Hendrik Visnapuu referaat luule analüüs (0)

Keskkool - Kirjandus - Kirjandus

3 HALB

Rapla Täiskasvanute Gümnaasium
Üllar Piir
11.B klass
Hendrik Visnapuu „ Amores “
Referaat
Rapla 2012
SISUKORD

SISSEJUHATUS..............................................................................................3

HENDRIK VISNAPUU ELUST.....................................................................4

LOOMINGUTEE ALGUS..............................................................................4

KOGUMIK „AMORES“.................................................................................5

KRIITIKA/ARVAMUSED.............................................................................6

KOKKUVÕTE.................................................................................................6

LISAD..............................................................................................................8

KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................9

SISSEJUHATUS
Valisin Visnapuu sellepärast, et ta tundus huvitav. Temast ei ole ma eriti midagi kuulnud ja huvitav oli tema kohta lugeda. Kuhu ta kuulus ja millega ta oma elu jooksul tegeles. Hendriku luulekogu „amores“ valisin just selle pärast, et seal olid huvitad luuletused. Materjali leidsin enamuse internetist. Visnapuu teematilisi lehekülgi eriti palju . Referaadi töö ehitasin üles nii, et kogusin kõigepealt materjali ja salvestasin selle enda jaoks, siis alles hakkasin seda lahti mõtestama ja kirja panema .
2. HENDRIK VISNAPUU ELUST
Hendrik Visnapuu sündinud 1890 Helmekülas ja suri sõjapõgenikuna New York ´is Long Islandil 1951. Ta oli eesti luuletaja ja kirjanduskriitik. Visnapuu õppis Reola vallakoolis. 1907 läks Narva Gümnaasiumi, kus ta läbis algkooliõpetaja eksami ja asus vallakooli õpetajaks. 1912 Tartu Ülikoolis tudeeris klassikalist filosoofiat. Tema tähtsus eesti kirjandusloos - arendas eesti luulevormi ja keelt, ta kirjutas vabaõhulavadele näidendeid ning tõlkis prantsuse, saksa, vene kirjandust. Hendrik Visnapuu oli Korp ! Sakala liige.

LOOMINGUTEE ALGUS
Luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses alates aastast 1908. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" I (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Visnapuu oli M. Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. Armastus- ja looduslaulude kogu "Amores" (1917) musikaalsus ja käibetõdede eitamine viis eesti luule uuele tasemele. Peale selle ilmumist kujunes ta Eesti esipoeediks. Visnapuu oli tuntud ka kui kirjanduselu aktiivne organisaator .

KOGUMIK „AMORES“
Luulekogu „Amores“ keskseks teemaks on armastus, milles tulevad esile inimloomuse põhitungid, mis üldistuvad inimese elamisvaevadeks ja olemisrõõmudeks. Soov leida harmooniat on suur ja seetõttu mõjuvad pettumused rängalt. Romantiline ilu- ja armastusjanu põrkab kokku talitsematute lihalike himudega, toob kaasa hingevaeva ja enesesüüdistusi näiteks: “Maria“, „Neitsi saunas “, „Igavesti“. Värsiskeem on abacbddc.
Luuletus „loobumus“ oli eriti hea luuletus, mis räägib armuvalust ning purunenud südamega kaasnevast nukrusest. Kuigi kohati võib luuletusest välja lugeda mehe ootust raskel hetkel naisele toetuda.
Visnapuu luule varieerus varasemast provokatiivsest, futurismist innustunud ja jumalatega rinda pistvast laadist eleegiate ja loodusluuleni, kusjuures värsi musikaalsusel oli eriline rõhk.

KRIITIKA / ARVAMUSED
Igor Severnjanini arvates on Hendrik lahendanud oma esimses luulekogus „Amores“ (1917) mitmeid eesti luulekeele uuenemisega seotud probleeme. Raamatus kasutatakse mitteklassikalisi värsimõõte (hulk luuletusi on kirjutatud ka vabavärsis). On huvipakkuv, et „Amorese“ kompositsiooni ja lüürilist süzeed iseloomustab terve rida vene sümbolistide luuleraamatutest pärinevaid struktuurielemente.

KOKKUVÕTTEKS
Luuletustes on käsitletud palju epiteete, kaudseid ütlemisi, mis annavad luuletusele ilusa kõla. Käsitletud luulekogu on rohkem romantilise laadiga kui realistlikud .
Luuletused olid enamasti erinevate meeleoludega ja luuletustest oli tunda kurbust, ootust ja igatsust kellegi järele. Hendrik Visnapuu kohta otsides leidsin erinevaid fakte tema tegemiste ja elukoha kohta. Visnapuu oli kõige huvitavam eesti luuletaja, keda õppinud olen, kuna pidin tema kohta informatsiooni ise otsima .
Üldiselt oli väga huvitavad luuletused ja tema elulugu.

LISAD
Hendrik Visnapuu 1917
Hendriku allkiri
Henrik Visnapuu, kes ostis Külakubja talu 1912 aastal. Tema kõrval olev poiss on Henriku pojapoeg,. Aliide Visnapuu ongi järgmine, tema kõrval hoiab klaasi tema abikaasa Karl Mänd, kelle põlvel omakorda paari poeg Ernst. Taga seisavad Mari ja Eduard Visnapuu (Henriku poeg ja minia, Aliide ema ja isa). Vuntsidega vanamehe nime ei tea.

Kasutatud kirjandus
Hendrik Visnapuu 1966. Väike Luuleraamat . Tallinn: Kirjastus Eesti Raamat
http://www.annaabi.com/Eesti-kirjanduse-ajalugu-II-m8833.html
http://www.kirmus.ee/erni/kogu/visn03.html
http://kirjanduslugu.edu.ee/
http://www.kirmus.ee/erni/autor/visn_b.html
http://www.ut.ee/verse/index.php?m=authors&aid=17&obj=pics
http://www.tyk.ee/admin/upload/files/raamatud/1308048883.pdf
http://pildid.wordpress.com/2010/02/20/visnapuud/
10

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 38 allalaadimist

Hendrik Visnapuu referaat-luule analüüs #1

Hendrik Visnapuu referaat-luule analüüs #2

Hendrik Visnapuu referaat-luule analüüs #3

Hendrik Visnapuu referaat-luule analüüs #4

Hendrik Visnapuu referaat-luule analüüs #5

Hendrik Visnapuu referaat-luule analüüs #6

Hendrik Visnapuu referaat-luule analüüs #7

Hendrik Visnapuu referaat-luule analüüs #8

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-07-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

38 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Koolinaga Õppematerjali autor

Hendrik Visnapuu „Amores“ luule kirjandus

Sarnased õppematerjalid

doc

Henrik Visnapuu elulugu

Henrik Visnapuu Elulugu Visnapuu sündis 2. jaanuaril 1889 Helme kihelkonnas. Pere oli suur, kuid esimesed neli last surid imikueas. Kokku jäi ellu viis last. 1899. aasta sügisel alustas Henrik Visnapuu õpinguid. Koole vahetas ta igal sügisel, kuna pere kolis pidevalt. 1906. aastal läks Visnapuu Saadjärve ministeeriumikooli pedagoogikaklassi. 1907. aastal omandas Visnapuu algkooliõpetaja kutse ning töötas 1907-1912.aastail õpetajana mitmetes Tartumaa vallakoolides. Samal ajal soovis Visnapuu õpinguid jätkata, peamisteks unistusteks olid Tartu Ülikool ja elu Tartu linnas. 1912-1917 elaski Visnapuu Tartus. Päeviti teenis Visnapuu raha eesti keele õpetamisega tütarlastekoolis, õhtuti õppis gümnaasiumi õhukursustel. 1916. aastal sooritas Visnapuu eksternina gümnaasiumi lõpueksamid. Visnapuu õppis Tartu Ülikoolis klassikalist filoloogiat

Kirjandus

doc

Siuru

.........................................................................5 Kokkuvõte....................................................................................................9 Kasutatud kirjandus....................................................................................10 Sissejuhatus Siuru on kirjanduslik rühmitus, mis loodi aastal 1917. Sinna kuulusid tuntud Eesti kirjanikud nagu A. Gailit, M. Under, J. Semper, F. Tuglas, A. Adson ja H. Visnapuu. Rühmituse eesmärk oli muuta kirjandus populaarseks ja tõmmata sellele tähelepanu. 1919. aastal tekkisid siurulaste vahel konfliktid, mis viisid August Gailiti ja Henrik Visnapuu lahkumiseni rühmitusest. Nende asemele tulid mõneks ajaks August Alle ja Johannes Barbarus, ent see ei päästnud Siurut kokkuvarisemisest. 2 Kirjanduslik rühmitus ,,Siuru" Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal

Kirjandus

doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

Uudis Vihikt Kalender Konspekt Ilukirjandus ehk Belletristika Näitekirjandus Proosa ehk Eepika Luule ehk Lüürika ehk Dramaatika Lüroeepika 1. Muinasjutt- vennad 1 .Luuletus- Contra 1. Komöödia- E.Vilde 1. Eepos- F.R.Kreutzwald Grimmid "Hans ja Grete" "Seletuskiri" "Pisuhänd" "Kalevipoeg" 2. Muistend- Friedrich 2. Tragöödia- Robert Faehlmann 2. Sonett- Betti Alver A.Kitzberg 5. Värssromaan A.Puskin ,,Jevgeni

Kirjandus