Klassitsism, realism, impressionism (2)

Klassitsism – valgustajate ideoloogia, kindlad vormitunnused, eeskuju antiigist , õilis lihtsus, vaikne suurus, kord, selgus, mõõdukus.
Romantism – üksindust kogev inimene, omapäevane ellusuhtumine , tähtis üksikisik, imetleti keskaega , eksootiliste maadeimetlus, väljendab kahtlust/pettumust valgustajate ideaalides, tunded tähtsad, sai alguse Inglismaalt.
Ühine – tekivad kunstinäitused ja kunstikriitika , kunstitellijate osatähtsus väheneb, kiriku autoriteet langeb, läbi põimunud, Pompei ja Herculanumi väljakaevamised, hinnati puutumata loodust, kunstiline originaalne eneseväljendus.
ROMANTISM – 1830-1840/50(kõrgkeskaeg), 19. saj II veerand. Tekib kõrvuti klassitsismiga, kuid kasvab välja.
* kunstivool (ei hõlma kõiki kunstiliike) – kujutav kunst , graafika , muusika , kirjandus
*tunnused: kunstniku omapära ja kordumatus, keskaja ülistamine(sündmuste kujutamine)
* kunstivoolud : a.)sõltumatu kunst – muutuvad, mässavad voolud . „Maha klassitsistlik kivisus “, „Elu tuleb kujutada nii nagu ta on“, olemasolev aeg(klassik arvab , et on sobiv; romantik arvab, et kaasaeg ei sobi kuhugile)
b.)sõltuv e salongikunst e ametlik kunst
* Arhitektuur – historitsism – iseloomustab romantismi ajastut , võtab eeskuju keskajast, sarnaneb gootikale, romaani stiilile – neogootika , neoromaanika. Ajaloolist stiili järgiv. Nt Peetri kirik Tartus
eklektika – kasutatakse erinevate ajalooliste stiilide segu, nt Sangaste loss, Alatskivi loss, Tallinna Aleksandri Nevski katedraal .
mitteelektilised: Londoni parlamendihoone – neogootika, Pariisi ooperiteater – neobarokk
* Maalikunst – nimetatakse ka neobarokiks, diagonaal ja ristdiagonaalkompositsioon, kirjandusliku süžeega maalid.
Prantsusmaa – Theodore Gericault – Prantsuse romantismi rajaja, „Meduse’i parv “ Kreeka/ Rooma aegne riietus Eugene Delacraix – „Vabadus viib rahva barrikaadidele“, värvilised tööd, võttis eeskuju Rubensilt, humaalsus ja vabaduse tahe
Hispaania – Francisco Goya – kuningas Karl IV õukonnakunstnik, „ Alba hertsoginna“, „Alasti Maja“(mahha), „Riietatud Maja“
Inglismaa - William Turner – põriliselt meremaalija e marinist , „Tulekahju merel“, „Temeraire’i viimane sõit“, eeskuju impressionistidele, „Hannibali minek üle Alpide“
REALISM – 1850/60 – realismi kui kunstivoolu kõrgaeg, 1870 kõrgaeg Venemaal. Tekib Prantsusmaal, looduslähedus, tähtsamad on maalikunst ja graafika, kujutatakse argielu, ei liialdata, pole huvitatud kirjanduslikest süžeedest, 90% realistidest on kaasaegse teemaga , esineb ka kriitilist realismi(eriti Venemaal), tagasihoidlikud värvid
*Venemaa kunst on ühiskonnakriitiline, 1870 luuakse Rändnäituste ühing, Peredvižnikud tegid näituse ja viisid seda ühest linnast teise, olustikumaalid, enim töid on lihtrahva elust
Ilja Rapin –inimest kujutas väga elavana, värvilised tööd, maalib nii kaasaega kui ka ajalugu, „Burlakid Volgal “, „Bojaaritar Morozova“, „Žaproozlased kirjutavad kirja türgi sultanile“
Vassili Surikov – ajaloomaalija, „Bojaarital Morozova“, „Lumelinna vallutamine“
Ivan Aivasovski – meremaalija, „9. laine“, kuulsaim vene marinist
Šiskin „3 karu“, on ka Eestis maalinud, „Rukkiväli“
*Prantsusmaa põhiliselt maalitakse maastikke, barbisoonlased – peamiselt maalivad looduse realistlikku ilus
Camille Corot algselt romantik, hilisemad tööd on realistlikud , maalib loodust, armastab hõbedasi sillerdavaid toone, „Meenutus Mortefontaine’ist“
Jean Francois Millet – talupoegade maalija , kurvameelsed, raskepärased tööd, „Tuulaja“, „Õhtupalve“, töödes on ääretu vaikus ,“Viljapeade korjajad“
Gustave Courbet – barbisoonlaste juht, „Matus Ornans’is“, impressionistid kogunesid tema seltskonda, 1855 Pariisis maailmanäitus, kuid tema töid ei võeta vastu, tekitab siis ise oma näituse sinna lähedale keldrisse ja saab tohutut tuntust, „Kivilõhkujad“, „Tere, härra Courbet“
Honore Daumier – Iseõppija, poliitilise sisuga pilkepildid, palju karikatuure, kritiseerib sotsiaalseid pahesid, litograafia e kivitrükk on lemmiktehnika, kaastööd ajakirjadele, „Crispin ja Scapin“, ühe rahandustegelase karikatuur „Pesunaine“
Eduard Manet – vanim impressionist , ka realistlikud tööd, vulgariseerib, „Olympia“
*Eesti August Weisenberg – esimene eesti soost skulptor , eeskuju klassitsismist, hiljem realistlikud tööd, „Hämarik“, „ Linda “, „Ema portree“, „Koit“, lemmikmaterjal on marmor
Amandus Adamson skulptor, „Russalka“, „Laeva viimane ohe“, „Noorus kaob“ , „Nälg“, „Äreval ootel“, marmor + pronks + puu
Johan Köhler sünsid Viljandimaal , perest 9 last, ise 7., hariduseks kreiskool, maaler , läheb Peterburgi, siltide maalija, õpib Peterburi kunstikoolis, õpib ka loodusteadust, lõpetab akadeemia kuldaurahaga, läheb reisile viieks aastaks, juhutööd erinevates riikides, Hollandis Belgi kunstnike ühingu liige, „Isa portree“, „Ema portree“, tontomaal – ovaalsel lõuendil, reisib Grimmi vaadete ja inimeste pärast „Tatarlanna“, mütoloogia teemad, näitus Viinis , „ Herakles toob Kerberose põrguväravast“
IMPRESSIONISM – grupeerusid Courbet juures, 1874 I näitus Nadari ateljees, Claude Monet „Tõusev päike“. uus süžee, kaob vahe valmis ja pooliku töö vahel, maasikumaal, natüürmort, pole psühholoogilist sügavust, vormide ähmasus, ruumilisuse vähenemine, juhuslik kompositsioon, meeldib maalida varje