Põllumassiivi alanüüs mullastiku kaardil (0)

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Nimi
Põllumassiivi 42648298604 mullastikukaardi analüüs
Mullateaduse iseseisevtöö
Mullateadus
Juhendaja : …
Tartu 2015
Sisukord
Table of Contents
Põllumassiivil olevad mullad 3
Suurema osatähtsusega muldade tüüpprofiil 5
Muldade omadused 6
Muldade kasutussobivus 7
Muldade boniteet 8
Agromelioratiivseid võtteid 8
Põllumassiivi metsastamine 8
Kasutatud kirjandus 10
Põllumassiivil olevad mullad
Põllumassiivi numbriks on 42648298604. Põllumassiiv asub Saaremaal. Maa-ameti Geoportaali (201) mullakaardi andmetel on põllumassiivi pindala 12,2 ha. Mõõtmised pole täpsed ning muldade osatähtsuse arvutasin mõõdetud pindala kaudu. On välja toodud põllumassiivi joonis (joonis 1) ja asukoha joonis (joonis 2).
Tabel 1. Põllumassiivi nr. 42648298604 mullastik
Mulla siffer
Lõimis
Huumushorisondi tüsedus (cm)
Kivisuse aste
Pindala (ha)
Osatähtsus (%)
Kr
r3 ls1 25/k
20
1,54295
12,82
r2 ls
30
0,31185
2,59
r2 ls1
20
0,20229
1,68
Kr pindala ja osatähtsus kokku:
2,05709
17,10
Kh'';K
ls2 10-15/p
10-15
IV
0,24822
2,06
KI
v°1 l 30-80/ls
25
1,15958
9,64
v°1 sl 30-90/ls2 30/r3 ls1
22-25
3,03629
25,23
KI pindala ja osatähtsus kokku:
4,19587
34,87
Ko
v°1 sl 30-70/r2 ls1 ;k
25-28
II
3,47709
28,90
v°2 ls1 25-30/v°1 ls2 25/r2 ls1
25-30
0,72955
6,06
v°2 ls1 20-30/v°1 ls2;s30/r3 ls2
22-25
II
1,32542
11,01
Ko pindala ja osatähtsus kokku:
5,53206
45,97
Kokku:
12,03324
100%
Selgitus
Siffri selgitus: Kr- koreserikas rähkmuld ; Kh''- õhuke peapaelne muld ; K- rähkmuld; KI- leetjas muld ; Ko- leostunud muld.
Kivisus : Iga aste näitab kui suur on kivide maht m³/ha.
Tabel 2. Kivisuse astmed .
Kivisuse aste
Kivide maht m³/ha
I
2-5
II
5-20
III
20-50
IV
50-100
V
100-200
VI
200-500
VII
500-1000
VIII
Üle 1000
Joonis 1. Põllumassiiv 42648298604.
Joonis 2. Põllumassiivi asukoht Eestis.
Lõimise valem
Kr:
r3 ls1 25/k: tugevakt rähkne kerge liivsavi tüsedusega 25 cm, , kivisus (osakesed läbimõõduga üle 10 cm)
r2 ls: keskmiselt rähkne liivsavi
r2 ls1: keskmiselt rähkne kerge liivsavi
Kh'';K
ls2 10-15/p: keskmine liivsavi tüsedusega 10-15 cm, selle all paas
KI
v°1 l 30-80/ls: nõrgalt raudkiviveeriseline liiv 30- 80 cm ja liivsavi
v°1 sl 30-90/ls2 30/r3 ls1: nõrgalt raudkiviveeriseline, saviliiv tüsedusega 30-90 cm, järgneb keskmine liivsavi tüsedusega 30 cm, järgneb tugevalt rähkne kerge liivsavi
Ko
v°1 sl 30-70/r2 ls1 ;k: nõrgalt raudkiviveeriseline, saviliiv tüsedusega 30-70 cm, järgneb keskmiselt rähkne kerge liivsavi, kivisus (osakesed läbimõõduga üle 10 cm)
v°2 ls1 25-30/v°1 ls2 25/r2 ls1: nõrgalt raudkiviveeriseline, kerge liivsavi tüsedusega 25-30 cm, nõrgalt raudkiviveeriseline, keskmine liivsavi tüsedusega 25 cm, järgneb keskmiselt rähkne kerge liivsavi
v°2 ls1 20-30/v°1 ls2;s30/r3 ls2: nõrgalt raudkiviveeriseline, kerge liivsavi tüsedusega 20-30 cm, järgneb nõrgalt raudkiviveeriseline keskmiselt liivsavi; savi tüsedusega 30 cm , järgneb tugevalt rähkne keskmine liivsavi
Suurema osatähtsusega muldade tüüpprofiil
Kr on koreserikas rähkmuld. Mulla profiili valem: A-C või A-B-C (A- huumushorisont , mulla mineraalseosa peamine kiht; B- sisseuhte (illuviaalne) horisont ; C- mulla lähtekivim ).
KI on leetjas muld. Mullaprofiili valem A-El-Bt-C: (A- huumushorisont, mulla mineraalseosa peamine kiht; El- lessiveerunud horisont, väljauhtehorisont , kust lessiveerumise tulemusena laskuva veega on allpool asuvasse horisonti ümber paigutatud teatud peene tolmu ja savi osakesed, värvuselt kollakas pruunikashall; Bt- tekstuurne sisseuhtehorisont, on tekkinud ülemistest horisontidest pärit savi- ja ibeosakeste sisseuhtel; C- mulla lähtekivim).
Ko on leostunud muld. Mullaprofiili valem: A-Bw-C (A- huumushorisont, mulla mineraalseosa peamine kiht; Bw- kohapealse savistumisega (metamorfoosne) sisseuhtehorisont; C- mulla lähtekivim)
Muldade omadused
Põllumassiiv on korrapärase kujuga, kui mõningais kohtades on sopistusi.
Leetjad mullad on kujunenud karbonaatsel lähtekivimil. Toiteelementidesisaldusega neil probleeme pole, kuid lessiveerumise suurenemisel väheneb mitmete mikroelementide sisaldus. Lõimiselt on need mullad enamasti kerged liivsavid, lähtekivimiks erinevad moreenid . Leetjad mullad on viljakad, selle tingivad sobiv reaktsioon , optimaalne huumusesisaldus ning sõmerast struktuurist tingitud suur veemahutavus ja veeläbilaskvus . Leetjate muldade saagikus sõltub väetamisest, agrotehnikast ja vegetatsiooniperioodi sademetest. Leetjate muldade miinusteks on: kohatine toitainete puudus ; leetjad liiv- ja savimullad on raskemini haritavad; kohati Bt horisont tihenenud, looduslik drenaaž mõneti häiritud ( Penu . 2006).
Leostunud mullad on saviliiv- liivsavimullad , millel on hea looduslik drenaaž. Kihisemine algab 30-60 (70) cm sügavusel: profiili ülemistest horisontidest on karbonaadid välja pestud. A-horisont võib sisaldada vähesel määral rähka, kuid mullaharimisel see takistuseks ei ole. Iseloomulik on struktuurne , vett ja õhku läbilaskev šokolaadipruun, hallikaspruun,punakaspruunvõi kollakaspruunmetamorfne uhtehorisont (Bw), mis on savistunud, hästi vett ja õhku läbi laskev ja annab seega mullale taimekasvatuse seisukohalt väga head omadused. Leostunud saviliiv- ja liivsavimullad sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ja on taimekasvatuse seisukohalt Eesti parimad. Viljakust tagavad kultuurtaimedele soodne reaktsioon ja suhteliselt kõrge huumusisaldus, suur veemahutavus ning head füüsikalis-keemilised omadused. Leostunud mullad on harimiskindlad ja vastupidava struktuuriga. Kogu mullaprofiil on haaratud aktiivse mullaelustikuga. Saagikus sõltub põhiliselt väetamisest, õigest agrotehnikast ja sademetest vegetatsiooniperioodil. Leostunud muldi pole vaja enamasti lupjata. Mulla miinusteks on: peen- ja väikekivisuse kohatine esinemine, võimalik niiskusdefitsiit teatud kuudel, vähene toitainetesisaldus puuduliku väetamise korral, põhjavesi kohati halvasti kaitstud ( Pandivere ) (Penu. 2006).
Koreserikkad rähkmullad on kujunenud valjkashallil rähkmoreenil. Asuvad nõrgalt lainjatel tasandikel, kus põhjavesi ei ole väga sügaval. Suur kivisus, kaltsifiilne taimkate Neutraalse lähedase (pHKCl 6,0-7,5) reaktsiooniga kergesti läbikuivavad. Nõgudes ka ajutiselt liigniisked. Hästi õhustatud, kiire soojenemine kevadel. Hea veeläbilaskvusega. Lageraie lubatud (Maa-amet. 2001).
Õhukese paepealse mulla aluspõhja sügavus on alla 30 cm. Haritava maa muldade huumushorisont enamasti kogu ulatuses, looduslikel maadel allosas rähkne. Paepealsed mullad on nii põllu- kui metsamaaks ebasobivad nende õhukese huumushorisondi ja põuakartlikkuse tõttu (Maa-amet. 2001).
Rähkmullad on koreserikkad, põuakartlikud või parasniisked karbonaatsel (lubjarikkal) rähk- või veerismoreenil, rannaklibul või koreselistel setetel kujunenud mullad. Nad on kogu profiili ulatuses karbonaatsed, seega aluselise reaktsiooniga. Aluspõhja paas on sügavamal kui 30 cm. Põllumuldi üldiselt ei jaotata, sest maaharimisega on nende huumushorisont ühtlustatud, kuid looduslikult jaotatakse rähkmuldi huumushorisondi tüseduse järgi. Rähkmuldade tunnused: kihisemine huumushorisondis kõrgemal kui 30 cm, suur kivisus, vähearenenud mullaprofiil ja hea looduslik drenaa. Levinuimad lõimised on liivsavi ja saviliiv, rohkesti ka veeriselist kruusa ja liiva. Rähkmuldadele on iseloomulik kuiva- ja lubjalembene taimestik . Rähkmullad tagavad enamikule taimedele soodne reaktsioon, suur huumuse- ja lämmastikusisaldus ning suhteliselt kõrge toitainetesisaldus, kõikumised koresesisalduses muudavad aga viljakuse varieeruvaks. Mulla miinusteks on : suur kivisus ja suur koresesisaldus, põuakartlikkus (Penu. 2006).
Muldade kasutussobivus
Koreserikkas rähkmulla kasutussobivus: kõige suurema kasutussobivusega on Lutsern ja Mesikas, ei sa üldse kasvatada: Lupiini, Tatart.
Leetjas mulla kasutussobivus: sobib enamus taimedele nagu oder , rukis, nisu, kaer , lina, põldhein, segatis, mesikas, hernes , söödajuurvili ja kartul . Sama käib ka leostunud muldadega.
Õhuke paepealne mulla ja rähkmulla kasutussobivus: sobivad kasvatamiseks oder, lutsern ja mesikas, kasvatamiseks ei sobi tatar ja lina.
Kuna põllumassiivil on umbkaudselt 45% leostunud muld, mis on Eesti viljakam muld ja mulla kasutussobivus on küllaltki suur ja leetjat mulda on põllumassiivil 34%. Sellest järeldades on põllumassiivi kasutussobivus mitmekülgne.
Muldade boniteet
Ko kolm boniteeti on 61; 72; ja 65, nende keskmine on 66.
KI boniteedid on 57 ja 58, nende keskmine on 57,5.
Agromelioratiivseid võtteid
Sellel põllumasiivil tuleks teha kivikoristust, väetamist ja teatud kuudel oleks vaja niisutada .
Põllumassiivi metsastamine
Põllumaade metsastamine on keeruline, kuna põllumaade ja metsade füüsikalised ja keemilised omadused on erinevad. Põllumuldadel esineb pindmine horisont, mida on rohkesti rohkesti haritud, väetatud, lubjatud, väetatud ja lubjatud, seetõttu on põllumuldadel kasvavate taimede juured pindmises kihis. Metsastamise õnnestumiseks on oluline maapinna ettevalmistus, umbrohu ja loomakahjustuste eemaldamine ja läheduses olevate sobivate puuliikide seemnekandjad. Vilja alt äsja vabanenud maa-ala on lihtsam, kuna pidevamaaharimisega on umbrohud tõrjutud seisundis, peale selle on maa kobe ja on kerge istutada .
Puuliikide ja metsastumisviisi valik sõltuvalt mullaliigist: Ko ja KI (põllumassiivil kõige suurema osa protsendiga mullad) – arukask , maarjakask, kuusk , tamm, hübriidhaab, metsastumisviisiks istutamine
Kasutatud kirjandus

• Penu, P. 2006. Eesti muldadest põllumeestele. Kättesaadav: http://pmk.agri.ee/pkt/files/f22/eesti_muldadest_p6llumehele.pdf (07.05.2015)
  
• Maa-amet. 2001. Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri. Kättesaadav: http://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullakaardi_seletuskiri.pdf?t=20091211092214 (07.05.2015)