Minu kodukoha mullastik (0)

Järvamaa Kutseharidus Keskus
Minu kodukoha mullastik
Referaat
Dirgis Jõemaa PM11
2015

Sisukord

SISSEJUHATUS 3
Eesti mullastik üldiselt 4
Martna Mullastik 5
Muldade kivisus 6
Mullastikuvaldkonnad 7
Põllumuldade viljakus 8
Aluspõhi 9
Mulla lähtekivim 10
Kokkuvõte 11

SISSEJUHATUS

Muld on elu alus nii kaudses kui ka otseses mõttes. See on üks suuremaid rikkusi, mida tuleb kaitsta niisama hoolsalt kui õhku, vett või mõnda haruldast taimeliiki. Oma töös kirjutan lühidalt kodukoha , Martna valla mullastikust. Enamus kirjeldusi tegin kaartide põhjal , kuna puudus täpsem kirjalik materjal. Eesmärgiks püstitasin kaartide leidmise ,mille põhjal kirjeldada muldasid.

Eesti mullastik üldiselt

Eesti muldi on uuritud kaua ja põhjalikult. Eesti võib uhkust tunda nii muldade uurituse kui ka kogunenud andmestiku üle. 1
Eesti  aluspõhjakivimeid kattev pinnakate , mis koosneb väga erineva kujunemislooga setetest , kujunes viimase mandrijäätumise ning sellele järgnenud sündmuste tulemusena. Pinnakatte paksus Eestis  on väga ebaühtlane. Paetasandikke, kus see on vaid mõne sentimeetri paksune või puudub hoopiski, nimetatakse loodudeks ehk alvariteks. Põhja- ja Kesk-Eestis on pinnakate enamasti 2–3 meetri, Lõuna-Eesti tasandikel 5–10 meetri paksune. Kuhjelistel kõrgustikel ning mattunud ürgorgudes ulatub see aga üle 100 meetri.
Peamiseks pinnakattematerjaliks Eestis on moreen. Põhja- ja Lääne-Eesti lubjakive katab hallika värvusega kividerohke (rähkne) moreen. Lõuna-Eesti liivakivide alal on see punakaspruun , savikas ning suhteliselt kividevaene. Ülejäänud osa pinnakattest koosneb mitmesugustest mineraalsetest (kruus, liiv, viirsavi , veeristik) ja elutekkelistest setetest ( turvas , muda). Liustikujõgede setted on harilikult põimkihiline kruus ning jämedateraline liiv, mida kasutatakse ehituses ning teede katteks. Jääjärvede setted on aga peeneteralised ning rõhtsa lasumusega. Neist kõige iseloomulikumaks on peamiselt Lääne-Eestis esinev viirsavi, mida kasutatakse telliste , katusekivide ning drenaažitorude valmistamiseks.2

Martna Mullastik

Mullatüübid :, 2 rähk- liivsavimullad ehk rähksed rendsiinad (kollakashallil moreenil), 4 leede - ja leetunud liivmullad , 7 gleiliiv-, savi-, liiv-, savi-, liivsavi- ja mitmekihilise lõimisega mullad , 8 glei- savimullad , 10 raba- ja siirdesoomullad, 12 mitmesugused erodeeritud, erosiooniohtlike, deluviaal-, glei- ja soomuldade kompleksid künklikus maastikus (liiv-, saviliiv- ja liivsavimullad)
Gleimullad levivad suurte massiividena Lääne-Eestis. Nad on suurima levikuga mullad Eestis. Põhjavesi ulatub siin mulla alumistesse horisontidesse. Ülemises horisondis ei mineraliseeru taimedest mulda jääv orgaaniline aine liigniiskuse tõttu täielikult ja hakkab mulda kogunema. Põllumajanduses sobivad need mullad kuivendatult eelkõige kultuurrohumaadeks.
Martna vallas on gleiliiv-, savi-, liiv-, savi-, liivsavi- ja mitmekihilise lõimisega mullad aga seda ainult osaliselt. Vähesel määral on ka rähk-liivsavimullad ehk rähksed rendsiinad, leidub ka leede- ja leetunud liivmuldasid. Kõige suurema osa Martna vallast võtavad enda alla glei-savimullad. Valla lõuna ja põhjaosas esineb ka raba- ja siirdesoomuldasid. Kuna asukoht on merele suhteliselt lähedal on mullastik suhteliselt savine ja liivane.
Liivmullad on sageli kuivad, toitainetevaesed ning kiire äravooluga. Kapillaarvee liikuvus ülemistesse kihtidesse on neis väike (või puudub üldse). Seetõttu on külvipinnas niiskuse hoidmiseks hädavajalik kevadisi maaharimistöid minimaalsena hoida
 Martna vallas on umbes 25-40% savisisaldusega mullad. Nendel muldadel on hea kapillaarse vee liigutamisvõime sügavatest kihtidest ülespoole, kuid see toimub võrdlemisi aeglaselt, seega ei kata kapillaarvesi pinnases kogu taimede veevajadustSavi on väikseim rühm mullaosakestest, osakese diameetriga vähem kui 0,0002 mm.

Muldade kivisus

Muldade kivisus (Kallio Kildema järgi). 1 väga vähene, 2 vähene, 3 keskmine, 4 rohke, 5 väga rohke
Martna valla mullastik on keskmiselt kivine. Valla idapiiril leidub alasid, mis väga väikese kivisusega.
Tuuleerosiooni mõjul erodeeritud mullad on levinud peamiselt Lääne-Eestis ja saartel. Erosiooni tagajärjel vaesub muld eeskätt peenematest mullaosakestest, orgaanilisest ainest, mineraalsetest taimetoiteelementidest, oluliselt muutuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused ja väheneb muldade veemahutavus . Erosiooni tagajärjel väheneb oluliselt muldade viljakus, seega väheneb ka saak. Kui mullas on kive parajalt takistab see ka suurel määral erosiooni.

Mullastikuvaldkonnad

 1 tüüpiliste kamar -karbonaatmuldade valdkond, 4 kamar-glei- ja lammimuldade valdkond.
Kamar-glei- ja lammimuldade valdkond ja tüüpiline kamar-karbonaatmuldade valdkond on Martna vallas põhilised.

Põllumuldade viljakus

Põllumuldade keskmine boniteet (100-punktilises süsteemis): 1 kõrge (üle 55 punkti), 2 üle keskmise (50-55), 3 keskmine (45-50), 4 alla keskmise (40-15), 5 madal (alla 40)
Minu vallas on keskmine põldude boniteet väga erinev. Valdavalt on boniteet keskmine (45-50), alla keskmise on ka suur osa alasid (40-15). Head põllumaad ehk üle keskmise(50-55) on väga vähe ja ainult valla põhjaosas.

Aluspõhi

Martna valla mullastiku aluspõhi koosneb silurikarbonaatsetest kivimitest .

Mulla lähtekivim

Martna vallas on mulla lähtekivimiteks rähkmoreen ja veesetted.

Kokkuvõte

Sain kodukoha muldadest teada palju uut ja huvitavat. Pole ennem näinud vajadust ninapidi mullas tuhnida aga see tuleb ainult kasuks. Iga põllumees(naine) peaks tundma oma kodukoha mullastikku põhjalikult. Minu kodukoha mullastik on sobilik kultuurtaimede kasvatamiseks. Põllumaad on haritavad , võiks huumust rohkem olla , aga Eesti keskmine mulla viljakus ja paremat ei oskagi üks põline eestlane tahta.
Suhtumine mulda muutus täielikult , muld on must kuld . Tänan lugemast!
1 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=855
2 http://pmk.agri.ee/pkt/files/f22/eesti_muldadest_p6llumehele.pdf