Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mullateadus (5)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks on vaja võtta mullaproove?
  • Mis ajal peaks mullaproove võtma?
  • Kust kohast pole mõtet ei tohi mullaproove võtta?
  • Kuidas mullaproove võtta?
  • Mitme võrra suurenes üldine boorsus?
Mullateadus
  • Miks on vaja võtta mullaproove?
      • mulla viljakus-millised ja kui palju on toitaineid
      • mulla pH
      • huumushorisondi tihedus
      • saame teada, millised väetisi ja kui palju on vaja anda
      • saame teada, milliseid kultuuri saab vastaval mullal kasvatada

  • Mis ajal peaks mullaproove võtma?
      • kevadel enne väetamist
      • sügisel peale saagi koristamist
      • pole mõtet proove võtta peale väetamist, lupjamist, vihma (~3h)

  • Kust kohast pole mõtet/ ei tohi mullaproove võtta?
      • mikrolohud
      • kokku-ja lahkukünnivaod
      • üldmullamastaabist täiesti erinevast kohast
      • kraavi äärest

  • Kuidas mullaproove võtta?
    Tööriistad: mullapuur, labidas .
    Taluniku vaatevinklist:
    Alumist horisonti kaasa võtta ei tohi. Kui puutub, puhastatakse puuri ots ära. Kui on suur põld, jaotatakse põld 3-5 ha osadeks , kust proove võetakse 10-20 kohast.
      • Eraldi võetud proovid segatakse kokku ning võetakse 300-500 g mulda.
      • Mullast võetakse välja kivid ja heinatuustid.
      • Proovid pannakse paberkotti, peale kirjutatakse proovivõtja nimi, proovi nr, kuupäev ning see, mida labor peaks määrama.
      • Kotike kuivas ruumis kuivatada õhkkuivaks.
      • Sõeluda (2mm).
      • Saadetakse laborisse.
      • Kotrolliks võtta lisaproovid.
      • Vastusena tuleb laborist kaasa väetistarbekaart.

    Mullaproovide võtmise skeemid :
    Mullaproovide võtmine mullateadlase ja mullaõpilase vaatevinklist:
    Sügav kaeve :
      • määrame asukoha (GPS)
      • mis taimestik
      • päikese asukoht
      • auk ~1m
      • esmalt määrame, kas mullas on keemine /kihisemine (10% soolhape mullale peale); oluline on keemise alguspunkt
      • horisondi määramine
      • lõimise määramine. (Lõimise all mõistetakse erineva läbimõõduga osakeste suhtelist esinemist mullas.)

    Mullalõimised:
    NB! „võileib“
    Nimetus
    Tähis
    F-füüsikalise savi sisaldus
    liiv
    l
    0-10%
    saviliiv
    sl
    10-20% Taimekasvuseisukohalt kõige paremad mullad .
    liivsavi
    ls1
    20-30%
    ls2
    30-40%
    ls3
    40-50%
    savi
    s
    50-100%
    Lõimise määramine sõrmeproovi meetodil:
      • Vajadusel mulda niisutada (vesi ei tohi vastu läikida).
      • Proovime teha kätega kuulikest. – Kui ei saa, on liiv.
      • Kui saab kuulikese teha, siis proovime teha 2-3mm nöörikest. – Kui ei saa, on saviliiv.
      • Kui saab teha nöörikese, proovime painutada. – Kui murdub, on ls1.
      • Kui saab peaaegu ringiks painutada, kuid siis murudb , on ls2.
      • Kui saab ringikese teha, aga mõradega, on ls3.
      • Ringike ilma mõradeta on savi.

    Mõisted:
    Mulla peenes - mulla osakesed alla 1 mm
    Mulla kores- mulla osakesel üle 1 mm
    Füüsikaline liiv- 0,01-1 mm
    Füüsikaline savi- osakesed alla 0,01 mm
    Mulla pH
    pH skaala 1-14:
    alla 4,5
    tugevalt happeline
    4,5-5,6
    mõõdukalt happeline
    5,6-6,5
    nõrgalt happeline
    6,6-7,2
    neutraalne
    üle 7,2
    leeliseline ehk aluseline
    Kõige parem taimekasvuseisukohalt 6-7. Siin omastuvad väetised kõige paremini. pH määratakse: 1) vesiloodi baasil 6,0; 2) kaaliumkloriidi baasil 5,1
    Kui pH on alla 6, saab lupjamistoetust PRIA-st.
    Keemine ehk kihisemine
    Kasutame 10% soolhapet.
    Katse:
    * valkjas -hall rähkmoreen- tekkis reaktsioon , kihises
    * punakas-pruun moreen - ei tekkinud reaktsiooni
    Mineraalid
    • Maakoore 3 levinumat elementi- hapnik (46,6%), räni (27,7%) ja alumiinium (8,1%).
    • Mineraal on loodusliku tekkega iseloomuliku keemilise koostise ja struktuuriga anorgaaniline tahke aine.
    • Erineva keemilise koostise, kuid ühesuguse struktuuriga mineraale nimetatakse isomorfseteks.
    • Ühesuguse keemilise koostise, kuid erineva struktuuriga mineraale nimetatakse polümorfseteks.
    • Mineraali värvus on põhjustatud mineraali läbinud või sellelt peedeldunud valgusvoo spektrist, mis sõltub mineraali koostisest ja ehitusest.
    • Mohsi kõvadus- ühe mineraali teist deformeeriva toime kaudu väljendatud suhteline kõvadus. ( teemant C - 10; korrund Al2O3 - 9; talk Mg3Si4O10(OH)2 - 1)

    magma
    sulamine
    jahtumine ja kristalliseerumine
    moondekivimid
    Murenemine, edasikanne , settimine
    rõhk ja temp
    tardkivimid
    rõhk ja temp
    murenemine, edasikanne ja settimine
    moone
    murenemine, edasikanne
    settekivimid
    setted
    litifitseerimine, tihenemine ja tsementeerumine
    ( kuld , teemant, grafiit , galeniit, korund, väävel, kvarts )
    Kivimid
    • Kivimid on geoloogilistes protsessides tekkinud kindla koostisega kompaktsed mineraalsed agregaadid, mis esinevad maakoores iseseivate kehadena.
    • Teadusharu , mis tegeleb kivimite kirjeldamise ja uurimisega, on petograafia.
    • Kivimid tekketingimuste järgi: *tardkivimid, *settekivimid, *moondekivimid
    • Tardkivimid on magma kristalliseerumisel tekkinud kivimid, mis levivad maakoores süva-ja purskekivimitena.
    • Settekivimid on geoloogilised kehad, mis on tekkinud füüsikalise ja keemilise murenemise saaduste, vulkaanipursete produktide ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumise.
    • Maakoores kõrgenenud rõhu, temperatuuri ja fluidide keskkonnas tekivad sette-ja tardkivimitest mineraalide ümberkristalliseerimisel ja struktuuride-tekstuuride muutumisel moondekivimid.

    ( lubjakivi , põlevkivi, liivakivi, moreen, dolomiit, turvas , kivisüsi, graniit , marmor )
    Ülesanded
  • Mulla tahke faasi tiheduse määramine.
    p= 20 g (kuiv muld )
    n= 86,324 g ( kolb täidetud destveega)
    m= 98,745 g (kolb mulla ja destveega)
    V=n+p-m= 86,324+20-98,745=7,579 cm3
  • Mulla tahke faasi tiheduse määramine.
    p= 20 g (kuiv muld)
    n= 82,452 g (kolb täidetud destveega)
    m= 94,764 g (kolb mulla ja destveega)
    V=n+p-m= 82,452+20-94,764=7,688 cm3
  • Mulla mahukaal on 1, 56 g/cm3 ja üldine boorsus on 40%. Kui suur on antud mulla erikaal?
    1,56+1,04=2,6 g/cm3
  • Mulla erikaal on 2,60 g/cm3. Seoses künniga vähenes mahukaal 1,55-lt kuni 1,40-ni. Mitme % võrra suurenes üldine boorsus?
    46,15-40,38=5,77%
  • Leia huumuse varu 1 ha kohta.
    A horisonti- 20cm
    Dm- 1,5
    Hu%- 3,2
  • Tahke faasi tiheduse määramine büretiga.
    Kuiva mulda – 20,841 g
    Kolvi maht – 50,4 ml
    Petrooliumi – 42,1 ml
    V=50,4-42,1=8,3 cm3
  • Arvuta lubiväetise vajadus (ekv kaal 50) 1 ha kohta.
    Künnikiht – 25 cm
    Dm – 1,5 g/cm3
    H8,2 – 4mg/ekv 100 g mullas
    CaCO3 – 40% (lubiväetis)
    Annus – 30%
    (Teisendus: 40mg- 1kg; 400- 10kg ; 4g- 100kg; 40g- 1t; 400g- 10t; 4kg- 100t; 40kg- 1000t)
    Lubiväetises on 40% CaCO3
  • Arvuta lubiväetise vajadus? (50 ekv kaal=
  • Kasvuhoone pikkus on 60m, laius 12m, vahekäigud 10%, mullakiht 25 cm.
    H8,2 – 6mg/ekv
    Dm – 1,2g/cm3
    Lubiväetises kuivainet - 95%
    CaCO3 – 45%
    Annus – 1/3
    kasvuhoone
    720-72=648m3
  • Lillepoti kõrgus 50 cm, laius 25 cm.
    H8,2 – 4,5mg/ekv
    Dm – 1,2g/cm3
    CaCO3 – 40%
    Annus – 1/3
    Mullahorisondid
    O- metsakõdu (alla 10 cm kõdukiht)
    A- huumushorisont
    T- turbahorisont
    T1- halvasti lagunenud turvas (raba)
    T2- keskmiselt lagunenud turvas (siirdesoo)
    T3- hästi lagunenud turvas ( madalsoo )
    AT- toorhuumuslik horisont (alaliselt liigniisked (G horisont)
    EL- lessiveerunud horisont (esineb keemine, 60-90cm vahemikus)
    Ea- leethorisont (kergema lõimisega ja happelises mullas; keemist ei esine)
    Elğ- näivleetunud horisont (näivleetunud muldadel ülemine lõimis kergem, alumine raskem)
    B- illuviaalne horisont ehk sisseuhtehorisont
    Baf- automorfse raua sisseuhtehorisont (esineb ainult pruun näivleetunud mullal, kerge lõimisega horisont)
    Bt- tekstuurne sisseuhtehorisont (esineb EL all)
    Bw- metamorfne sisseuhtehorisont (esineb keemine pinnalt või algab 30-60cm ulatuses, rähkmullas, leostunud mullas)
    Bhs- huumusraua illuviaalne sisseuhtehorisont (pruun, kerge lõimisega muldades, nagu nõrk kivim , Ea horisondi all)
    C- lähtekivim (kust muld hakkab peale ning silmnähtavat elutegevust ei toimu)
    R- aluskivim , e paas
    G- gleihorisont
    g- gleistunud mulla horisont
    (g)- gleistumis tunnustega mulla horisont
    Kaardid
    • mullakaardid
    • väetistarbekaardid
    • külvikorrakaardid
    • aluspõhjakaardid
    • boniteedikaardid

    Perspektiivboniteet kirjutatakse sulgude sisse. Peale maaparandustöid (lupjamine, kuivendus ).
    Mulla määramine digitaalselt kaardilt :
    • Massiivi nr
    • Mulla nimi (nimed)
    • Kuju, kas on kompaktne või mitte. (Põllu puhul teha harimissuund joonisena, pindala)
    • Kivisus, kas on vaja kive koristada või mitte
    • Lupjamisvajadus (Peab lupjama, et happelised mullad muutuksid aluselisemaks. pH peaks olema 6-7)
    • Kuivendamine (g ja G puhul)
    • Lõimised
    • Põllu kasutamine

    7
  • Vasakule Paremale
    Mullateadus #1 Mullateadus #2 Mullateadus #3 Mullateadus #4 Mullateadus #5 Mullateadus #6 Mullateadus #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-06-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 187 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Felicity Õppematerjali autor
    Mullateaduse praktiku konspekt. Sisaldab järgnevat infot: Miks on vaja võtta mullaproove? Millal peaks neid võtma ja kust? Mullalõimised. Mulla pH. Mineraalid, kivimid. Ülesanded. Mullahorisondid. Kaardid. Mulla määraine digitaalselt mullakaardilt.

    Sarnased õppematerjalid

    Muld - eksami kordamine
    7
    doc

    Muld - eksami kordamine

    1. Mulla mõiste ja mulla komponendid.- Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Koosneb: mineraalaine, orgaaniline aine, õhk, vesi. 2. Muldi kujundavad faktorid.- ·rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. · lähtekivim · kliima · reljeef · aeg · kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär.- Pedosfäär on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. On kahemõõtmeline. 4. Kristalne aluskord, aluspõhi, pinnakate. Eesti

    Aerofotogeodeesia - fotogramm-meetria
    Mullateaduse üldosa
    36
    pdf

    Mullateaduse üldosa

    lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Pedosfäär (mullakiht) on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda. Mullateaduse aine ja ülesanded. Mullateadus on üks loodusteaduse harudest, mis uurib muldade tekkimise ja arenemise seaduspärasusi ning muldade omadusi sellest seisukohast, kuidas need mõjutavad taimede kasvu ja arenemist. Rakenduslik mullateadus: agronoomiline, metsanduslik, maaparanduslik, keskkonnakaitseline. Mullateaduse harud: · mullageneetika (uurib muldade teket ja arengut) · mullafüüsika (uurib muldade füüsikalisi ja füüsikalis-mehhaanilisi omadusi) · mullakeemia (uurib muldade keemilisi ja füüsikalis-keemilisi omadusi) · mullamineraloogia (uurib muldade mineraloogilist ja kivimilist koostist, muutumist)

    Mullateadus
    Mineraloogia kontrolltöö
    34
    doc

    Mineraloogia kontrolltöö

    omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku seaduspärasusi, suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kasutamist. Mullateadus jaguneb: 1. mullagenees - mullaareng 2. muldade klassifitseerimine 3. mullabioloogia 4. mullamineroloogia - murenemine 5. mullageograafia - paiknemine Rakenduslik mullateadus jaguneb: 1. agronoomiline (kuidas kasutada) 2. metsa 3. maaparanduslik 4. mullakaitse Mulla osad: 1. tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%) 2. õhk 25% 3. vesi 25%

    Mullateadus
    Mullateaduse eksam
    26
    doc

    Mullateaduse eksam

    Pedosfäär(mullakiht) on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda. 4. Mulla tähtsus, vajadus ja mullateaduse ees seisvad ülesanded. Mulla kõige iseloomulikumaks ja tähtsamaks tunnusseks on viljakus, mille all mõistetakse mulla omadust varustada taimi toiteelementide ja veega ning taimejuuri hapnikuga. Muld on põllumajanduse ja metsamajanduse üks peamine ja asendamatu tootmisvahend. Mullateadus uurib muldade tekkimise ja arenemise seaduspärasusi ning muldade omadusi sellest seisukohast, kuidas need mõjutavad taimede kasvu ja arenemist. Mullateaduse ees seisavad ülesanded:*muldade arengu ja omaduste üksikasjalik väljaselgitamine ning aluste väljatöötamine mullaviljakuse tõstmiseks, säilitamiseks. *mulla kui tootmisvahendi inventariseerimine. *mulla kui tootmisvahendi kaitse ja kui üks osa terviklikust keskkonnakaitsest. 5. Kivimite klassifikatsioon.

    Mullateadus
    Mulldateaduse loengu konspekt
    17
    doc

    Mulldateaduse loengu konspekt

    4. Muldade määraja 5. Eesti muldade lühiiseloomustus (Raimo Kõlli, H. Lemeti) 6. Eesti mullad (Rein Kask) NB! Eesti mullastik arvudes 8 osa. (Eesti projekteerimisinstituut ,,Eesti põllumajandus projekt") Mullateaduse aine ja ülesanded. Mullateadus on loodusteaduse haru. On üks põhilisi agronoomilisi distsipliine, mis uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid. Mullateadus jaguneb terveks reaks teadusteks: 1) mullageneetika ­ uurib muldade kujunemist, arenemist 2) mullafüüsika ­ uurib muldade füüsikalisi omadusi, vee, õhu ja soojusreziimi mullas 3) mullamineroloogia ­ uurib mineroloogilist koostist 4) mullakeemia ­ uurib mulla keemilist koostist, toitereziimi 5) mullabioloogia ­ uurib elus organisme, nende laguprodukte 6) mullageograafia ­ muldade leviku seaduspärasusi 7) mulla kartograafia ­ uurib muldade kaardistamise küsimusi

    Üldbioloogia
    Mullateaduse I KT
    6
    docx

    Mullateaduse I KT

    Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku seaduspärasusi, suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kasutamist. Mullateadus jaguneb: 1)mulla geneetika- osa teadusest, mis uurib muldade kujunemist ja arenemist 2)mulla füüsika- uurib muldade füüsikalisi omadusi (vee, õhu ja soojusreziimi mullas) 3)mullamineraloogia- uurib looduslikke ühendeid ehk mineraale mullas. 4)mulla keemia-uurib mulla keemilist koostist elementide tasandil. Siia alla kuulub ka mullatoitereziim (kuidas taimed on varustatud toitainetega ühel või teisel mullal). 5)Mulla bioloogia- uurib elusorganisme ja nende laguprodukte mullas

    Mullateadus
    Mullateaduse kospekt
    25
    doc

    Mullateaduse kospekt

    Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Rakenduslik mullateadus jaguneb: 1. agronoomiline (kuidas kasutada) 2. metsa 3. maaparanduslik 4. mullakaitse Mulla osad: 1. tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%) 2. õhk 25% 3. vesi 25% 2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel. Mulla mehhaaniliste elementide klassifikatsioon Muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest ja neid kõiki kokku nimetatakse mulla mehhaanilisteks elementideks. Nende vahel tehakse vahet gruppidena

    Mullateadus
    Mullateaduse KT
    5
    doc

    Mullateaduse KT

    Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed.Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku seaduspärasusi, suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kasutamist. Mullateadus jaguneb:mullagenees ­ mullaareng, muldade klassifitseerimine,mullabioloogia,mullamineroloogia ­ murenemine,mullageograafia ­ paiknemine.Rakenduslik mullateadus jaguneb: agronoomiline (kuidas kasutada), metsanduslik, maaparanduslik, mullakaitse. Pinnakate Klindi eelne (sinakashall karbonaadi vaene) ­ tugevasti kruusakas materjal, koosneb kristalsete kivimite murendmaterjalist (graniit), kohaliku aluspõhja materjalist: kambrium liivakivi, -savi, -kruusa materjalist.Põhja-Eesti

    Metsandus




    Kommentaarid (5)

    vikatimees5 profiilipilt
    vikatimees5: kena kokkuvõte üldistest asjadest , võiks aga rohkem kirjas olla
    19:15 07-02-2011
    696696 profiilipilt
    696696: hea materjal , oli hästi kokkuvõtlikult tehtud.
    13:43 08-11-2012
    sigrid1234 profiilipilt
    sigrid1234: väga hea kokkuvõttev materjal :P
    17:53 28-09-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun