Tabel - Siuru, Arbujad, Noor-Eesti (0)

Rühmitus
Tegutsemise aeg
Kes sinna kuulusid
Taotlused
Väljaanded
Rühmituse jälg eesti kirjandusloos
„Noor-Eesti“
1905–1916
Gustav Suits, Friedebert Tuglas , Villem Grünthal- Ridala , August Kitzberg , Johannes Aavik ja Bernhard Linde.
Sõnastasid liikumise põhiloosungi järgmiselt: „Enam euroopalist kultuuri. Olgem eestlased, aga saagem ka euroopalasteks!“ Nad rõhutasid kirjanduse sõltumatust ja iseseisvat väärtust ning olid veendunud, et kirjanduse tähtsaim ülesanne on olla tema ise.
5 „Noor-Eesti“ albumit.
Tõstsid kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri,
viisid kirjanduskriitika paremale tasemele ,
tõstsid raamatukujunduse taset,
elavdasid kunstielu,
arendasid eesti keelt ja rikastas sõnavara,
tutvustasid Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi.
Sellest kasvas välja rühmitus „Siuru“.
Rühmituse ridades alustas oma keeleuuendaja tööd Johannes Aavik.
Nooreestlased hoolitsesid Juhan Liivi eest.
„Siuru“
1917–1919
Marie Under, Artur Adson , August Gailit , Henrik Visnapuu,Friedebert Tuglas ja Johannes Semper .
„Siuru“ jätkas nooreestlaste uusromantilist suunda, kuid asetas rõhu rohkem kirjandusele kui teistele kultuurivaldkondadele. Siurulased pidasid oma tegevusega silmas ka praktilist eesmärki, kuidas kirjanduses läbi lüüa.
3 „Siuru“ albmit ja umbes 30 erinevat luule- ja proosateost.
Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud „Noor-Eesti“ traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid .
„ Tarapita “
1921–1922
Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus , Albert Kivikas , Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa , Friedebert Tuglas ja Marie Under.
Tegemist oli eelkõige kirjanduspoliitilise rühmitusega, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ja võitles kirjanduse ja kultuuri parema koha eest uues ühiskonnas.
Anti välja 7 numbrit samanimelist ajakirja ja esineti manifestiga.
Erinevalt „Noor-Eestist“ ja „Siurust“ jätsid tarapitalased tagaplaanile tundeelamused ning asusid kohe analüüsima ja üldistama, astudes nii võitlusesse ohtlike sotsiaalsete pahedega.
„ Arbujad “
1938
Betti Alver , Bernard Kangro, Uku Masing , Kersti Merilaas , August Sang , Heiti Talvik .
Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kõlbeliste väärtuste kandjana ning inimest sõltumatu isiksusena.
Kogumik “Arbujad” (1938)
Arbujad arendasid edasi nooreestlaste sümbolistlikku luulelaadi ning esendasid oma loomingus nii inimest teda keerulise hingeeluga kui ka aja filosoofilise üldistust.