Kirjandus - Eesti kirjanikud Heiti Talvik - esimene luulekogu "palavik". - Luuletsükkel "Dies irae" - "Fööniks" August Mälk -Asus juba 16aastaselt ametisse algkooliõpetajana. -Esimesed ilukirjanduslikud palad ilmusid 1920. a -Esimesed raamatud"Kesaliblik" ja "hukkumine" -Romaan "kivid tules" -Kokku on kirjatunud 19romaani, hulganisti novelle,jutustusi. Rannatriloogia kolm teost: 1. "õitsev meri" 2.-Hea sadam" 3. A.H. Tammsaare -peateos "Tõde ja õigus" -Kirjandusloos on kujutatud erakliku, edasse tõmbunud inimesena . -Sündis Järvamaal Tammsaare-Põhja talus -Vahepeal elas ka Koitjärvel -"Juudit" -" ma armastasin sakslast" Ernst Enno -Tõi eesi luulesse ida filosoofia sugemeid -"Rändaja õhlaul" -"patsu,patsu kooki" "oi suvi, õnnis lastemaa" Juhan Liiv -Sündis 30. aprillil 1864.a Alatskivi vallas. Hariduskäik üsna kesine. õppis lugema 10aastaselt. Lühikest aega õppis Trefneri koolis. Töötas ajakirjanikuna. -Esimene luuletus "maikuu öö"
ning kasvasid ennasthävitavad sümptomid ja vaimuhäired. 1872. aasta viimasel päeval kell 4 hommikul Aleksis Kivi suri olles vaid 38 aastane. Looming A. Kivi kirjutas romaane, näidendeid ja luuletusi. Teosed: "Bröllopsdansen" "Lea" "Nõmmekingsepad" (1864) "Kullervo" (1864) "Kanervala" (1866) "Kihlus" (1866) "Õlleretk Schleusingenis" (1866) "Öö ja päev" (1866) "Seitse venda" (1870) "Margareta" Tähtsus kirjandusloos Kivi oli esimene märgatavat edu saavutanud soome keeles kirjutanud Soome kirjanik ja seetõttu peetakse teda soome kirjanduse isaks. Ta rajas soome näitekirjanduse, kirjutades nii draamasid kui komöödiaid, nii romantilises kui realistlikus laadis. Ta «Seitse venda» oli põhimõtteliselt esimene romaan soome keeles. Huvitavaid fakte Tõenäoliselt rääkis A. Kivi oma eluajal rohkem rootsi- kui soome keelt. Novelli "Seitse venda" kirjutas ta 10 aastat. A
,,commedia dell´arte ,, Improviseeritud teksti ning kindlaks kujunenud tegelastüüpidega rahvakomöödia 16.saj Itaaliast Machiavellism Eesmärk pühendab abinõu suhtumine , valeliku poliitiku sünonüüm Utoopia Väljamõeldis , võimatu , Thomas More'i järgi . Grotesk Koomilise , draagilise kujutamisviis ,ülev , madal viiakse äärmusesse , muutub iseenda vastandiks . Kelmiromaan Tekkis 16 . saj Hispaanias ,peategelane olude ohver , madalat päritolu , minategelane . Kirjandusloos peetakse seda uusaegse realistliku romaani esimeseks etapiks . Sonett Keskaegsest Itaaliast pärinev luulevorm , klassikaline kuju renessansiajast . Ballaad Keskaegne tundeküllane , müstilise süzeega jutustav luuletus Valm Õpetlik lühike mõistuluuletus või jutt , tegelasteks tavaliselt loomad . Barokk Hilisrenessansist valgustuseni valitsenud stiilisuund , vastandite ühtsus , kõrge , madalama seostamine .
vaadates ülemlaul ilule ja tõearmastusele. Tee luuleilma aitas Betti Alveril leida hingesugulane ja hilisem abikaasa Heiti Talvik (1904-1947), kes oli "Arbujate" nime kandva luulesõpruskonna vaimne juht ja liider. Nõukogude võim võttis Alverilt kõik, jäi vaid kõige olulisem sisemise vabadus. Luuletaja sattus põlu alla, ta visati kirjanike liidust välja, tema loomingut ei avaldatud. Ometi leidis looja sisemist väge, et taas oma koht kirjandusloos kehtestada. Peale pikka vaikimist avaldas ta 1966 luulekogu "Tähetund", mis pälvis Juhan liivi nimelise luuleauhinna. Raskeletel aegadel tegutses Alver ka tõlkijana. Temalt ilmusid näiteks A. Puskini poeemide ja värssromaani ,,Jevgeni Onegini" eestindused, mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne. See on viljakalt mõjutanud kogu eesti lüürika arengut.
Rühmitus Tegutsemise Kes sinna kuulusid Taotlused Väljaanded Rühmituse jälg eesti aeg kirjandusloos ,,Noor- 19051916 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Sõnastasid 5 ,,Noor-Eesti" albumit. Tõstsid kirjanduse Eesti" Grünthal-Ridala, August Kitzberg, Johannes liikumise vormi- ja stiilikultuuri, Aavik ja Bernhard Linde. põhiloosun viisid kirjanduskriitika
1. 19.sajand eesti kirjandusloos. Mõttesalmikutes "Järwa-ma wanna mehhe Eesti rahvuslik kirjandus algab Petersoniga. õppetused" (1840) sõitleb ta inimeste laiskust, Peterson Kristjan Jaak (1801 - 1822) oli hooletust ja teisi pahesid. Tema kõige Rahvusliku luule looja. Petersonist ja tema väljapaistvam saavutus luules on dialoogiline oodidest algab Eesti kunstiväärtuslik lüürika. P - "Piibo jut" (1840), milles Jaan ja Mihkel räägivad andekas luuletaja, tugev mõtleja ja poeet, maise sõpruse ja armastuse kaduvusest, võrreldes kunstniku hingus, pastoraalides rahvalaulu seda piibusuitsu hajumisega. Faehlmann kasutas põhimõtted, motiivid - Eesti rahvusliku kirjanduse luuletuste kirjutamisel keerulisi antiikseid algus. Kirjutas eesti keeles - uskus selle tulevikku. värsimõõte, et sel kombel osutada eesti keele Kirjutas päevaraamatu...
kirjanduses erandlikuks. Petersoni luulepärand ei ole suur: ühtekokku on säilinud 21 eestikeelset luuletust, nende hulgas 10 oodi ja 5 pastoriaali. Kõik Petersoni eestikeelsed luuletused jäid tema eluajal avaldamata. Need hoidis alal Rosenplänter. Nüüd on Petersoni käsikirjad Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis. Esimene mees, kes hakkas eesti rahvaluulet kasutama kirjandusteoste algmaterjalina kindlatel rahvuspoliitilistel eesmärkidel, oli Friedrich Robert Faehlmann. Ta on nimetatud eesti kirjandusloos suureks algatajaks: ta oli üks Õpetatud Eesti Seltsi asutajaid, lõi eesti rahvusmütoloogia, algatas eepose ,,Kalevipoeg" koostamise mõtte ja visandas eepose põhisündmustiku. Veel tähtsaid nimesid eesti kirjanduse algusaastatest: Carl Robert Jakobson, kes asutas oma ideede levitamiseks ajalehe ,,Sakala". Ta kirjutas ka õpikuid eesti koolidele. Johann Voldemar Jannsen järjepideva eestikeelse ajakirjanduse rajaja. Toimetas ajalehti ,,Perno Postimees" ja ,,Eesti Postimees"
· Usaldamatus kõikvõimalike illusioonide suhtes 12. Missuguseid kirjanikke tähistatakse ühisnimetajaga ,,kadunud põlvkond"? E. Hemingway, E.M.Remarque, F.S.Fitzgerald ,,Kadunud põlvkond" tähistab kirjanikke, kelle maailmavaate kujnemist ja loomingut mõjutasid sõjakogemused, kellelt oli sõda röövinud hingelise tasakaalu. Endised ideaalid olid asendunud hirmuunenägudega. 13. Missuguse romaaniga kindlustas oma koha kirjandusloos K. Vonnegut (1969)? ,,Tapamaja, korpus viis" 14. Missuguse koolkonna / teooria lõi B. Brecht? B. Brecht lõi eepilise teatri teooria. 15. Missugust perioodi peetakse postmodernismi sünniajaks? Millal muutus postmodernism moeterminiks? Postmodernismi sünniajaks peetakse 20.saj. 60.-70. aastaid. Postmodernism muutus moeterminiks 1980ndatel aastatel.
. Populaarsed olid Lutsu följetonid, mille tegelastest tuntuim on Karl Martin Uhhuu. Tänini loetakse Lutsu mälestuste sarja, lastejuttudest populaarseim on aga "Nukitsamees", millest valmis samanimeline film 1981. aastal režissöör Helle Karise käe all Lutsu populaarsus ja rahvalikkus on teinud talle kohati ka karuteeneid, akadeemilises kirjandusteaduses on ta aeg-ajalt jäänud "tõsisemate" kirjanike varju. Nii näiteks pole 2001. aasta "Eesti kirjandusloos" Luts pälvinud eraldi peatükki (erinevalt näiteks Ernst Peterson-Särgavast ja Juhan Sütistest), vaid tema loomingu käsitlus jaotub laiali eri žanride ja perioodide peatükkidesse. Kirjandusringkondade kriitilist suhtumist Lutsu on kajastanud ka Mihkel Mutt romaanis "Elu allikad".
kuulsate kirjandustegelastega Ivan Pustsini, Wilhelm Küchelbeckeri ja Anton Delvigiga. Kirjandustegevusega alustas juba lütseumiaastatel ja 1814. aastal ilmus tal esimene luuletus (" ".). Pärast Tsarskoje Selo lütseumi lõpetamist 1817. aastal, astus Aleksandr Puskin tööle Välisasjade Kolleegiumisse ja omas õukonnas kammerjunkru auastet. Puskin ise polnud oma auastmega rahul ja see on tekitanud täieliku segaduse Vene kirjandusloos, kus on arvatud, et tegemist oli madala auastmega. Tegelikult vastas aastast 1800 kammerjunkru auaste riiginõuniku või kaptenkomandöri auastmele. Töötamise ajal Välisasjade Kolleegiumis jätkas ta kirjandustegevust ja osales ka aktiivselt Venemaa keisri õukonna seltsielus. 1820. aastal ilmus ta esikpoeem "Ruslan ja Ljudmilla". 1820
pind veel põue imeda. Koidula luuletustes võib tihti kohata retoorilisi küsimusi, näiteks:"Miks sa nutad, lillekene?"; ,,Mis mulle jutustad, Koidikutuul?"; ,,Pilveke, kullake, kuhu sa reisid?". Luuletaja kasutab ka metafoore:"Nad taguvad su tüve sisse talva."; ,,aastakellal rõõmu hääl on lõppenud:/ viimseid tunde hakkab lööma ta." ja isikustamist:"Tõsta pead, õiekene!/ Koit on saanud isandaks!" Lydia Koidula koht Eesti kirjandusloos on eriline selle poolest, et esiteks 19. sajandi Eestis oli Koidula kui luuletaja eriline nähtus, sest ta oli naine. Teiseks on tema luuleloomingu maht aukartust äratav. Peale selle on tema luuletusi viisistanud mitmed eesti heliloojad. Emajõe ööbiku isamaaluule ei suuda kedagi külmaks jätta. Tema luuletused on soojendanud paljude eestlaste südameid.
,,Tundekasvatus" (1862) vaatleb oleviku poliitilisi ja ühiskondlikke sündmusi. ,,Salambo" (1862); on ajalooline romaan, mis viib lugejaid 3.sajandil eKr Kartaagos toimunud orjade ülestõusule. See on traagiline armastuslugu, mida on kõrvutatud ka ,,Madam Bovaryga". Lisaks on teal ilmunud ka usufilosoofiline teos ,,Püha Antoniuse kiusamine", novellikogu ,,Kolm lugu" ning teisigi teoseid. Tema looming pole suur, kuid olemasolev on väga kunstimeisterlik. Kirjandusloos peetakse teda aga objektiivse romaani loojaks. Tema tegelased unistavad elust kusagil mujal kus armastus viib võidule, ent tegelikult toob see vaid huku. Flaubert oli ka perfektsionist, ta avaldas vaid teoseid mis olid viimase piirini viimistletud (näiteks on Emma Bovary surmastseen kliiniliste üksikasjadeni täpselt kirjeldatud). Gustave Flauberti loomingus on eriline see, et sõnad joonistavad silme ette jooksva pildi kus pinge pidevalt tõuseb.
hakkasin seda lahti mõtestama ja kirja panema. 2. HENDRIK VISNAPUU ELUST Hendrik Visnapuu sündinud 1890 Helmekülas ja suri sõjapõgenikuna New York´is Long Islandil 1951. Ta oli eesti luuletaja ja kirjanduskriitik. Visnapuu õppis Reola vallakoolis. 1907 läks Narva Gümnaasiumi, kus ta läbis algkooliõpetaja eksami ja asus vallakooli õpetajaks. 1912 Tartu Ülikoolis tudeeris klassikalist filosoofiat. Tema tähtsus eesti kirjandusloos - arendas eesti luulevormi ja keelt, ta kirjutas vabaõhulavadele näidendeid ning tõlkis prantsuse, saksa, vene kirjandust. Hendrik Visnapuu oli Korp! Sakala liige. 3. LOOMINGUTEE ALGUS Luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses alates aastast 1908. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" I (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Visnapuu oli M. Underi
Jätkas lühijuttude kirjutamist ajakirjale Ilo, jõudes kogumiku "Mina" avalamiseni Üheks märkimisväärsemaks futuristlikuks palaks peetakse manifesti "Maha lüüriline sokolaad!", kus Kivikas hüüdis maha kõik oma ajastu tuntumad kirjanikud ja luuletajad Viimased futuristlikud teosed ilmusid 1921. aastal kirjandusajakirjades Murrang ja Tarapita, seejärel pöördus Kivikas traditsioonilistema suundade juurde Vabadussõja temaatika Albert Kivikas on eesti kirjandusloos kindlustanud endale koha 1936. aastal ilmunud teosega "Nimed marmortahvlil", kuid Eesti Vabadussõda puudutav temaatika ilmus tema loominusse juba oliliselt varem 1919 esimene sõjateemaline lühijutt "Malmsireenid" 1920 "Fasaanid", "Lätlane" ja kogumik "Verimust" 1921 sõjanovell "Süütu" 1922 sõjaromaan "Ristimine tulega" 1927 novellikogumik "Punane ja valge" 1936 romaan "Nimed marmortahvlil" Põhineb isiklikel läbielamistel Eesti Vabadussõjas
RAHVALUULE HISPAANIA ROMANSID Hiliskeskaeg oli rahvaluule suur õitseaeg Euroopa paljudes paikades. Üks mõjurikkaimaid nähtusi Euroopa kirjandusloos olid hispaania romansid. Kui mujal Euroopas taas avastati rahvaluule peamiselt alates romantismist XVIII sajandi lõpupoole, siis Hispaanias hakati romansse ja muid rahvalaule kirja panema juba XV sajandil. XVI sajandil ja edaspidi ilmus rohkeid romansikogusid ehk romansseerosid. Lüüriliste rahvalaulude kõrval oli hispaania romanss peamiselt eepiline luuletus, milles pajatati rahvusliku ajaloo kõige värvikamatest seikadest
oma loomingus lapseea tundlikkusest, hellusest, headusest ja muudest eluväärtustest, kaasa arvatud armastuseigatsus ning truudus. Anna Haava ei saanud oma elu ajal nautida tunnustatust, isegi mitte majanduslikku kindlustatust, tema loomingu parimad aastad saab kokku võtta sõnadega "ainult peale varju ja kätele tööd". Siiski peetakse tänapäeval Anna Haavat Lydia Koidula järel teiseks suureks naisluuletajaks eesti kirjandusloos. Ello Säärits ei keskendu oma käsitluses mitte nii võrd luuletaja loomingu analüüsile, vaid toob ilmekalt ja suure kaasaelamisega nähtavale Anna Haava elukäigu õnnelikust lapsepõlvest eluõhtuni. Luuletused I (1888) Luuletused II (1890) Luuletused III (1897) Lained (1906) (ühiskondlikud teemad) Ristlained (1910) Põhjamaa lapsed (1913) Meie päevist (1920) Looming Siiski on elu ilus (1930) Laulan oma Eesti laulu (1935) Luulevalikkogu d Luuletuskogu (1924)
Autor sedastab, et kunstiloomingu juured on rahva ekus ja saatuses. Gailiti välisamml ilmunud teosed käsitlevadvaldavalt sõjapõgenike temaatikat: "Üle rahutu vee" räägid kodumaalt põgenejate teekonnast meritsi Rootsi; "Kas mäletad, mu arm?" tegelasteks on Eesti sõjapõgenikud, kes Rootsis metsatöödelolles jutustavad dekamronlikke lugusid oma armuseiklustest. Nimetatud teoste põhiideed on kantud kodumaa kaotuse traagikast. August Gailit on eesti kirjandusloos üks omapärasemaid autoreid. Tema loomingu romantiline kujutuslaad, rikas ainevalik ja karakteriloome põhineb fantastikal, tinglikkusel ja sümboolikal. 1. Süzee Igal kevadel läheb Toomas Nipernaadi nimeline kirjanik rändama mööda kodumaad. Tema eesmärgiks on muuta inimesi õnnelikumaks ning koguda inspiratsiooni. Oma rännakutel kohtab erinevaid kohti ja inimesi. Igas peatuspaigas esitleb ta ennast erinevalt, olles kord maamõõtja, kord sulasena,
Kogu Gustav Suitsu loomingus, kuid eriti „Tuulemaa“ perioodist alates kirjutatud armastuslüürikas, tuleb selgesti esile isikulooline taust ja käsitlus saavutab eesti lüürikas varem olemata kontreetsuse. KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks võime öelda, et Gustav Suits on Eesti luule üks suurimaid klassikuid. Ilma Suitsuta oleks Eesti luule märkimisväärselt igavam ja üksluisem. Tema looming on ta rahutu aja ja isiku ehe vastupeegeldus. Suitsu elav luulesõna on kirjandusloos suure tähenduslikkusega, selleski mõttes, et on juhtinud mitut luuletajate põlvonda leidma oma enda luuletaja minale vastavat stiili ja sõnumit. Nõudliku kunstnikuna andis Suits järeltulevatele põlvedele suurel määral novaatorlikku. KASUTATUD KIRJANDUS Muru, Karl 1983. Gustav Suits eesti luules. Keel ja Kirjandus nr.11, lk 593-601 http://www.slideshare.net/ailuj123/gustav-suits-1986257
4. F. Hölderlin _ Mis maa kirjanik Hölderlin oli? Saksa _ Mis oli tema luuleloomingu eeskujuks? Antiik kreeka kirjandus _ Mida kujutas hümnides? Täiuslikkust, vabadust, harmooniat, ilu, sõprust, noorust, siirast armastust. 5. P. B. Shelley _ Mis on Shelley eluloos huvitavat? Ta põgenes 13 aastase tüdrukuga ja abiellus temaga, oli väga protestiv _ Mis on Shelley poliitiliste luuletuste teema? Türannia on vale, vabadus, loovus, harmoonia. _ Mille poolest on kirjandusloos oluline Shelley abikaasa Mary? Kirjutas ,,Frankensteini" _ Nimeta Shelley 2 pamfletti ,,Ateismi vajalikkusest", ,,Pöördumine Iiri rahva poole", 2 poeemi ,,Kuninganna Mab", ,,Alastor ehk üksinduse vaim", 1 traktaat ,,Luule kaitse", 1 novell ,,Palgamõrtsukad" ja 3 draamat ,,Vabastatud Prometheus" ,,Hellas" ,,Cenci" _ Millised on tema luule teemad? Loodus, luule väärtus 6. J. Keats _ Kellena Keats tegutses? velskrina, haavaarstina _ Mis teda luuletamise juures inspireeris? antiikne klassika
aastal laskis käibele piiskop Albert. KROONIKA ajaloosündmusi nende toimumise järjestuses esitav teos, ajaraamat. FOLKLOOR rahvaluule, laiemalt ka rahvamuusika, -tants jm vaimne looming. TAANI HINDAMISRAAMAT on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide, mida alates 1929. aastast hoitakse Taani Riigiarhiivis Kopenhaagenis. Taani hindamisraamatu lasi koostada Valdemar II Võitja PIIBEL ristiusu õpetuste aluseks olev pühade tekstide kogu. Kes? (elulugu + tähtsus meie kirjandusloos) O. W. MASING (17631832) Äksi pastor, eestlasest köstri poeg, eesti aimekirjandusele aluse panija, esimese järjepidevama eesti ajalehe välja andmine, aabitsate, aritmeetikaraamatu, kooliraamatute kirjutaja, eesti kirjakeele uuendaja, tõi Õ tähe eesti keelde, H. STHAL (16001657) Tallinna Suurgildi oldermanni poeg, õppis Tallinnas ja Saksamaal, hiljem töötas pastorina, oli Eestimaa konsistooriumi assessor. Suri katku. Pani aluse eesti
Perioodi silmapaistvam luuletaja oli N. Nekrassov (1821 1878), keda on nimetatud ka talupojalaulikuks. Peamiseks kujutlusobjektiks on tema loomingus tööinimese ränkraske elusaatus, millele kirjanik kogu südamega kaasa elab. Nekrassovi silmapaistvaim poeem ,,Kellel on Venemaal hea elada" kõneleb Vene küla masendavast viletsusest, talurahva õigusetusest, lõppematust üle jõu käivast tööst. A. Ostrovski (1823 1886) on pälvinud kirjandusloos "vene draama isa" nimetuse. Ta õppis oma eluteel põhjalikult tundma vene kaupmeeskonna suletud maailma, kus valitses ohjeldamatu kasuahnus, rahavõimule ja kivinenud tavadele tuginev põikpäisus, jõhkrus ja harimatus. See "pimeduseriik" saigi Ostrovski draamaloomingu ainevaldkonnaks. Teosed: "Kaasavaratu", "Talendid ja austajad", "Süüta süüdlased", tippsaavutuseks aga draama "Äike". Suure populaarsuse omandas Ivan Gontsarov (1812 1891) oma romaaniga "Oblomov"
1857. aastal ilmuma hakkamise 150. Aastapäevaks, avati aasatl 2007. Kirjandus Jannseni kohta: Mart Laar, "Jannseni pikk lahkumine" – Looming 2006, nr. 10, lk. 1557–71 Malle Salupere, „J. V. Jannsen pietismi ja sotsialismi vahel“ – Keel ja Kirjandus 1999, nr. 12, lk. 851-864 Vello Paatsi, "Kas Jannsen oli ostetav?" – Keel ja Kirjandus 2001, nr. 5, lk. 312–323 Aarne Vinkel, "J. V. Jannseni saatusest eesti kirjandusloos" – A. Vinkeli artiklikogumikus "Viimased vaod". Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn 2002, lk. 168–178 Malle Salupere, „J. V. Jannseni tähendus ja tegevus tema ajas“ (poliitiline situatsioon ja küsimus “müüdavusest”) – Keel ja Kirjandus 2001, nr. 11, lk. 765–777 ja nr. 12, lk. 853–867 Jannseni preemia, Jannseni nimeline apteek, Jannseni nimelin tänav, Jakob Hurt Jakob Hurt sündis 22. juuli 1839 Himmaste küla, ning suri 31
Liis Laumets 12d August Gailiti looming August Gailiti nime on kuulnud iga eestlane, kes on vähegi haritud. Ta on eesti kirjandusloos üks omapärasemaid autoreid. Just sellepärast tuleb tema loometööga rohkem kokkupuutuda, et tutvuda tema mõttetega ja neid hiljem ka näiteks lõpukirjandis kasutada. A.Gailiti looming on mitmekülgne, mida hakkan analüüsima, aga ennekõike tuleb tema elulooga end kurssi viia, et teada saada, kus ta on oma mõtteid täiendanud ja kuidas elukäik on tema teoste loomingut reformeerinud. August Gailit sündis 1891. aastal Valgamaal Sangaste mõisa läheduses. Tõenäoliselt
saada tööd kohaliku köstrina. 19-aastaselt sai Jannsen oma endise õpetaja Kochi abiliseks nii koolis kui ka kirikus. Ta aitas lapsi õpetada ja kandis hoolt selle eest, et kogudus paremini viisi peaks. Kui Jannsen oli 23-aastane, esitas Koch lahkumispalve ning Jannsen sai tema asemel Vändra kösterkoolmeistriks. Kohaliku saksa koguduse personaalraamatusse kanti ta Johann Adami poeg Jannsenina. Alles 1860-ndate aastate lõpul hakkas oma eesnime kirjutama kirjandusloos tuntud kujul : Johann Voldemar. Selle täienduse tegi ta oma ristiisa, Vändra mõisniku Vold. Von Ditmari nime järgi . Ta oli väga populaarne ja armastatud inimene (teda kutsuti ka lapsi ristima ja surnuid matma). Oma sorava jutuga jagas Jannsen rahvale ilmalikku tarkust. Jannseni suur edu äratas kadedust aga Carl Körberis ning nendevahelised suhted hakkasid jahenema. Köstri elukutse kõrval hakkas ta ka kirjutusi avaldama : "Sioni-Laulo-Kannel"(sisaldas
tähelepanekuid. Autor sedastab, et kunstiloomingu juured on rahva ekus ja saatuses. Gailiti välisamml ilmunud teosed käsitlevadvaldavalt sõjapõgenike temaatikat: "Üle rahutu vee" räägid kodumaalt põgenejate teekonnast meritsi Rootsi; "Kas mäletad, mu arm?" tegelasteks on Eesti sõjapõgenikud, kes Rootsis metsatöödelolles jutustavad dekamronlikke lugusid oma armuseiklustest. Nimetatud teoste põhiideed on kantud kodumaa kaotuse traagikast. August Gailit on eesti kirjandusloos üks omapärasemaid autoreid. Tema loomingu romantiline kujutuslaad, rikas ainevalik ja karakteriloome põhineb fantastikal, tinglikkusel ja sümboolikal. Kokkuvõte: Teose peategelane üritab tekkitada kõigis armastust ning äratada neid nende unest. Ainukene viga on see, et poiss ise ei saa aru: tüdrukute juurest salapäraselt lahkudes teeb ta neile haiget. Sõnumiks on see, et elus tuleb armastada kõike, ning seda ei tohi maha magada. Tegelased:
H. Leberechti ,,Valgus Koordis" sotsialistliku realismi tähtteosena Ettekande eesmärk on käsitleda H. Leberechti jutustust ,,Valgus Koordis" eelkõige erinevate sotsialistliku realismi käsitluste valguses, keskendudes seejuures olulisematele tegelaskujudele ning konfliktidele. Oma ettekandes olen paljuski tuginenud Luule Epneri käsitlusele ,,Proosa ja draama kodumaal: stalinismi kammitsas", mis ilmus 2001. a ,,Eesti kirjandusloos" ning Veiko Märka artiklile ,,Kala hakkas mädanema südamest (sotsialistlikust realismist ENSV kirjanduses 1945-53)", mis ilmus 1998. aasta Vikerkaares. Kõigepealt tuleks avada sotsialistliku realismi mõiste. Sotsialistlik realism oli nõukogude ilukirjanduse ja kirjandusliku arvustuse põhimeetodiks. Meetod nõudis kunstnikult võltsimatut ajaloolis-konkreetset tõelisuse kujutamist selle revolutsioonilises arengus. Ühtlasi
Teose ilmumine tõi murrangu kogu prantsuse kirjandusse. Moodne romaan omandas tehnika kindlad piirjooned ja täpse formuleeringu. Uus kunst oli leidnud endale grammatika. Ta seadis kõigest kõrgemale ilu ega pooldanud naturalismi, pööras oma tegelaste tundeelu põhjendamisele ometi tähelepanu ka nende füsioloogilisele seisundile. Ka olematu poliitilisi ja ühiskondlikke sündmusi jälgis Flaubert kõrvalseisjana. Kirjandusloos peetakse teda objektiivse romaani loojaks. Tema teoste kangelased unistavad elus, mis on kuskil mujal, usuvad, et armasus võidab kõik, aga tegelikult viib see neid hukatusse ja hävingusse. Nende kangelaste looja ei ihalenud romantikat, teda ärritas romantikute enesekesksus. Ta ise on öelnud, et kunstnik peab tegema nii, et järglastel jääks mulje, nagu teda poleks olnudki. Flaubert avaldas vaid viimse piirini tihendatud ja viimistletud teoseid. Autor läheb
vaadates ülemlaul ilule ja tõearmastusele. Tee luuleilma aitas Betti Alveril leida hingesugulane ja hilisem abikaasa Heiti Talvik (1904-1947), kes oli "Arbujate" nime kandva luulesõpruskonna vaimne juht ja liider. Nõukogude võim võttis Alverilt kõik, jäi vaid kõige olulisem sisemise vabadus. Luuletaja sattus põlu alla, ta visati kirjanike liidust välja, tema loomingut ei avaldatud. Ometi leidis looja sisemist väge, et taas oma koht kirjandusloos kehtestada. Peale pikka vaikimist avaldas ta 1966 luulekogu "Tähetund", mis pälvis Juhan liivi nimelise luuleauhinna. Raskeletel aegadel tegutses Alver ka tõlkijana. Temalt ilmusid näiteks A. Puskini poeemide ja värssromaani ,,Jevgeni Onegini" eestindused, mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks.Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne. See on viljakalt mõjutanud kogu eesti lüürika arengut.
Pürksi 2014 Sissejuhatus Käesoleva referaadi teemaks on vanakreeka kirjanduse arhailine periood. Selles käsitletakse Antiik-Kreeka kirjanduse arhailise ajajärgu kolme perioodi. Teema valik on tingitud autori huvidest. 1.Vanakreeka kirjanduse arhailine periood 1.1Vanakreeka kirjandusest Vanakreeka kirjandus on Euroopa vanim ja ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus, mis ei tugine teiste kirjanduste kogemusele. Kreeka kirjandusloos võib eristada nelja perioodi: 1.Arhailine ajajärk (kuni 5. saj. eKr) 2. Atika ajajärk e klassikaline periood (5.-4. saj. eKr) 3. Hellenismi ajajärk (3.-1. saj.eKr) 4. Rooma impeeriumi ajajärk(1.-6. saj. pKr) Arhailist ajajärku jagatakse omakorda veel kolmeks perioodiks: 1. kirjanduseelne periood ("Homerose-eelne") 2. vanimaid kirjanduslikke mälestisi (Homerose eeposed, Hesiodose looming) 3
Maailmas on vähe rahvaid, kes nii pikka aega on olnud paiksed, ühele asu/alale truud. Lennart Meri 1970ndaid peetakse proosa/keskseks ajaks. Jõuliselt realistliku ajaloolise proosa esiletõusu esindajateks on Jaan Kross ja Mats Traat. Tegemist on ajalooproosa kolmanda lainega eesti kirjandusloos. Esile tõstetakse rahvusliku identiteedi ja mälu küsimused: mida tähendab eestlaseks olemine, mis on eestluse sisu, kuidas eestlased kujunesid rahvuseks ja mille varal on püsitud läbi raskete aegade. Tegelased asetatakse keerulistesse olukordadesse, milles ilmnevad rahvusliku karakteri niisugused tahud nagu visadus, jonnakus, kavalus, praktilisus jt. Raamatukangelased rändavad mööda Euroopat ringi, kui Eesti jääb neile alati tähtsaks paigaks, mida hinges kaasas kantakse.
aastal oma debüütkogu ,,Mina", mille agressiivne ja julge sõnakasutus ning poeetilised metafoorid andsid märku, et ilmunud on uus luuletalent. Tema paremikku kuuluv poeem ,,Pilv pükstes"(1915, täielikul kujul 1918), 4-osaline teos, käsitleb armastust,loomingut,maailma ümberkujundamist,usku.Kurt Vonnegut(1922-2007)-Saksa päritoluga Ameerika kirjanik, kelle kummalised süzeed, võllahuumor ja erilaadne fantastika on teinud temast Ameerikas ja mujalgi kultuskirjaniku. Koha kirjandusloos kindlustas Vonnegut endale eelkõige oma särava sõjavastase romaaniga ,,Tapamaja , korpus vii"(1969). Tema loomingus kohtab juba postmodernismile omaseid jooni. Raamatud on tulvil imesid, kokkusattumusi, juhuslikkust ning irratsionaalsust. On kirjutanud 14 romaani, mõne näidendi, kaks raamatutäit lühiproosat ja arvukalt esseid ning artikleid. Eriti hea romaan on tal ,,Tsempionide eine"(1973).Seal käsitleb autor koomiliselt liialdades ja enda tehtud grotesksete illustratsioonide saatel
14. Suur osa teosest on jäädvustatud päevikuna, ehk siis konkreetse dokumendina tõsielust. 15. Defo romaan on kauge faktiromaani suuna eelkäija. 16. Ta ei lubanud oma raamatusse irooniat, sest see on õpetlik lugu inimese ja looduse aga samuta ka inimese ja jumala suhetest. 17. Robinsoni esimeseks õpetajaks on loodus ja ta tunneb ennast osakesena loodusest. Romantism Romantism tekkis 18. sajandi lõpul. Romantiline pööre kirjandusloos oli tõsine sisuline muutus ja tekkis nii elus kui kunstis peamiselt protestina, vastandudes üldjoontes klassitsismi ja valgustuse mõistuspärasustele, eriti klassitsistlikule vormirangusele ja antiigilembusele. AJastu vaimsust mõjutas enim ratsionalistlik filosoofia, mille järgi tõese teadmise allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, tunded on teisejärgulised ja tuleb allutada mõistuse juhtimisele. Kirjanduslik ideal leiti antiigist, rõhutades eriti reeglipärasust
1934. aastaks oli kõrgharidusega 0,8, täieliku keskharidusega 4,3 ja osalise keskharidusega 8,3% rahvastikust. Kõigil tähtsamatel teadusaladel kujunes eestlastest õppejõudude ning teadlaste kaader. Suurt edu saavutati rahvusteaduste alal eesti keeles (J.V.Veski, J.Aavik, A.Saareste), kirjandusloos (G.Suits, A.Annist, M.Kampmaa), soome-ugri keeltes(J.Mark, J.Mägiste), rahvaluules (W.Anderson,O.Loorits), etnoloogias (I.Manninen, F.Linnus, G. Ränk), Eesti ajaloos(A.Cederberg, H.Kruus, H.Sepp, O.Liiv, P.Tarvel, P.Johansen, J.Vasar), arheoloogias(H.Moora, M.Tallgren, M.Schmiedehelm, R
aastal ilmunud 16-leheküljelist manifesti "Maha lüüriline sokolaad!", kus ta hüüdis maha kõik oma ajastu tuntumad kirjanikud ja luuletajad. Viimased futuristlikud palad ilmusid Kivikalt 1921. aastal kirjandusajakirjades Murrang ja Tarapita, seejärel pöördus ta tagasi traditsioonilisemate suundade juurde. Futurismi mõjutusi ilmneb siiski veel mõningates tema hilisemates teostes, näiteks romaanis "Ristimine tulega" (1922). 2.3. Vabadussõja temaatika Albert Kivikas on eesti kirjandusloos kindlustanud endale koha 1936. aastal ilmunud teosega "Nimed marmortahvlil", kuid Eesti Vabadussõda puudutav temaatika ilmus tema loomingusse juba oluliselt varem. Esimene sõjateemaline lühijutt "Malmsireenid" ilmus 1919. aastal futuristlikus kogumikus "Lendavad sead". Aastal 1920 järgnesid ajakirjas Ilo ilmunud lühijutud "Fasaanid" ja "Lätlane", neist viimane esitas autori muljeid Valguta lahingust. Samal aastal ilmunud kogumik "Verimust" oli tema esimene täielikult sõjatemaatikale
Luuletaja vaimne tase oli niivõrd kõrge, et madalsus ei läinud talle üldse korda. Tihti on väidetud, et Alliksaar on luuleuuendaja ning ilmselt seda ta ka oli. Kuid sellegipoolest oli ta sügavalt vanamoeline nii omas kui ka hilisemas ajas. (Rummo, 2002) 2.5. „Alliksaar mälestustes“ Henn-Kaarel Hellati koostatud mälestusteos eluajal mahatallatud ja pärast surma taevani tõstetud Artur Alliksaarest üritab täita üht suurt tühikut meie kirjandusloos. Koguteose esimeses veerandis pandud luuletajast kõnelema tema enese kirjad, millest enamik on sündinud vangilaagris ning asumisel. Kogumiku tõeliseks väärtuseks on aga 1960. aastate atmosfääri ilmekas taasloomine. Lugejal tekib õige pea tunne, nagu istuks ta ise koos skandaalse, bravuurse ja koleerilise Arturiga vana Werneri suitsuses ja kärarikkas kohvikulauas. Selles kummalises trotslikkuses ja uhkes isepäisuses on midagi väga
Näiteks 20. sajandil irjutasid ikestatud rahvaste kirjanikud tihti allegoorilisi luuletusi või sõjast. Levisid propagandistlikud teosed jne. 25. Millised on kirjanduse tähtsamad naaberalad ja kuidas nad kirjandusega seostuvad? Näiteks muusika. Antiikajal esitati eeposi lüüra saatel. Lauludel on sõnad. 26. Kuidas kirjeldada kirjanduse ajalugu? Kuidas saaks kirjeldada seaduspära ja juhuse vahekorda kirjandusloos? Mis on kirjanduslik kaanon? 27. Millised on olulisemad kirjanduslikud traditsioonid maailmas? 28. Mismoodi saab mudeldada Euroopa kirjanduslugu? Kuidas saab selle juures kasutada vooluloolisi mõisteid? Igas perioodis on midagi, mida saaks täiendada või muuta ning sellest kujuneb uus periood ? 29. Millised on kirjandusteaduse ülesanded, tegevusvaldkonnad ning põhilised erinevused võrreldes teiste teadustega?
saatel lage uurides vaataski ta mulle sealt vastu. Miskipärast köitis just tema mind, õgides parasjagu üht patust silmad punased peas. Firenze baptisteerium on teadaolevalt vanim ehitis linnas, mida esimest korda mainiti juba 897. aastal. Mosaiik aga on valminud palju hiljem, 13. sajandi esimesel poolel, Veneetsia käsitööliste käe all (tõenäoliselt ka Cimabue nende hulgas), mis on aimatav ka tonaalsuse kaudu. Baptisteerium ja selle laemosaiik on väga olulised ka kirjandusloos. Nimelt Dante Alighieri, kes Firenzes üles kasvades baptisteeriumi tihti külastas, oli teatavasti tugevalt mõjutatud surma kujutamisest laemosaiigil; sellest, kuidas kurjategijad põletati, lömastati ning lõpuks koletise poolt järati. See kõik avaldub loomulikult ka Divina Commedias. Ka Dantet ennast ja Vergiliust on kujutatud, kuid nende arvatavad figuurid on sinna lisatud hiljem, eesmärgiga mälestada kuulsat poeeti. 16 16
6. Kirjelda modernistlikku kirjandusteost ja slle valmimist. Teos on kirjaniku väljamõeldis, selle sisu ja vormi loob autor oma reeglite järgi. Puudub klassikaline kompositsioon- algus, keskpaik ja lõpp. Algus ja lõpp avatud. Lugeja avastab seoseid tagantjärgi. Sündmuste kronoloogia lõhutud. Muutub vaatepunkt- jutustaja pole kõiketeadja ja hinnanguteandja. 7. Mis muutus modernistlikus kirjandusloos lugeja jaoks? Realistliku kirjanduse puhul mõistis lugeja kohe teksti, modernistliku kirjanduse puhul võib see pidevus katkeda ning seoseid saab avastada tagantjärele. Lugeja ei teaadmid mis teda ees ootab, autor ei piiranud end mingite reeglitega. Lugeja hakkas ka ise tekstiga mängima, unustades autori Fragmentaarne tekst (modernistlik proosa) Modernism Virginia Woolf (1882-1941)
kunstidega, millele ta on mõnes mõttes aluseks (muusika, teater, film) ent samavõrd ka kujutav kunst ning uus meedia, lisaks suhestub kirjandus üldiselt hästi ka teiste (loomuliku) keelega seotud tegevusaladega (ajakirjandus, kriitika, teadus, ajalooline dokumentaalkirjandus) 27. Kuidas kirjeldada kirjanduse ajalugu? Kuidas saaks kirjeldada seaduspära ja juhuse vahekorda kirjandusloos? Mis on kirjanduslik kaanon? a. Kirjanduse ajalugu saab kirjeldada läbi märksõnade variatiivsus (ajalooline muutumine = areng), kirjanduse olemust aga küsimusega, kas on olemas palju teoseid või saab nad kõik taandada ühele?, kui, siis kas on sellel mingisugust seaduspära või eesmärki, toimib ta sisemiste või välimiste reeglite alusel ning kas kirjanduse ajalugu on pidev või katkendlik, samuti kuidas on muutunud
Under muutb isamaaliseks. Underlikkus: 1) mingi naiselikkuse kategooria, Underit peetakse naiselikuks luuletajaks (nt erinevalt Alverist). 2)Underi jutustamise võime, oskus tekitada retseptsioonikese luule (ballaadide) juurde. 3) Underi puhul oluline ka looduskesksus algusest peale loomingus loodusesse sulandumise taotlusi. 4) Underlikkus on samuti ornamentaalsus ja väljapeetud stiliseeritus. Looming: Sonetid 1917 (läbimurdeteos, üks kuulsaim luulekogu Eesti kirjandusloos, revolutsiooniline) Eelõitseng 1918, Sinine puri 1918, Verivalla 1920, Pärisosa 1923 (need teosed n-ö vahemäng, esindavad tollast sotsiaalekspressionistliku stiili, toimub ühiskonnatemaatika läbimurrang, värsialgused hakkavad tundepaisutust märkima ja neil on isiklik ja erootiline sisu) Hääl varjust 1927 (sügavam, tumedam) Rõõm ühest ilusast päevast 1928, Õnnevarjutus 1929, Lageda taeva all 1930, Kivi südamelt 1933,
• esimesed käsitlused: F. Tuglas „Lühike Eesti kirjanduslugu“ • nõukogude aeg: E. Nirk „Estonian Literature“ • pagulus: G. Suits „Eesti kirjanduslugu“ • taasiseseisvusaeg: Piret Kruuspere „Eesti kirjandus paguluses XX sajandil“ • digitaalsed keskkonnad Eesti kirjandusloo arengutendentsid, eesti kirjandusloo probleeme. Arengutendentsid: Tiit Hennoste: “Enne 19. sajandit pole eesti kirjandusloos suuremat pistmist ilukirjandusega, samas kui 19. sajandist alates pole kirjanduslool suuremat pistmist mitteilukirjandusega” (Kirjanduse periodiseerimisest, 57). Enne 19. s. - eestikeene tarbekirjandus, tõlked ja mugandused (rahvale suunatud kiriklik ja didaktiline kirjavara, eestikeelne juhuluule 16. s. vahetus - esimesed eestikeelsed palvekatked ja katekismused 17. s. eestikeelsed jutlused, esimesed aabitsad, 1739. esimene piiblitõlge 18
Selles teoses proovis uut kirjutamisviisi: ühe inimese silmade läbi. Ei anna hinnanguid, lugeja mõelgu ise. Teose peategelane eksleb sihitult, jõuab vaimse surmani, ei julge elada ja armastada, väikekodanlik. Väikekodanlikkus puudub iseseisev mõtlemine, jälgib ühiskondlikke seisukohti. Flaubert polnud rahul kaasajaga, suhtus sellesse pessimistlikult. Impersonaalne esitusviis teostes püüdis autor enda isiku ja arvamused võimalikult märkamatuks jätta. Kirjandusloos peetakse teda objektiivse romaani loojaks. Tema teoste kangelased unistavad elus, mis on kuskil mujal, usuvad, et armasus võidab kõik, aga tegelikult viib see neid hukatusse ja hävingusse. Nende kangelaste looja ei ihalenud romantikat, teda ärritas romantikute enesekesksus. Ta ise on öelnud, et kunstnik peab tegema nii, et järglastel jääks mulje, nagu teda poleks olnudki. 2. SÜMBOLISMILE OMASED JOONED Sümbolism on kunstivool, mis sündis 1880. aastatel Prantsusmaal ja Belgias
Sajandi alguses. Tõlkelüürikat Baudelaire'i ,,Raibe" skandaalne poeem. Inetuse esteetika - uus esteetika, millega polnud publik harjunud. Kõike seda ühes albumis oli väga palju. Ilmus ka Jaan Oksa ,,Kriitilised tundmused". Subjektiivse laadiga kirjanik, üks omapärasemaid. Üks skandaalsemaid Tuglase ,,Eduard Vilde ja Ernst Peterson" essee, teeb need armastatud kirjanikud maatasa- Jäävad 19. Sajandisse, neil pole kohta siin 20. Sajandi eesti kirjandusloos. Ernst Peterson pärast seda enam eriti ei kirjuta. Vildel oli aga enne seda juba nooreestlastega terav seis. Ei lasknud nooreestlastel end niisama materdada. Viibis nagu Tuglaski paguluses, Vilde loomingu tipp alles nüüd tuli. Esmalt kolm näidendit 1012 Tabamata ime 1913 Pisuhänd 1917 Side, 1913 Vilde jutustused, mis sisaldavad Vilde parimaid novelle ja 1916 Mäeküla piimamees. Vilde tõestas oma loominguga, et teda oli veel vara maha kanda. Tuglas tunnistas ka seda, et
Seepärast pärandas ta osa oma varandusest spetsiaalsele fondile, mille protsentidest hakati igal aastal jagama preemiaid erinevates valdkondades "inimkonnale suurimat kasu toonud" isikutele. Esimened Nobeli preemiad määrati ja jagati välja viis aastat pärast leiduri surma, 1901. aastal. 8. Rabindranath Tagore indialane, kes sai esimesena kirjanduspreemia väljaspool Euroopat ( 1913. aastal), millest sai põhimõttelise tähtsusega sündmuseks maailma kultuuri- ja kirjandusloos. 9. Gustav Klimt väga väljapeetud, ehk ka kuulsaim juugendkunstnik, Viinis töötanud Gustav Klimt, kelle juugendarhitektuuri suurejoonelisi näiteid leidub kõigis Euroopa suuremates linnades eesotsas Pariisi, Viini ja Brüsseliga, sh Helsingis ja Riias. 10. Edvard Munch norralane, kes tegeles edukalt nii ekspressionismi kui ka juugendstiilis. 11. Vassili Kandinsky abstraktsionismi voolu alusepanija ja üks tähtsamaid ideolooge. 12
90ndatel algas vaidlus kaanoni üle 1996 traditsioon ja pluralism 1997 Tiit Hennoste 98/00 Epp Annus 1999 muutuste mehhanismid 2007 Linda Kaljundi 2008 Rahvuskultuur ja tema teised Kirjanduslugu kirjanduse ajaloost kirjutatud, teatud autoreid käsitlev, kindlaid rõhuasetusi ja hinnanguid sisaldav narratiiv. Kirjandusajalugu tähistab kirjanduse ajaloo virtuaalset arhiivi või ideaalset ruumi, mis sisaldab endas kõike. Rahvaluule roll või osalus kirjandusloos? Estofiilid. Gustav Suits ja Friedeberg Tuglas andsid uue essentsi kultuuriloo mõistmiseks. Iga kirjandusteos on vaadeldav kanooniliseks tõstetud teoste, autorite ja voolude seisukohast, teiseks kasutatud lähenemisnurga kaudu. Kirjanduslugu kui zanr peab paratamatult oma ülesandeks seadma kirjanduskaanonite loomise Annus. Nn traditsioonilise lähenemise kriitika: keelekeskne, baltisaksa kirjanduse väljajätt, ärakasutamine
VANAKREEKA TEATER V sajand eKr oli Antiik-Kreeka ühiskonna õitseaeg. Sel perioodil kujunes Atika maakonna ja selle pealinna Ateena osa kogu Kreeka kultuurielus niivõrd oluliseks, et kogu ajajärk (V-IV sajand) nimetati kirjandusloos atika ajajärguks. Juhtivaks kirjandusliigiks sai DRAAMA kreeka keeles 'tegevus' kirjandusliik, milles sündmustest jutustamine asendus nende näitliku esitamisega ning kuulaja vaatajaga. Antiikteatris tähendas draama tegevuse kujutamise viisi. Neid oli kaks: traagiline ja koomiline. Mõlema algus oli seotud rituaalidega, mis ajapikku muutusid vaatemängulisemaks ning meelelahutuslikumaks.
Programmilist pinnapealsust varases loomingus leidub. 2) Teine periood: tasakaal ja sügavus. Sügavust tuleb juurde ja tasakaalu, ekstaatiline tugi kahaneb. 3) Kolmas periood ei mängi teise perioodi märksõnu ümber, aga teisendab neid nii, et kolmas periood hakkab eristuma. Kolmas periood on 1940-1950ndad aastad, märksõnad jätkuvalt tasakaal ja eleegilisus. 1917 "Sonetid" saab läbimurdeteoseks ja üheks kuulsamaks luulekoguks kogu Eesti kirjandusloos. Revolutsiooniline raamat, aga milles see revolutsioonilisus seisneb? Sellele küsimusele saab vastata kogeleval viisil. Nagu on ja nagu ei ole ka. Sõltub tunnustest, mida varasema loomingu puhul rõhutada. Kui rõhutada Underi retseptsiooni, kui me rõhutame nende sonettide erootilist avameelsust, kui me rõhutame seda, et see on naise kirjutatud, siis see on loomulikult revolutsiooniline. Teisalt see esteetika, mida Under
Kirjandusajaloo ‘pikendamine’ rahvaluule kaudu AGA teised kirjakultuuri allikad, (alam)saksa keel, ladina keel (peaaegu täiesti uurimata, eriti katoliikluse pärand kirjakultuuris), kaanoni algust tähistab Henriku Liivimaa kroonika (1220. aastad) Oma ja võõra küsimus, postkolonialistlik vaatepunkt, borealism (keskajast pärit Põhjala kujund, vrdl. orientalism) Tiit Hennoste: “Enne 19. sajandit pole eesti kirjandusloos suuremat pistmist ilukirjandusega, samas kui 19. sajandist alates pole kirjanduslool suuremat pistmist mitteilukirjandusega” (Kirjanduse periodiseerimisest, 57). Enne 19. s. > eestikeene tarbekirjandus, tõlked ja mugandused (rahvale suunatud kiriklik ja didakiline kirjavara, eestikeelne juhuluule XVI s. vahetus > esimesed eestikeelsed palvekatked ja katekismused XVII s. eestikeelsed jutlused, esimesed aabitsad, 1739. esimene piiblitõlge XVIII s
esimesed käsitlused: F. Tuglas ,,Lühike Eesti kirjanduslugu" nõukogude aeg: E. Nirk ,,Estonian Literature" pagulus: G. Suits ,,Eesti kirjanduslugu" taasiseseisvusaeg: Piret Kruuspere ,,Eesti kirjandus paguluses XX sajandil" digitaalsed keskkonnad Eesti kirjandusloo arengutendentsid. Millised on eesti kirjandusloo probleemaatilised aspektid? Kuidas erineb see, mida peetakse osaks kirjandusloost erinevate sajandite lõikes? Arengutendentsid: Tiit Hennoste: "Enne 19. sajandit pole eesti kirjandusloos suuremat pistmist ilukirjandusega, samas kui 19. sajandist alates pole kirjanduslool suuremat pistmist mitteilukirjandusega" (Kirjanduse periodiseerimisest, 57). Enne 19. s. - eestikeene tarbekirjandus, tõlked ja mugandused (rahvale suunatud kiriklik ja didaktiline kirjavara, eestikeelne juhuluule 16. s. vahetus - esimesed eestikeelsed palvekatked ja katekismused 17. s. eestikeelsed jutlused, esimesed aabitsad, 1739. esimene piiblitõlge 18. s
virelemisele. Maad võttis resignatsioon, rahval puudus poliitiline ja kultuuriline arenguperspektiiv ning programm, välja arvatud meeleheitlik ellujäämise-ideoloogia, s.t. lootus kõike välja kannatades ja lihtsalt eestlaseks jäädes rasked ajad üle elada. Eesti hariduselu sisulise külje kõige olemuslikumaks jooneks sõjajärgsel ajal on olnud selle tugev ideologiseerimine ja tõsiolude otsene võltsimine õpetamisel, viimast eriti humanitaarainetes (ajaloos, kirjandusloos jm). Selleks koostati juba 1940. aastal uued õppekavad, lisati uusi aineid (NSV Liidu konstitutsioon, NSVL ajalugu ja NSVL geograafia ning vene keel) ning alustati kiires korras nõukogude õpikute tõlkimist. Õpetajate ülesandeks oli igati halvustada äsjalõppenud iseseisvusaega ja Vabadussõda ning ülistada Nõukogude Liitu. Usuõpetus ja klassikaliste keelte õpetamine kaotati, erakoolid suleti, samuti eritüübilised keskkoolid. Kõrgkoolides asendati ainesüsteem
annaabi.ee 
