Nimetu (0)

Kati Kukk
11.Klass
2011
KESKAJA HARIDUS JA KULTUUR EESTIS
Katoliku hariduselu
Keskaegne kool oli lahutamatule seotud kirikuga.
Koolide peaülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine.
Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid.
Toomkoolide õppetöö toimus arvatavasti kõigi kolme toomkapitali juures-
Tartus, Haapsalus ja Tallinnas.
Õpiti peamiselt Saksamaa ülikoolides, on teada isegi üksikuid eestlastest
üliõpilasi.
Teadaolevaist eestlastest oli silmapaistvaim Johann Pulck.
Katoliku hariduselu
Kuna paljudele jäi kõrgem harides välismaal kättesaamatuks, tõusis
päevakorda kohapeal kõrgema ladinakooli asutamine, kus ka talulapsed
saaksid preestrikutseks valmistuda.
Reformatsioonipalangu tõttu jäi asi katki.
Linnakoolid
Kaubandusliku tõusu ajal vajasid kodanike lapsed ilmaliku sisuga koolitust,
et omandada teadmisi majandusest.
Õpetati lugemist, kirjutamist, arvutamist ja suurt tähelepanu pöörati ladina
keele ja kirjanduse õppimisele.
Esimest linnakooli on nimetatud Tallinnas Oleviste kiriku juures 1432.a.
Järgnevalt asutati neid ka mujal.
Luterlik hariduselu ja eestikeelne
trükisõna
1525.a trükiti Lübeckis jumalateenistuse käsiraamat ka eesti-, liivi-, ja
lätikeelse selgitava tekstiga.
Seda loetakse esimeseks kindlasti teadaolevaks eestikeelseks trükiseks.
Varsti koostaati Tallinnas luterlik katekismus (usuõpetuse käsiraamat).
Mille pani kokku Simon Wanradt, eesti keelde tõlkis Johann Koell, trükiti
Saksamaal 1535.a.
Luterlik hariduselu ja eestikeelne
trükisõna
Juba XVI saj tehti mitu katset piibli ja lauluraamatu tõlkimiseks.
Piibli tõlkimisega tegeles Hans Susi, kes oli andekas poiss, kes sai
koolituse vanaema rahast. Hans suri katku.
Pole teada, kaugele tõlkimisega jõuti.
Peale reformatsiooni kloostrikoolide osa langes, põhikoormust kandsid
linnakoolid, aadlike lastel olid koduõpetajad.
Ehitus-, kujutav- ja tarbekunst keskajal teisel poolel.
Eesti iseseisva ehitusloomingu kõige kõnekamaks tõendiks on Põhja-Eesti
ja eriti Tallinna kiviarhitektuur.
Jõuka kodanikkonna maitse järgi ehitati endised kodakirikud ümber
uhketeks hilisgooti basiilikateks.
Maalikunstis, puuskulptuuris ja tarbekunstis andis eeskuju eelkõige
Saksamaa, hiljem ka Madalmaad
Ehitus-, kujutav- ja tarbekunst keskajal teisel poolel.
Maalikunsti tähtsaks avaldusvormiks olid seinamaalid, millest on säilinud
vähe.
Tuntumad Niguliste kiriku tiibaltar, mille teinud Hermen Rode ja kappaltar
Pühavaimu kirikus, mille teinud Bernt Notke.
1520-30 algas renessansikunsti läbimurre, Eesti kulsaim Michel Sittow.
Kappaltar Pühavaimu
kirikus, mille teinud
Bernt Notke.
Russowi kroonika
XVI sai teisel poolel kirjutas Balthasar Russow alamsaksakeelse ,,Liivimaa
provintsi kroonika", mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid.
Kroonika esitrükk ilmus 1578.a ja leidis ohtrasti lugejaid.
Tehti ka teine ning kolmas trükk.
Russow arvustas teravalt aadlikke ja juhtis tähelepanu talupoegade
rõhumise süvenemisele.
Arvatavasti oli Russow eestlane, kroonika põhisisuks oli Liivi sõda, kuid on
kirjendatud ka Vana-Liivimaa sõjaeelset eluolu.
Kroonika on vaadeldava ajajärgu tundmaõppimise põhiline allikas.
Muutke teksti laade
Teine tase
Kolmas tase
Neljas tase
Viies tase
aitäh