Mullateadus (0)

Eesti Maaülikool - Maateadus - Mullateadus

1 Hindamata

KT 2

Aktiivveemahutavus - väliveemahutavus Wakt.=(Wväli-Wnärb)·Dm=(mm/ 10cm )
maksimaalne veehulk, mida muld looduslikes tingimustes on võimeline kinni pidama ülalpool kapillaarvöödet. Väga väike- 75cm paksusest kihist alla 90mm, väike 90-110mm, alla keskmise 110-130mm, keskmine 130-150mm, üle keskmise 150-170mm, suur 170-190mm, väga suur üle 190mm. Arvutatakse mm/10cm kohta ehk mahu%-des.

Aeratsioonipoorsus ehk mulla õhumahutavus.
Määratakse mullas välivee mahutavuse juures
Sõltub: mulla mehaanilisest koostisest, lasuvustihedusest, struktuursusest, kuivendusastmest.
Liivmuldades on õhumahutavus 22-32%; saviliivas 10-18%; savides 4-6%, turvasmuldadel0-25%
Mulla üldine poorsus Kesk-Eesti muldades on umbes 30% veega täidetud ja 10% õhuga täidetud poore. Lõuna-Eestis alumine kihis on umbes 25-27% pooridest veega ja umbes 2% õhuga täidetud.

Veepotentsiaal
Maksimaalne veehulk, mida muld võib endas hoida.

Anaeroobsel lagunemisel tekkivad ained
CH4, H2, H2S, CO2

Orgaanilise aine jagunemine, selle tähtsus

Lagunemata ja poollagunenud taimsed ja loomsed jäänused – mittespetsiifiline osa (5...15%) kogu orgaanilisest ainest, saab mullast mehhaaniliselt eraldada. Elavaid taimejuuri ei arvestata mulla orgaanilise aine hulka.

Huumus – org aine sünteesiprodukt. Huumus on must või tumepruun amorfne mass, mulla mineraalosaga tugevasti seotud, ei ole sealt mehaaniliselt eraldatav.
Huumuse põhimassi moodustavad polümeriseerunud ja tihkestunud taimejäänuste ja mikroorganismide hüdrolüüsiproduktid, millede esialgne ehitus ja struktuur on täielikult muutunud
Huumus sisaldab taimede toitaineid ja omab energiat, need vabanevad huumuse lagunemisel.

Lagunemiskeskkonna niiskus
kuiv – seeneline lagunemine
parasniiske – aeroobsed bakterid
märg – anaeroobsed bakterid =)

Temperatuur – tõus 10oC võrra suurendab lagunemiskiirust 2...3 korda. Optimaalne 20...30oC, aktiivseks tempiks loetakse +10 oC

Mulla reaktsioon ( happesus ):
Happelises keskkonnad – seeneline lagunemine, mineralisatsioon kiire, huumust vähe.
Leelised keskkonnad – bakteriaalne lagunemine, (Ca, Mg) karbonaatsed mullad

CaCO3 sisaldus – liiga kõrge (paepealsed mullad) pärsib mikroorganismide tegevust; optimaalne soodustab.

Füüsikalise savi sisaldus – savimuldades lagunemine aeglasem , parimad tingimused huumuse tekkeks keskmine lõimisega muldades, esinevad paralleelselt aeroobsed ja anaeroobsed tingimused, org ainega tekkis vett, õhku vähem org aine mineralisatsiooniks ei jätku õhku.

Mulla bioloogiline aktiivsus – lagundajate liigiline koosseis ja arvukus
Baktereid on kõige rohkem parasniisketes neutraalsetes muldades.

Humifitseerumine
s.o huumusainete teke- lihtsamad ühendid sünteesitakse mikroorganismide osavõtul keerukamateks. 95% org ainest on huumus.

Mullatekketegurid

Bioloogiline faktor – taimsed ja loomsed organismid (bakterid, seened, vetikad , kõrgemad taimed, närilised, mutid , ussid, ainuraksed , putukavastsed jne). Suurim tähtsus autotroofidel, taimede ja loomade kaudu toimub vabanenud toiteelementide akumulatsioon.

Lähtekivim – mineraalne alus, millel muld moodustub. Pärandab mullale oma mehaanilised, füüsikalised, mineraloogilised omadused ning keemilise koostise.

Kliima – mõjutab organismide elutegevust mullas (sademed, päikesekiirgus, tempe-ratuur). Kliima mõju võib olla otsene (päike soojendab) või kaudne (taimede, loomade kaudu). Aktiivsed temperatuurid on 10-35°C

Reljeef – jaotab ümber aineid ( erosioon ) ja energiat (kalde suund)

Aeg ehk mulla vanus – aja jooksul muld areneb. Meie vanimad mullad on 10 000 aastat vanad, maailmas 1 miljon, rannikul näiteks 1 aasta, kuna seal alles algab mullatekkeprotsess

Inimfaktor – väetamine, kuivendamine, niisutamine (positiivne). Inimfaktor võib olla ka negatiivne (erosioon, muldade sooldumine ebaõigel niisutamisel, mulla väljakurnamine, maavarade kaevandamine)

Geneetiline horisont
kiht, mis on enamvähem paralleelne mullapinnaga ja mis on naaberhotisontidest eristatav terve rea mullatekkeprotsessi käigus kujunenud omaduste erinevuse (orgaanilise aine sisaldus, struktuursus, värvus, lõimis, keemiline koostis) poolest.

Taimedele olulisemad mikroelemendid
C; O; H; Ca; Mg; S; N; K; Fe; P

Muldade potensiaalne viljakus
Viljakus, millist saagikust on muld võimeline andma

Hapendus - taanduspotentsiaal Eh(mV)

Logaritmiline suurus, mis näitab vesinikioonide ning molekulaarse vesiniku konsentratsioonide vahekorda (mõõdetakse millivoltides) Eh400 ülekaalus hapendustingimused, Eh>700 taimedele kahjulik- toimuvad sinult oksüdeerumisprotsessid, toimub org aine mineralisatsioon (aeglane põlemine, ei toimu huumuse akumuleerumist, Eh 400...600 meie taimedele sobivaim.

Leostumine
vees lahustuvate soolade ja hüdrokarbonaatide eemaldumine mullahorisondist alumistesse kihtidesse (küllastumisele vastupidine protsess). Protsess profiilis ei ilmne. Kindlaks saab teha 10%-lise HCl-iga. Kombineerub savistumisega – savistunud Bm horisondi teke. Toimumiseks vajalik laskuva vee liikumine. Mullaprofiili allosas esineb kindlasti “keemine” 10%lise HCl-ga,

Leetumine
mulla mineraalosa lagunemine ja laguproduktide ümberpaigutamine alumistesse horisontidesse või profiilist välja (fulvohapped lagundavad mulla mineraalosa v.a. kvarts ). Protsessi tulem: muld vaesub Ca, Mg, Fe, K-st ja teistest elementidest. Lagundatakse huumus või kõduhorisondi all olevast kihist mulla sekundaarsed ja primaarsed mineraalid, v.a kvarts. Protsessi toimumise eeltingimuseks on fulvohapete olemasolu, laskuv vee liikumine, karbonaadivaene lähtekivim, vett läbilaskev kerge lõimisega lähtekivim (l, sl või ls1) Peegeldub leethorisondi tekkes . Leethorisont tekkib kas otse metsakõdu alla või ka huumushorisondi alla. Järgneb vähemärgatava sisseuhtega B või märgadel muldadel raud-illuviaalne Bf e huumussiluviaalne sisseuhtehorisont Bh. Tähistame Ea

Huumuse koostis
Taimsed ja loomsed laguproduktid, mikroorganismide hüdrolüüsi produktid .

Momendiniiskuse astmed
Kuiv- värske(vesi on raskesti kättesaadav)- niiske(veeimendumine on normaalne)- märg(kõik poorid on täidetud veega, ei ole väga hea taimele )- vesine(üleujutatud)

Mulla erosioon
Mulla erosioon on mullaosakeste (mullamassi) ümberpaigutamine või ärakandmine tuule, ajutiste vooluvete toimel. Jaguneb geoloogiliseks ja kiirendatuks (kultuuristatud aladel). Sõltub sademete hulgast, reljeefist, taimkattest, muldade omadustest jne.

Viljakuse hindamine
Boniteet - maade suhtelise viljelusväärtuse kindlaksmääramine.
1)Mulla boniteet- näitab mulla omadustest sõltuvat suhtelist viljakuse taste- huumuse sis, varu, mulla lõimis ja veereziimi arvutamine.
2)Maa tootlikkust iseloomustav lõppnäitaja, lisaks mulla omadustele on arvestatud maatüki omadustega (kivisus, reljeef, mullastiku kirjusus jne). Maaperspektiivboniteet- pärast maa parandustööde läbiviimist, olemasolevaseisundiboniteet- hindepunktides, 100p süsteemis.
Eestis haritavate maade boniteet kõigub 8-95hp vahel, valdavalt 35-60hp.
Happelises keskkonnas on peamisteks lagundajateks seened
Mullaelustik- jaotatakse elusorganismide suuruse järgi. Makrofauna - hiired, muted, Meso- vihmaussid , putukad, Mikro - lestad, Mikroorganismid - bakterid, seened

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 80 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-01-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

80 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kallur Õppematerjali autor

mullateaduse spikker

mullateadus huumus

Sarnased õppematerjalid

doc

Mullateaduse II. KT

Töö 1 1.milliseid mulla akumulatsioonihorisonte oskate nimetada? Kuidas tähistatakse? Toorhuumuslik horisont (A on huumushorisont), turbahorisont (T), kõduhorisont vist ka (O) 2.Milles seisneb mulla orgaanilise aine tähtsus? 1.Orgaaniline aine, eriti huumushapped, on tähtis tegur kivimite murenemisel, mulla mineraalosa lagunemisel ja ainete migratsioonil.2. Orgaaniline aine, eriti huumus, parandab mulla füüsikalisi omadusi.3. Huumusainetest sõltuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused.4. Mulla orgaaniline aine, eriti huumusained, on taimedele peamiseks toiteelementide ja süsihappegaasi allikaks. Huumusained mõjuvad kõrgematel taimedel kasvustimulaatoritena.5. Orgaaniline aine on energia allikaks mullaelustikule (edafon).6. Mulla orgaaniline aine suurendab mulla enesepuhastamisvõimet ja tagab mulla sanitaarse kaitse. 3,Mis toimub mullas orgaanilise ainega, kui suur osa sellest võib humifitseeruda, millest see sõltub? Mulla pinnale ja mulda ladestunud taimejäänu

Mullateaduse alused

doc

Mullateaduse II. KT

Mullateadus

doc

MUllateaduse II kontrolltöö spiku

MULLA ORGAANILINE AINE-kujuneb lagund.kiiremini kui t°C tõuseb 10 kraadi võrra 3)füüsikaliselt seotud vesi: a)hügroskoopsusvesi- mullatekkeprotsessis.Roheline taim sünteesib org suureneb taimejäänuste lagun.kiirus 2-3 korda. tugevasti seotud vesi. Adsorbitsioon- aineit,päikeseenergia abil lihtsatest mineraalsetest Mulla org aine mineraliseerimisel jäävad mulda molekulaarjõududega take aine pinnale ühenditest(CO2,H2O ja mineraalsoolasid) osad toitaineid. MULLA org aine kvaliteet näitab kinnitumine Hüdroskoopsus-mulla omad mulla org ainest pärineb loomade ja huumusfitseerumise adsorbeerida õhust veeauru.Maksimaalne mikroorganismide kehadest.Org aine 1)satub aste:C(huumusained)/C(üldine) hüdroskoopsus-Wmh. Kilevesi e. mulda 2)muundub mullas Liigniisketes ting.-aste madal;parasniisketes

Mullateadus

doc

Mullateaduse KT

Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed.Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku seaduspärasusi, suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kasutamist. Mullateadus jaguneb:mullagenees mullaareng, muldade klassifitseerimine,mullabioloogia,mullamineroloogia murenemine,mullageograafia paiknemine.Rakenduslik mullateadus jaguneb: agronoomiline (kuidas kasutada), metsanduslik, maaparanduslik, mullakaitse. Pinnakate Klindi eelne (sinakashall karbonaadi vaene) tugevasti kruusakas materjal, koosneb kristalsete kivimite murendmaterjalist (graniit), kohaliku aluspõhja materjalist: kambrium liivakivi, -savi, -kruusa materjalist.Põhja-Eesti

Metsandus

doc

Mullateaduse teine töö

Mulla veereziim on nähtuste kompleks, mis Mulla õhu tähtsus: Mulla soojusreziim on soojuse Mullavesi on seotud vee mulda tungimise seal liikumise 1. Avaldab mõju mullas mulda tungimise, seal leviku ja Tähtsus: ja kaoga mullast. toimuvatele reaktsioonidele. Kui mullas on soojuse äraandmisega seotud · vajalik kivimite murenemisel Reziimi mõjutavad tegurid: õhku küllalt siis on tegemist oksüdatsiooni nähtuste tervikut. Päikeseenergia · mõjutab orgaaniliste ühendite · reljeef e. hapendamisega. Näide: C6H12O6+6O2 maale tulek on tsükliline: päevane sünteesi ja lagunemist mullas

Mullateadus

doc

Mullateaduse I kontrolltöö spikker

Mulla orgaaniliseaine allikaks on saagi suurusena. Mulla kuntslik viljakus kujuneb halvasti õhustatud, anaeroobsed tingimused, rohelised(klorofülliga) taimed. Mulla orgaanilise loodusliku viljakuse baasil, mis moodustub kuivad väikese veemahutavusega liivad alati hästi aine hulk sõltub orgaanilise aine ja lagunemise inimese püllumajandusliku tootmistegevuse õhustatud,*mulla veesisaldus oleneb vahekorrast. Toimub lagunemine kiiresti , siis tulemusena. Potensiaalne kuntslik viljakus- soojusmahutuvus veega küllastunud liival 2,5 mulda nimetamisväärselt orgaanilist ainet ei kultuuristatud mulla kvalitatiivne omadus. korda suurem, savil 3,5 korda suurem, turbal 6 kuhju. On aga aeglane lagundamine või koguni Efektiivne kuntslik viljakus avaldub korda suurem,*märja mulla soojusjuhtivus liival takistatud, siis võib mulda ja mulla pinnale kvantitatiivselt kul

Mullateadus

pdf

Mullateaduse konspekt

MULLATEADUS 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid.  Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel.   Mulla komponendid: mineraalaine (mulla lähtekivim mille peale muld tekkima hakkab), orgaaniline aine (elusorganismid viivad läbi lagundamist ja surnud orgaaniline aine huumus), õhk, vesi 2. Muldi kujundavad faktorid.   1) rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid   2) lähtekivim   3)kliima   4)reljeef   5)aeg- eestis noored mullad väga ajakulukas protsess on muldade teke 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär.   Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullst alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini on kahemõõtmeline.  Pedon on muldkattest reaalselt esinev mullasammas on kolmemõõteline?

Eesti mullastik

pdf

Mullateaduse üldosa

lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Pedosfäär (mullakiht) on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda. Mullateaduse aine ja ülesanded. Mullateadus on üks loodusteaduse harudest, mis uurib muldade tekkimise ja arenemise seaduspärasusi ning muldade omadusi sellest seisukohast, kuidas need mõjutavad taimede kasvu ja arenemist. Rakenduslik mullateadus: agronoomiline, metsanduslik, maaparanduslik, keskkonnakaitseline. Mullateaduse harud: · mullageneetika (uurib muldade teket ja arengut) · mullafüüsika (uurib muldade füüsikalisi ja füüsikalis-mehhaanilisi omadusi) · mullakeemia (uurib muldade keemilisi ja füüsikalis-keemilisi omadusi) · mullamineraloogia (uurib muldade mineraloogilist ja kivimilist koostist, muutumist)

Mullateadus

Rohkem sarnaseid