Kirjanduse mõisted (4)

Kirjanduse mõisted .
Veeda – india kirjanduse vanima ajajärgu kirjavara
Sanskriti keel - indoaaria keel , milles on kirjutatud enamik india kirjanusest
Budism – 6-5 . saj vastabdus hinduismile , saanud nime Buddha , selle usuni rajaja järgi
Hinduism – Inimesed 4 kastis , hinduks saadakse vaid hindu perre sündides
Taoism – Hiina riigiusk Taoismi põhimõiste on dao ehk Tao , mis tähendab teed . aga ka tegutsemisviisi ,eluaeadust jpm. Taod võidakse mõista ka igavese ja määratlematu , kõikjaleulatuva ja ammendamatu printsiibi või väljana
Eepos – lugulaul , värsivormilineteos maailma loomisest ,jumalates , kangelastest
Antiikkirjandus – Kreeka ja Rooma ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandus (8-5. Saj )
Piibel – Kristlaste pühakiri , jaguneb Vanaks ja Uueks testamendiks
Keskaja kirjandus – Ajavahemik antiigi ja renessansi vahel
Koraan – Moslemite pühakiri , koosneb suuradest
Rüütlikirjandus – rüütlikirjandus oli rahvaluulest lähtuv , kuid ülikutele mõeldud viljeleti põhiliselt lüürikat , seda kandsid edasi trubaduurid ja minnesingerid ,Rüütlieetikas oli rõhutatud seisuseuhkus , truudus ja ustavus senjöörile . Rüütlivoorused kehtisid ainult oma seisuse suhtes .
Allegooria - Mõistukõne , kahe tähendustasandiga proosa – või värsslugu .
Müsteerium – 14.saj vaimulik näidend , mida etendati kirikus pühade eel .
Renessans kirjandus - Kõigi poeetiliste väljendusvahendite muutmine , pöördumine realismi poole
Andus – Kujutusobjektiks inimene
Humanism – maailmavaade , mis seab esiplaanile inimese (koos tema puuduste ja voorustega ) ning näeb maailma inimese vaatekohast .
Novell – Lühike proosajutustus , ühe tegevusliini ümber keskendunud väheste tegeleastega lugu , pingelise arendusega ja ootamatu lõpplahendusega lugu .
„commedia dell ´arte „ – Improviseeritud teksti ning kindlaks kujunenud tegelastüüpidega rahvakomöödia 16.saj Itaaliast
Machiavellism – Eesmärk pühendab abinõu – suhtumine , valeliku poliitiku sünonüüm
Utoopia – Väljamõeldis , võimatu , Thomas More’i järgi .
Grotesk – Koomilise , draagilise kujutamisviis ,ülev , madal viiakse äärmusesse , muutub iseenda vastandiks .
Kelmiromaan – Tekkis 16 . saj Hispaanias ,peategelane olude ohver , madalat päritolu , minategelane . Kirjandusloos peetakse seda uusaegse realistliku romaani esimeseks etapiks .
Sonett – Keskaegsest Itaaliast pärinev luulevorm , klassikaline kuju renessansiajast .
Ballaad – Keskaegne tundeküllane , müstilise süzeega jutustav luuletus
Valm – Õpetlik lühike mõistuluuletus või – jutt , tegelasteks tavaliselt loomad .
Barokk – Hilisrenessansist valgustuseni valitsenud stiilisuund , vastandite ühtsus , kõrge , madalama seostamine .
Klassitsism – Antiikkultuurist eeskujusid otsiv ,selgust ,lihtsust , vormitäiust rõhutav kirjandussuund 17-18 .saj Prantsusmaal
Valgustus – Kirjanduse eesmärk levitada vaimuvalgust ja sisendada humanistlikke ideid , vormi alal jälgiti klassitsismi ideid .