Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Raamatupidamise seadus § 11 käsitleb sise-eeskirja järgmiselt: 1) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise- eeskirja, mis kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid. Raamatupidamise sise-eeskirja eesmärk on tagada ettevõtte raamatupidamisarvestuse
koostamisega ja esitamisega. 3. AMETIKOHA TEENISTUSÜLESANDED JA SOOVITUD TULEMUS PÕHIKOHUSTUSED TÖÖTULEMUSED 3.1 Raamatupidamisaruannete koostamine. Aruanded on koostatud tähtaegselt ja esitatud andmed on õiged 3.2 Tulude ja kulude kajastamine Juhtkonnal on ülevaade asutuse kasumiaruande kirjetel finantsmajanduslikust seisust. 3.3 Dokumentide arhiivi üleandmine Dokumendid säilitatakse vastavalt nõuetele 3.4 Aruannete koostamine Aruanded on koostatud 3.5 Majandustehingute dokumenteerimine ja Korrektsed majandustehingud kirjendane 3.6 Dokumentide käive reguleerimine Reguleeritud dokumentide käive 3
Eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks vajalik summa sõltub sageli mitmetest välisteguritest, mille arengut ettevõte ei suuda kontrollida, kuid mille toimumise tõenäosust on tavaliselt võimalik hinnata. Eraldise hindamisel tuleb võtta arvesse erinevate võimalike arengustsenaariumite tõenäosust [7]. 1.2.5 Eraldiste ja tingimuslike kohustuste kajastamine bilansis Eraldisi kajastatakse bilansis selleks raamatupidamise seaduse lisas 1 ettenähtud kirjetel. Lubatud on lisada täiendavaid alakirjeid või täpsustada seaduses toodud alakirjete nimetusi, juhul kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Bilansikirjete alaliigendusi (näiteks «Pensionieraldis», «Muud eraldised» jne) võib bilansi asemel esitada lisades. Kirjel «Lühiajalised eraldised» (või selle alakirjetel) kajastatakse selliseid eraldisi, mis realiseeruvad tõenäoliselt 12 kuu jooksul alates bilansipäevast (nt kohtuprotsessiga
· soetusmaksumuse meetod. Õiglane väärtus = turuhind. (Soodsaim hind, mida müüja võiks saada aktiivsel turul vara müümisel või ostja selle ostmisel.) Kui bioloogilised varad on seotud maaga (metsakinnistud) ning nende väärtust eraldi ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, kuid saab määrata varade hinna koos maaga, siis võetakse hindamisel aluseks varade kombineeritud väärtus, millest lahutatakse maa väärtus. Bioloogilised varad kajastatakse bilansis eraldi kirjetel kas põhivara või käibevara rühmas. Bioloogilisi varasid on soovitav bilansis või vastavates aastaaruande lisades kajastada põhiliste rühmade kaupa. Näiteks: · tarbitavad varad ja · tootvad varad. Õiglase väärtuse meetodi ümberhindlus kajastatakse kasumiaruandes eraldi kirjel "Kasum/kahjum bioloogilistelt varadelt" . Kui bioloogiliste varade müümine ei ole ettevõtte põhitegevus, siis
Andmebaasid. Kirjed (records) Andmebaasi tabeli ridu nimetatakse kirjeteks Kirjetel on järgmised omadused nende arv pole määratud. Neid saab vastavalt vajadusele lisada või eemaldada on ühes tabelis ühesuguse struktuuriga nende tähendus ei olene järjekorrast Väljad(fields) Andmebaasi verge nimetatakse väljadeks. Väljadel on järgnevad omadused: igal väljal on oma nimi, mis määratakse tabeli kirjeldamisel ühes tabelis pole samanimelisi välju andmete tähendus ei sõltu väljade järjekorrast et andmetest teistest väljades.
ületav summa bilansis tulevaste perioodide tuluna ja amortiseeritakse tulusse eeldatava vara kasutamise perioodi jooksul. Kasutusrentide puhul, mille korral vara õiglane väärtus on müügi- tagasirenditehingu hetkel bilansilisest maksumusest madalam, kajastatakse õiglase väärtuse ja bilansilise maksumuse vahe kohe kahjumina. Kajastamine bilansis ja kasumiaruandes Kapitalirendikohustusi kajastatakse bilansis kirjetel «Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused» (pikaajaline osa) ja «Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil» (lühiajaline osa). Kapitalirendinõudeid kajastatakse üldjuhul bilansikirjetel «Muud pikaajalised nõuded» (pikaajaline osa) või «Muud lühiajalised nõuded» (lühiajaline osa). Kapitalirendi nõuded ja kohustused teiste kontserni ettevõtete vastu kajastatakse selleks bilansis ettenähtud kirjetel.
järjrpidevuse osas. Sise-eeskirjades kirjeldatakse kõiki raamatupidamise korraldamiseks vajalikke sätteid, dokumenteerimise viise ja arvestuse korda lähtudes raamatupidamise seadusest. Sise- eeskirjad peavad sisaldama: • Kontoplaan • Majandustehingute dokumenteerimise ja kirjeldamise kord • Raamatupidamise registrite pidamine • Tulude ja kulude kajastamine kasumiaruande kirjetel • Kasutatavad arvestuspõhimõtted ja informatsiooni esitusviis • Aruannete koostamise kord 13.Kirjelda kahte vabalt valitud raamatupidamise printsiipi Tulude ja kulude vastavuse printsiip • aruandeperioodi tuludest arvatakse maha samade tulude tekkega seotud kulud. Väljaminekuid, mille tulud tekivad mingil muul perioodil, kajastatakse kuludena samal perioodil, mil tekivad nendega seotud tulud Konservatiivsuse printsiip
Majandusaastaks on kalendriaasta/12 kuud, kui raamatupidamiskohustuslase põhikirjas või muus raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti raamatupidamise sise-eeskiri - kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid Algdokument - majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema:
Mõlemad väljad on kohustuslikud. CREATE TABLE Asula (Id INTEGER NOT NULL DEFAULT AUTOINCREMENT PRIMARY KEY, Nimi VARCHAR(100) NOT NULL UNIQUE); --2. Lisada uude tabelisse kõik aadressid tabelist Klubi ja toimumiskohad tabelist Turniir. INSERT INTO Asula (Nimi) SELECT Aadress FROM Klubi UNION SELECT Toimumiskoht FROM Turniir; --3. Lisada tabelisse Klubi veerg Asula (integer). ALTER TABLE Klubi ADD Asula INTEGER; --4. Väärtustada korraga kõigil Klubi kirjetel veerg Asula sobiliku ID'ga tabelist Asula: update klubi set asula = (SELECT id FROM asula WHERE asula.nimi= klubi.aadress); --5. Lisada tabelile Klubi välisvõti tabelisse Asula (fk_klubi_2_asula). Kontrollida andmeid (võrrelda tekstiveerge): ALTER TABLE Klubi ADD CONSTRAINT fk_klubi_2_asula FOREIGN KEY (Asula) REFERENCES Asula (Id); SELECT klubi.aadress, asula.nimi FROM klubi JOIN asula ON klubi.asula= asula.id; --6. Lisada tabelisse Turniir veerg Asula (integer).
finantsaruanded kooskõlas seaduste ja juhenditega (RPS, § 4). Finantsarvestus klassifitseerib ettevõtte tehingud tavapäraselt rahas, vastavalt kehtestatud printsiipidele, raamatupidamisstandarditele ja juriidilistele nõuetele. Ettevõtte raamatupidamine peab vastama finantsaruandluse standarditele (RPS, 17). Iga raamatupidamiskohustuslane peab koostama raamatupidamise sise-eeskirjad, mis reguleerivad tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ning aruannete koostamise korda (RPS, § 11). Ettevõte peab tagama, et tulud ja kulud oleks kajastatud jälgides tulude ja kulude vastavuse ja arusaadavuse printsiipi (RPS, § 16). Organisatsiooni tegutsemise põhieesmärk on kasumi teenimine ning selle läbi omanikele tulu teenimine. Kasum on tulude ja kulude vahe ning selle arvestamiseks on vajalik kulusid ja tulusid korrektselt kajastada ning analüüsida. Selleks, et vältida
kujunemisest, võttes arvesse rahvusvahelist praktikat antud tegevusvaldkondades reguleerivatest Raamatupidamise Toimkonna juhenditest. Suurfirmades soovitatakse rohkem skeem nr. 2 kuna see on informatiivsem ja väikefirmad kasutavad rohkem skeem nr. 1, sest kuluarvestus on lihtsam. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud oma raamatupidamise sise- eeskirjades detailselt kirjeldama, milliseid tulusid ja kulusid millistel kasumiaruande kirjetel kajastatakse, ning seda järjepidevalt järgima. Kasumiaruande puuduseks on see, et ta ei kajasta antud perioodi tegelikku rahakäivet.
2. Masinad, seadmed, muu inventar, tööriistad, sisseseade ja muud on piiratud kasutuseaga põhivara objektid ning need võetakse arvele soetamismaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja kasutuselevõttu võimaldavatest kuludest. Kasutuselevõttu võimaldavate kulude hulka ei kuulu kulud vanade seadmete demonteerimiseks vaid need arvatakse põhivara likvideerimise kuludesse. 3. Akumuleeritud põhivara kulum (miinus). Kuna põhivara näidatakse vastavatel kirjetel soetamismaksumuses, siis põhivara jääkmaksumusse viimiseks näidatakse aktivas eraldi bilansikirjel akumuleeritud kulumi kogusumma (miinusmärgiga) Piiramatu kasutuseaga varade hulka loetakse kunstiteosed ja väärtuslikud manuskriptid. Neilt amortisatsiooni ei arvestata. 4. Lõpetamata ehitus. Sellel kirjel näidatakse omatarbeks valmistatavatele pooleliolevatele põhivaraobjektidele tegelikult tehtud väljaminekud.
kirjendamine Algdokumentide käivet ja Raamatupidamise säilitamist korraldamisega ja sellega Varade ja kohustuste kaasnevate sisekontrolli inventeerimine meetmete rakendamisega Raamatupidamisregistrite seotud asjaolud pidamine Arvutitarkvara kasutamine Tulude ja kulude kajastamist Aruannete koostamisekord kasumiaruande kirjetel 10.1.13 Mai Takkis 18 Raamatupidamise vastavus seadustele RPS Palgaseadus § 6 majandustehingute Palga arvutamine ja maksmine dokumenteerimine ja Palgast kinnipidamised kirjendamine § 7 algdokument Puhkuseseadus §9 Raamatupidamisregistrid Puhkusetasu arvutamine (raamatupidamislausendi Tulumaksuseadus
·tead Äriseadustikust tulenevaid nõudeid omakapitalile; ·oskad koostada omakapitali arvestamisega seotud lausendeid; ·tead dividendide arvestamise aluseid. 2 Omakapitali arvestuse korraldus Omakapital koosneb ettevõtte omanike poolt ettevõtte käsutusse antud vahenditest ning ettevõtte poolt tegevustulemusena loodud kapitalist. Omakapitali nimetus bilansis sõltub ettevõtluse vormist (täis-, usaldus-, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu) Bilansis esineb omakapital järgmistel kirjetel: ·aktsiakapital või osakapital - emiteeritud aktsia- või osakapitali nimiväärtus; ·registreerimata aktsia- või osakapital - bilansipäevaks emiteeritud ja registreerimiseks esitatud, kuid äriregistris veel registreerimata aktsiad või osad.; ·ülekurss (aazio) - aktsiate või osade emiteerimisel üle nimiväärtuse saadud tasu.; ·oma osad või aktsiad (miinus) - ettevõtte valduses olevad (näiteks tagasiostetud) tema enda poolt eelnevalt emiteeritud aktsiad või osad;
25. Mis on raamatupidamise sise-eeskiri? Milleks on sise-eeskirja vaja, kuidas vormistada, mida peab sisaldama? RAAMATUPIDAMISE SISE-EESKIRI kehtestab nõuded sellele mahukale dokumendile, kus peavad olema kirjeldatud: kontoplaan koos kontode sisu kirjeldusega, majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamise kord, algdokumentide käive ja säilitamine, raamatupidamisregistrite pidamine, tulude ja kulude kajastamine kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase kasutatavad arvestuspõhimõtted ja informatsiooni esitusviis, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises, muu raamatupidamise korraldamisega seotud asjaolud. 26. Mis on kontoplaan, kuidas kontoplaani koostada, kontode rühmitamise alused? Kontoplaan on raamatupidamises loodud süsteem majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjeldamiseks. Aktivakontod, Passivakontod, kontod kuuluvad
asuvale ettevõttele ka ettevõtted Soome Vabariigis (Atoy Automotive Oy) ja Läti Vabariigis (APE Motors SIA) (Atoy Automotive OÜ Soome kodulehekülg). Valisin selle ettevõtte, kuna käisin seal suvel praktikal ning olen juba ettevõttega eelnevalt tutvunud. Finantsanalüüs 2. MUUTUSED Bilanssi analüüs Analüüsin, millised on toimunud muutused ettevõtte varade kirjetel, kuidas on lood ettevõtte kohustustega kas ettevõte on suurendanud või vähendanud laenukohustusi ja kas need muutused on olnud ettevõttele soodsad või mitte. Bilanss(kroonides) AKTIVA MUUTUS 31.12.200 31.12.200 Rahaliselt Käibevara 8 9 * %-s* Raha ja pangakontod 1 062 094 497 860 -564 234 -53,1
· aktsiakapitali (või mistahes muusse põhikapitali) sissemakse rahas; · pangalaenu tasumine; · pangalaenu laekumine rahas jne. · · Raamatupidamise sise-eeskiri (RPS §11) · kontoplaan (koos kontode sisu kirjeldusega) · majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine · algdokumentide käive ja säilitamine · raamatupidamisregistrite pidamine · tulude ja kulude kajastamine kasumiaruande kirjetel · varade ja kohustuste inventeerimine · kasutatavad arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviis · aruannete koostamise kord · arvutitarkvara kasutamine raamatupidamises · raamatupidamise korraldamisega ning sellega kaasnevate sisekontrolli rakendamisega seotud asjaolud · · Arve (KMS §37 lg 7) · Arvele tuleb märkida: · Arve järjekorra number ja väljastamise kuupäev
Kui võetakse arvele, siis kajastatakse see bilansis käibevara all varudes. Kui ei võeta arvele, siis tehakse bilansivälist arvestust ning aastaaruande koostamisel inventeeritakse. Bilansiväline arvestus st, et tuleb koostada olemasolevate varade nimekirjad vastutajate lõikes. Ning kui koostatakse aastaaruanne, väikevahendid inventeeritakse. BIOLOOGILISED VARAD Bioloogiline vara on loomne või taimne elusorganism. Kajastatakse bilansis eraldi kirjetel kas põhivara (TOOTVAD VARAD) või käibevara (TARBIVAD VARAD) rühmas. Maksumus: õiglane väärtus või soetusmaksumus Ümberhindamine kajastatakse kasumiaruandes eraldi kirjel ''Kasum/kahjum bioloogiliselt varalt''. Kui bioloogilste varade müümine ei ole ettevõtte põhitegevus, siis kasumeid ja kahjumeid kajastatakse kirjetel ''Muud äritulud/Muud ärikulud''. Kasum/kahjum tuleb saldeerida, st kajastada ainult see, kumb on suurem.
kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni. Raamatupidamiskohustuslane - kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja, mis kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid. Majandusaastaks on kalendriaasta, kui raamatupidamiskohustuslase põhikirjas või muus raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti.
1011 Tablet Saris SlimPro 04-okt-13 1012 Tablet Saris SlimPro 29-sept-13 5020 TV 32" Paragon 440 OLED TV 11-aug-13 13-aug-13 5022 TV 32" Paragon 440 OLED TV 17-juuli-13 17-juuli-13 5023 TV 50" Paragon 490L LED TV 01-okt-13 01-okt-13 Total Korrapärane tabel, mille kõikidel ridadel (kirjetel) on ühesugune struktuur. Tegevused Kirjete sorteerimine, filtreerimine, lihtne ridade lisamine Kokkuvõtete tegemine Loomine By Whom 1. Märkida piirkond (valemeid on mugavam Shannon Nguyen sisestada hiljem) Sela Shepard 2. Insert, Table Sofie Ragnar 4. Table Tools, Design käsugrupis Table Style Options määrata, kas on kokkuvõtte Hank Sorenson Kirje rida
13. 14. RAAMATUPIDAMISE SISE-EESKIRI 15.Raamatupidamise sise-eeskiri on raamatupidamise korraldamiseks koostatav ettevõttesisene reeglistik. Raamatupidamise seadusest lähtuvalt sise-eeskiri: Kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega Reguleerib majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist Reguleerib algdokumentide käivet ja säilitamist Reguleerib raamatupidamisreeglite pidamist Reguleerib tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel Reguleerib vara ja kohustiste inventeerimist Reguleerib raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi Reguleerib aruande koostamise korda Reguleerib arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises Reguleerib raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid. 16. 17. KONTOD 18. Kontod on üheliigiliste varaobjektide, nende finantseerimisallikate ja
VÄÄRTUSES .. mille alusel jm) Bioloogiline vara on loomne või taimne elusorganism. Ettevõte määrab arvestuspõhimõtte igale bioloogilise vara klassile: *õiglane väärtus (=turuhind: soodsaim hind, mida müüja võiks saada aktiivsel turul vara müümisel või ostja selle ostmisel), kui see on usaldusväärselt hinnatav mõistliku kulu ja pingutusega; kui see nii ei ole, siis * soetusmaksumuse meetodil. Bioloogilised varad kajastatakse bilansis eraldi kirjetel kas põhivara (TOOTVAD VARAD) või käibevara (TARBIVAD VARAD) rühmas. (Nt. Mul on lehm, kui ma müün selle 1 aasta jooksul, on ta käibevara, kui mitte, siis on põhivara). Kui bioloogilised varad on seotud maaga (metsakinnistud) ning nende väärtust eraldi ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, kuid saab määrata varade hinna koos maaga, siis võetakse hindamisel aluseks varade kombineeritud väärtus, millest lahutatakse maa väärtus. Amortisatsiooni ei arvestata 10
pikem kui 12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud [16]. 1.4 Raamatupidamise sise-eeskiri Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise- eeskirja, mis kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid [16]. 2 KONTOPLAAN Kontoplaan on raamatupidamiskontode süstematiseeritud loetelu, mis võimaldab
mis võivad olla kasutuskõlbmatud, varastatud ja ka ülejäägid avastatakse siin. Inventuurid jagunevad läbiviimise üaltuse järgi täielikuks või osalisaliseks ja läbiviimise aja järgi liigitatakse inventuure plaanilisteks ja plaanivälisteks. Inventeerimise korra kehtestab iga ettevõtte oma sise-eeskirjades. Varude kajastamine finantsaruannetes Varusid kajastatakse bilansis selleks raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemis ettenähtud kirjetel. Lubatud on lisada täiendavaid alakirjeid või täpsustada seaduses toodud alakirjete nimetusi, juhul kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Bilansikirjete alaliigendusi (näiteks "Valmistoodang", "Lõpetamata toodang" jne.) võib bilansi asemel esitada lisades [27: 55]. Kasumiaruande skeemis 1 kajastatakse müüdud või kasutatud varude kulu üldjuhul kirjel "Kaubad, toore, materjal ja teenused" (administratiivsetel või muudel
meetodit. Õiglase väärtuse meetodi rakendamisel võetakse kinnisvarainvesteeringule parenduste käigus lisandunud väärtust arvesse läbi bilansipäeval toimuvate ümberhindluste. 6.3 Materiaalne põhivara Materiaalne põhivara on vara, mida raamatupidamiskohustuslane kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Materiaalne põhivara esitatakse bilansis järgmistel kirjetel: · Maa · Ehitised · Masinad ja seadmed · Muu materiaalne põhivara · Lõpetamata ehitised ja ettemaksed materiaalse põhivara eest Materiaalset põhivara võib määratleda järgnevalt: · mida kavatsetakse kasutada pikema perioodi vältel kui ettevõtte majandusaasta; · millel on oluline väärtus ettevõtte finantsolukorra hindamise seisukohast; · millel on materiaalne vorm. Materiaalne põhivara koosneb: piiramatu kasutusajaga ja piiratud kasutusajaga põhivarast. 6.3
..........................................................................18 3 SISSEJUHATUS Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja, mis kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid. Oma järgnevas töös püüan ma raamatupidamis sise-eeskirjade näitel kirjeldada Merit Aktiva
arvestuspõhimõtted), kõigi selliste objektide arvestuspõhimõtete kirjeldus, millel on oluline mõju raamatupidamiskohustuslase aruannetele. (RTJ 15, 2011, §12) Teoreetilise analüüsi põhjal järeldab autor, et bioloogilist vara kajastatakse raamatupidamise aastaaruande põhiaruannetes (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne) ning lisades. 1.4.1 Bioloogiliste varade kajastamine bilansis RTJ 7 kohaselt kajastatakse bioloogilist vara bilansis eraldi kirjetel kas põhivara või käibevara rühmas. Bioloogilist vara või põllumajanduslikku toodangut kajastatakse bilansis ainult juhul, kui vara on ettevõtte poolt kontrollitav; on tõenäoline, et ettevõte saab vara kasutamisest tulevikus majanduslikku kasu ja vara õiglane väärtus või soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav mõistliku kulu ja pingutusega (Vooro, 2014, lk 28). Bioloogilised varad võivad olla nii põhivara grupis kui käibevarades, olenevalt sellest, missugusel
vajav töövahend raamatupidaja laual. Ka Maksu- ja Tolliameti revisjoni korral on revideerija esimeseks palveks tutvuda just selle dokumendiga. Sise-eeskirja koostamisel tuleb kirjuta kõigepealt seadusega nõutud osad: kontoplaan koos kontode sisu kirjeldusega, majandustehingute dokumenteerimise ja kirjendamise kord, algdokumentide käive ja säilitamine, raamatupidamisregistrite pidamine, tulude ja kulude kajastamine kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimise kord. Selgitada ettevõttes kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid. Kui need on olemas, lisatakse eeskirja veel enda jaoks kõik vajalik, nö omad spikrid nt näidislausendite näol.
Varasemat algdokumenti ja raamatupidamiskirjendit tuleb täiendada viitega hilisemale parandusdokumendile ja - kirjendile. Raamatupidamise sise-eeskiri Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja, mis kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, ettevõtte kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid. Raamatupidamisdokumentide säilitamine Raamatupidamise algdokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat,
Algdokumentide käivet ja säilitamist kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega Varade ja kohustuste inventeerimine seotud asjaolud Raamatupidamisregistrite Arvutitarkvara kasutamine pidamine Aruannete koostamise kord Tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel 2/9/2015 Mai Takkis 15 5 Sisekontrolli üldpõhimõtted Raamatupidamise korraldamisel oleks mõttekas jälgida sisekontrolli üldpõhimõtteid: Tööülesannete jaotus selliselt, et: Ühte tegevust ei tee algusest lõpuni üks ja sama inimene; Töötajad oma tööülesannete täitmise käigus paratamatult üksteist kontrollivad.
Raamatupidamise seadusest lähtuvalt sise-eeskiri: kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega, reguleerib majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist (kuidas ja kus peab selle kajastama) reguleerib algdokumentide käivet ja säilitamist (kuidas dokument jouab ostjalt raamatupidajani) reguleerib raamatupidamisregistrite pidamist ( mis infot kuhu registritesse margitaks) reguleerib tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel (millised kulu ja tulud aruande skeemis kasutatakse) reguleerib vara ja kohustiste inventeerimist (kontrollitakse seis üle) reguleerib raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi (kas esitatakse uks info v kaks infot) reguleerib aruannete koostamise korda, (kui tihti aruannet tehakse) reguleerib arvutitarkvara kasutamist raamatu-pidamises,
3 2. BILANSI HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS Horisontaalanalüüsi puhul võrreldakse kolme järjestikuse aasta näitajaid ja tuuakse välja aruandekirjete muutused kas rahalisel või protsentuaalsel kujul. Teisisõnu horisontaalanalüüs näitab iga aruandekirje muutust aastast aastasse. Bilansi horisontaalanalüüs võimaldab analüüsida, millised on toimunud muutused ettevõtte varade kirjetel, kuidas on lood ettevõtte kohustustega – kas ettevõte on suurendanud või vähendanud laenukohustusi ja kas need muutused on olnud ettevõttele soodsad või mitte. Tabel 2.1. Bilansi horisontaalanalüüs 2009-2011 (eurot) 2010 vs. 2011 vs. Bilansi baaskirjed 2009 2010 2011 2009 2010
4.5 Aruandeaasta kasum/kahjum Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. 4.6 Omakapitali kajastamine aruannetes Bilanss - Omakapital kajastatakse bilansis passivas ja selle suurenemine toimub kreeditis ja vähenemine deebetis. Kajastamine toimub kirjetel aktsiakapital nimiväärtuses, kohustuslik reservkapital, eelmiste perioodide jaotamata kasum/kahjumi ja aruandeaasta kasum/kahjumi ridadel. Vastavalt 2016 MAA-le on omakapital suurenenud üle 300 000€. Kasumiaruanne – KA-s on omakapital esitatud vaid osaliselt, seda aruandeaasta kasumina. Rahavoogude aruanne – RVA-s on omakapital esitatud samuti vaid osaliselt, seda kirjel ärikasum/kahjum. Omakapitali muutuste aruanne – on tähtsaim aruanne omakapitali arvestuses.
- summeerimine lausendiste trükkimine IVC-Raamat Teatmikud Teatmikud on ühe- või kahetasemelise struktuuriga. Ühetasemelised teatmikud kujutavad endast järjestikkuseid kirjed, millised asuvad akna ülaosas (Näiteks teatmik Artiklid) . Kahetasemelised teatmikud koosnevad kahest omavahel seotud tabelist. Kõrgema taseme tabelis ( vaskpoolne tabel) tuuakse ära alumise taseme tabeli (parempoolne tabel) kirjete grupid (Tüübid). Kui liikuda kursoriga vasakpoolse tabeli kirjetel, tuuakse parempoolsesse tabelisse välja vastava gruppi kirjed millel asetseb kursor. Uute gruppide lisamine toimub vasakpoolses tabelis. Selleks asetatakse kursor tabeli lõpus olevale tühjale reale ja viimasesse tulpa sisestatakse uue grupi (tüübi) kood. Seejärel sisestatakse grupi nimetus kahes keeles. Kõik ülejäänud sümbolites andmed peale nimetuse sisestatakse ladina tähestikus. Akna ülaosas olevates tabelites võime näha kogu teatmiku kirjeid ( ühetasemeline) või teatud
8Ch -väliste andmete definitsioonid A0h -tavaline kood A2h -kokkusurutud kood. Tavaline OBJ fail algab esimese ja lõpeb viimase kirjega. Need kirjed sisaldavad OBJ mooduli nime, koodi algusaadressi ja muud taolist infot. Väliste andmete definitsioonide kirje sisaldab endas teistes OBJ moodulites paiknevate andmete ja koodide nimekirja. Viimased kaks kirjetüüpi sisaldavad tegelikku koodi ja andmeid (A0h) või korduvaid mustreid (DUP käskude tulemus lähtetekstis). Nendel kirjetel on pärast kolmebaidist koodi veel kolm baiti:segmendi indeks (esimene bait) ja koodi off-set (teised kaks baiti). Kuidas viirus tegutseb? Viirus püüab nakatada ainult neid OBJ mooduleid, millest peaksid saama *.COM failid. Ta lisab end OBJ moodulile nii, et pärast linkimist on COM-failis viiruse kood esimene. Käivitamisel alustab viirus tegevust. Kõigepealt kontrollib ta, kas ta on juba residentne. Kui ei, siis see viga parandatakse. Edasi
kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni. Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kontode kaupa kronoloogilises järjekorras. Raamatupidamisregistreid vormistatakse trükitud dokumentidena või kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal. Tulude ja kulude kajastamine kasumiaruande kirjetel Ettevõte kasutab Raamatupidamisseaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr. 1. Varade ja kohustuste inventeerimine Varade ja kohustuste korralised inventuurid viiakse läbi järgmistel tähtaegadel: · kassa inventuur üks kord aastas 20. detsembril või vajadusel; · nõuete ja kohustuste inventuur üks kord aastas 20. detsembril; · varade inventuur (põhivara, varud, bilansivälised varad) üks kord aastas 01. novembril.
Teine klassifikatsioon põhineb kulude funktsioonil ettevõttes, selle kasutamist nimetatakse ka käibekulu meetodil kasumiaruande koostamiseks. Siin vastandatakse aruandeperioodi müügitulule ainult müüdud toodetele langevad kulud ja eraldi perioodikulud. On tähtis kulude tekkimise (kasutamise ) koht (nt üldhaldus-, turustuskulud). Iga raamatupidamiskohustuslane on kohustatud oma raamatupidamise sise-eeskirjades detailselt kirjeldama, milliseid tulusid ja kulusid millistel kasumiaruande kirjetel kajastatakse, ning järgima järjepidevalt sama liigendust (RTJ 2 § 23). Rahvusvaheliselt on rohkem tunnustust leidnud skeem 2, kuna ta on oma sisult informatiivsem ja sobivam finantsaruannete analüüsimise seisukohalt. Suuremates firmades on kuluarvestus edasi arendatud kulude juhtimise arvestuseks. Kuna skeem 2 on palju informatiivsem ja võimaldab leida rohkem näitarve, siis soovitatakse suurfirmades kasutada skeemi 2.
Residendi ja mitteresidendi vahelised tehingud. Perioodiks on tavaliselt kuu, kvartal või aasta. 58. Mida kajastatakse maksebilansi erinevatel kontodel? Jooksevkonto kaupade ja teenuste eksport ja import, tootmistegurite kasutamisega seotud tulud, otse-, portfelli- ja muudelt investeeringutelt saadud tulud, ülejäänud majandustehingud, mis on seotud residentide poolt kasutada oleva kogutulu kujunemisega, kuid ei sisaldu muudel jooksevkonto kirjetel. Maksud, toetused, annetused, kahjutasud jm Kapitalikonto mitmesugused maksed rahvusvahelistest fondidest infrastruktuuriobjektide ehituse finantseerimiseks; mittetootmislike mittefinantsiliste immateriaalsete varade (intellektuaalomandi) soetamine ja müük (frantsiisid, müügiõigused, kaubamärgid, tööstusprotsessid jms); võlgade tagastamine Finantskonto - rahvusvahelised investeeringud, otsesed välisinvesteeringud üle 10% osa-või aktsiakapitalist,
2. Masinad, seadmed, muu inventar, tööriistad, sisseseade ja muud on piiratud kasutuseaga põhivara objektid ning need võetakse arvele soetamismaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja kasutuselevõttu võimaldavatest kuludest. Kasutuselevõttu võimaldavate kulude hulka ei kuulu kulud vanade seadmete demonteerimiseks vaid need arvatakse põhivara likvideerimise kuludesse. 3. Akumuleeritud põhivara kulum (miinus). Kuna põhivara näidatakse vastavatel kirjetel soetamismaksumuses, siis põhivara jääkmaksumusse viimiseks näidatakse aktivas eraldi bilansikirjel akumuleeritud kulumi kogusumma (miinusmärgiga) Piiramatu kasutuseaga varade hulka loetakse kunstiteosed ja väärtuslikud manuskriptid. Neilt amortisatsiooni ei arvestata. 4. Lõpetamata ehitus. Sellel kirjel näidatakse omatarbeks valmistatavatele pooleliolevatele põhivaraobjektidele tegelikult tehtud väljaminekud. Ettemaksed ehitusettevõtetele näidatakse
kolme aasta lõikes moodustas müügitulust suure osa mitmesugused tegevuskulud, milleks oli peamiselt turundus ja reklaam. Analüüsist selgub, et 2010. aastal moodustasid äritulud müügitulust võrreldes teiste aastatega kõige väiksema osa. Seevastu moodustas kasum võrreldes 2009. ja 2011. aastaga kõige suurema osa müügitulust. 8 Bilansi horisontaalanalüüs võimaldab analüüsida, millised on toimunud muutused ettevõtte varade kirjetel, kuidas on lood ettevõtte kohustustega kas ettevõte on suurendanud või vähendanud laenukohustusi ja kas need muutused on olnud ettevõttele soodsad või mitte. Lisas 3 toovad töö autorid välja Estravel AS bilansi horisontaalanalüüsi koos endapoolsete hinnangutega. Estravel AS bilansi horisontaalanalüüsist on näha, et aastatel 2009 ja 2010 toimusid suurimad muudatused varade kirjetes. Nimelt suurenesid nõuded ja ettemaksed 274%.
(vastavalt uuele esitusviisile) korrigeerida ka eelmise perioodi võrreldavaid andmeid. 25. Käesoleva juhendi lisas 2 on toodud tabel kasumiaruande kirjete üldiste selgitusega. Kasumiaruande kirjete täpne koostis sõltub ettevõtte tegevusvaldkonnast ja selles väljakujunenud rahvusvahelisest praktikast. Iga raamatupidamiskohustuslane on kohustatud oma raamatupidamise sise-eeskirjas detailselt kirjeldama, milliseid tulusid ja kulusid millistel kasumiaruande kirjetel kajastatakse, ning järgima järjepidevalt sama liigendust. Spetsiifilised kasumiaruande skeemid 26. Tegevusaladel, kus see on põhjendatud majandustegevuse iseloomu tõttu (näiteks krediidiasutused, kindlustusandjad, investeerimisühingud, fondivalitsejad, mittetulundusühingud ja riigiraamatupidamiskohustuslased), võib raamatupidamiskohustuslane kasutada raamatupidamise seaduse lisas 2 toodutest erinevat kasumiaruande skeemi. 27
Dividendimakse oli eelmise perioodiga samas suurusjärgus, kuid samal ajal toimus kasumi ca 10%-line kukkumine. Teise perioodi (2014-2015) peamised muutused varade poolelt on toimunud raha ja ettemaksete vähenemisel ja materiaalse põhivara kasvamise arvelt, mis on kokkuvõtlikult bilansi mahtu kasvatanud 1,7% võrra ehk pea 3,5 miljonit eurot. Kohustuste poolt on kasvanud ettemaksed tulevaste perioodide liitumistasudelt ning omakapitalis on kasvanud jaotamata kasum ca 3,7%. Suuri muutusi kirjetel pole vaadeldaval perioodil toimunud. 0 200,000 400,000 2015 2014 2013 Joonis 1: Bilansikirjed Tallinna Vesi AS 2013-2015 Allikas:Autori märkmed 12
Ka Maksu- ja Tolliameti revisjoni korral on revideerija esimeseks palveks tutvuda just selle dokumendiga (oh et oleks kontoplaangi kohe anda!). Sise-eeskirjade koostamisel kirjuta sisse kõigepealt seadusega nõutud osad: kontoplaan koos kontode sisu kirjeldusega, majandustehingute dokumenteerimise ja kirjendamise kord, algdokumentide käive ja säilitamine, raamatupidamisregistrite pidamine, tulude ja kulude kajastamine kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimise kord. Selgita ettevõttes kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid. Kui need on olemas, lisa eeskirjadesse veel enda jaoks kõik vajalik, koosta nö omad spikrid nt näidislausendite näol ning olgu see mahukas materjal Sulle heaks abimeheks.
Janek Keskküla 13 Raamatupidamise sise-eeskiri (RPS § 11) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja, mis kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid. Dokumendikäive ja aruandlus Osaühingus on kehtestatud alltoodud dokumendikäive ja aruannete esitamise kord:
Siia koondatakse kõik perioodi kronoloogiline- ja süstemaatiline arvestus. 17. Raamatupidamise sise-eeskiri - Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja, mis kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid.
kuuluvate kohustuste vastavad osad lühiajaliste hulka. OMAKAPITALI ARVESTUS 1. Omakapitali arvestuse korraldus. Omakapital koosneb ettevõtte omanike poolt ettevõtte käsutusse antud vahenditest ning ettevõtte poolt tegevustulemusena loodud kapitalist. Omakapitali nimetus bilansis sõltub ettevõtluse vormist (täis-, usaldus-, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu). Bilansis esineb omakapital järgmistel kirjetel: aktsiakapital või osakapital - emiteeritud aktsia- või osakapitali nimiväärtus; registreerimata aktsia- või osakapital - bilansipäevaks emiteeritud ja registreerimiseks esitatud, kuid äriregistris veel registreerimata aktsiad või osad.; ülekurss (aažio) - aktsiate või osade emiteerimisel üle nimiväärtuse saadud tasu.; oma osad või aktsiad (miinus) - ettevõtte valduses olevad (näiteks tagasiostetud)
· majandusüksuse printiip · järjepidevus ja võrreldavus · Seos ettevõtlusega selgelt põhjendatud · Tehtud ettevõtlustulu teenimise eesmärgil · Vajalik ja kohane ettevõtluse säilitamiseks, arendamiseks Raamatupidamise siseeeskirjad · majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine · algdokumentide käive ja säilitamine · raamatupidamisregistrite pidamine · tulude ja kulude kajastamine kasumiaruande kirjetel, · varade ja kohustuste inventeerimine · raamatupidamiskohustuslase kasutatavad arvestuspõhimõtted ja informatsiooni esitusviis · aruannete koostamise kord · arvutitarkvara kasutamine raamatupidamises · raamatupidamise korraldamine ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid Raamatupidamise siseeeskiri · nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik · asutusespetsiifiline · Jooksvalt täiendatav ja parandatav
Hinnangud tehakse lähtudes eelnevate perioodide andme- test. Kasut. 2 meetodit: - osatähtsus krediidimüügist; - aegumisprotokoll. Mitmesugused nõuded esit. 4 kirjel: · nõuded tütar- ja emaettevõtetele, · nõuded sidusettevõtetele, · arveldused aktsionäridega, · muud lühiajal. nõuded. 3 3. Kaubavarude hindamise meetodid. Ettevõtte bilansis kajastatakse varusid alljärgnevatel kirjetel: 1) tooraine ja materjal, 2) lõpetamata toodang, 3) valmistoodang, 4) ostetud kaubad müügiks, 5) ettemaksed hankijatele. Kaubavarud - kõik kaubad, mis on firma omanduses ja ettenähtud müügiks, sh teelolevad kaubad. Kaubavarude hindamine - varude ja realis. kauba maksumuse mõõtm., kui toote ühiku omahind per. jooksul muutub. Probleem: kuidas jagada realiseerimisel oleva kauba maksumust: · realiseeritud kauba maksumuseks;
põhjustades jäägi (saldo) muutuse. EV hea raamatupidamisetava-rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamisseaduses (RPS), Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ) ning riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuded. Kahekordne kirjendamine- kokkuleppeline, arvestuse metoodiline võte, mille järgi iga majandustehing kajastatakse üheaegselt nii debiteeritavatel kui krediteeritavatel kirjetel. Kapital-vara v varaline õigus, millest saadavat rahalist tulu saab kasutada lisavara loomiseks jaguneb käibe ja põhi kapitaliks. Kasum- v kahjum: on aruande perioodi tulude ja kulude vahe. Kasumi aruanne (tulude ja kulude aruanne) -majandusaasta üks kohustuslikest aruannetest ja kajastab aruande perioodi majandustulemusi (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit) Kohustus- ettevõttel lasub rahaliselt hinnatav võlg.
Selleks valitakse loendist Table/Queries sobiv tabel ning lisatakse sobivad väljad loendisse Select Fields (joonis 8.3). Valitud väljadeks oleks seega: 1. PERED: Pere_ID, Perenimi (kasutades nuppu ) 2. SUGUPUULIIKMED: Nimi, Perekonnanimi (kasutades nuppu ) 3. STAATUS: Staatus. Kui sobivad tabelid ja väljad on valitud, klikkatakse nuppul Next. Järgmised kaks akent võimaldavad valida grupeerimistasandid (joonis 8.4). Kui mingil hulgal kirjetel on ühel väljal ühesugune väärtus, saab need aruandes kuvada üheskoos. Andmete grupeerimiseks tabeli PERED väljade Pere_ID ja Perenimi järgi klikkatakse vastava tabeli nimel. Kui soovitakse lisada grupeerimisväljad, siis järgmises dialoogiaknas märgistatakse vastav väli ja klikkatakse nupul . Grupeerimishierarhias välja tähtsuse muutmiseks klikkatakse Priority vastaval noolenupul. Joonis 8.26 Aruandetark- grupeerimistasandid
annaabi.ee 
