Mullastiku kaardi analüüs (0)

EESTI MAAÜLIKOOL
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Mullastikukaardi analüüs
Iseseisev töö
Juhendaja : Avo Toomsoo
Tartu 2016
Mullakaardi analüüs
Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 59955772353 kohta.
Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga )
Tabel 1. Põllumassiivi nr. 59955772353 mullastik
Mulla šiffer
Lõimis
Huumushorisondi tüsedus (cm)
Kivisuse aste
Pindala (ha)
Osatähtsus (%)
K
r_2ls1_30/r_3ls
25
0,89
9,4
K
r_2ls/r_3ls
0,08
0,8
KI
V0_1ls1_90/r_2ls
24
0,55
5,8
KI
v0_1ls1_60-90/r_3;_2ls
25-30
I
2,80
29,5
Kr
rls
0,05
0,5
Ko
v0_1ls1_40-70/r_3;_2ls_1
25-30
I
5,12
54
Kokku: 9,49 ha 100 %
K – keskmise sügavusega rähkmuld
KI – leetjas muld
Kr – koreserikas õhuke rähkmuld
Ko – Leostunud muld
v0 – raudkivi veeris
ls – liivsavi
r – rähk
r_2ls1_30/r_3ls – keskmiselt rähkne 30 cm tüsedune kerge liivsavi/ tugevasti rähkne liivsavi
r_2ls/r_3ls – keskmiselt rähkne liivsavi/ tugevasti rähkne liivsavi
V0_1ls1_90/r_2ls – nõrgalt raudkivine 90 cm tüsedune kerge liivsavi/ keskmiselt rähkne liivsavi
v0_1ls1_60-90/r_3;_2ls – nõrgalt raudkivine 60-90 cm tüsedune kerge liivsavi/ tugevasti; keskmiselt rähkne liivsavi
rls – rähkne liivsavi
v0_1ls1_40-70/r_3;_2ls_1 – nõrgalt raudkivine 40-70 cm tüsedune kerge liivsavi/ tugevasti: keskmiselt rähkne kerge liivsavi
Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid koos selgitustega
Ko tüüpprofiil: A-Bw-C
A - huumushorisont
Bw – metamorfne sisseuhtehorisont
C – mulla lähtekivim
KI tüüpprofiil: A-El-Bt-C
A - huumushorisont
El – lessiveerunud horisont
Bt – tekstuurne sisseuhte- ehk illuviaalhorisont
C - lähtekivim
K tüüpprofiil: A-C; A-C-R; A-BC-C; A-Bw-C
A – huumushorisont
R – aluskivim
BC – ülemineku horisont
Bw – metamorfne sisseuhtehorisont
C - lähtekivim
Muldade omadused
Antud põllumassiiv on pikliku suhteliselt korrapärase kujuga.
Rähkmullad – K
Rähkmullad on karbonaatsel rähk- või veerismoreenil, rannaklibul või koreselistel fluvioglatsiaalsetel setetel kujunenud koreserikkad mullad , mida iseloomustab tugev karbonaatsus ( keemine kõrgemal kui 30 cm), suur kivisus ja lühike mullaprofiil. Osa nendest muldadest võib kevadeti ja sügiseti lühiaegselt liigniiskuse all kannatada ning sademetevaesel perioodil põuakartlik olla. ( Mullateadus 2012)
Leetjas muld – KI
Leetjad mullad on karbonaatsel lähtekivimil kujunenud mullad, mille profiilis esineb selgelt väljakujunenud lessiveerunud horisont (El). Keemine esineb nende profiilis enamasti Bt- või BC- horisondis ehk sügavusvahemikus 60-90 cm. Eluviaalsest horisondist on savi- ja tolmuosakesed osaliselt ümber paigutatud järgnevasse tekstuursesse sisseuhtehorisonti. (Mullateadus 2012)
Leostunud muld – Ko
Leostunud mullad on kujunenud tugevasti karbonaatsetel (rähksel) lähtekivimil ja nende pindmine osa on vähemalt 30 cm tüseduselt vabadest karbonaatidest leostunud. Keemine algab neil muldadel kas Bw- või BC- horisondist, tavaliselt 30-60 cm sügavusel. Leostunud muldadele on iseloomulik pruuni savistunud horisondi (Bw) esinemine huumushorisondi ja lähtekivimi vahel. (Mullateadus 2012)
Hinnang kasutussobivusele
Rähkmuldade (K) viljakus kõigub suurtes piirides. Nende muldade hulka kuuluvad ühed kõige halvema viljakusega automorfsed mullad, aga ka ühed viljakaimad mullad. Põlluna kasutamisel on rähkmuldade haritavus otseselt seotud korese hulga ja kujuga. Kõige rohkem takistab harimist rähk oma teravaservalisuse tõttu. Raskesti on haritavad väga õhukesed koreserikkad rähk-, veeris- ja klibumullad, mis oleks õigem jätta looduslikku olekusse. Rähkmuldade põuakartlikkuse tõttu tuleb mullaharimine ja külv teha esimesel võimalusel, et maksimaalselt ära kasutada kevadist mullaniiskust. Rähksed, veeriselised ja klibused mullad sobivad kõige paremini tugeva ja sügavale ulatuva juurestikuga kultuuridele (lutsern, mesikas) ning ökonoomsetele veekasutajatele ( oder , rukis). (Mullateadus 2012)
Leostunud mullad (Ko) on head põllumullad ja sobivad intensiivseks kasutamiseks. Põllumajanduskultuuride saagikust võib piirata vee vähesus teatud kuudel või aastatel ja puuduliku väetamise korral ka väike toitainesisaldus. Leostunud mullad on ühtviisi sobivad kõikide kultuuride kasvatamiseks. Nende saagikus sõltub põhiliselt väetamisest ja agrotehnikast ning sademete hulgast ja jaotusest vegetatsiooniperioodil. Tänu suhteliselt vastupidavale struktuursusele on leostunud mullad harimiskindlad. Tasastel või nõrgalt kallakulistel aladel on leostunud mullad normaalselt haritavad ehk universaalse kasutussobivusega. Vaid leostunud liiv- ja savimuldi, mida esineb piiratult , peetakse keskmiselt haritavateks muldadeks. (Mullateadus 2012)
Leetjad mullad (KI) on head põllumullad ja sobivad intensiivseks kasutamiseks. Nad on ühtviisi sobivad kõikide kultuuride kasvatamiseks. Leetjate muldade viljakus on tingitud nende taimekasvuks parajast nõrgalt happelisest reaktsioonist, optimaalsest huumusesisaldusest, soodsast veemahutavusest ja heast läbilaskvusest. Põllumajanduskultuuride saagikust piirab puuduliku väetamise korral väike toitainesisaldus. Leetjad mullad on suhteliselt harimiskindlad ja universaalse kasutussobivusega. Vaid leetjate liiv- ja savimuldade haritavus on alla keskmise. Suuremat tähelepanu tuleks pöörata nende muldade huumusesisaldusele, et see ei langeks alla mullaliigile omast optimaalset taset. Leetjatel muldadel kujunenud looduslikud rohumaad on hea tallamiskindlusega ja keskmise söödaväärtusega ning sobivad nii karjatamiseks kui ka niitmiseks. (Mullateadus 2012)
Põllumassiivi metsastamine
Antud põllumassiivil esineb karbonaatseid muldi, seega sobib see männi kasvuks. Mänd talub äärmuslikke kasvutingimusi – väga kuivi ja märgi, väga happelisi j aka leeliselisi väheviljakaid muldi.
Agromelioratiivsete võtete kasutamine
Kaardil on märgitud kivisuse astmeks I, seega ala võib vajada kivide koristust.
Boniteedi määramine
K – 62 hindepunkti
KI – 59 hindepunkti
KI – 72 hindepunkti
Ko – 66 hindepunkti
Enamlevinud mulla osatähtsus
Leostunud muldade (Ko) peamine levikuala on Kesk- Eesti, täpsemalt Pandivere kõrgustik ja sellest lõuna poole jäävad piirkonnad. Seega on neid kõige rohkem Lääne- Virumaal, Järvamaal ja Jõgevamaal. Põllumaast moodustavad leostunud mullad suurima osa Rakke (56%) ja Järva- Jaani (43%) ümbruses. (Mullateadus 2012)
Leostunud (Ko) ja leetjaid (Kl) muldi on Eestis kokku 6,6% ja haritavatel maadel 16%.
Kasutatud materjalid

Maa-ameti kaardiserver X-GIS [WWW] http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis

Alar Astover , Eesti mullastik ja muldade kasutussobivus [WWW] http://www.eau.ee/~tamm/Mullateadus/Mulla%20lisa%20failid/Eesti-mullastik.pdf

Alar Astover (2012) Mullateadus, Tartu: Eesti Maaülikool

A. Astover, E. Reintam , E.Leedu, R. Kõlli (2013) Muldade väliuurimine, Tartu: Eesti Maaülikool