EESTI
MAAÜLIKOOL
Metsandus-
ja maaehitusinstituut
Geomaatika
osakond Annika
Birk Kristiin
Sikk Vihula valla
ruumiliste
omaduste iseloomustamineJuhendaja lektor Siim Maasikamäe
Tartu
2011
Sisukord
Sisukord 2
Üldkuju 3
Asustus 3
Teedevõrk 3
Veeteed 3
Kõlvikute paiknemine 4
Hüdrograafia 4
Jõed 4
Järved 5
Juuredepääsetavus 5
Viidatud allikate
loetelu 6
Üldkuju 3
Asustus 3
Teedevõrk 3
Veeteed 3
Kõlvikute
paiknemine 4
Hüdrograafia 4
Jõed 4
Järved 5
Juuredepääsetavus 5
Viidatud
allikate loetelu 6
Üldkuju
Kujult
on Vihula vald „laialivenitatud“
territoorium piki rannikut, kus
paiknevad suured
metsamassiivid . Lääne poolt on
rannajoon tugevasti
liigestatud Ida poolt vähem.
Asustus
Valdav
osa asustusest on koondunud endiselt mere äärde ja peamiselt
suurtemate liiklusteede lähedusse. Rannikul on asustus kõikjal
pööratud näoga mere poole.
Tihedamalt asustatud aladeks on Võsu-Käsmu piirkond,
Palmse -
Sagadi - Vihula piirkond. Suhteliselt tihedalt on asustatud ka
rannaäärsed piikonnad Võsu ja Altja vahelisel alal ja Vainupea
ning Karepa piirkonnas. Vallas on 52 küla ja üks alevik.
Suuremad keskused on Võsu, Käsmu, Palmse, Võsupere,
Vergi , Vihula,
Annikvere.
Teedevõrk
Teed
vallas jagunevad riigimaanteedeks, kohalikeks maanteedeks ja
erateedeks. Kohalikke maanteid on vallas kokku 101,8 km. Olemasolev
teedevõrk vallas on piisava tihedusega ja teed on heas korras.
Veeteed
Vihula
vallas asub 3 väikesadamat- Vergi, Vainupea ja Eisma.
Kaubaveo eesmärgil kasutatavaid
sadamaid ei ole Vihula valda lubatud rajada.
Olemasolevad väikesadamad (v.a.Vergi) on tehniliselt amortiseerunud
ja ilma korralike navigatsioonimärkide ning rannaehitisteta.
Väikesadamate funktsioon piirdub peamiselt turismi ja kohalike
kalurite
tegevusega . Potentsiaalsed väikesadamad on Võsul ja
Käsmus, kus on olemas muul [2].
Kõlvikute paiknemine
Haritav maa osatähtsus on vallas väike, kuna valitsevate liivmuldade
viljakus on madal ning samuti esineb väga suur kivisus. Põlised
põllumaad asuvad väikeste tükkidena vanade külade ümber,
reeglina positiivsetel pinnavormidel ning nende jalameil.
Põllumajandustootmiseks sobivad alad paiknevad Vihula, Sagadi,
Annikvere ja Palmse külades [1].
Umbes
72 % valla territooriumist on kaetud metsaga. Metsamaad
on vallas kokku umbes 26467 ha. Vihula vallas on üks metskond
– Loobu metskond.
Lahemaa Rahvuspargi
territooriumil asuvate sihtkaitsevööndite metsades on
majandustegevus keelatud, ülejäänud rahvuspargi alale jäävad
metsad kuuluvad kaitsemetsa kategooriasse.
Hüdrograafia
Meri
on vaadeldavas piirkonnas väga oluline. Randu uhuvad Soome lahe ja
selle osade veed.
Lahed on enamasti sügavad (60-90 m). Et lahed
on sügavad ja tuulte eest varjatud, esineb rannaalal palju häid
sadamapaiku. Soodne on ka asjaolu, et lahed külmuvad vaid 1-2 kuuks,
mõnel aastal ei külmu aga üldse.
Maismaavetest
on olulisemas vooluveed. Jõed
voolavad enamasti põhja või loode
suunas ning suubuvad Soome
lahte . Nende jõgikonnad on
kitsad ,
lisajõgesid on enamasti vähe. Ülem- ja kesk-jooksul on jõgede
langus väike,
alamjooksul suurem.
Jõed
Vihula
valda läbib viis jõge.
- Loobu jõgi valla lääne piiril. Jõe kogupikkus 62 kilomeetrit
- Võsu jõgi mis algab Võsupere ümbruse allikatest ja suubub Käsmu lahte. Madal, allikatoiteline, valdavalt kõrgete ja kuivade kallastega, pikkus 23 kilomeetrit
- Vainupea jõgi –kärestikuline, kaldal mets ja võsa, kohati karjamaa , pikkus 23 kilomeetrit
- Selja jõgi millel on alamjooksul kõrgete kallastega kääruline org, pikkus 44 kilomeetrit
- Toolse jõgi, mis jääb valla ida piirile. Pikkus 24 kilomeetrit [1].
Järved
- Käsmu järv mille absoluutne kõrgus on 4 m, pindala 43 ha, keskmine sügavus 2 m
- Lisaks ka 5 paisjärve: Oruveski, Laviku, Ojaäärse, Vihula, Põhjakalda [1].
Juuredepääsetavus
Vallal puudub vaid vallasisene ühistransport. Võimalus on kasutada
maakonna ja kaugbussiliinide teenust. Olemasolevaid sadamaid
kasutatakse vaid turismi või kalapüügi eesmärgil.
Viidatud allikate loetelu
[1]
Vihula vald, 2007. Vihula valla vana kodulehekülg (
http://www.vihula.ee/vana/ ), viimati külastanud 03.01.2011
[2]
Vihula vald, 2010. Vihula valla ametlik kodulehekülg
(
http://www.vihula.ee/ ),
viimati
külastanud 03.01.2011
Kõik kommentaarid