Aleksis Kivi
Silva Amer
11. klass
Elulugu
Aleksis Kivi sündis külarätsepa peres neljanda pojana aastal
1834.
Oma lapsepõlve veetis ta Nurmijärvel.
11-aastasena viis isa ta Helsingisse õppima, eemärgiga
koolitada temast kirikuõpetaja.
Gümnaasiumi lõpetas ta 1857. aasta lõpuks. Samal aastal tuli
Aleksis otsusele, et temast ei saa mitte kirikuõpetaja, vaid
soomekeelne kirjanik.
Kevadel 1859 astus ta ülikooli ja 1865 katkestas ta õpingud
ülikooli lõpetamata.
1870. aastatel langes Aleksis Kivi üha enam alkoholi mõju alla
ning kasvasid ennasthävitavad sümptomid ja vaimuhäired.
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
41 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tillukas
Õppematerjali autor
18341872 Elulugu Sündinud 10. oktoober 1834, Uusimaa, Nurmijärvi kihelkond Sündis külarätsepa peres neljanda pojana 1846 viis isa ta Helsingisse õppima, eesmärgiga koolitada temast kirikuõpetaja Järgmisel aastal alustas õpinguid Carl Stockuse koolis (18471852) 1857. lõpetas gümnaasiumi Samal aastal tuli Alexis otsusele, et temast ei saa mitte kirikuõpetaja, vaid soomekeelne kirjanik 1859 astus ülikooli,kuid 1865 katkestas õpingud ülikooli lõpetamata 1870. aastatel langes Aleksis Kivi alkoholi mõju alla ning kasvasid ennasthävitavad sümptomid ja vaimuhäired 1872, kui ta oli paar aastat vaimuhaiglas olnud, jõudsid arstid otsusele, et Aleksis Kivi on parandamatu, ning ta viidi venna juurde Tuusulasse 1872. aastal kell 4 hommikul Aleksis Kivi suri Tuusula Syvälahtis Teosed "Bröllopsdansen" "Lea" "Nõmmekingsepad" "Kullervo" "Kanervala" "Kihlus" "Õlleretk Schleusingenis" "Öö ja päev" "Seitse venda" "Margareta" Seitse venda Ilmus 1870. aastal
Antsla Gümnaasium KAREL VARIK ALEKSIS KIVI ,,SEITSE VENDA" Referaat Juhendaja: Anu Sinimets Antsla 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus.........................................................................................1 2. Autorist............................................................................................2 3. Teose lühiülevaade..........................................................................3 4. Peaidee..................................
Haapsalu Gümnaasium Aleksis Kivi Referaat **** ***** *** **** 2010 Elulugu Aleksis Kivi, kodanikunimega Alexis Stenvall, sündis Uusimaal Nurmijärve kihelkonnas Palojoe külas 10.oktoobril 1834 Eerik Stenvalli ja Anna-Kristiina Hambergi rätsepaperekonda, kus juba enne teda oli kolm poega. Aleksise vanemad oskasid rootsi keelt, tema ise hankis sama oskuse Helsingis õppides, olles sinna kolinud 11-aastasena. Rootsi keele oskust peeti eelduseks gümnaasiumi lõpetamisel ja kirikuõpetajaks õppimisel. Tõenäoliselt rääkis Kivi oma eluajal rohkem rootsi- kui soome keelt
kirjanikukutse. Kõik näib minevat ülesmäge, esimesed kirjanduslikud katsetused võetakse heatahtlikult vastu, kirjanikukarjäär võtab hoogu, David abiellub ja loob oma kodu. Aga abielu võluva, ent rumala Doraga kujuneb fiaskoks. Naise varajane surm paiskab Davidi sügavasse kriisi, millest ta alles pärast pikka reisi jagu saab. Koos oma mentori advokaat Wickfieldi targa tütre Agnesega leiab David lõpuks oma vaikse ja lihtsa eluõnne. ALEKSIS KIVI (1834-1872) Sünd Helsingi lähedal Nurmijärvi kihelkonnas Uusimaal. Esimest õpetust jagas talle külarätsepast isa kodus, hiljem õppis ta lisa rändkoolis. 1846. aastal pandi õppima Helsingi linnakooli, mis jäi tal kehva tervise ja rahapuuduse tõttu lõpetamata. Jätkas iseseisvalt õpinguid 1857. aastal sai temast Helsingi ülikooli keeleteaduskonna üliõpilane. Pärast ülikooli asus elama maale. 1860. aastate lõpul halvenes kirjaniku tervis, ilmnenud vaimuhaigus
moodustasid kaua aega vaimulikud, aadelkond ja vähehaaval ka kodanlased. Ka talupoegkond õppis suhteliselt vara lugema, kuna juba aastatel 1673 andis piiskop Gezelius vanem kogudusele käsu õpetada koguduse liimeid lugema ja seadis nii armulauale võtmise kui ka abielluda soovijate laulatamise eeltingimuseks teatava lugemisoskuse ja ristiusu põhitõdede tundmise. Seetõttu levis kirjaoskus hoogsalt ka alamates kihtides. Seegi ei läind alati lihtsalt, nagu näitab Aleksis Kivi "Seitse venda". Rootsi ajal ilmus raamatuid vähe. Teaduse keeleks oli kogu Rootsi võimu aja peaaegu valdavalt ladina keel; esimene rootsikeelne doktoriväitekiri ilmus Turu akadeemias 1749 (soomekeelne alles 1858 Helsingis). Kirjanduse viljelemine oli keskendunud linnadesse- eelkõige Turu akadeemia lähedusse - ja kiriklatesse ning aadlimõisatesse. 1770 sündis Soome esimene kirjanduslik rühmitus: "Aurora" selts. Rootsi võimu aegne kirjandus jaguneb üldjoontes nelja ossa
Konrad Bitz. See kirjutati algselt käsitsi pärgamendile ja neid on paar eksemplari alles, pabereksemplare pole säilinud. 1522 avaldati teine trükitud raamat Soomes, mis oli mõeldud kiriklike toimetuste läbiviimiseks. Neid ei ole säilinud. Keskaja lõpus oli Soomes üldiselt kasutusel soome keel, igas elusfääris. Mikael Agricola- soome keele isa (elas 1510-1557). Esimene soome keeles kirjutatud raamat oli aabits. Samas on ka väga märkimisväärne romaan ,,Seitse venda" Aleksis Kivilt, milles on ka tähtis roll aabitsal. Agrikola sündis Pernaja, mis on Turu läheduses. Agricola tähendab ladina keeles põllumeest, mille ta sai oma isa ameti järgi. Tõenäoliselt oli ta soomekeelne aga võis ka rootsiga segakeelne olla. Samas oli tal väga kummalisi väljendeid kasutusel, mis on vist lääne mõjuga. Õppis Viipuris ja hiljem Turkus. Skütte-nimelise sekretär oli ja see saatis ta Wittenbergi õppima teoloogiat. Ta hakkas piiblit tõlkima. Ta oli väga vaene, aga usin
Bitz ja Maunu Särkilahti 1488. Lüübekis. enamjaolt ladinakeelne, sisaldas soomekeelseid palveid ka. Peetakse Soome ilusaimaks raamatuks. Soome kirjakeelele ja kirjandusele pani reformatsiooni ajal aluse Mikael Agricola. Keskaja lõpuks kasutati soome keelt igas elusfääris ja seda rääkisid nii vaimulikud kui ka kaupmehed, seetõttu oli vaja emakeelset vaimulikku kirjandust, eelkõige Piiblit. Agricola "ABC-kirja"(1542-43) oli esimene soomekeelne raamat. 1. soomekeelne romaan A. Kivi "Seitse venda". Agricola tõlgitud Uus Testament (1548) kujunes pikaks ajaks soome kirjakeele arenemise aluseks. 1544. ilmus "Rukouskirja Bibliasta" 1642. esimene Soome trükikoda. 1640. esimene soome keele grammatika. 1675. esimene soomekeelne luuletus. 6. Paavali Juusten, Mikael Agricola Paavali Juusten (piiskop) ,,Piiskopikroonika", ilmus 1576, ladina keeles. See on oluline kui ajaloodokument. Ta kirjutas kõikidest soome piiskoppidest alates Pühast Henrikust kuni kaasaja ja Agricolani
Bitz ja Maunu Särkilahti 1488. Lüübekis. enamjaolt ladinakeelne, sisaldas soomekeelseid palveid ka. Peetakse Soome ilusaimaks raamatuks. Soome kirjakeelele ja kirjandusele pani reformatsiooni ajal aluse Mikael Agricola. Keskaja lõpuks kasutati soome keelt igas elusfääris ja seda rääkisid nii vaimulikud kui ka kaupmehed, seetõttu oli vaja emakeelset vaimulikku kirjandust, eelkõige Piiblit. Agricola "ABC-kirja"(1542-43) oli esimene soomekeelne raamat. 1. soomekeelne romaan A. Kivi "Seitse venda". Agricola tõlgitud Uus Testament (1548) kujunes pikaks ajaks soome kirjakeele arenemise aluseks. 1544. ilmus "Rukouskirja Bibliasta" 1642. esimene Soome trükikoda. 1640. esimene soome keele grammatika. 1675. esimene soomekeelne luuletus. 6. Paavali Juusten, Mikael Agricola Paavali Juusten (piiskop) ,,Piiskopikroonika", ilmus 1576, ladina keeles. See on oluline kui ajaloodokument. Ta kirjutas kõikidest soome piiskoppidest alates Pühast Henrikust kuni kaasaja ja Agricolani.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid