KORDAMINE EKSAMIKS Kordamisküsimused arvestuseks. Arvestuses on vastused on antud variantidena ja väidetena, õigele tuleb ring ümber tõmmata. 1 Millega tegeleb juhtimisarvestus? Juhtimisarvestus ehk otsusepõhjenduslik majandusarvestus (managerial accounting ehk management accounting) peab tagama juhtimisosuste langetamiseks vajaliku info. Hõlmab endas spetsiifilisi meetodeid, protseduure ja võtteid, mille eesmärgiks on anda juhtkonnale ettevõtte juhtimiseks vajalikku infot. Juhtimisarvestuse spetsialisti ülesandeks on info/andmete kogumine, analüüsimine, tõlgendamine ning aruannete koostamine, mis võimaldaks juhtkonnal põhjendatult langetada otsuseid (nt äriotsused, valikud). Juhtimisarvestuse valdkonnad: * kuluarvestus * ettevõttesisene finantsplaneerimine * ettevõttesisene aruandlussüsteem Seos juhtimisotsustega Kontrollitav ehk mõjutatav kulu - kulu, mille suurust saab juht oma tegevusega mõjutada Mittekontrollitav ehk m...
Lihtlausend tähendab, et majandustehing kirjendatakse ühe konto deebetisse ja teise konto kreeditisse samas summas. Liitlausendis on omavahel seotud ühe konto deebet ja mitme konto kreedit; mitme konto deebet ja ühe konto kreedit; mitme konto deebet ja mitme konto kreedit. Kirjendamine peab alati olema vormilt ühesugune see tähendab, et esimesena näidatakse debiteeritav konto ja seejärel krediteeritav konto. Kõigis raamatupidamislausendites peab konto deebetisse kirjendatud summa võrduma konto kreeditisse kirjendatud summaga, mis tagab finantsarvestusliku tasakaalu. Kahekordne kirjendamine on seega kontrollisüsteem. Kui raamatupidamislausendi koostamisel juhtub viga, on tasakaal rikutud. Kahekordse kirjendamise puhul saab koheselt välja selgitada majandustegevuse lõpptulemuse, raamatupidamiskohustuslase varasid täiendavalt üle lugemata. Majandustehingute tulemusena muutub pidevalt ettevõtte vahendite ja allikate seisund
(RPS § 17 lg 1) · · Raamatupidamise seadusest tulenevad raamatupidamiskohustuslase kohustused · raamatupidamine peab olema korraldatud nii, et oled tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest; · kõik majandustehingud peavad olema dokumenteeritud; · kõik majandustehingud peavad alg- või koonddokumentide alusel olema kirjendatud raamatupidamisregistritesse; · koostada ja esitada tuleb majandusaasta aruanne ning muud finantsaruanded; · säilitada tuleb raamatupidamise dokumente. (RPS §4) · · Raamatupidamise korraldamine · Äriseadustik §183 juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist; · Äriseadustik §306 lg4 juhatus korraldab aktsiaseltsi raamatupidamist; · Äriseadustik §77 füüsilisest isikust ettevõtja korraldab oma raamatupidamise
Kontodesse märgitakse arvestusperioodi vara ja vara katteallikate algsaldod, suurenemis- või vähenemisoperatsioonid ehk käibed ja lõppsaldod. Kontod, kus registreeritakse varas toimuvaid muudatusi, on aktivakontod. Ettevõtte kohustuste ja omakapitali muutumist kajastatakse passivakontodel. Kontol on kaks poolt, vasak pool on deebet (D) ja parem pool on kreedit (K). Konto käibena käsitletakse kontosse kirjendatud majandustehingute summade kokkuvõtet ilma saldota. Kontod avatakse bilansikirjete lõikes, kusjuures igale bilansikirjele avatakse üks või mitu eraldi kontot. Kontoplaan on ettevõtte raamatupidamises kasutatavate kontode nimetuste ja numbrite täielik süstematiseeritud loetelu. Alalised ehk reaalkontod on bilansikontod. Ajutised, jooksvad ehk nominaalkontod on kasumiaruandekontod. Ajutisteks nimetatakse
11. Reeglid kontode avamise, neile majandustehingute kirjendamise ning nende sulgemise kohta Algsaldo kijrnedatakse kontode sellele poolele, kus ta asub bilansis ehk aktivakontode algsaldo deebetisse ja passiva konto algsalgo kreeditisse. Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse kontode sellele poolele, kus asub algsaldo. Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel. 12. Konto käibe ja lõppsaldo arvutamine Käibeks nimetatakse kontodele kirjendatud summade kokkuvõtet ilma algsaldota. Kontode deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse deebetikäiveks ja kontro kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse kreeditikäiveks. Lõppsaldo arvutamiseks üldreegel: algsaldo + sama poole käive - vastaspoole käive 13. Sünteetiline ja analüütiline arvestus. Seosed sünteeteliste ja analüütiliste kontode vahel
Konto ise kujundab endast tabelit, kaarti, lahtist lehte, raamatu lehekülge, elektroonilist infokandjat jne., kuid kõigil juhtudel kujutatakse teda kahepoolse tabelina, mille vasakut poolt nimetatakse deebetiks (D) ja paremat poolt kreeditiks (K). Raamatupidamises nimetatakse jääki saldoks. Kontodele, mis avatakse bilansi aktivakirjete alusel, kantakse saldod alati deebeti poolele. Kontodele, mis avatakse bilansi passivakirjete alusel, kantakse saldod alati kreediti poolele. Kontodele kirjendatud summade kokkuvõtteid (ilma jäägi ehk saldota) nimetatakse käiveteks. Konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse deebetikäibeks ja konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse kreeditikäibeks. Kontoplaan, selle sisu ja vajlikkus. Kontoplaan on kõigi ettevõtte raamatupisamises kasutavate kontode nimetuste ja kontonumbrite täielik süstematiseeritud loetelu. Ettevõtte kontoplaan peab olema
(tekkepõhine raamatupidamine) Osanike omakapital aruandeaasta alguses Ettevõtte omakapital aruandeaasta alguses Ümberhindluse reserv, Osanike sissemaksed miinus väljamaksed osanike jooksval Ettevõtte jooksva aasta väljamaksed/ sissemaksed (netos) aastal Aruandeaasta kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) 2.Kontodele kirjendatud D = K AKTIVA PASSIVA - - + + DEEBET KREEDIT DEEBET KREEDIT D K D K Kahjum Kasum KULUD TULUD · 3.Kõikide kontode lõppsaldodest moodustub bilanss · 4.Varade kontod omavad D saldot, kohustuste ja omakapitali kontod omavad K saldot · 5
muudetakse kontosid(nimesid) vastavalt ettevõtte vajadusele(kasumiaruande skeem 1, lk 22) SALDO: Kontojääk, seis raamatupidamises teatud ajahetkel. KONTOALG SALDO: Algjääk kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub alg bilansis. Aktiva kirjete summad vastavate kontode deebetisse, passiva kirjete suunad vastavate kontode kreedetisse. KÄIVE: Majandustehingusttulenevate muudaduste summa perioodi jooksul. DEEBETKÄIVE: Konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nim. deebet käibeks(DK) KREEDITKÄIVE: Konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõtet nim. kreedit käibeks. DEBITEERIMINE: Sissekande tegemine konto deebetisse. *Aktivia kontodel leitakse lõppsaldo(e.deebet lõppsaldo) kui deebet saldole liidetakse deebetkäive ja lahutatakse kreeditkäive. *Kontode lõppsaldode alusel koostatakse majandus aasta lõpp bilanss. * Kui aktivia kontodel puudub algsaldo siis leitakse lõppsaldo + deebeti ja kreediti käibe vahena.
Rmpkohustuslane on kohustatud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb aastaaruandest ja tegevusaruandest. 11. Millistest aruannetest koosneb majandusaasta aruanne? Rmp aastaaruanne koosneb põhiaruannetest ning lisadest. Tegevusaruanne, majandusaastaaruanne. 12. Kes kinnitavad osaühingus või aktsiaseltsis majandusaasta aruande? Tegevusjuhtkond. 13. Mis on aluseks rmp aastaaruande koostamisel? Rmpregistrites kirjendatud majandusaasta majandustehingud ja realiseerimiskanded. 14. Millised aruanded kuuluvad rmp aastaaruande koosseisu? Bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne.
tuvastades ja lihtsustades seejuures igasuguste vigade parandusi õigeaegselt. · Raportid ja töö kvaliteedi kriteeriumid on õigeaegsemad ja suurendavad juhatuse võimet jälgida ja parandada jõudlust ja efektiivsust. 2.1 Kontrolli eesmärgid, ohud ja protseduurid Hästi kujundatud AIS-i üks funktsioone on pakkuda adekvaatset kontrolli, mis vastab järgmistele kriteeriumitele: · Kõik tehingud on korralikult autoriseeritud. · Kõik kirjendatud tehingud on kehtivad (tegelikult toimunud). · Kõik kehtivad, autoriseeritud tehingud on kirjendatud. · Kõik tehingud on kirjendatud täpselt. · Varad (raha, inventar ja info) on kaitstud kadumise ja varguse eest. · Majanduslik tegevus on tõhus ja efektiivne. 7 Iga ettevõte, sõltumata oma ärivaldkonnast, puutub kokku erinevate ohtudega, mis mõjutavad kulude arvestustsüklit
Konto ise kujundab endast tabelit, kaarti, lahtist lehte, raamatu lehekülge, elektroonilist infokandjat jne., kuid kõigil juhtudel kujutatakse teda kahepoolse tabelina, mille vasakut poolt nimetatakse deebetiks (D) ja paremat poolt kreeditiks (K). Raamatupidamises nimetatakse jääki saldoks. Kontodele, mis avatakse bilansi aktivakirjete alusel, kantakse saldod alati deebeti poolele. Kontodele, mis avatakse bilansi passivakirjete alusel, kantakse saldod alati kreediti poolele. Kontodele kirjendatud summade kokkuvõtteid (ilma jäägi ehk saldota) nimetatakse käiveteks. Konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse deebetikäibeks ja konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse kreeditikäibeks. Kontoplaan, selle sisu ja vajlikkus. Kontoplaan on kõigi ettevõtte raamatupisamises kasutavate kontode nimetuste ja kontonumbrite täielik süstematiseeritud loetelu. Ettevõtte kontoplaan peab olema
Raamatupidamislausendid jagunevad lihtlausenditeks ja liitlausenditeks. Lihtlausendis on omavahel seotud ühe konto deebet ja ühe konto kreedit. Liitlausendis on omavahel seotud ühe konto deebet ja mitme konto kreedit; mitme konto deebet ja ühe konto kreedit; mitme konto deebet ja mitme konto kreedit. Kõigis raamatupidamislausendites peab konto(de) deebetisse kirjendatud summa võrduma konto(de) kreeditisse kirjendatud summaga, mis tagab finantsarvestusliku tasakaalu. Majandustehingute kirjendamise võimalused: - Ühe konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse. - Ühe konto deebetisse ja mitme konto kreeditisse; - Mitme konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse; - Mitme konto deebetisse ja mitme konto kreeditisse. 6
Kappaltar Pühavaimu kirikus, mille teinud Bernt Notke. Russowi kroonika XVI sai teisel poolel kirjutas Balthasar Russow alamsaksakeelse ,,Liivimaa provintsi kroonika", mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid. Kroonika esitrükk ilmus 1578.a ja leidis ohtrasti lugejaid. Tehti ka teine ning kolmas trükk. Russow arvustas teravalt aadlikke ja juhtis tähelepanu talupoegade rõhumise süvenemisele. Arvatavasti oli Russow eestlane, kroonika põhisisuks oli Liivi sõda, kuid on kirjendatud ka Vana-Liivimaa sõjaeelset eluolu. Kroonika on vaadeldava ajajärgu tundmaõppimise põhiline allikas. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase aitäh
kohustusteks *bilansi summa ei muutu IV Vähenevad aktiva ja passiva. Nt : Midagi tasutakse. *kajastub mõlemal bilansipoolel *bilansi summa väheneb 5.Konto mõiste. Infokogum, mis sisaldab andmeid ettevõtte varade ja kapitali jääkide kohta. 6.Seosed bilansi ja kontode vahel. *kõik kontod avatakse bilansi kontode alusel 7.Saldo mõiste + näide. Saldo on jääk. Aktiva saldo (deebet) nt kassa. Passiva saldo (kreedit) nt võlg tarnijatele. 8.Käibe mõiste. Käive on kontodele kirjendatud summade kokkuvõte ilma algsaldota. Jaguneb deebetkäive ja kreeditkäive. 9.Missugused 3 seaduspärasust on kontode avamise neile majandustehingute kirjendamisel ja kontode sulgemise kohta? *algsaldo kirjendatakse sellele poolele kus ta on bilansis *sissetulek kantakse sellele poolele kus on algsaldo ja väljaminek vastaspoolele *algsaldo on lõppsaldoga samal poolel 1 Kassa Deebet Kreedit Algsaldo Raha juurde Raha ära Lõppsaldo Võlad
kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Majandusaasta aruande koostamine ja esitamine hõlmab viit etappi: raamatupidamise aastaaruande koostamine tegevusaruande koostamine audiitorkontroll majandusaasta kasumi jaotamise ettepaneku koostamine ja kasumi jaotamise või kahjumi katmise otsuse tegemine majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks. Raamatupidamise aastaaruande koostamise aluseks on raamatupidamisregistrites kirjendatud majandusaasta majandustehingud ja reguleerimiskanded. Aastaaruande koostamiseks inventeeritakse raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste saldod, hinnatakse registrites kajastatud varade ja kohustuste väärtuse vastavust sätestatud arvestuspõhimõtetele, tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded. Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse eesti keeles ja Eestis ametlikult kehtiva vääringu järgi, märkides arvnäitajate puhul kasutatud täpsusastme
Aktiva- ja passiva kontod deebeti ja kreediti tähendus erinev. Kontode avamisel kirjendatakse nendele kõigepealt saldo (algjääk). Algjääk saadakse eelmise arvestusperioodi bilansist. Seejärel märgitakse kõik kontoga seotud majandustehingud. Suurenemise ja vähenemisega seotud tehingud kantakse konto erinevatele pooltele. Sissekannete tegemist konto deebet poolele nimetatakse debiteerimiseks ja sissekannete tegemist konto kreedit poolele krediteerimiseks. Konto käive on kontole kirjendatud summade kokkuvõte ilma algsaldota. Deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte on deebetkäive ja kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte on kreeditkäive. Kontodele tehingute kandmisel kehtivad kindlad seaduspärasused: algsaldo kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis; varade sissetulek, kohustuste ja omakapitali suurenemine kirjendatakse sellele poolele, kus on algsaldo;
võimekust. Kirjanduse ülevaates on viidatud ka sellele, millised on seosed testi tulemuste ja jooksu kiiruse vahel. Analüüsitavas magistritöös ei ole välja toodud, milliseid uusi teadmisi peaks töö eesmärgi saavutamine andma. Ka ei olnud tähelepanu pööratud sellele, kuidas avab töö eesmärgi saavutamine uusi võimalusi olemasolevate teadmiste rakendamiseks. Uurimismeetodid olid töö eesmärgiga kooskõlas, oli kirjendatud teste, mis sportlastega läbi viidi, samuti ka seda, kuidas testi tulemused olid seotud jooksu kiirusega. Uurigus osalesid Eesti parimad mees- ja naiskiirjooksjad, samuti tõkkejooksjad, kes olid uuringusse kutsutud Eesti Kergejõustikuliidu vanemtreeneri Valter Espe poolt. Uuringus osales 33 naissprinterit ja 38 meessprinterit. Muude parameetrite järgi ei olnud osalejaid grupeeritud. Vaatlusaluste valik ja arv toetasid püstitatud eesmärgi saavutamist.
on laialdaselt kasutust leidnud- sisemise kontrolli võimalus, lihtne koostada perioodiliselt bilanssi, lihtne selgitada majandustegevuse tulemust. Võimalikkus tuleneb sellest- iga maj.tehing kajastub vähemalt kahel kontol (ühe konto kreedit, teise deebet), aktiva ja passivakontode deebetil ja deebetil on vastupidine tähendus. Saldo e. algjääk- varade, kohustuste ja omakapitali jääk. Käive- maj.tehingute summa ilma saldota. (kontodele kirjendatud summade kokkuvõtted ilma algjäägita) Aktivakonto lõppsaldo =deebet algsaldo+deebeti käive-kreediti käive, Passivakonto lõppsaldo=kreedit algsaldo+kreediti käive-deebeti käive. Kontoplaan- on raamatupidamises kasutavate kontode nimetuste ja numbrite süstematiseeritud loetelu. Lihtlausend: ühe konto deebet korrespondeerib ühe konto kreeditiga, nt. D ja K. Liitlausend: ühe konto deebet korrespondeerib kahe või enama konto kreeditiga või ühe konto kreedit korrespondeerib kahe või
· Tulemuskontot "Tulude ja kulude koondkontot" kasutatakse ettevõtte majandustegevuse tulemuste väljatoomiseks. · Tulemuskontol kirjendatakse tulud kreediti poolele ja kulud deebeti poolele vastavatelt koondkontodelt. · Saldo tekkimisel kreediti poolele on tegemist kasumiga, deebetsaldo puhul aga kahjumiga. · Lõppsaldo asub alati algsaldo poolel. · Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive-vastaspoole käive · Deebetkäive konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte · Kreeditkäive konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte · Debiteerimine sissekannete tegemine kontode deebetisse · Krediteerimine sissekannete tegemine konto kreeditisse · Peale aktiva ja passiva kontode on veel olemas tulude, kulude ja tulemuskonto Laiendatud bilansivõrrand · Vara + kulu = kohustused + omakapital + tulu Vara kulu · D näitab suurenemist · K näitab vähenemist Kohustused +omakapital +tulu
- ja omakapitali 700 000.-. Juhul kui vara väheneks 50 000.- ja omakapital jääks samaks, siis kohustised oleksid: a) 700 000.-; b) 550 000.-; c) 1 800 000.-; d) 1 750 000.- 12. Tekkepõhises arvestuses kajastatakse majandustehingud siis, kui: a) Need on toimunud, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või välja makstud; b) Raha on tegelikult laekunud või välja makstud, c) Vara, kohustused ja majandustehingud on väljendatud ainult rahas; d) Need on kirjendatud analüütilistele kontodele koguseliselt. 13. Amortisatsiooni kajastamiseks tehakse järgmine raamatupidamiskanne: a) D Amortisatsioonikulu K Seade b) D Akumuleeritud kulum K Seade c) D Amortisatsioonikulu K Akumuleeritud kulum d) D Seade K Akumuleeritud kulum 14. Firma võttis pangast laenu. Selle mõju firma bilansile on järgmine: a) Suurenevad nii raha kui ka kohustused; b) Suurenevad nii raha kui ka omakapital;
Aktiva- ja passiva kontod deebeti ja kreediti tähendus erinev. Kontode avamisel kirjendatakse nendele kõigepealt saldo (algjääk). Algjääk saadakse eelmise arvestusperioodi bilansist. Seejärel märgitakse kõik kontoga seotud majandustehingud. Suurenemise ja vähenemisega seotud tehingud kantakse konto erinevatele pooltele. Sissekannete tegemist konto deebet poolele nimetatakse debiteerimiseks ja sissekannete tegemist konto kreedit poolele krediteerimiseks. Konto käive on kontole kirjendatud summade kokkuvõte ilma algsaldota. Deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte on deebetkäive ja kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte on kreeditkäive. Kontodele tehingute kandmisel kehtivad kindlad seaduspärasused: algsaldo kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis; varade sissetulek, kohustuste ja omakapitali suurenemine kirjendatakse sellele poolele, kus on algsaldo;
kreeditis ning lõppsaldo asub algsaldoga ühel poolel). Kontode avamisel kehtib kolm reeglit: a) algsaldod kontodele kirjendatakse konto sellel poolel, kus ta asub bilansis. (aktivakontol deebetis ja passivakontol kreeditis) b) varade sissetulek ja kohustuste ning kapitali suurenemine asuvad konto sellel poolel kus asub algsaldo kontol. c) Konto lõppsaldo asub algsaldoga ühel poolel. Konto käive - kontodesse kirjendatud summade kokkuvõtet (ilma algsaldota) ehk majandustehingutest tulenevate muudatuste summa perioodi jooksul. Iga kuu lõpul tuuakse RMP kontodel tuuakse välja esmalt deebet -ja kreeditkäibed ning siis kontode lõppsaldod. Üldreeglina leitakse kontode lõppsaldo järgmiselt: Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive vastaspoole käive. Kui konto algsaldo puudub siis leitakse lõppsaldo deebet ja kreeditkäibe vahena või vastupidi vastavalt kontodele.
27. september 2013 Eeldused finantssuhtarvude arvutamiseks: raamatupidamise aastaaruande eesmärk on anda õige ja õiglane ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. (RpS § 15 lg 1) 4 27. september 2013 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamise aluseks on raamatupidamisregistrites kirjendatud majandusaasta majandustehingud ja reguleerimiskanded. Aastaaruande koostamiseks inventeeritakse raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste saldod, hinnatakse registrites kajastatud varade ja kohustuste väärtused (Rps § 15 lg 3). 5 27. september 2013 2. Alusprintsiibid: majandusüksuse printsiip; jätkuvuse printsiip; arusaadavuse printsiip; olulisuse printsiip; järjepidevuse ja võr- reldavuse printsiip; tulude ja kulude
raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). KASUMIARUANNE on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). BILANSS Oluline on jälgida, et peale majandustehingu toimimist ja kande tegemist oleksid bilansi aktiva ja passiva pooled endiselt võrdsed. KUI BILANSS on TASAKAALUS, on kanded selles hetkes TÕESELT ja piisavalt kirjendatud. MAKSUSTAMINE KÄIVE on ettevõtte põhitegevusest, kas kaupade või teenuste müügist, saadav sissetulek. Eesti käibemaksuseaduse järgi on käive: kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus kauba või teenuse omatarve kauba toimetamine teise liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse tarbeks kauba sundvõõrandamine tasu eest
Kokkuvõte Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on anda õige ja õiglane ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) ning lisadest.Raamatupidamise aastaaruande koostamise aluseks on raamatupidamisregistrites kirjendatud majandusaasta majandustehingud ja reguleerimiskanded. Aastaaruande koostamiseks inventeeritakse raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste saldod, hinnatakse registrites kajastatud varade ja kohustuste väärtuse vastavust käesoleva seaduse §-des 16 ja 17 sätestatud arvestuspõhimõtetele, tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded ning koostatakse põhiaruanded ja lisad. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatavate arvestuspõhimõtete ja avalikustatava informatsiooni
LS LS LS = AS + DK KK LS = AS + KK - DK Kontol on kaks poolt: vasak pool deebet ja parem pool kreedit. Nende tähendus aktiva- ja passivakontodel on erinev. Kontode avamisel kantakse neile kõigepealt algjäägid. Raamatupidamises nimetatakse jääki saldoks. Seejärel kirjendatakse kontodele kõik nende suurenemised ja vähenemised. Kontodele kirjendatud summade kokkuvõtted ilma saldota moodustavad käibed. Sissekannete tegemist kontode deebetitesse nimetatakse debiteerimiseks, kannete tegemist kontode kreedititesse krediteerimiseks. Eristatakse aktiva-, passiva-, kontraaktiva-, kontrapassiva-, tulu- ja kulukontosid. Bilansi aktivakirjete järgi avatakse aktivakontod, millel on deebet algsaldo, deebetkäive näitab suurenemist, kreeditkäive vähenemist ja esineb deebetsaldo, mis näitab varade jääki mingil ajahetkel
Muud kontod (vahe- ja kontrollkontod) 2/9/2015 Mai Takkis 60 20 T- konto (kontorist) Deebet Konto nimetus Kreedit Konto vasak pool Konto parem pool ehk deebet ehk kreedit Deebetkäive – konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte Kreeditkäive – konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte Deebet- või kreeditsaldo – konto käivete vahe ehk konto deebet- või kreeditjääk 2/9/2015 Mai Takkis 61 Aktivakonto Deebet Kreedit 1. Algsaldo e. deebetalgsaldo 3. Vähenemine e. kreeditkäive 2. Suurenemine e.deebet- (krediteerimine)
vajalik kulusid ja tulusid korrektselt kajastada ning analüüsida. Selleks, et vältida mittekasumlikku teenuse tegemist on vajalik tulude ja kulude õige arvestus, rakendades ettevõttes kasutusel olevat kasumiaruande skeemi (Karu, 2008, lk 162). Tähtis on teadmine, et oluline pole mitte kulude täpne teadmine, vaid tulude tekitamine ja juhtimine (Pärl, 2016, lk 16). Finantsarvestuses ei ole oluline kui suur on toote või teenuse omahind, vaid kuidas on ettevõttes tulud ja kulud kirjendatud. Selleks, et kasumiaruanne näitaks välistele infotarbijatele õiget ja usaldusväärset informatsiooni, tuleb tulud ja kulud kajastada õigetel raamatupidamiskontodel ning sellega peab suutma tagada tulude ja kulude õige kirjelduse nii kasumiaruande esimese kui ka teise skeemi järgi. Järgides ettevõttes kasutatavat kasumiaruande skeemi, tuleb kulud kajastada kas tootmiskuluna või perioodikuluna (Alver, J. & Alver, L., 2017, lk 85).
reguleerimiskannete kirjendamiseks. Riigiraamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani, arvestades üldeeskirja nõudeid . §9. Raamatupidamisregistrid - andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni. Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kontode kaupa kronoloogilises järjekorras. Raamatupidamisregistreid võib vormistada: käsitsi kirjutatud või trükitud dokumentidena; kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal, kui on tagatud sellel säilitatava info autentsus. §10. Parandused dokumentides ja registrites §11. Raamatupidamise sise-eeskiri §12. Raamatupidamise dokumentide säilitamise kohustus4 3. peatükk MAJANDUSAASTA ARUANNE §13. Majandusaasta §14
hüpoteegiintress - intress, mille korral laenu ja intresside summa tasutakse võrdsete summadena, millest kaetakse tegelik intress ja ülejääva osaga tagastatakse laenu hüpoteegikrediit ehk hüpoteeklaen - krediit, mille tagatiseks on laenuvõtja kinnisvara ja mille juures on eriliselt rõhutatud laenutingimused, tagasimaksmise viisid, likviidsus, hüpoteegi väljaostmise õigus ning taasomandamise võimalused immateriaalse põhivara kapitaliseeritud (bilansis kirjendatud) asutamisväljaminekud, arenguväljaminekud fransiisid, patendid ,litsentsid,kaubamärgid. Immateriaalne põhivara amortiseeritakse lineaarselt. import välismaal toodetud kaupade ja teenuste ostmine kodumaiseks kasutamiseks 2 inflatsioon üldise hinnataseme tõus või surve selleks, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine
Kontol on kaks poolt deebet ja kreedit. Konto vasem pool on deebet ja parem pool kreedit (liigume vasakult paremale) Aktivakirjetele avatud kontosid nimetame aktivakontodeks, passivakirjetele avatud kontosid passivakontodeks. Deebeti ja kreediti tähendus on aktiva- ja passivakontodel erinev. Deebetkontodele kirjendamist (summade kandmist) nimetatakse debiteerimiseks ja kreeditkontodele kirjendamist nimetatakse krediteerimiseks. Käiveteks nimetatakse kontodele kirjendatud summade kokkuvõtteid (ilma jäägita ehk saldota), seega deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtteid nimetatakse deebetkäiveteks ja kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõtteid nimetatakse kreeditkäiveteks. AKTIVAKONTO Konto MATERJALID Deebet Kreedit 1. Algjääk e. algsaldo (deebet-algsaldo) vahendite jääk perioodi alguseks 2. Käive vahendite suurenemine (debiteerimine) 3. Käive vahendite vähenemine
ning tagada Euroopa kodanikele teave nende raha kasutamise kohta. Sel viisil tugevdab kontrollikoda omalt poolt Euroopa Liidu demokraatlikku legitiimsust ja jätkusuutlikkust. Lisaks ELi finantsjuhtimise parandamisele on Kontrollikojal roll edendada aruandekohustuse täitmist ja läbipaistvust ning tegutseda liidu kodanike finantshuvide sõltumatu kaitsjana. ELi sõltumatu välisaudiitorina kontrollib Euroopa Kontrollikoda, et ELi vahendid oleksid õigesti kirjendatud, kogutud ja kasutatud eesmärgipäraselt ja kooskõlas asjassepuutuvate eeskirjade ja määrustega, ning et neist saadav kasu oleks võimalikult suur. Kontrollikoja raamatupidamise aastaaruannet on alates eelarveaasta 1987 sulgemisest igal aastal kontrollinud välisaudiitor, ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 (mille kohaselt vastutab kontrollikoda Euroopa Liidu kõigi tulude ja kulude auditeerimise eest) ning sama lepingu artikli 319 (mis puudutab
· sissekande aluseks olnud alg- või koonddokumendi nimetus ja number [7 : 12]. 3.1 Raamatupidamise register Raamatupidamisregistrid on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta ja sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni. Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kontode kaupa kronoloogilises järjekorras [10]. Majandustehingud kirjendatakse kroniloogilistes ja süstemaatilistes raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine [16]. Raamatupidamistegister on raamtupidamisarvestuses kasutatav andmebaas.
põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites. Koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded raamatupidamise seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Säilitama raamatupidamise dokumente. Ettevõtte raamatupidamise korraldus on vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga ja raamatupidamisseadusega. Raamatupidamise aastaaruande koostamise aluseks on raamatupidamisregistrites kirjendatud majandusaasta majandustehingud ja reguleerimiskanded. Aastaaruande koostamiseks inventeeritakse raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste saldod, hinnatakse registrites kajastatud varade ja kohustuste väärtuse vastavust sätestatud arvestuspõhimõtetele, tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded. 8 Ettevõte suurim vara, bioloogilised varad, kajastatakse bilansis tema õiglases väärtuses, mis
Tootmismeetodil leitakse sisemajanduse koguprodukt otseselt riigi majandusterritooriumil tegutsevate tootjate lisandväärtuste summana, millest on lahutatud kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused. Pm lisandväärtuste arvutamine. Tootmismeetod on arvepidamine, mille korral arvatakse kogutoodangust maha vahetarbimine Vahetarbimine on kaupade ja teenuste tootmiseks kulunud ja tootmisprotsessi sisendina kasutatud kaupade ja turuteenuste väärtus, v.a põhikapital, mille tarbimine on kirjendatud kui põhivara kulum. Majandusharude summaarne lisandväärtus VA peab olema võrdne lõpptoodangu väärtusega, mis moodustavadki koguprodukti Koguprodukt (SKP) = VA 2. Tarbimismeetod - summeeritakse toodete ja teenuste lõpptarbimiskulutused ostjahindades, kodumaised investeeringud ning ekspordi ja impordi saldo (netoeksport) SKP = AE = C + I + G + (XM) AE - kogukulutused C - eratarbimiskulutused e (kodu)majapidamiste kulutused
kontosid vastavalt ettevõtte vajadusele. Saldo on konto jääk – seis raamatupidamises teatud ajahetkel. Konto algsaldo S0 – algjääk, kirjendatakse konto sellel poolel, kus ta seisab 17 algbilansis: aktivakirjete summa vastavate kontode deebetisse, passivakirjete summad vastavate kontode kreeditisse. Käive on majandustehingutest tulenevate muudatuste summa perioodi jooksul. Deebetkäive DK on konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte ning kreeditkäive KK on konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte. Debiteerimiseks nimetatakse sissekande tegemist konto deebetisse ja krediteerimine sissekande tegemine konto kreeditisse. Konto lõppsaldo S1 ehk lõppjääk asub algsaldo poolel. Kehtib järgmine seos: lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive – vastaspoole käive (5) Aktivakonto suurenemine kajastatakse konto deebetis ja vähenemine konto kreeditis.
3. Konto lõppsaldo asub alati algsaldo poolel. Konto nimetuse- aluseks on bilansiskeem ja kasumiaruande skeem, millele vastavalt vajadusele kas lisatakse v muudetakse kontosid. Konto saldo-kontojääk, seis raamatupidamises teatud hetkel. Konto algsaldo- algjääk, mis kirjendatakse vastavalt alg bilansile. Konto käive-majandustehingutest tulenevate muudatuste summa perioodi jooksul. Deebet käive-konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte. Kreedit käive-konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte. Debiteerimine- tehingute vormistamine deebet poolel. Krediteerimine-tehingute vormistamine kreedit poolel. Konto lõppsaldo-lõpp jääk asub algsaldo poolel. Lõppsaldo - võrdne algsaldo pluss sama poole käive miinus vastaspoole käive. Aktivakonto lõppsaldo leidmine- S1=S+DK-KK Passiva konto lõppsaldo leidmine- S1=S+KK-DK KONTO MUUDATUSED: - Aktiva konto muudatused
8610 Muud finantskulud Kulud Kasumiaruanne Raamatupidamisregistrid (RPS § 9) Raamatupidamisregistrid on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni. Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kontode kaupa kronoloogilises järjekorras. Raamatupidamisregistreid võib vormistada: 1) käsitsi kirjutatud või trükitud dokumentidena; 2) kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal, kui on tagatud sellel säilitatava info autentsus. © 2014. Janek Keskküla 12 Päevaraamat Jrk nr Kuupäev Dok
miljonit krooni, bilansimaht 3 miljonit krooni ja töötajate arv 5. Raamatupidamise aastaaruanne Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on õigesti ja õiglaselt kajastada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest) ning lisadest. Raamatupidamise aastaaruande koostamise aluseks on raamatupidamisregistrites kirjendatud majandusaasta majandustehingud ja reguleerimiskanded. Aastaaruande koostamiseks inventeeritakse raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste saldod, hinnatakse registrites kajastatud varade ja kohustuste väärtuse vastavust käesoleva seaduse §-des 16 ja 17 sätestatud arvestuspõhimõtetele, tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded ning koostatakse põhiaruanded ja lisad. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatavate arvestuspõhimõtete ja
hüpoteegiintress - intress, mille korral laenu ja intresside summa tasutakse võrdsete summadena, millest kaetakse tegelik intress ja ülejääva osaga tagastatakse laenu hüpoteegikrediit ehk hüpoteeklaen - krediit, mille tagatiseks on laenuvõtja kinnisvara ja mille juures on eriliselt rõhutatud laenutingimused, tagasimaksmise viisid, likviidsus, hüpoteegi väljaostmise õigus ning taasomandamise võimalused immateriaalse põhivara kapitaliseeritud (bilansis kirjendatud) asutamisväljaminekud (amortiseeritakse kuni 5a jooksul), arenguväljaminekud (amortiseeritakse kuni 5a jooksul), ostetud kontsessioonid (amortiseeritakse 5 kuni 20a jooksul), fransiisid(amortiseeritakse 5 kuni 20a jooksul), patendid(amortiseeritakse 5 kuni 20a jooksul), litsentsid(amortiseeritakse 5 kuni 20a jooksul), kaubamärgid(amortiseeritakse 5 kuni 20a jooksul), firmaväärtus (ingl. k. goodwill) (amortiseeritakse kuni 5a jooksul).
soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud väljaminekutest. Sidus- ja tütarettevõtete puhul (osalus üle 20%) rakend. kapitaliosaluse meetodit, v.a. juhul kui: · ettevõtet kavatset. lähema a. jooksul müüa; · investeerija on takistatud osalemast e/v juhtimisel; · investeerimisobjekt on likvideerim. Kapitaliosaluse meetodid: 1) Mittetäielik kapitaliosaluse meetod (RMP seadus §28). Investeerija rp-s kirjendatud invest. summat suurend. invest.objektilt saadud kasumi osaga, vähend. saadud kahjumi osaga ning invest. objektilt laekunud dividendi summas. 2) Täielik kapitaliosaluse meetod. Lisaks eelm. määratl. võet. arvesse kontserni kui ühtse maj.ük- suse aspektist realiseerimata kasumeid (kahjumeid), samuti tütare/v aktsiate omandam. tekkinud pos. firmaväärtuse ning tütare/v vara reaalväärtusse ümberhindamissummade amort. tulemused. 3) Laiendatud kapitaliosaluse meetod
3. Konto lõppsaldo asub alati algsaldo poolel. · Konto nimetuse- aluseks on bilansiskeem ja kasumiaruande skeem, millele vastavalt vajadusele kas lisatakse v muudetakse kontosid. · Konto saldo-kontojääk, seis raamatupidamises teatud hetkel. · Konto algsaldo- algjääk, mis kirjendatakse vastavalt alg bilansile. · Konto käive-majandustehingutest tulenevate muudatuste summa perioodi jooksul. · Deebet käive-konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte. · Kreedit käive-konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte. · Debiteerimine- tehingute vormistamine deebet poolel. · Krediteerimine-tehingute vormistamine kreedit poolel. · Konto lõppsaldo-lõpp jääk asub algsaldo poolel. · Lõppsaldo - võrdne algsaldo pluss sama poole käive miinus vastaspoole käive. · Aktivakonto lõppsaldo leidmine- S1=S+DK-KK · Passiva konto lõppsaldo leidmine- S1=S+KK-DK KONTO MUUDATUSED: - Aktiva konto muudatused. Paberil näited
6 Raamatupidamisregistrite pidamine Raamatupidamisregistrid on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni. Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kontode kaupa kronoloogilises järjekorras. Raamatupidamisregistreid vormistatakse trükitud dokumentidena või kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal. Tulude ja kulude kajastamine kasumiaruande kirjetel Ettevõte kasutab Raamatupidamisseaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr. 1. Varade ja kohustuste inventeerimine Varade ja kohustuste korralised inventuurid viiakse läbi järgmistel tähtaegadel: · kassa inventuur üks kord aastas 20
kooskõlas kas: Eesti hea raamatupidamistavaga või rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS). RS § 15,16,17,18,19,20,21,22 ja RTJ 1, RTJ 2. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest, omakapitali muutuste aruandest ja lisadest. Aastaaruande koostamisel lähtutakse raamatupidamisregistritesse kirjendatud majandusaasta majandustehingutest ja reguleerimiskannetest. Aastaaruande koostamisel: 19 1) inventeeritakse varade ja kohustuste saldod Varad, arvelduste jäägid ja kohustused inventeeritakse raamatupidamise sise-eeskirjades ettenähtud korras. Varade kohustuslik füüsiline inventuur ei või üldreeglina toimuda varem kui 2 kuud enne bilansipäeva. Nõuete ja kohustuste saldod inventeeritakse bilansipäeva seisuga.
Varuna tormi, tuule, taeva ja õhuookeani jumal, taeva ja universumi vaimne valitseja. Ta on "Rigveedas" kõige enam esile kerkiv kangelane. Varasemates legendides esineb ta kõiketeadva ja võimsa jumalana, kes korraldas maailma loomist: ta määras iga inimese saatuse ning pidas nende üle kohut oma seaduste järgi, mida inimesed ei suutnud kunagi avastada, nende ainus lootus oli karta ja austada Varunat. Varuna teisik on Mitra, ilmalik valitseja. Hiljem on Varunat kirjendatud kui merede ja jõgede jumalat ning näidatud sõitmas Makkaraga (kes on merekoletis). 34. Kirjelda [nt toetudes Ü. Valgu ja S. Lourdusamy artiklile], kuidas suhestuvad Tamili rahvausundis braahmanlikud "suured jumalad" ja kohalikud "külajumalad". Hinduismis kipuvad universumit valitsevad suured jumalad lihtsurelike jaoks kaugeks jääma, sest nad ei söanda oma tühiste maiste muredega kõigevägevamaid tülitada. Brahma, Visnu ja Siva, kes
on kannatused sees juba varakult. Teatavas mõttes on Viiding väga dostojevskilik. Dostojevski raamatuid iseloomustaksin lugejana, et mõni koht on lihtsalt nii põnev, et ei saa pidama. Mõni koht on aga nii mõtlemapanev, et peatun ja mõtlen tükk aega elu üle järele. Mõni koht on jälle nii tabav, et vaja on tsitaat üles kirjutada. Tõsi, mõni koht on mulle parasjagu veniv, nii et piilun paar lehekülge ettepoole: kui kaua see osa veel kestab? Ainetöös on lühidalt kirjendatud Dostojevski elu ja isikust. Dostojevski teosed on kajastused tema enese tõsisest ja raskest elust. Kirjaniku kannatused avalduvad kõige ilmsemalt tema teostes. Teostest käsitlen ,,Idioot", ,,Üles tähendusi surnud majast" , ,,Kuritöö ja karistus" ja lähemalt teost ,,Vennad Karamazovid". Ainetöö eesmärgiks on välja selgitada mis on peamised probleemid Dostojevski loomingus. Millise sihiga eksperimenteerib Dostojevski inimhingedega?
Raha 30 000 Aktsiakapital 30 000 Kokku 30 000 Kokku 30 000 Konsolideeritud bilansis ühendatakse emaettevõtte ,,E" ja tütarettevõtte ,,T" bilansid. Sealjuures tuleb elimineerida ,,E" bilansist emaettevõtte investeering tütarettevõttesse ja ,,T" bilansist tütarettevõtte aktsiakapital. Elimineerimiskanded on kirjendatud Tabelis 3, mida ei kajastata ei ,,E" ega ,,T" raamatupidamisregistrites vaid kantakse ainult konsolideerimistabelisse. Konsolideeritud bilansi elimineerimislausend: Deebet: ........................................................................................................ Kreedit: ........................................................................................................ Tabel 3
raamatupidamiskirjendi järjekorranumber ning alles nüüd on dokumendist saanud Sinu jaoks igati aktsepteeritav algdokument. Raamatupidamisregistrid Raamatupidamisregistrid on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta ja sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni. Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kontode kaupa kronoloogilises järjekorras. Kõik majandustehingud on kohustuslik kirjendada raamatupidamisregistrites peale tehingut mõistliku aja jooksul. Peaasi, et nõutavad aruanded õigeaegselt esitatud saaksid. Kohustus on koostada majandustehingute kohta sellised registrid, et oleks võimalik neist välja lugeda tehingud nii ajalises järjekorras (ehk kronoloogiliselt, päevaraamatu vormis) kui ka kontode alusel (pearaamatuna).
Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006 · majandustehingu lühikirjeldust; · algdokumendi (koonddokumendi) nimetust ja numbrit. Algdokumente säilitatakse raamatupidamise sise-eekirjadega ettenähtud korras. Koonddokument koostatakse üheliigiliste algdokumentide põhjal kas koguva või rühmitusdokumendina. Raamatupidamisregistrid Raamatupidamiskohustuslase raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha väljavõtet kirjendatud majandustehingutest kronoloogilises järjekorras (päevaraamat) ning kontode lõikes (pearaamat). Raamatupidamisregistreid võib vormistada ja säilitada: 1) käsitsi kirjutatud või trükitud dokumentidena; 2) kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal, kui on tagatud sellel säilitatava info autentsus. Raamatupidamisõiend (memoriaalorder) on aruande koostamisel tehtavate reguleerimiskannete algdokumendiks. Raamatupidamisõiendile kehtivad samad
Kontodele märgitakse arvestusperioodi algsaldod, suurenemisoperatsioonid, vähenemisoperatsioonid ja lõppsaldod. Raamatupidamises nimetatakse jääki saldoks. Eristatakse deebet- ja kreeditsaldod. Kontodel, mis avatakse bilansi aktivakirjete alusel, kantakse saldo alati deebeti poolele. Kontodel, mis avatakse bilansi passivakirjete alusel, kantakse saldo alati kreediti poolele. Seejärel kirjendatakse kontodel kõik nende suurenemised ja vähenemised. Kontodele kirjendatud summade kokkuvõtteid (ilma jäägi ehk saldota) nimetatakse käiveteks. Konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse deebetkäibeks ja konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse kreeditkäibeks. Kõige laiemalt on levinud T- kujuline konto formaat, millest ka nimetus T- konto. Kontol on 2 poolt: deebet ja kreedit, millest deebet paikneb vasakul ja kreedit paremal. Nende
annaabi.ee 
