Muldkate (0)

MULDKATE ; Eesti muldade teket ja arengut mõjutavad taimekooslused , lähtekivim( sete või aluspõjakivim, milles muld on tekkinud) ja veeolud . Tänapäeval ka inimtegevus. Põllumuldade omadused muutuvad loodusliku taimkatte hävimise, harimise ,väetamise ja eriti kuivenduse tulemusel. Eest muldkatet iseloomustab:1)muldade mitmekesisus , mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest.2)soo-jasoostunud muldade suur osatähtsus3)kubjarikaste muldade rohkus , eriti Põhja- ja Lääne-Eestis.4)muldade kivisus . Mulla ehituse määrab mullalõimis e. Mulla mehaaniline koostis.Lõimis näitab, kui suur on erisuuruste osakeste protsenntuaalne hulk mullas ja lähtekivimis. Eristatakse nt. Kruusa (,iööapsakeste läbimõõt 1-10mm. Mullaprofiil on mullahorisantide-erineva tiheduse,värvuse ja omadusega mullakihtide-läbilõige.Eestis eristatakse kümmekond mullatüüpe,mis erinevad üksteisest oma leviku, kujunemise ehituse,omaduste ning kasutusviisi poolest.Eestile on iseloomulikud(2) Paepealsed mullad (randsiinad)levivad põhja- ja Lääne-Eestis, kus lubjakividest aluspõhi on maapinna lähedal. Need on väga õhukesed kõrge huumuse- ja toiteainesisaldusega,kuid väga kivised ja põuatunflikud.Sp. tahetakse neid säilitada loodusliku taimkatte all ja põldudeks mitte harida. Rähkmullad Põ & Lõ-E peaaladel mida katab maksem mofddnihorisont. Iseloomulik on kõrge huumuse-,toitaine ja teravaservalise peamurendi(räha)sisaldus.Kohtades, kus on säilinud looduslik taimkate , levivad neil liigirikkad puisniidud & salumetsad . Pruunmullad esin. Kesk-E&Pandivere kõrvustiku moreentasandikel.Koostiselt&ehituselt E kõige paremad põllumullad.Kus on säil.looduslik talmkate,levi.liigirikkad puisniidud&salumetsad. Leetund mullad on iseloomulikud keemiliselt koostiselt vaestele liivadele(tunnuseks on valkjashall e. Väljaühtehorisont).Näivleetund mullad levin.Lõ&Kesk-E moreenitasandikel. Tekkivad savikale v kahekihilisele lähtekivimile mis ei lase vihma-lumesulamisvett kergesti sügavamele liikuda . Gleimullad suurelt levind&om. väga Vahelduvate mullatüüp. Rühma. Ühinetunnus põhjaveeseisu& sinakas -v rohekashall gleihorisont . Soomullad E laial. Levikuga. Jagunevad madalsoo-, siirdesoo &rabamuldadeks.Iseloom. +30cm pak. Turbahorisont, all on gleihorisont. Lammimullad kujunenud siseveek. Kaldavööndeis perioodilise üleujutuse tagajärjel.TAIMKATE; Taimk. On pinnamoe ja veek. Kõrval üks olulisemaid maastiku ilmestajaid. E kuulub maastik . Ja taimkattelt parasvöötme matsavööndisse. E on u 1200 taimeliiki. METSAD ; E on u 40% metsa. Metsade täht. Rindeks on puurinne . E kasvab peamiselt kuuski&kaski. Ühesuguste keskkonnatingimustega kohti nim. Kasvukohatüüpideks,&seal kujunevad iseloom. Taimekooslused. Tuntum. Arumetsad on nõmme-,palu-,laane-,loo-&salumetsad. Kõige kuivematel ja vaesem. Liivamuldadel leviv. Häredad ja aeglase kasvulised nõmmemetsad(iseloo.sambliku-, kanarbiku -&kukemarjamännikud). LOOMASTIK ; E loomastik e. Fauna. On vaene.487liiki selgroogseid & üle 12’000liigi selgrootuid ,75liiki kalu neist30 elab meres & 10 siseveek. Majanduslikult olulised merekalad on räim, tursk ,kilu, lest .sisevee. tähtsamad on latikas, haug ,ahven.Peipsist püütakse tinti,rääbist,siiga.Võrtsij. koha,angerjat.Kasvatatakse vikerforelli,vähemal määral karpkala . Ülejäänud siirdekalad ..2004a seisuga 346 linnuliiki.