Teadustöö analüüs ja retsenseerimine, teadustöö metoodika (1)

TARTU ÜLIKOOL
Spordibioloogia ja füsioteraapia instituut
..........................
Teadustöö analüüs ja retsenseerimine
„..................... teadustöö metoodika, II kodutöö“
Füsioteraapia õppekava
Tartu 2011
Uuritava magistritöö pealkiri on „ Kiirjooksu kinemaatiline analüüs ja kiirjooksjate kehaliste võimete testimine “.
Töö autor on Mikola Misjuk. Töö koosneb 56 leheküljest, 19 tabelist ja 7 joonisest ja 5 lisast. Kasutatud on 48 kirjanduslikku allikat.
Töö eesmärk on sõnastatud selgelt ja ühemõtteliselt. Kasutatud allikad on teaduskirjandusena usaldusväärsed ja nende maht on piisav. Eesmärgi argumenteeritud püsitamiseks nimetatud on 48 erinevat allikat, mille hulgas on eesti-, inglise- ja saksakeelset teaduskirjandust, teadusajakirju, internetimaterjale ja teadustöid. Töö eesmärk tugineb kirjanduse ülevaates käsitletud andmetele. On kirjeldatud, mis on kiirjooksu kinemaatiline analüüs ja kuidas seda teostatakse. Samuti on välja toodud erinevaid jooksu- ja hüppeteste, millede abil saab määrata sportlaste kehalist võimekust. Kirjanduse ülevaates on viidatud ka sellele, millised on seosed testi tulemuste ja jooksu kiiruse vahel. Analüüsitavas magistritöös ei ole välja toodud, milliseid uusi teadmisi peaks töö eesmärgi saavutamine andma. Ka ei olnud tähelepanu pööratud sellele, kuidas avab töö eesmärgi saavutamine uusi võimalusi olemasolevate teadmiste rakendamiseks.
Uurimismeetodid olid töö eesmärgiga kooskõlas, oli kirjendatud teste, mis sportlastega läbi viidi, samuti ka seda, kuidas testi tulemused olid seotud jooksu kiirusega. Uurigus osalesid Eesti parimad mees- ja naiskiirjooksjad, samuti tõkkejooksjad, kes olid uuringusse kutsutud Eesti Kergejõustikuliidu vanemtreeneri Valter Espe poolt. Uuringus osales 33 naissprinterit ja 38 meessprinterit. Muude parameetrite järgi ei olnud osalejaid grupeeritud. Vaatlusaluste valik ja arv toetasid püstitatud eesmärgi saavutamist.
Uurimisprotseduuri läbiviimise kord võimaldab eesmärgi saavutamist kontrollida. Uuringu andmete töötlemisel kasutati Microsoft Exceli tarkvara , millega arvutati aritmeetilised keskmised, standardvead ning teostati korrelatsioonianalüüs. Valitud meetodid, mida kasutati andmete statistiliseks analüüsiks, olid adekvaatsed. Uuringu teostamiseks ei olnud vajalik eetikakomisjoni luba. Kehaliste katsete tulemused olid avalikult kasutatavad ja esitatud Eesti Kergejõustikuliidu kodulehel. Nende katsete tulemuste kasutamiseks on saadud nõusolek Eesti Kergejõustikuliidu sprindi- ja tõkkejooksu alarühma vanemtreener Valter Espelt.
Uuritavate arv oleks võinud olla suurem, aga arusaadavalt on Eestist raske leida väga palju kõrgel tasemel kiirjooksjaid. Testi tulemuste kvaliteet on hea. Kui töö eesmärgiks oli kiirjooksu kinemaatiline analüüs, siis testides ongi mõõdetud nii jooksu aega, sammu sagedust kui sammu pikkust, samuti jala kontakti aega rajaga .
Esineb süsteemitust töö tulemuste esitamisel, mistõttu on tulemused raskesti jälgitavad.
Töö tulemused ei ole esitatud piisava selgusega. Jooniste ja tabelite kvaliteet on hea ja need on hästi jälgitavad. Tulemuste esituste detailsus ja ülevaatlikkus ei ole väga hästi tasakaalus. Erinevates testides on kasutatud erinevat hulka inimesi ja tabelid ei ole välja toodud süsteemses järjekorras. Töö arutelus on esitatud sooritatud testide vahelised seosed. Kõiki saadud andmeid on töö arutelu osas piisavalt käsitletud. Saadud andmeid on korrektselt omavahel seostatud ja neid on võrreldud ka teiste uurijate tulemustega.
Töö tulemuste võrdlemiseks teiste samalaadsete, juba teostatud uuringutega, kasutati erinevaid kirjanduse allikaid . Kasutatud allikaid oli piisav hulk ja need olid oma sisult tööga sobivad.
Töö järeldused on sõnastatud selgelt ja ühemõtteliselt. Järeldustes kajastub vastus püstitatud eesmärgile ja ülesannetele. Järeldused tulenevad uurimistöö tulemusena saadud andmetest ja nende analüüsist. Järeldused on üldistava iseloomuga . Ühtegi tulemust ei ole eraldi esile tõstetud.
On analüüsitud ja esitatud kõigi läbiviidud testide analüüsimisel tehtud järeldused. Töö tehnilises teostuses esineb mõningaid puudujääke.
Lehekülgede numeratsioon algab tiitellehest, kuid lehekülje number kirjutatakse välja alles sissejuhatuse esimesel leheküljel. Töö autor on aga alustanud lehekülje numbrite väljakirjutamist juba teisel lehel, seal kus paikneb sisukord. Samuti puudub töö põhiosa viimaselt lehelt autori allkiri . Viga on ka töö tiitellehe vormistamisel, sinna ei märgita töö juhendaja nime.
Töös kasutatud lühendid on töö alguses korrektselt välja toodud. Viitamise tehnika tekstis on õige. Kasutatud kirjanduse loetelu on korrektne ja süsteemne. Eksitud on töö jooniste nummerdamisega. Puuduvad joonised nr 6, 7 ja 8. Joonise nr 5 järgi tuleb joonis nr 9.
Töö tugevamaks küljeks on kiirjooksjate kehaliste võimete testide väljatöötamine ja kirjeldamine, nende läbiviimine ja andmetöötlus. Hea on ka see, et kõrvuti Eesti parimate sprinterite testitulemustega on välja toodud ka maailma esisprinterite vastavad tulemused. See annab hea ülevaate sellest, millises osas esineb Eesti sprinterite kõige suurem mahajäämus. Veidi probleemsem osa tööst on kiirjooksu kinemaatiline analüüs, mis jääb kohati kaootiliseks ja ebaselgeks.
Arvan, et vaatamata mõningatele puudujääkidele vastab töö magistritööle esitatavatele nõuetele.
Küsimused töö autorile:

Kas uurimustöö tulemused olid Teile ootuspärased?

Millises osas magistritöö tegemise protsessis ilmnesid suurimad tõrked?

Kuidas olete saadud uurimustulemusi kasutada oma igapäevatöös üldhariduskooli õpetajana?

Mil viisil on Teie magistritöö uurimuse tulemusi kasutanud Viljandi Kergejõustikuklubi ülejäänud treenerid ?