Saaremaa - referaat (1)

Sisukord:
Sisukord Lk1
Paiknemine Eestis Lk2
Geoloogiline ehitus
Pinnamood Lk3
Kliimaolud
Veestik Lk4
Muld Lk5
Taimkate . Lk6
Vaatamis väärsused. Lk7
Kasutatud allikad Lk8
Paiknemine Eestis.
Saaremaa paikneb Lääne-Eestis ja on Eesti kõige suurem saar. Saaremaa pindala koos lähedalasuvate väikesaartega on 2922 km² 6,5% Eesti pindalast. Saaremaa on Eesti suurim saar ja Läänemerel suuruselt neljas saar. Põhjast piirab Saaremaad Soela väin, läänest Läänemeri. Lõunast piirab Saaremaad Kura Kurk ja Liivi laht, idast Väike väin. Ümber saarema on veel palju lahtesi nagu Suur Katel, Sutu laht, Triigi laht, Küdema laht, Tagalaht, Kihelkonna laht, Kuusnõmmelaht, Pilguse laht ja Lõu laht. Saaremaa ümber on ka suuremaid saari. Põhjas Hiiumaa, läänes Visandi, lõunas Abruka ja idast Muhu .
Kaart:
Geoloogiline ehitus.
Saaremaal nagu mujalgi Eestis moodustavad maakoore ülaosa kaks üksteisest suuresti erinevat kivimikompleksi – kristalseist kivimeist aluskord , selle peal asuv settekivimiline pealiskord, mis koosneb vanaaegkonna settekivimeist ja pinnakattest. Balti kilp kulgeb üle Saaremaa põhjaosa. Aluskorra pealispind on kagu suunas veidi (8-14’)kaldu. Tagamõisa ps on see pind 383,5m meretasemest allpool, Liivi lahe keskel Ruhnus juba 778,2m sügavusel. Saaremaa pealiskorra geoloogiline ehitus on veidike erandlik , võrreldes teiste saarte ja Mandri-Eestile põhilist geoloogilist ilmet andvad lademed Saaremaal ei avane, sest nad lasuvad sügaval teiste kivimite all. Settekivimite kogupaksus on kõige suurem. Vanimad settekivimid , mis lasuvad Saaremaal aluskorral, kuuluvad Kambriumi Ladestusse. Saaremaa pinnakatteks on enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv. Paetasandikel on pinnakate õhuke või puudub hoopis.
Pinnamood.
Saaremaa on üldiselt tasase pinnamoega madal saar. Saare lääneosas kerkivad jääservamoodustised Lääne-Saaremaa- ja Sõrve kõrgendik. Põhjarannikul Jaani- ja Jaagarahu lademe piiril on pankrannik . Saaremaa üldiselt tasast pinda ilmestavad ka kümmekond muinasajast pärit maalinna. Neist Valjala , Kaarma ja Kahutsi maalinna läbimõõt on 110 ja 150 meetri vahel ja säilinud vallide kõrgus 5...10 meetrit
Kliimaolud
Lääne-Eesti saarestik on ilmastikuliselt Eesti kõige merelisem osa, moodustades läänesaarte kliimavaldkonna. Päikesepaiste paljuaastane keskmine kestus on Saaremaal üle 1800tunni aastas. Hästi iseloomustab saarte kliima suhtelist merelisust õhutemperatuur. Sooja ja külma aastaaja üleminekud on pika, eriti sügisel. Eeltalv algab kolm nädalat hiljem kui Ida-Eestis – saare keskosas detsembri esimesel, rannikul teisel dekaadil. Päristalv püsiva lumikattega saabub detsembri lõpus. Talvel madaldub kuu keskmine temp. Läänest ida poole; jaanuaris on see -2,3 kuni -4,0°C ja veebruaris -3,4 kuni -5,3°C. Mõni talv võib Sise- ja Ida-Saaremaal olla 3-4kraadi külmem kui lääneosas ja rannikul. Varakevad algab kogu Eestis üsna üheaegselt – märtsi viimasel viispäevakul. Soojaperioodi algus aga jääb Saaremaal Kagu-Eestis võrreldes 5päeva hiljemaks.Kevadel on südapäevane temp. Saaremaal keskmiselt madalam kui mujal Eestis. Samal ajal esineb suuri erinevusi Saaremaa enda piires. Maksimaalne temp. On saare siseosas suve esimesel poolel 4-6, vahel kuni 9kraadi kõrgem kui rannikul. Suve algus hilineb Saaremaal võrreldes Kagu-Eestiga üle nädala, äärmises lääneosas rohkem, saare keskosas vähem. Suhteliselt jahedal suvel on soojem teine poole. Juulikuu keskmine temp. Jääb 16,3 ja 16,9°C vahele, kõige kuumematel suvedel on see tõusnud 19-21kraadini, kõige jahedamatel piirdunud 13-14kraadiga.
Veestik
Meri.
Avamerega nõrgalt ühendatud, madala ja väikse veeväljaga Väinamere ja Liivi lahe hüdroloogilised tingimused erinevad tunduvalt Saaremaast läände jääva mere omadest. Esimestes on nõrgem lainetus , suuremad veetemp. ja –taseme kõikumised, väiksem vee soolsus ja läbipaistvus ning paksem ja püsivam jääkate kui avameres. Suur on ka Daugava , Pärnu ja Kasari jõe mõju Liivi lahele ja Väinamerele. Läänemere veetemp. järgib õhutemp. Teatud hilinemisega – kõige külmem on vesi veebruaris-märtsis ja kõige soojem augustis. Aasta keskimine temp. On jääb 7,4°C kuni 8,2°C kraadi vahele. Veetase sõltub suuresti tuule suunast ja tugevusest. Hoovused tekivad Läänemeres enamasti tuule mõjul. Tuulte muutlikkuse tõttu on ka hoovusd väga muutlikud. Nende suund vastab tuule suunale. Lainetus oleneb peale tuule tugevuse ja kestvuse ka veevälja suurusest ja veekogu sügavusest. Vee soolsus on suurem avameres, moodustades pinnakihis umbes 6,5-7‰. Jõevete rohke sissevoolu tõttu on Liivi lahe ja Väinamere vee soolsus veidi väiksem 5-6‰. Vee suhteline läbipaistvus on väiksem madalas vees. Kui avameres ulatub vee läbipaistvus keskmiselt 10-12meetrini, siis Liivi lahe kesk- ja põhjaosas on see maksimaalselt 4-6m ja Väinameres vaid 2-5m.
Saaremaa suuremad jõed, ojad ja kraavid .
Jõgi, oja, kraav
Suubumiskoht
Pikkus km
Lõve
Oessaare lahe
31
Põduste
Kuressaare laht
30
Kuke
Saastna laht
21
Leisi
Parasmetsa laht
20
Riksu
Avameri
20
Punapea
Avameri
15
Viira
Väike väin
15
Võlupe
Triigi laht
15
Nasva
Suur Katel
3
Saaremaa suuremad järved
Järv
Pindala, ha
Suurim sügavus, m
Mullutu – Suurlaht
1440
2,1
Karujärv
330
6,0³
Koigi
176
1,1
Linnulaht
111
2,0
Oessaare laht
100
1,6
Järise
95
2,5
Paadla laht
80
2,0
Kooru(Suur-Kaanda)
75
1,2
Riksu
50
1,5
Muld.
Saaremaa mullastiku kujunemises võib sedastada mitut eripära. Tähtsat osa on etendanud meri – On ju peaaegu kogu saar olnud vee all. Merevee uhtuvale toimele viitab muldade pindmiste kihtide vaesumine mulla peenesest ; Meri on töödelnud ka siin laialt esinevate moreenset päritolu muldade ülemist kihti, neid iseloomustab suur kruusasisaldus. Küllaltki tugevasti on muldade kujunemist mõjutanud pealiskorra paas , seda eriti Saaremaa loode- ja põhjarannikul, kus paekõrgendikel puudub pinnakate ning mullad on tekkinud otse paemurendile. Samas piirkonnas esinevad merevee poolt lihvitud koresega klibuvallid, mille sarnaseid leidub Eestis teistes osades vaid väikestel aladel.
Muldade lähtekivimeist on esikohal mere töödeldud mooren(40%), mida katab sageli õhuke veesetteline materjal, sellele järgnevad vanad meresetted tasandikel(30%), arvestatavad on veel rannavallide ja tuulesetted ning turvas .
Saaremaad iseloomustab rähkmuldade, sealhulgas tugevasti koreseliste väheviljakate paepealsete, aga teisest küljest ka koresevabade liivmuldade suur levik ning muldade üldiselt väga suur kivisus .
Saaremaa põllumuldadest, seda eriti põlispõldudel, on kõige tüüpilisem rähkmuld.
Peale selle on Saaremaa põlispõldudele iseloomulik leostunud liivsavimuld.
Taimkate.
Metsad .
Metsade ja metsamaade pindala on Saaremaal aegade jooksul oluliselt muutunud. Meie ajaarvamise algul oli see Saaremaa territooriumist arvatavasti 60-70%, 19. sajandi alguseks oli langenud 40-50%-ni, 20.sajandi 30.aastate lõpuks oli põllu- ja metsamajanduse hoogne areng viinud metsade osatähtsuse vaid 7%-le. Saaremaal esineb:
Nõmmemetsad - lääne ja põhja Saaremaa osas.
Palumetsad - kogu Saaremaal.
Laanemetsad - saare idaosas ja Lääne-Saaremaa kõrgustikul.
Loometsad - levinud kogu saarel.
Sürjametsad - esinevad väikesepindalaliste puistutena,nt: Lääne-Saaremaa kõrgustikul.
Salumetsad - Kogu saarel, rohkem saare ida- ja lõunaosas.
Soovikumetsad – levinud enam-vähem kogu saarel.
Rabastuvad metsad – Kesk- ja Põhja-Saaremaal.
Madalsoometsad – Saaremaa kaguosas.
Niidud, Puisniidud, Rohumaad.
Looduslikud niidud, puisniidud ja rohumaad võtsid Saaremaal enda alla 27 259 ha(33% põllumajandusmaast). Sellest pinnast oli 19 093 ha(70%) looduslikus seisundis, 6256 ha(23%) aga kultuuristamisest mõjutatud.
Saaremaal enam levinud niidu- ja rohumaatüübid:
1)Liigirikkad soostunud rohumaad - 6)Kuivad loorohumaad -
8332 ha (30,6%) 2122 ha (7,8%)
2) Niisked pärisarurohumaad - 7)Pärisrannarohumaad -
4548 ha (16,7%) 1247 ha (4,6%)
3)Kuivad pärisarurohummad - 8)Soostunud rannarohumaad -
2829 ha (10,7%) 1174 ha (4,6%)
4)Niisked loorohumaad - 9)Allikalised soostunud rohumaad -
2679 ha (9,8%) 571 ha (2,1%)
5)Sürjarohumaad - 10)Liigirikkad madalsoorohumaad -
2373 ha (8,7%) 462 ha (1,7%)
Sood .
Tõenäoliselt moodustavad sood 10-12% Saaremaa territooriumist. Saaremaal on neli üle 1000 ha ulatuva pindalaga sood: Koigi, Haeska, Piila, Pahila.
Madalsoode hulgas on kõige huvitavamad allikamadalsood lubjarikka liikuva survelise põhjaveega astangujalamitel Viidumäel, Sõrves Viieristil jm. Saaremaa siirdesood on väiksepindalalised ja ümbritsevad kitsa vöödina rabasid. Saaremaa rabad on Mandri-Eesti suurte rabamassiividega võrreldes noored, väikesed ja õhukoeselasundilised. Rabade taimkatte moodustavad valdavalt madalamättalised raba-jänesevilla kooslused, servaaladel esineb ohtralt kanarbikku, sinikat ja sookailu.
Vaatamisväärsused.
Abruka tuletorn - kõrgus 21 meetrit.
Anikaitse pank - kõrgus on 3,54 m; pangal geoloogilist läbilõiget 2,24 m.
Campenhauseni maja - asekuberner Campenhauseni maja.
Jämaja kirik - sai praeguse kuju 1864. a. põhjalike ümberehituste käigus.
Kaali kraatriväli - meteoriidikraatri väli Saaremaal on Eesti haruldasim loodusmälestis.
Kärla kirik - Kärla kirik rajati arvatavasti 1556. a.
Karujärv - pindala u. 3,3 km², suurim sügavus 6 m.
Kautliku pank - mida veel tänapäevalgi murrutab meri, 2,5 meetri kõrgusel.
Kuressaare Piiskopilinnus - Saaremaa Muuseumi põhiekspositsiooni asukoht.
Kudjape kalmistu - 1780. a. Rajatud.
Kuriku pank - Järsaku pikkus 1,3 km.
Lööne mõis - ehitatud 18. saj. lõpus. 1864. a.
Loona mõis - valmis 17. sajandil.
Oti mõis - valmis 1850. a.
Panga pank - Panga maksimaalne kõrgus on 21,3 m.
Piretikivi - Legendi järgi olevat Suure Tõllu naine Piret kandnud Audlasse ehitatava sauna jaoks kerisekive kokku. Põllepaelad aga rebenenud ja kivi kukkunud Pireti jalale . Naine hakanud valust ja meelehärmist nutma . Tema pisaratest tekkinud ümberringi soo, mis praegugi Naistesoo nime kannab. Rändrahnu pikkus on 6,1; laius 5,8; kõrgus 3,8; ümbermõõt 17,9 m.
Vabadussõjas langenud saarlaste monument - Vabadussõjas 1918 - 1920 langenute mälestuseks.
Veel:
Vaekoda, Odalätsi allikad, Tehumardi ausammas , Tumala kultuskivi, Vahase saare hiidrahnud, Vesitükimaa laidude maastikukaitseala, Veski , Vilsandi Rahvuspark .
Kasutatud allikad:
Raamat:
Saaremaa 1 : loodus, aeg, inimene
Eesti Atlas
Internet:
www.saaremaa.ee
0