Muld, taimkate, loomastik ja looduskaitse Eestis (9.klass) (4)

Geograafia Kontrolltöö küsimused ja vastused 27.01.2012
Muld , taimkate , loomastik ja loodukaitse Eestis
1. Millised tunnused iseloomustavad Eesti muldkatet? (õp lk 80)
* Muldade mitmekesisus , mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest.
* Soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus.
* Lubjarikaste muldade rohskus, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis.
* Muldade kivisus
2. Mis määrab mulla ehituse? (õp lk 80)
Mulla ehituse määrab ära mullalõimis ehk mulla mehaaniline koostis.
3. Kuidas jagatakse savisisalduse järgi muldi? (4tk)(lk 80)
* Liivmullad , savi alla 10%
* Saviliivmullad, savi 10-20%
* Liivsavimullad, savi 20-50%
* Savimullad, savi üle 50%
4. Nimeta neli mullategurit, mis mõjutavad Eesti muldade kujunemist (lk 80)
* Taimekooslused
* Lähtekivim
* Veeolud
* Inimtegevus
5. Mis on leetumine ? (õp lk 82)
Leetumiseks nimetatakse protsessi, kus mulla mineraalosa huumusainete mõjul laguneb ja toitained kantakse mullast välja
6. Mis on leostumine ? (õp lk 81)
Leostumiseks nimetatakse protsessi, kus sademed ületavad aurumise ja uhutakse lahustunud ained koos sademeveega mullas allapoole.
7. Mis on lõimis? (lk 80)
Lõimis näitab, kui suur on erisuuruste osakeste protsentuaalne hulk mullas ja lähtekivimis.
8. Mis on mets?
Mets on ökoloogiline elukooslus , mida iseloomustab tihe ja kõrge puittaimestik.
9. Nimeta erinevaid metsatüüpe.
Palumets ; Soomets ; Salumets ; Loomets ; Nõmmemets ; Lodumets ; Lammimets .
10. Kuidas jagatakse niiskuse alusel Eesti metsad ? (lk 85)
Kuivadeks arumetsadeks ja märgadeks soostunud ning soometsadeks.
11. Mis on niit , ja kuidas jagatakse kasutuse järgi? (lk 88)
Niidud on mitmeaastaste rohttaimede rohumaad, mis jagunevad kasutusviisi järgi heina- ja karjamaadeks.
12. Mis on primaarne ja sekundaarne niit? (lk 88)
* Primaarne niit on rohumaa, mis on kujunenud ilma inimese olulise osaluseta.
* Sekundaarne niit on looduslik või kultuurniit , mida niidetakse ja hooldatakse regulaarselt.
13. Kuidas jagatakse niite niiskus tingimuste alustel? (õp lk 88)
* Kuivadel muldadel levivad aruniidud.
* Niisketes ja märgades kohtades soostunud niidud.
* Jõgede üleujutusaladel esineb lammi - ehk luhaniite.
* Rannikualadel iseloomulikeks taimekooslusteks on rannaniidud.
15. Miks on looduskaitses oluline rahvusvaheline koostöö? (õp lk 100-101)
Et kaitsata globaalselt ohustatud liike ja elukeskkondi ühtse süsteemi alusel ja effektiivsemalt.
16. Missugustes keskkonna ja looduskaitselistes rahvusvahelistes lepetes osaleb Eesti? (õp lk 101)
* Rahvusvaheline Looduskaitse Liit (IUNC)
* ÜRO haridus - teadus- ja kultuuriorganisatsioon ( UNESCO )
* Märgalade kaitse ( Ramsari kokkulepe)
* Kaitseb looma- ja taimeliike (Washingtoni kokkulepe)
* Üle Euroopa taimestiku ja loomastiku kaitse (Berni kokkulepe)
* Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine (Rio de Janeiro kokkulepe)
17. Mida tähendab bioloogiline mitmekesisus? (õp lk 98-101)
Bioloogiline mitmekesisus hõlmab geneetilist, liigilist ja ökosüsteemide mitmekesisust, mis on elu aluseks Maal.
18. Miks ei kaitsta enam üksikuid objekte vaid kogu ümbrust? (lk 100)
Et säilitada kogu keskonda kaitstava objeki ümber, mis aitab kaitsta objekti palju effektiivsemalt. Loodust käsitletakse, kui tervikut .
19. Kuidas jagatakse Eesti kaitsealused rühmad või territooriumid? Too näiteid.
* Rahvuspargid ( Lahemaa , Karula , Soomaa , Matsalu ja Vilsandi )
* Looduskaitsealad (Viidumäe, Nigula, Endla ja Alam- Pedja )
* Maastikukaitsealad (Suurimad on Läänemaa Suursoo , Kõrvemaa, Põhja-Kõrvemaa, Agusalu, Vooremaa )
* Looduspargid (nt Otepää ja Haanja kõrgustikel)
* Programmialad (Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala ja Pandivere veekaitseala)
20. Kuidas jagatakse loomariiki?
Selgroogsed ja selgrootud .
21. Nimeta Eesti selgrootute ja selgroogsete rühmi.
* Selgroogsed: kalad , kahepaiksed , roomajad , linnud ja imetajad. Neist viimased neli moodustavad klassi, kalad on aga parafüleetiline rühm, moodustades klassi, kuhu kuuluvad ka tetrapoodid.
* Selgrootud : Viburloomad , ussilised, käsnad, kaanid, karbid , karikloomad, kahetiivalised , liletiivalised, mardikalised , liblikalised.
©2012 | Mr.SmartFiles