Majandusaasta aruanne, referaat (1)

MAJANDUSAASTA ARUANNE
Referaat
Sisukord
Majandusaasta aruanne..………………………………………..3
Bilanss ja kasumiaruanne ……………………………………….4
Bilanss ja kasumiaruanne………….……………………………5
Rahavoogude aruanne…………………………………………..6
Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahakäibe aruande vahel…...7
Omakapitali muutuste aruanne…………………….……………8
Raamatupidamise aastaaruande lisad……………….………….9
Esitamise kord………..………………………….……………10
Tähtaeg…………………..………………………..…………..11
Kasutatud kirjandus…………………………………..……….12

Majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on õigesti ja õiglaselt kajastada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid.
Iga äriühing peab lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest ning esitama need äriregistrile.
Majandusaasta pikkus on tavaliselt 12 kuud. Erandjuhtudel, näiteks alustamisel , võib see olla lühem või pikem, kuid mitte üle 18 kuu. Majandusaasta tähtajad määrad sina ise oma ettevõtte põhikirjas.
Majandusaasta aruanne tuleb esitada äriregistrile elektroonselt kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu.
Majandusaasta aruande koostamine ja esitamine hõlmab viit etappi :

• raamatupidamise aastaaruande koostamine
  
• tegevusaruande koostamine
  
• audiitorkontroll
  
• majandusaasta kasumi jaotamise ettepaneku koostamine ja kasumi jaotamise või kahjumi katmise otsuse tegemine
  
• majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks.
  

Raamatupidamise aastaaruande koostamise aluseks on raamatupidamisregistrites kirjendatud majandusaasta majandustehingud ja reguleerimiskanded. Aastaaruande koostamiseks inventeeritakse raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste saldod, hinnatakse registrites kajastatud varade ja kohustuste väärtuse vastavust sätestatud arvestuspõhimõtetele, tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded.
Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse eesti keeles ja Eestis ametlikult kehtiva vääringu järgi, märkides arvnäitajate puhul kasutatud täpsusastme
Bilanss ja kasumiaruanne
Iga äriühing on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama raamatupidamise aastaaruande, mille kolm olulisemat osa on bilanss, kasumiaruanne ja rahakäibe (rahavoo) aruanne.
Bilanss
Bilanss on raamatupidamisaruanne , mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali).
Bilansis aktiva (vara) pool peab võrduma passiva (kohustuste ja omakapitali ehk vara katteallikate) poolega
Kasumiaruanne
Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit).
Kasumiaruannet on lubatud koostada kas 1. või 2 skeemi järgi. Mõlemad koostamise skeemid annavad ühesuguse lõpptulemuse, kuid 1. skeemi järgi kirjutatakse kulud lahti nende olemuse ja 2. skeemis kulude funktsiooni järgi.
Kõik kasumiaruande skeemides nõutavad tulud-kulud võiks tinglikult jaotada järgmistesse rühmadesse:

• põhiäritegevuse tulud-kulud
  
• muu äritegevuse tulud-kulud
  
• finantstegevuse tulud kulud
  
• ettevõtte tulumaksu kulu (Eestis vaid väljajagatud kasumilt ehk dividendidelt ).
  

Rahavoogude aruanne

Rahavoog
Rahakäibe (rahavoo) aruanne näitab aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahakäibeks. Kuna ettevõtte kasum leitakse tekkepõhiselt ehk üldjuhul kasum ≠ raha, siis on oluline teada rahade liikumist. Ühtlasi annab rahakäibe aruanne pildi ka ettevõtte raha kvaliteedist − kas raha on saadud äritegevusest või hoopis põhivarade müügist.
Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahakäibe aruande vahel
Bilanss
Seos on rahakäibes Seos on
Arvestatud Perioodi Kasumiaruandes arvestatud
Lõpu Rahaline seis aruandeperioodi kasum
Näidatakse bilansis näidatakse bilansi omakapitali
Rahakäibe aruanne
Kasumiaruanne
all, jaotamata kasumi kooseisu .
Omakapitali muutuste aruanne
Omakapitali muutuste aruanne kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis.
Omakapitali muutuste aruandes tuuakse eraldi välja omanike poolt kapitali tehtud sissemaksed ja omanikele tehtud väljamaksed, aruandeperioodi kasumi või kahjumi, arvestuspõhimõtete muutuste mõju, reservide suurendamise ja vähendamise ning muud omakapitali kirjeid mõjutanud majandustehingud.
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Raamatupidamise aastaaruande lisades on raamatupidamiskohustuslane kohustatud avalikustama:

• millisest raamatupidamistavast lähtuvalt on raamatupidamise aastaaruanne koostatud;
  
• aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted;
  
• selgitused põhiaruannete oluliste kirjete ning nende muutumise kohta aruandeperioodil;
  
• muud olulised asjaolud õige ja õiglase ülevaate andmiseks raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest.
  

Esitamise kord
Alates 01.01.2010 peavad äriühingud , mittetulundusühingud ja sihtasutused esitama majandusaasta aruande elektrooniliselt. Alternatiivina on võimalik esitada majandusaasta aruanne paberkandjal ja see tuleb sel juhul esitada notari kaudu.
Aruandluskeskkonnas XBRL- formaadi -peavad esitama aruanded need raamatupidamiskohustuslased, kes koostavad aruande Eesti hea raamatupidamistava nõuete kohaselt ja peavad esitama konsolideerimata aruande. Ülejäänud raamatupidamiskohustuslased esitavad majandusaasta aruande aruandluskeskkonnas elektrooniliselt PDF- vormingus .
Raamatupidamiskohustuslane esitab kõigi esindusõiguslike isikute poolt allkirjastatud majandusaasta aruande ja sellega koos esitatavate dokumentide ärakirja notarile elektrooniliselt PDF-vormingus või paberkandjal notaribüroos kohapeal. Elektrooniliselt esitatud aruanne peab olema esitaja poolt digiallkirjastatud. Notar ei pea kontrollima esitatud dokumentide vastavust originaalile. Notar esitab majandusaasta aruande ja sellega koos esitatavate dokumentide ärakirja kohtule aruandluskeskkonnas 5 tööpäeva jooksul.
Tähtaeg
Majandusaasta aruande esitamise tähtaeg on 30.juuni.
Kasutatud kirjandus
www.eesti.ee
www.eas.ee
www.e-ope.khk.ee
www.rik.ee
11