MULLASTIKUKAARDI ANALÜÜS

Vassina, julia

MULLASTIKUKAARDI ANALÜÜS (0)

Eesti Maaülikool - Maateadus - Mullateadus

5 VÄGA HEA

Eesti Maaülikool
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Mullateaduse osakond
MULLASTIKUKAARDI ANALÜÜS
Mullateaduse iseseisev töö
Koostaja: Julia Vassina(KK1)
Juhendaja : Kaire Rannik
Tartu 2018
SISUKORD
SISUKORD
2
SISSEJUHATUS
3
1. PÕLLUMASSIIVI ÜLDANDMED
4
2. ÜLEVAADE PÕLLUMASSIIVI MULLASTIKUST
5
3. PÕLLUMASSIIVI MULLASTIKU ANALÜÜS
6
3.1 Rähkmulld
6
3.2 Gleimulld
6
3.2.1 Gleistunud rähkmullad – Kg
7
3.3 Koreserikas rähkmuld
7
KOKKUVÕTE
8
KASUTATUD KIRJANDUS
9
SISSEJUHATUS
Antud töö eesmärgiks on teha põllumasiivi analüüs ning järeldused selle sobivuseks ja
kasvupotentsiaalideks. Selles töös on analüüsitava põllumassiivi number 42446979424. See asub
Saare maakonnas , Saaremaa valas ,Kõljala külas.
Töös on kirjeldatud antud põllu mullatüübid, antud tabelina nende sifrid, lõimised, boniteedid,
huumuskihi paksused, kivisuse astmed ja pindalad . Samuti on ära toodud taimestik , mis antud
mullatüüpidel end kõige paremini tunneks ning mille kasvatamine sellel alal kõige rohkem ära
tasuks.
Kasutatud on kõrgkooli õpikut “ Mullateadus ” ning ka geoportaali kodulehte

PÕLLUMASSIIVI ÜLDANDMED
Põld paikneb Saare maakonnas, Saaremaa valas,Kõljala külas.. Põllumassiivi pindala on kokku
10.36ha.
Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 42446979424 kohta. Põllumassiivi kontuur
punase joonega.
Põld on kolmnurkse kujuga, millest oleks nagu parempoolsest äärest ringi taoline kujutis ära
lõigatud (joonis 1).
2. ÜLEVAADE PÕLLUMASSIIVI MULLASTIKUST
Antud põllumassiivil on kolm erinevat mullahorisonti. (Tabel 1.)
Mulla
siffer
Lõimisevalem
Lõimis
Huumushorisondi
tüsedus,
cm
Kivisuse
aste
Pindala, ha
Osatähtsus,
K
v₂ls₁;krls₁25/v₂-₃kr
22-27
II
6,1
48
Kg
v₁ls₁28/v₂ls₁
r1ls /r2ls
1,88
50
Kr
v₃ls₁18-23/v₃-₄kr
r3ls/r3l
18-23
III
2,38
38
Tabel 1. Põllumassiivi nr 60055413269 mullastik.
Märkused [3]:

K -tähendab, et tegemist on Rähkmullaga

Kg- tähendab, et tegemist on Gleistunud rähkmullaga

Kr- tähendab, et tegemist on Koreserikas rähkmullaga

v- tegemist on veerisega

ls1 -tegemist on kerge liivsaviga

kr-tegemis on ruusiga

r1- tegemist on nõrgalt rähkse mullaga.

r3- tegemist on tugevasti rähkse mullaga

l-tegemis on liivaga

Kivisuse aste II tähendab, kivide läbimõõduga üle 20cm maht on 30 sentimeetrises pindmises kihis 2-5m³/ha.

Kivisuse aste III tähendab, kivide läbimõõduga üle 20cm maht on 30 sentimeetrises pindmises kihis 5-20m³/ha.
Rähkmullaga (K)- A-B-C. Rähkmullas on rohkesti (20–50% või enam) karbonaatsete kivimite murendi teravakandilisi osiseid. Rähkmullaks nimetatakse tihti ka neid muldi, mille koreselise murendi servad on ümardunud (tegelikult on see veeris - või klibumuld). [4]
Rähkmulla lõimise valem, v₂ls₁;krls₁25/v₂-₃kr ₁, näitab, et 25 sentimeetrit on veerisega1 ja kerge liivsaviga ning sellele järgnevad kruus ja kerge liivsavi
Gleistunud rähkmulld (Kg)- A-BCg-Cg Hapnikuvaeses ehk vee ülekülluse tingimustes sinakas - või rohekashallikate laikude ja kihtide teke. Orgaanilise aine muundumiseks vajalik hapnik võetakse mineraalühenditest ning moodustuvad erinevad raudoksiidi ühendid. [1]
Gleistunud rähkmulld lõimise valem v₁ls₁28/v₂ls₁, näitab, et 28 sentimeetrit on veerisega1 ja liivsaviga ning sellele järgneb veeris2 ja. kerge liivsav
Koreserikas rähkmuld (Kr)- A-Bw-C. Huumushorisondile järgneb tuleb metamorfne
sisseuhtehorisont ning lähtekivim. [3]
Koreserikka rähkmulla lõimisevalem v₃ls₁18-23/v₃-₄kr, näitab, et tugevasti verise ja rähkset liivsaviga on 18-23 sentimeetrit ja sellele järgneb veris koos kuusaga.
3. PÕLLUMASSIIVI MULLASTIKU ANALÜÜS
3.1 Rähkmulld
Järgmine suur osa põllust on kaetud rähkmullaga, mille šiffer on K. Rähkmuld on kujunenud koreserikkal rähk-ja veerismoreenil,rannaklibul või konkreselisel fluvioglatsiaalsel settle.Nad on tugevasti korbonaatsed( keemine kõrgemal kuni 30cm) , kuid mullaprofiil on õhke ja vähe arenenud.Rähkmulla kui tüüpilise rähkmuldade esindaja kores on karbonaatne teravaservaline materjal (teisaldatud ja sorteeritud,kihiline) ning klibimulla kores ümardunud ja lapik (rannavallid). [6]
Põlluna kasutamisel on rähkmuldade haritavus otseselt seotud korese hulga ja kujuga.Kõige rohkem takistab harimist rähk oma teravaservalisuse tõttu.Raskesti on haritavad väga õhukesed koreserikkad rähk-,veeris-,klibumuldade,mis oleks õigem jätta looduslikku olekusse.Rähkmuldade põuakartlikkuse tõttu tulleb mullaharimine ja külv teha esimesel võimalusel,et maaksimaalselt ära kasutada kevadist mullaniiskust. Soobib nii põlluna,rohumaana kui ka metsamaana. [6]
3.2 Gleistmullaga
Gleimuld on alaliselt liignisked mullad,mille ülemine horisont on toorhuumuslik ja/või maapinnal lasub alla 10cm tühsedusega turbaharisont. Mullaprofiil on tugevasti gleistunud: selles on kas G-horisont või liithorisont,mis sisaldab ka G-horisont. [6]

Kui gleimulla arengut ei mõju nüüdisaegsed geoloogilised protsessid ja lullamineraalne osa ei ole mullatekke mõjul deferenseerunud,siis on tegu kas paealsete,rähksete, küllastunud või küllastumata gleimuldadega
Kui gleimulla arengut ei mõju nüüdisaegsed geoloogilised protsessid ja lullamineraalne osa ei ole mullatekke mõjul deferenseerunud,siis on tegu kas

leastunud,leetjate,nääiveetunud,leetunud või leede -gleimuldadega.

Kui gleimulla arengut mõjutavad perioodilised üleujutused ja uute setete kuhjumine ,siis on tegu kas jõe, oja või järve tulvaveest mõjutatud lammi -gleimuldadega,rannikul asuvate mereveega üleujutatavate sooldunud gleimuldadega.
Kui gleimulla arengut mõjutavad ajutise aju-või lumesulamisvee mõhul mulla erosioonil vaabanenud mullaosakeste kuhjumine alaliselt liigniiskele mullale,siis on tegu deluviaalne-ehk pealeuhte-gleimuldadega. [6]

3.2.1Gleistunud rähkmullad – Kg
Järgmine suur osa põllust on kaetud gleistunud rähkmullaga, mille šiffer on Kg. Profiili ehituselt sarnased vastavate automorfsete muldadega, erinedes viimastest ajutiselt esineva liigniiskuse poolest. Olulisemaks erinevuseks on gleistumistunnuste, s.o. roostevärvi täpikeste ja väiksemate sinakashallide laikude esinemine huumushorisondile järgnevates horisontides. Huumushorisont on parasniisketest tumedama värvusega. Mullaprofiil koosneb tavaliselt A-BCg-Cg või A-BCg-M horisontidest, kusjuures pae esinemisel on selle sügavus üle 30 cm. .
Gleistunud paepealsed mullad moodustavad kogu maast alla 0,5%, põllumaadel tavaliselt ei leidu.Gleistunud rähtmuldi on ca 1,6% mast ja 2,1% põllumaast [2]
3.3 Koreserikka rähkmullaga
Järgmine suur osa põllust on kaetud koreserikka rähkmullaga, mille šiffer on Kr. Selle mulla
iseloomulikuks tunnuseks on see, et keemine toimub enne 30 sentimeetrit. Tegemist on
karbonaatsel koreselistel setetel kujunenud koreserikka mullaga. Põllumaaks haritud koreserikkal rähkmullal on huumussisaldus väiksem kui samatüüpi mullal, kus kasvaks mets.. Metsakasvukohatüübiks on antud juhul leesikaloo tüüp. Looduslikust rohumaatüübist esineks seal kuivad loorohumaad. Sellelt alalt peaks tegema kivide ära korjamist, et põldu oleks lihtsam harida. [6]
KOKKUVÕTE
Põld paikneb Saare maakonnas, Saaremaa valas,Kõljala külas, on suhteliselt suur osa
kaetud Eestimaa viljakaimate muldadega. See annab võimaluse, sellel põllul kasvatada
põhimõtteliselt kõike, sest see sobib väga paljude taimede kasvukeskkonnaks.
Koreserikka rähkmullaga, rähkmuld ,ja gleistunud muld on ideaalsed põllumaa mullad, aga koreserikas rähkmuld on rohkemsobilik rohumaale või metsale , sest kivisus on siiski suhteliselt suur. Kui antud alal oleks mets, oleks see suure tõenäosusega sinillille,lubjakaloo ja naadi
KASUTATUD KIRJANDUS
1. http://www.tlu.ee/~katzz/soils/soil_info.html
2. Maa-ameti geportaal. Mullastiku kaart. Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardiseletuskiri. (viimati muudetud 11.12.2009). [ veebileht ]
https://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullakaardi_seletuskiri.pdf
3. Maa-ameti geoportaal. Mullastiku kaart. Tähistused mullakaardil . (viimati muudetud
11.12.2009). [veebileht]
https://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullalegend.pdf?t=20091211092214
4. Eesti entsüklopeedia. Eesti mullad. Rähtmuld. (viimati muudetud 2009) [veebileht]
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/r%C3%A4hkmuld2

5. Eesti muldadest põllumehele

6. Astover , A., Kõlli, R., Roostalu, H., Reintam, E., Leedu, E. (2012). Mullateadus: Õpik

kõrgkoolidele. Tartu: Eesti Maaülikool. 486 lk.
10

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk · .docx · 41 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-06-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

41 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

julia Vassina Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Mullastikukaardi analüüs

...................................................................................11 KOKKUVÕTE........................................................................................................................12 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................... .........13 2 SISSEJUHATUS Antud töö eesmärgiks on teha põllumassiivi analüüs ja järeldused selle sobivuseks ning kasvupotensiaalideks. Selles töös analüüsitakse põllumassiivi nr 64848207797, mis asub Tartu maakonnas, Tartu vallas, Kämara külas. Töös on kirjeldatud antud põllumassiivi mullastik, antud tabelina nende šifrid, lõimised, huumushorisondi tüsedused, kivisuse astmed, pindalad ja osatähtsused. Samuti on välja toodud, mis taimestik antud mullatüübil kõige paremini kasvaks.

Kategoriseerimata

odt

Põllumassiivi alanüüs mullastiku kaardil

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi Põllumassiivi 42648298604 mullastikukaardi analüüs Mullateaduse iseseisevtöö Mullateadus Juhendaja: … Tartu 2015 Sisukord Table of Contents Põllumassiivil olevad mullad................................................................................... 3 Suurema osatähtsusega muldade tüüpprofiil......................................................... 5 Muldade omadused.............................................

Mullateaduse alused

docx

Mullakaardi analüüs

EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Mullakaardi analüüs Iseseisev töö Juhendaja: Tartu 2018 Sisukord 1. Mullakaardi analüüs...............................................................................................3 2. Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid koos selgitustega.............................................................................................................5 3. Muldade omadused................................................................................................6 4. Hinnang kasutussobivusele.........................

Põllumajandus

odt

MULLASTIKUKAARDI ANALÜÜS

EESTI MAAÜLIKOOL Iseseisev töö MULLASTIKUKAARDI ANALÜÜS Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu 2016 Tabel 1. Põllumassiivi nr. 42648298604 mullastik Mulla Lõimis Huumushori Kivisuse Pindala, Osatähtsus, siffer -sondi aste m² % tüsedus, cm Kr r_2ls_1 20 - 1926.42 1.6 Kr r_3ls_125/k 20 - 15484.14 12.8

Mullateadus

pdf

Mullastikukaardi analu�u�s

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Mullastikukaardi analüüs Iseseisev töö Tartu 2020 Sisukord Põllumassiivi asukoht 3 Põllumassiivi nr. 63253619700 mullastik 4 Šifrite ja lõimisevalemite seletused 4 Suurima osatähtsusega mulla liikide horisontide tüüpprofiil ja selle selgitus 5 Põllul esinevate muldade omaduste, viljakuse, kontrastsuse ja põllu kuju iseloomustus 6 Hinnang kasutussobivusele 9

Mullateaduse alused

docx

Mullastiku kaardi analüüs

EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Mullastikukaardi analüüs Iseseisev töö Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu 2016 Mullakaardi analüüs Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 59955772353 kohta. Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga) 2 Tabel 1. Põllumassiivi nr. 59955772353 mullastik Mulla Lõimis Huumushoris Kivisuse Pindala Osatähtsu šiffer ondi tüsedus aste (ha) s (%) (cm)

Mullateadus

doc

Mullastikukaardi analüüs

.......................8 1.8. Agromelioratiivsed võtted............................................................................9 1.9. Mulla osatähtsus Eesti maafondist...............................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................ 10 2 1. ANALÜÜS 1.1. Tabel ja joonised Tabel 1. Põllumassiivi nr: 64648378481 mullastik. Mulla Lõimis Huumus- Kivisuse Pindala Osatähtsus šiffer horisondi aste tüsedus, cm KIg k°_1ls_260/v_2ls_2 20-27 9,49 ha 34,9% KIg v°_1sl 25 0,41 ha 1,5% KIg v°_2ls_270/v_2ls_3 23 1,63 ha 6,0%

Mullateaduse alused

docx

Mullastikukaardi analüüs

EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Mullastikukaardi analüüs õppeaines PK.0711 Iseseisev töö Koostaja: Juhendaja: Tartu 2017 SISUKORD Väljavõte mullakaardist ja põllu asendiplaanist Eesti kontuuril...............................3 Põllumassiivi nr. 65247463014 mullastik................................................................4 Mulla siffer.............................................................................................................. 4 Lõimis..................................................................................................................... 4 Pindala, ha.............................................................................................................. 4 Sifrite ja lõimisevalemite seletused...................

Mullateadus

Rohkem sarnaseid

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk