50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-11-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
46 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
myangel7
Õppematerjali autor
Lydia Koidula ja Juhan Liivi luule Igal ajastul on oma võrdkuju, keegi kes tõuseb ikooni seisusesse ja on kogu ajastu võrdnäoks tulevastele põlvedele. Klassikalise suurkujuna tõusis esile Lydia Koidula ta oli ikoon juba oma eluajal, ta oli eeskujuks oma kaasaegsetele. Tema oli ajastu näoks ta luule kajastas sügavat patriotismi ning oli tihedalt läbipõimunud ärkamisaja mõjutustest. Teine suurkuju, kes väärib nimetamist, on Juhan Liiv. Tema oli ikoon tulevastele põlvedele, nimelt - ta oli oma ajast ees. Liivi loomingut hakkasid tõeliselt hindama talle järgnenud põlvkond, ning ta läks hinge just noorpõlvele. Koidula, keda peetakse romantismi esindajaks Eesti luules, oli sügavalt romantiline lembelaulik. Seevastu Liiv, realismi teerajaja sünge ja päris. Ehkki esmapilgul nii ei tundu, ühendab neid kaht peale luulevirtuoosiks olemise veel paljugi.
I peakoosolekul, 3. novembril 1896, avada ka laiemale publikule. Lydia Koidula memoriaalmuuseum asub 19. sajandi keskpaigast pärinevas koolimajas Pärnu Ülejõel. Täpne aadress on Jannseni 37. Lydia Koidula muuseum avati 21. juulil 1945 kunagise Pärnu Ülejõe koolimajas. Juba 1924. aastal tähistas marmortahvel tekstiga: ,,Siin elan J. W. Jannsen aastatel 1850-1863 ja siis kasvas ka tema tütar Lydia. Kirjandusteadlase Karl Mihkla pool aastat pingsat tööd viis väljapanekuni, tutvustas ärkamisaja suur luuletajat, Lydia Koidulat selle miljöö taustal, kus ta elas, töötas ja võitles. Memoriaalmuuseumi ümber alustati ka iluaia rajamist. See Lydia Koidula muuseum paiknes alguses vaid kahes Jansenite kodu toas. Hiljem, 1951 aastal laienes see muuseum veel kahe ruumi võrra. Juba 1959. aastal avas uue ekspositsiooni. 1966. aastal asendati see juba veel uuemaga. 1974 aastal sai Lydia Koidula memoriaalmuuseum oma valdusesse kogu kunagise koolihoone
I peakoosolekul, 3. novembril 1896, avada ka laiemale publikule. Lydia Koidula memoriaalmuuseum asub 19. sajandi keskpaigast pärinevas koolimajas Pärnu Ülejõel. Täpne aadress on Jannseni 37. Lydia Koidula muuseum avati 21. juulil 1945 kunagise Pärnu Ülejõe koolimajas. Juba 1924. aastal tähistas marmortahvel tekstiga: ,,Siin elan J. W. Jannsen aastatel 1850-1863 ja siis kasvas ka tema tütar Lydia. Kirjandusteadlase Karl Mihkla pool aastat pingsat tööd viis väljapanekuni, tutvustas ärkamisaja suur luuletajat, Lydia Koidulat selle miljöö taustal, kus ta elas, töötas ja võitles. Memoriaalmuuseumi ümber alustati ka iluaia rajamist. See Lydia Koidula muuseum paiknes alguses vaid kahes Jansenite kodu toas. Hiljem, 1951 aastal laienes see muuseum veel kahe ruumi võrra. Juba 1959. aastal avas uue ekspositsiooni. 1966. aastal asendati see juba veel uuemaga. 1974 aastal sai Lydia Koidula memoriaalmuuseum oma valdusesse kogu kunagise koolihoone
ka Jakob Hurdale. Mõni kuu enne esimest laulupidu (1869) ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud". Tuntud on ka isamaalaulud: "Eesti vennad laulgem rõõmsast", "Minu kallis isamaja" ning "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Viimane laul koos soome helilooja Paciuse viisiga on Eesti hümniks. Esimese üldlaulupeo ajal nimetasid sakslased Jannsenit enda kõige kurjemaks vaenlaseks. Jannseni tegevuse tippajaks oligi rahvusliku ärkamisaja esimene pool ehk 1860. aastad ning 1870. aastate algus: 1865. aastal asutas ta Tartusse laulu- ja mänguseltsi Vanemuine, kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid; 1869 aastal organiseeris esimese eesti üldlaulupeo; 1870 aastal pani aluse Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile; 1869 andis välja "Eesti Postimehe" lisana "Eesti Põllomees" esimene eestikeelne põllundusajakiri, mille toimetamisel oli suuresti abiks tema tütar Lydia Koidula.
kaastöö Rosenplänteri "Beiträgelega". Chr. Gananderi "Mythologia Fennica" tõlge rootsi- 2. J.V. Jannseni (1918-1890) saksa keelest ilmus 1822 "Beiträges" - Jannsen Johann Voldemar, eesti rahvusliku rahvausundisse soome muinasjumalad. liikumise tegelane ja ajakirjanik. Üks tuntumatest Luuleloomingu põhiosa on heroilis-filosoofilised rahvusliku ärkamisaja tegelastest oli Johann oodid, elurõõmsad karjaselaulud e. pastoraalid. Voldemar Jannsen. Jannseni tegevus rahvuslikul Oodides tugineb kreeka-rooma ja saksa eelärkamisajal ja ärkamisajal. J. oli pärit Vändrast. luuleteostele. Ülistab inimmõistust, -vaimu, 1857 asutas ta Pärnus ajalehe «Perno Postimees», sõprust, armastust. Oodides luule ja millest algab järjepidev eesti ajakirjandus. 1863. luuletajamotiiv
EKSAM · Kristjan Jaak Peterson (esimene eesti luuletaja- mis tähendas, mida kirj, oodi ja patoraali mõiste vastavate nt) 1801-1822. 14 märts Petersoni sünnipäev Emakeelepäev. Rahvuslikule ilukirjandusele alusepanija. Tema luuletusi trükiti sada aastat hiljem (kirjandusliku rühmituse Noor-Eesti albumites ja ajakirjas). Sümboliseeris Eesti kirjanduse algust. Luule on erandlik. Seda iseloomustas antiikkirjanduse eeskujude järgimine ja tärkav romantism. Ei lähtunud kohalikust olust, vaid vaatles laiemalt ja üritas jälgida Euroopas olevaid suundi. Säilinud 21 eestikeelset luuletusi, 10 oodi ja 5 pastoraali. Oodid: ``Kuu``, ``Laulja``, ,,Mardi Luterluse päeval" oli Petersoni viimane luuletus. Petersoni luule toetub klassikalistele eeskujudele ja saksa vararomantismile, millega autor ühendab regilaulu poeetika elemente. Petersoni värvikas, ülev ja jõuline, filosoofiliste pürgimustega luule ülistab inimmõtte
mõju on rõhutanud paljud hilisemad kirjanikud. Esitrüki saksakeelse tõlke tõttu sai eepos kohe tuntuks ka rahvusvaheliselt. 18. J. V. Jannsen ajakirjaniku, ideoloogi ja kirjanikuna. 19. sajandi külajutu iseloomulikud jooned. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) - Vändra möldri poeg, õppis kohalikus köstri- ja kihelkonnakoolis. Tegutses kooliõpetaja ja köstrina Vändras, Pärnus. 1863. aastal asus Tartusse, siin lõi 1865. aastal seltsi ,,Vanemuine", mis kujunes ärkamisaja peamiseks ja mõjukamaks keskuseks. Koostas-avaldas ka raamatuid, tõlkis ja seadis pietistlikke värsse (,,Sioni-Laulo-Kannel" I-III, 1845- 1860), koostas laulutekstide valiku ,,Eesti laulik" (1860), tõlkis saksa luulet ja mugandas neid eesti oludega (,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm"). Tõlkis-mugandas enam kui 200 juttu, avaldas neid ,,Sannumetoja" (I-VII, 1848-1860) väljaandes, kogumikus ,,Püssipappa essimessed Külla-Juttud külla rahwale" (1854).
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid