Kontrolltöö kordamisküsimused ning vastused 9.klass (3)

Kontrolltöö kordamisküsimused

• Millised tunnused iseloomustavad Eesti muldkatet ? -
  - Muldade mitmekesisus , mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest.
  - Soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus.
  - Lubjarikaste muldade rohkus , eriti Põhja- ja Lääne - Eestis.
  - Muldade kivisus .
  
• Milliste näitajatega iseloomustatakse muldi ? -
  - Mullalõimis.
  - Huumushorisondi paksus.
  - Mullahorisondid.
  - Veerežiim.
  
• Kirjuta neli Eesti muldade lähtekivimit. -
  - Lubjakivi .
  - Moreen.
  - Liiv ja liivakivi.
  - Turvas .
  
• Kirjuta neli mullatekketegurit, mis mõjutavad Eesti muldade kujunemist. -
  - Taimekooslused .
  - Lähtekivim.
  - Veeolud .
  - Inim tegevus.
  
• Mida nimetatakse leetumiseks ? -
  - Leetumine on protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse.
  
• Mida nimetatakse leostumiseks ? -
  - Leostumine on mineraalainete ( peamiselt vees lahustuvate soolade ) väljauhtumine mullast liikuva pinnasevee toimel.
  
• Vaadake üle : Mullatüüpide iseloomustus ( Kus levivad ? Millest koosnevad ? jms ) -
  - Paepealne muld . ( Põja- ja Lääne-Eestis, kivised, põuatundlikud, lubjakividest aluspõhi on maapinna lähedal )
  - Leetunud muld / leedemuld. ( Ilma rohttaimedeta männimetsade all -> leedemullad , rohttaimede all mõnele rikkamale lähtekivimile -> leetunud mullad )
  - Soomuld. ( Eestis laialdase levikuga , 30cm + turbahorisont, mille all on gleihorisont )
  - Gleimuld. ( Suurima levikuga Eestis, rohkem Lääne-Eestis, gleihorisondist koosnev )
  - Tehismullad. ( Esineb rohkem Ida-Virumaal, põlevkivi- ja fosforiidikarjäärides, suuremates kruusakarjäärides, muld tekib ning areneb ise )
  - Rähkmullad. ( Põhja- ja Lääne-Eesti paealadel, paksema moreenihorisondi peal, kõrge toitainega muld )
  
• Milliseid niite nimetatakse primaarseteks / sekundaarseteks niitudeks ? -
  - Primaarsed niidud on olnud tekkest peale niidud.
  - Sekundaarsed niidud on tekkinud inimtegevuse tulemusena kunagiste metsade asemele.
  
• Niidutüübid. -
  - Nõmmerohumaa e. nõmm.
  - Puisniit.
  - Looniit .
  - Rannaniit.
  
• Metsatüübid. -
  - Palumets ( mänd, pohl, mustikas , kanarbik ).
  - Soomets ( mänd, samblad , tarnad , kanarbik, pilliroog , sookail ).
  - Laanemets ( kuusk, jänesekapsas, mustikas, laanelill ).
  - Salumets ( tamm, pärn, pöök, vaher, sõnajalg, angervaks ).
  
• Miks on looduskaitsele oluline rahvusvaheline koostöö ? -
  - Looduskaitse on oluline näiteks rändliikidele. Kui näiteks Eestis oleks kaitstud rändlinnu jahtimine ( ehk keelustatud ) ning Soomes mitte, siis poleks sellel kaitsel tulemusi.
  
• Miks tänapäeva looduskaitse pole enam haruldaste üksikobjektide kaitse, vaid keskkonna kaitse ? Too näiteid.
  - Tuleb kaitsta keskkonda, kuna elus- ja eluta loodus on omavahel nii tihedalt seotud, et kaitstes ainuüksi üht liiki ei tule see tulemuslikult välja. Seega tuleb kaitsta ka kasvukohta.
  - Näiteks lendorav ning must toonekurg on suures hävimisohus olevad liigid, seega on võetud kaitse alla kõik nende teadaolevad elupaigad.
  
• Miks osaleb Eesti mitmes keskkonna ja looduskaitsealases rahvusvahelises leppes ? -
  - Eesti osaleb, kuna lisaks liigirikkuse mitmekesisuse sälitamisele ka loodusressursside säästlik kasutamine ning sellest saadud hüvede õiglane jaotamine maailma riikide vahel.
  
• Mida tähendab bioloogiline mitmekesisus ? Miks on vaja seda kaitsta ? -
  - Bioloogiline mitmekesisus hõlmab geneetilist, liigilist ja ökosüsteemide mitmekesisust, mis on elu aluseks Maal.
  - On vaja kaitsta, et inimesed ei toodaks üle ning ei laseks välja surra paljudel liikidel.
  
• Suuremad rahvuspargid / looduskaitse alad selgeks ! Asukoht kaardil. ( Töös on Eesti kaart, millel on numbrid ning pead teadma mis seal on ehk kontuurkaarditöö ) -
  - Rahvuspargid ( Lahemaa , Karula, Soomaa , Matsalu, Vilsandi )
  - Looduskaitsealad ( Viidumäe, Nigula, Endla, Alam - Pedja )