosiooniaste ei sõltu ainuüksi kallakusest, olles 15 või 20-25 huumushorisondi tüsedus viimasega üldjuhul siiski tugevas seoses. Juhul, kui th 15 või th 15-20 toorhuumusliku horisondi tüsedus haritaval maal ei lange erosiooni aste kaldega kokku, t turvas tähistatakse mõlemad. Näide: E2I (3) ­ keskmiselt erodeeritud leetunud muld kolmanda astme kallakul (10-20° ) Erinev huumushorisondi tüsedus haritaval ja looduslikul maal kõlvikute vaheldumisel mullakontuuris: E3I (2) ­ tugevasti erodeeritud leetunud muld teise astme ( 5-10°) kallakul Huumushorisont haritaval maal Märkus: Mõnedel mullastiku kaardi osadel on eraldamata liivsavi astmed (ls1 jals2), kaardil on sel juhul: Näide: 20-25/ th 15-20 ls - liivsavi (ls1 ja ls2) Huumushorisont looduslikul maal ls3 on liidetud saviga. Pindmise kihi (30 cm) kivisus (suurkivisus, kivid üle 20 cm Ø ) Märkused rähksuse ja veeriselisuse astmed on indeksina: r1; r2 Kivisuse aste Kivide maht m³/ha v1; v2 I 2-5 v01 ... v02 jne
II 5-20 turba lagunemisastmed on indeksitena: t3; t2; t1 jne III 20-50 IV 50-100 kõdu lagunemisastmete on indeksitena: 2-51+32 jne V 100-200 VI 200-500 liivsavi astmed on indeksitena ls1; ls2 ... ls3 VII 500-1000 VIII Üle 1000
Kivide suurusgrupid 1 Kivid Ø 20-40 cm 2 Kivid Ø 40-100 cm 3 Kivid Ø üle 100 cm
Näide: II² kivide suurusgrupp kivisuse aste
II² kivisus haritaval maal III kivisus looduslikul maal
Muud tingmärgid
Järsak suhtelise kõrgusega üle 2m
Järsak suhtelise kõrgusega 1-2m
Tarnalomp
Allikas
Kurisu
Songermaa
Jäärak
Soovitav mullaandmestiku paigutus mullakontuuris: III L LkI 25-30 või 21+22 10-15 v°2sl 70 ls2 liiv 200