TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ MAJANDUSARVESTUS JA ETTEVÕTTE JUHTIMINE TEENUSTE TURUNDUS JA JUHTIMINE KINNISOMANDI ULATUS JA KITSENDUSED Referaat Koostaja: Mai Schults Tallinn 2016 SISUKORD SISUKORD .....................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS .............................................................................................................................3 1. KINNISOMAND......................................
Laeva asjaõigusseadus III KINNISASJAÕIGUS 13.-14. Kinnistusraamat Põhimaterjal: Schwab/Prütting: § 15-20. Kommentaar I § 51-632. Kohtupraktika: Riigikohtu otsus 3-2-1-128-03, pöörata eelkõige tähelepanu p 11-22; - (11) Asjaõiguslepinguga toimub kinnisasjaõiguse käsutamine ja selle alusel tehti kuni 30. juunini 2003. a kehtinud AÕS § 64 lg 1 alusel kanne kinnistusraamatusse. Kinnisomandi või piiratud kinnisasjaõiguse omandamise, sealhulgas heauskse omandamise eelduseks on kehtiv asjaõigusleping. Ilma kehtiva asjaõiguslepinguta (käsutustehinguta) oleks kinnistusraamatu kanne kuni 30. juunini 2003. a kehtinud AÕS § 57 lg 1 järgi ebaõige. AÕS § 57 lg 1 sätestas, et kinnistusraamatu kanne on ebaõige, 23/67
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ MAJANDUSARVESTUS JA ETTEVÕTTE JUHTIMINE MAJANDUSARVESTUS Kristiina Toots KINNISOMANDI ULATUS JA KITSENDUSED Referaat Õppejõud: dots Uno Feldschmidt, PhD Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1.KINNISOMAND..........................................
Ühisomanikud omavad asja vaikimisi alati võrdses osas. Ühisomanikud valitsevad asja alati ühiselt ehk üks ühisomanik ei saa oma omandi osa võõrandada teise nõusolekuta (abikaasad). Valitsemisega seotud lahkarvamused lahendab kohus. Ühisomand tekib abieluga ja pärimisega. Heauskne omandamine Heauskne omandamine tähendab, et isik ei teadnud ega pidanud teadma asja võõrandajal puudub selleks seaduslik alus. Heausksust ei pea tõendama. Kinnisomandi ulatus Kinnisomand ulatub maapinnale, selle kohal asuvasse õhuruumi ja selle all asuvasse maa põue. Kinnisomandi ulatus on piiritletud kinnistu omaniku õigusliku huviga. Kinnisomandi ulatuses asuv kulub kinnitu omanikule ning selles kehtivad kõik omandi kasutamisest, käsutamisest ja valdamisest tulenevad põhimõtted. Kinnisomandisse ei ulatu põhjavesi ning riiklikult tähtsad maavarad need kuuluvad riigile. Piir
2) Lõppemine omandi üleminekuga teisele isikule. asja vabatahtliku üleandmise ja valduse ülekandmise teel Omaniku tahte vastaselt, kui mõni teine teine isik Vallasomandi lõppemine Lõpeb ka: ümbertöötlemisega (AÕS § 106 lg 1) ühendamise ja segamisega (AÕS § 107 lg 1, 2 ja 4) kinnisasjaga ühendamisel - vallasasjast saab maatüki oluline osa ja kinnisomand ulatub ka sellele asjale. (AÕS § 107) Kinnisomand Kinnisomand on omandiõigus kinnisasjadele Kinnisomandi esemeks on: 1) kinnisasi so maapinna piiritletud osa (maatükk) (TsÜS § 50 lg 1), 2) kinnisasja olulised osad - kinnisasjaga püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili (TsÜS § 54 lg 1), kuna vastavalt TsÜS § 53 lg 1 ei saa olla asi ja selle olulised osad eri isikute omandis 3) Kinnisomand ulatub ka kinnisasja päraldistele, kui seaduse või tehinguga ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 57 lg 3) Kinnisomand
KINNISOMAND Kinnisomand on omandiõigus kinnisasjadele Kinnisomandi esemeks on: 1) kinnisasi – so maapinna piiritletud osa (maatükk) (TsÜS § 50 lg 1), 2) kinnisasja olulised osad - kinnisasjaga püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili (TsÜS § 54 lg 1), kuna vastavalt TsÜS § 53 lg 1 ei saa olla asi ja selle olulised osad eri isikute omandis 3) Kinnisomand ulatub ka kinnisasja päraldistele, kui seaduse või tehinguga ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 57 lg 3)
asjaõigused – tulevad maakatastrist), omand, piiratud asjaõigused, hüpoteegid. Järjekoht – vajadus tuleneb sellest, et kinnisasja saab koormata korraga mitme ühe ja eriliigilise piiratud asjaõigusega. Kehtib paremuse põhimõte. Peamine tähtsus on sundmüügil, määrab nõuete rahuldamise järjekorra. Järjekoht on liikuv. Võib liikuda üles seoses mingi kande kadumisega või vastaval kokkuleppel. Kinnisomandi teke: üleandmine (müük, kink jne); omandamine kinnistusraamatu kande igamisega; kinnisasja omandamine igamisega; kinnisomandi hõivamine riigi poolt. Lisaks abieluvara, pärimine, avaliku võimu tegevus. Kinnisomandi üleandmisel, koormamisel, kinnisasjaõiguse sisu muutmisel ja kinnisasja koormava piiratud asjaõiguse üleandmisel ja koormamisel on nõutav asjaõigusleping ja kanne kinnistusraamatus.
hoonestusõigus, korteriomand või korterihoonestusõigus. 7. mis on kaasomand ja ühisomand? Kaasomand tähendab, et ühel asjal võib olla rohkem kui üks omanik. Ühisomand tekib abieluga ja pärimisega. 8. mis on igamine? Igamine – valduse tekkimine asja valdamisega teatud aja vältel. Igamine toimub ainult vallasasjadega. Asjaomanikuks saadakse, kui isik on vallanud asja, kui omanik rohkem kui viis aastat. 9. selgita kinnisomandi ulatust Kinnisomand ulatub maapinnale, selle kohal asuvasse õhuruumi ja selle all asuvasse maa põue. 10. mis on kinnisomandi kitsendused? 1)naabrusõigus – kinnistu omanikul on kohustus taluda naaberkinnis asjalt tema kinnisasjale levivat tahma, suitsu, müra, põrutust, lõhna, auru juhul kui sellise mõjutuse talumine ei ole ülemäära kahjulik. 2)rajatise keeld – kinnistu omanik on õigus nõuda, et naaber kinnistu omanik ei paigaldaks oma
. , , . , . - . , . , . , . . 16. Võõral maatükil viibimine õigused ja kitsendused eraisikutele ning töökohustusi täitvatele spetsialistidele. , , , . 17. Tehnosüsteemid (liinid, kraavid, teed) omandiõiguste arvestamine nende ehitamisel ja korrashoiul. . , (, ,, , ,, ), . . . , , . 18. Veekogu äärse kinnisomandi omaniku spetsiifilised kohustused. , . , , . . 19.Maaparandustööde olemus ja omanike õigus korraldada maaparandust. - , ,, ,, , , ,, . . 20.Kinnistu omanikule tekkivad kohustused seoses maaparandusega naabruses. 21.Maakorraldustoimingud kinnisomandi korralduses. 22.Kinnisasja omaniku põhilised õigused ja kohustused seoses maakorralduse ja katastriga. 23. Maakatastri mõiste ja vajadus ühiskonnas. , . 19 ,
omavolilise äravõtmise korral on valdajal õigus pöörduda valduse taastamiseks kohtusse. 4. Kinnistusraamat. Kinnistusraamatu eesmärk. Kinnistusraamatu andmete õigsuse eeldamine. Kinnistusraamat peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta ning sinna kantakse ainult seaduses sätestatud andmed. Kinnistusraamatu eesmärk:anda autentne ja kindel informatsioon kõikide kinnisasjade omanike kohta. Kinnistusraamatu andmete õigsuse eeldamine - kui isik omandab tehinguga kinnisomandi või piiratud asjaõiguse kinnistusraamatusse kantud andmetele tuginedes, loetakse kinnistusraamatusse kantud andmed tema suhtes õigeks, välja arvatud juhul, kui omandaja teadis või pidi teadma, et kinnistusraamatusse kantud andmed on ebaõiged. 5. Omand. Omandi mõiste. Omaniku õigused asja suhtes. Ühisomand. Kaasomand. Omandi kaitse. Vallasomand. Omand - isiku tielik iguslik vim asja le. Omanikul on igus asja vallata, kasutada ja ksutada.
asi. Kuulub isikule, kelle kinnis- või vallasasjast see leiti; kultuuri- või looduslikuväärtusega kuulub riigile. Leiutasu on peitvara pooles väärtuses. 5. vallasasja ümbertöötamine, segamine või ühendamine 6. igamine kui isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult viie aasta jooksul nagu omanik 7. loodusvilja omandamine näiteks juurvilja koristamisel Kinnisomand ja sellega seotud õigused 1.Kinnisomandi tekkimine ja lõppemine ning kitsendused Kinnisomandi kandmine kin.raamatusse toimub asjaõiguslepingu alusel. Kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. *Asjaõiguslepping võib sisalduda ka kohtulikus kompromissis Kinnisasjast loobumine kantakse kin.raamatusse notariaalselt tõestatud avalduse alusel ja omand läheb üle riigile. Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool.
· kinnisasjaõigused tekivad, muutuvad ja lõpevad kinnistusraamatusse kande tegemisega ning neile saab tehinguid tehes toetuda; · kanded kinnistu kohta tehakse avalduste kinnistuspäevikusse märkimise järjekorras; · kinnistusraamatusse kantud õigusi saab muuta üksnes selle õiguse omaniku avaldusel või nõusolekul või kohtumenetluse kaudu. 3.2. Kinnisomand Kinnisomand on omandiõigus kinnisasjadele. 3.2.1. Kinnisomandi tekkimine ja lõppemine Kinnisomand tekib: 1) Kinnistusraamatu kandega - (Kinnisasja üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti
sellest viivitamatult teatama kaotajale või omanikule; kui omanik on teadmata, siis tuleb teatada politseisse, kui asja väärtus ületab 50 eurot), 4)peitvara omandamine (vara, mis on maasse kaevatud või muul viisil leitud; peitvara kuulub isikule, kelle kinnis- või vallasasjast see leiti), 5)vallasasja ümbertöötamine, segamine või ühendamine (keegi töötas heauskselt ümber võõra vallasasja, siis kuulub see asi ümbertöötlejale), 6)igamine ja loodusvilja omandamine. 76. Kinnisomandi tekkimine. Kinnisasja omandamise tehingu vorm Kinnisomand tekib kinnistusraamatusse kandmisega (kinnistamisega). Tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Hõivamisega võib kinnisasja omandada ainult riik. 77. Kinnisomandi ulatus ja kitsendused. Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel.Kinnisasja
• Kirjalik • Suuline • Notariaalne leping – lisaks pooltele kirjutab alla notar (ei ole alati kohustuslik) • VõS “§ 11 (5) Kui leping tuleb notariaalselt kinnitada või notariaalselt tõestada, on leping sõlmitud lepingu notariaalsest kinnitamisest või notariaalsest tõestamisest alates”. Millal on vajalik notariaalne tõestus? • Tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud • Kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud Allikad Inimene ja õigus, 2001. Lk. 76-81. Rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioon. – Riigi Teataja (RT) https://www.riigiteataja.ee/akt/12863800 (25.11.2012) Tsiviilseadustiku üldosa seadus. – RT. https://www.riigiteataja.ee/akt/106122010012 (25.11.2012) Võlaõigusseadus. – RT. https://www.riigiteataja.ee/akt/108072011021 (25.11.2012)
15. Vallasasja heauskne omandamine (eeldused, välistavad asjaolud, erandid) 16. Vallasasja seadusjärgse omandamise viisid (eeldused) 17. Vallaspandi liigid (olemus, tekkimine, lõppemine) 18. Heauskne omandamine kinnisasjaõiguses 19. Kinnistusraamatu koosseis 20. Kinnistusregistri koosseis 21. Eelmärke, vastuväite, keelumärke ja märkuse olemus 22. Kinnistamiseks vajalikud dokumendid 23. Piiratud asjaõiguste järjekoha vanuseprintsiip 24. Kinnisomandi mõiste 25. Kinnisasja seadusjärgse omandamise viisid (olemus) 26. Kinnisasja tehinguline omandamine (eeldused, vorminõue) 27. Kinnisomandi kitsendused (seadusjärgsed ja tehingulised) 28. Korteriomandi mõiste (kaasomandiosa ja reaalosa olemused) 29. Korteriomandi tekkimine ja lõppemine 30. Korteriomandi käsutamine, kasutamine ja valitsemine 31. Kasutusvaldus (mõiste, tekkimine, lõppemine, kasutusvaldaja õigused/kohustused) 32
10. Kaasomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 11. Omandi kaitse (vindikatsiooni- ja negatoorhagid) 12. Vallasasja tehinguline omandamine (eeldused, vorminõue) 13. Vallasasja heauskne omandamine (eeldused, välistavad asjaolud, erandid) 14. Heauskne omandamine kinnisasjaõiguses 15. Kirjeldada mõisteid – maakataster, maaregister, katastripiirkond. 16. Kirjeldada mõisteid – katastriüksus, selle sihtotstarve, piiripunk, piirimärk. 17. Kinnisomandi mõiste 18. Kinnisasja seadusjärgse omandamise viisid (olemus) 19. Kinnisomandi kitsendused (seadusjärgsed ja tehingulised) 20. .Korteriomandi mõiste (kaasomandiosa ja reaalosa olemused) 21. Korteriomandi tekkimine ja lõppemine . 22. Korteriomandi kasutamine, valdamine ja käsutamine 23. Kinnistusraamatu mõiste Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Kinnistusraamatusse kantakse ainult seaduses ette nähtud andmed. Kinnistusraamat on avalik.
ümber võõra vallasasja (õmbles kangast ülikonna), kuulub see asi ümbertöötajale, kui töö on väärtuslikum esialgsest asjast 6. igamine – kui isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult viie aasta jooksul nagu omanik 7. loodusvilja omandamine – asja omanik või võõra asja valdaja, kellel on õigus omandada loodusvilja, saab selle omanikuks vilja asjast eraldumisel 76. Kinnisomandi tekkimine. Kinnisasja omandamise tehingu vorm Kinnisomand tekib kinnistusraamatusse kandmisega. Kinnistusraamat on riiklik register, mida peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Kinnisasja omandamise tehing on selline, mis peab olema notariaalselt tõestatud. 77. Kinnisomandi ulatus ja kitsendused Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool, sügavuseni ja kõrguseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Kinnisasja piir
Aegumistähtaega võib poolte kokkuleppel muuta, eelkõige kergendades nõude aegumise tingimusi, aegumistähtaega lühendada. Kuid aegumise kergendatud tingimusi ei kohaldata, kui kohustatud isik rikkus kohustusi tahtlikult. Poolte kokkuleppel võib aegumistähtaega, mis on lühem kui kümme aastat, pikendada, kuid mitte enam kui kümne aastani. Loobumine õigusest nõuda aegumise kohaldamist on tühine. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Kinnisomandi üleandmise nõude, asjaõigusega koormamise, asjaõiguse üleandmise või lõpetamise või asjaõiguse sisu muutmise nõude aegumistähtaeg on kümme aastat. Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutmisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 67. Asja mõiste. Asi kui tsiviilõigussuhte objekt. Asi on kehaline ese. Ese on kehaline siis, kui see on meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletav ja reaalselt valitsetav.
omanikuks villa eraldamisest asjast. (metsaraie, koerakutikas jne) Kui isik võtab peremehetu vallas asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks. Vallas omandi puhul ei ole alati tingimata vajalik kanda registrisse. Kuigi osasid asju tuleb nt. autod, lennukid, laevad jt. Kinnisasjade jaoks on olemas kinnistu raamat. Selle järgi saab aru kes on mille omanik. Seda raamatut peetakse maa ja linna kohtu juures. Iga kinnisasja kohta avatakse eraldi registri osa. Kinnisomandi tekkimiseks on vaja sõlmida 2 notariaalset tõestatut tehingut. Müügi leping Asjaõigus leping Kinnisomandi kitsendused Võõral maal viibimine 1. Teed avalikult kasutatav tee (läbib mitut kinnisasja, asfalttee, kruusatee) kõigile lubatud 2. Omanik peab lubama jalg- ja talitee kasutamist üle oma kinnisasja, kuid seda kohalike tavade kohaselt. Kinnisomandi looduskaitselised kitsendused: Loodusreservaat (majandustegevus keelatud)
moodustavad üksikasja või asjade kogumi, otsustatakse käibes valitseva arvamuse alusel. Vallas- ja kinnisasjad Oluline on asjade jaotus kinnis- ja vallasasjadeks (§ 8). Põhjus seisneb selles, et nende käivet reguleeritakse eraldi sätetega. Vallasasjade käibe jaoks on eelkõige määravad valduse ja vallasomandi sätted, piiratud vallasasjaõiguse korral ka isiklike servituutide ja vallaspandi sätted. Kinnisasjade käivet reguleerivad seevastu aga kinnistusraamatu ja kinnisomandi sätted ja kui kinnisasja koormatakse piiratud asjaõigusega, siis vastavad piiratud asjaõiguste sätted. Kinnisasjana käsitletakse AÕS-is piiridega märgistatud (s.t. kaardile kantud) maatükki koos selle oluliste osadega (§ 15). Sellega välistatakse juba ette võimalus maa ja hoonete lahuskäibeks. Sellest reeglist on praktiliste vajaduste tõttu tehtud siiski erandid hoonestusõiguse ja korteriomandi näol. Kõik asjad, mis pole kinnisasjad (s.t
kinnisasja üleandmisest, kuni talle hüvitatakse tema poolt tasutud ostuhind. AÕS § 2612. Ostuhinna tasumine Kui ostueesõigusega isikul tuleb vastavalt käesoleva seaduse §-le 2611 tasuda ostuhind ostjale või ostja õigusjärglasele, vabaneb ta kohustusest tasuda ostuhind müüjale. AÕS § 2613. Ostja vabanemine ostuhinna tasumise kohustusest Kui ostja või tema õigusjärglane kaotab ostueesõiguse teostamise tõttu kinnisomandi, vabaneb ta ostuhinna tasumise kohustusest. Juba tasutud ostuhinna võib ostja müüjalt tagasi nõuda üksnes juhul, kui ta taganeb müügilepingust.
ajalises järjekorras. Publitsiteedi põhimõte seisneb selles, et: 1. Tehinguline õigusmuudatus vajab kehtivuseks kannet kinnistusraamatus 2. Kinnistusraamatu kande osas eeldatakse selle õigsust (vt AÕS § 56) 3. Isik, kes toetub õiguse omandamisel valele kandele, on oma heas usus kinnistusraamatu õigsusse kaitstud (vt AÕS § 56') KINNISTUSRAAMATUÕIGUSE MUUD ÜLDPÕHIMÕTTED Kokkuleppepõhimõte – kinnisomandi üleandmiseks, kinnisasja koormava asjaõiguse seadmiseks, muutmiseks, koormamiseks või üleandmiseks on vajalik asjaõiguskokkulepe (AÕS § 64 ´) Kandepõhimõte – eelnevate toimingute tegemiseks on vajalik ka vastava kande tegemine kinnistusraamatusse Lahutamispõhimõte – kinnistamisel ja tehingute tegemisel eristatakse kohustustehinguid (kausaaltehinguid) ja käsutus tehinguid Abstraktsioonipõhimõte – kausaaltehingu ja käsutustehingu kehtivus ei sõltu üksteisest (TsÜS §
isikud- kohtunikud või kohtuniku abi. Tehakse kinnistamisavalduse esitamisel! ❏ Kinnistusraamatu pidamine on kohtumenetlus (AÕS, Kinnistusraamatuseadus). ❏ Tsiivilkohtumenetluse seadustik reguleerib kinnistusraamatusse kannete tegemist (§ 58, § 591). ❏ ! Kinnistusraamatusse kantakse ainult seaduses sätestatud andmeid ! ❏ Kinnistusraamat - on andmekogu, mille eesmärk on koguda, säilitada ja avalikustada teavet kinnisomandi tekkimise, üleandmise ja kinnisasja asjaõigusega koormamise, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmise, koormamise, selle sisu muutmise või lõpetamise kohta. Kinnistusraamatu esimeses jaos on § 56. Kinnistusraamatu õigsuse eeldamine (1) Kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. (2) Kui kinnistusraamatusse kantud õigus kustutatakse, siis eeldatakse, et õigus on lõppenud.
1) Eesti on demokraatlik riik, tänu sellele on meil riigivõimu kolmikjaotus: Õiglane kohtupidamine nõuab, et seadust järgitaks nii kohtueelses, kohtuliku arutamise kui ka - seadusandlik võim (Riigikogu) kohtujärgses etapis. - täitev võim (valitsus) - kohtuvõim Tsiviilasjad abielulahutus; kinnisomandi ost või müük; lapsendamine; vanemlike õiguste ära võtmine; üürilepingu lõpetamine; võlgade tagastamine/tasumine. Eestis on kohus 3-astmeline Kriminaalasjad Arvutikahjurlus või viiruse levitamine, kui tekitati olulist kahju; piraatkoopia
Ehitise puuduse tõttu müügilepingust tulenev nõue ei aegu enne viie aasta möödumist ehitise valmimisest. Kui ehitise puuduse on põhjustanud eesmärgipäraselt ehitise valmistamiseks kasutatud toorme või materjali puudused, on selle toorme või materjali puudustest tuleneva nõude aegumistähtaeg viis aastat. Käesoleva paragrahvi lõigetes 13 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kinnisomandi üleandmise nõude, kinnisasja asjaõigusega koormamise, asjaõiguse üleandmise või lõpetamise või asjaõiguse sisu muutmise nõude aegumistähtaeg on kümme aastat. Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teost hoidumisele suunatud nõude aegumistähtaeg algab hoidumiskohustuse rikkumisest 15
Seaduspärane kohtuprotsess kohus peab olema sõltumatu seadusandlikust ja täidesaatvast võimust, arvestama kohtuotsuse langetamisel igakülgset asjassepuutuvat informatsiooni ning riigi rahvusvahelisi ja siseriiklike juriidilisi kohustusi. Seaduse ülimuslikkus menetluse ja otsustamise käigus alluvad kõik osapooled võrdselt seadustele. Tsiviilasi mõlemal osapoolel on võrdsed õigused, kumbagi neist ei käsitleta kui süüdlast. (abielulahutus, kinnisomandi ost või müük, lapsendamine, võlgade tagastamine) Kriminaalmenetlus selle käigus kogutakse tõendeid, et selgitada välja, kas toimepandud tegu on seaduse järgi kuritegu ning kes on loos süüdlane. (kohtueelne staadium materjalide kogumine; kohtumenetlus) Kohtukohase protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis: 1) Kodu ja isiku puutumatus politsei ei tohi tungida kellegi koju ega toimetada seal läbiotsimist kohtuorderita, mis tõendab, et läbiotsimiseks on alust
teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele. Asjaõiguseks on omandiõigus ning piiratud asjaõigused, milleks on servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. Lisaks võib seaduses eelnevalt nimetatule sätestada ka muid asjaõigusi. Kõigil omanikel on võrdsed õigused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seejuures juriidilise isiku vara ega juriidiline isik ei saa kuuluda teistele isikutele. Kinnisomandi kitsendused on seadusjärgsed või need seatakse kohtuotsuse või tehinguga. Seadusjärgne kitsendus kehtib kinnistusraamatusse kandmata. Eraõiguslikku seadusjärgset kitsendust võib muuta kinnisasja omaniku ja õigustatud isiku kokkuleppega. Kokkulepe kantakse kinnistusraamatusse asjaõigusena, eelkõige servituudina. Avalik-õiguslikku seadusjärgset kitsendust võib muuta või lõpetada ainult seaduses sätestatud juhtudel.
hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Ehitise puuduse tõttu töövõtulepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on viis aastat. Ehitise puuduse tõttu müügilepingust tulenev nõue ei aegu enne viie aasta möödumist ehitise valmimisest. Kinnisomandi üleandmise nõude, kinnisasja asjaõigusega koormamise, asjaõiguse üleandmise või lõpetamise või asjaõiguse sisu muutmise nõude aegumistähtaeg on kümme aastat. Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Vallasomand tekib peitvara leidmisega. Vara, mis on maasse kaevatud või muul viisil leitud. Peitvara kuulub isikule, kelle kinnis või vallasasjast see leiti. Vallasomand tekib asja ümbertöötlemisel, segamisel, ühendamisel. Keegi töötas heauskselt ümber võõra vallasasja, siis kuulub see asi ümbertöötlejale. Vallasomand tekib igamisega kui isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult nagu omanik. Vallasomand tekib loodusvilja omandamisel. 76. Kinnisomandi tekkimine. Kinnisasja omandamise tehingu vorm Kinnisomand tekib kinnistusraamatusse kandmisega (kinnistamisega). Tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Hõivamisega võib kinnisasja omandada ainult riik. 77. Kinnisomandi ulatus ja kitsendused. Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel.
isikute valdust asjale ja selle olulistele osadele Asi võib tsiviilkäibes olla: o tervikuna o reaalosana osana, mis on asja teiste osadega võrreldes tegelikkuses piiritletud o mõttelise osana osana, mis on tegelikkuses piiritlemata ja mille suurust väljendatakse murdosana 20. Mis on kinnisomand? o ...on täielik võim kinnisasja üle, milleks on maapinna piiritletud osa ehk maatükk. o Kinnisomandi tekkimist ja lõppemist kinnistab kinnistusraamatu kanne. o Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. o Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu 21. Mis on kasutusvaldus?
isikute valdust asjale ja selle olulistele osadele Asi võib tsiviilkäibes olla: o tervikuna o reaalosana – osana, mis on asja teiste osadega võrreldes tegelikkuses piiritletud o mõttelise osana – osana, mis on tegelikkuses piiritlemata ja mille suurust väljendatakse murdosana 20. Mis on kinnisomand? o …on täielik võim kinnisasja üle, milleks on maapinna piiritletud osa ehk maatükk. o Kinnisomandi tekkimist ja lõppemist kinnistab kinnistusraamatu kanne. o Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. o Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu 21. Mis on kasutusvaldus?
Vallasomand tekib peitvara leidmisega. Vara, mis on maasse kaevatud või muul viisil leitud. Peitvara kuulub isikule, kelle kinnis või vallasasjast see leiti. Vallasomand tekib asja ümbertöötlemisel, segamisel, ühendamisel. Keegi töötas heauskselt ümber võõra vallasasja, siis kuulub see asi ümbertöötlejale. Vallasomand tekib igamisega kui isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult nagu omanik. Vallasomand tekib loodusvilja omandamisel. 76. Kinnisomandi tekkimine. Kinnisasja omandamise tehingu vorm Kinnisomand tekib kinnistusraamatusse kandmisega (kinnistamisega). Tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Hõivamisega võib kinnisasja omandada ainult riik. 77. Kinnisomandi ulatus ja kitsendused. Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel.
nende ajalises järjekorras. Publitsiteedi põhimõte seisneb selles, et: 1. Tehinguline õigusmuudatus vajab kehtivuseks kannet kinnistusraamatus 2. Kinnistusraamatu kande osas eeldatakse selle õigsust (vt AÕS § 56) 3. Isik, kes toetub õiguse omandamisel valele kandele, on oma heas usus kinnistusraamatu õigsusse kaitstud (vt AÕS § 56') KINNISTUSRAAMATUÕIGUSE MUUD ÜLDPÕHIMÕTTED Kokkuleppepõhimõte – kinnisomandi üleandmiseks, kinnisasja koormava asjaõiguse seadmiseks, muutmiseks, koormamiseks või üleandmiseks on vajalik asjaõiguskokkulepe (AÕS § 64 ´) Kandepõhimõte – eelnevate toimingute tegemiseks on vajalik ka vastava kande tegemine kinnistusraamatusse Lahutamispõhimõte – kinnistamisel ja tehingute tegemisel eristatakse kohustustehinguid (kausaaltehinguid) ja käsutus tehinguid Abstraktsioonipõhimõte – kausaaltehingu ja käsutustehingu kehtivus ei sõltu üksteisest
Omand koosneb tegelikult kolmest õigusest: õigus asja vallata, kasutada ja käsutada. 5. Mis on käsutamisõigus? Õigus asja saatust määrata. 6. Mis on kasutamisõigus? Õigus asja kasutada ja seega tema kasulikke omadusi tarbida. 7. Mis on valdamisõigus? Õigus asja vallata ehk asja oma valduses hoida 8. Mis on valdus? Tegelik võim asjade üle 9. Kes on varas? Asja ebaseaduslik valdaja 10. Mis on kinnistu? Kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi 11. Nimeta kinnisomandi kitsendused. loodusreservaat, sihtkaitsevöönd, piiranguvöönd 12. Selgita loodusreservaadi olemust. Seal on igasugune inimtegevus keelatud, kõik peab toimuma ainult looduslike protsesside toimel. 13. Selgita sihtkaistevööndi olemust. Luuakse teatud maa- või veeala väljakujunenud või kujundavate looduslike või poollooduslike koosluste säilitamiseks 14. Kuidas jagunevad veekogud? Seisuveekogud ja vooluveekogud; piiriveekogud ja siseveekogud.
tõendavaks algdokumendiks katastrisse kandmisel. Katastriüksuse plaanile peavad olema kantud katastriüksuse piirid, ehitised (hooned, rajatised), kõlvikute paiknemine ja kitsendusi põhjustavate objektide asukoht ning andmed kõlvikute pindalade kohta. Katastriüksuse plaani koostab vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omav isik. Üks eksemplar sellest plaanist kuulub katastriüksuse moodustamise toimiku koosseisu. Missugune on kinnisomandi ulatus veekogule? Ühe kinnisasja piires olev veekogu kuulub selle kinnisasja omanikule. Mitme kinnisasja piires olevast veekogust kuulub igale kaldaomanikule see osa, mis on veekogu keskele tõmmatava mõttelise joone ning sellelt joonelt vastava omaniku kaldapiiripunktidele risti tõmmatavate mõtteliste joonte vahel või veekogu keskpunktist vastava omaniku kaldapiiripunktidele tõmmatavate mõtteliste joonte vahel, kui seaduses või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Mis on kinnistamine
märgitakse registreerimise ajaks vastuvõtmise.... ühesõnaga lisatakse päeva lõppu. Kas käsutuskeeldu on üldse mõttet sisse kanda? Tegelikult võib olla. Heausksuse kaitse eeldab ebaõige kande olemasolu. Käsutuskeeld kahtlases olukorras on mõttekas käsutuskeelu sissekandmine, ta võib olukorda päästa. Erinvate märgete kohta võiks vaadata sellist riigikohtu asja: 3-2-1-48-04 77. kaasus E oli heauskne. § 56' lg 1. Tuleb vaadata lg 3 kinnistamisavaldus, mis esitati kinnisomandi sissekandmiseks. Seda ei olnud esitatud selle ajal, kui E ta ei teadnud, et V ei ole päris omanik. Antud juhul on tegemist analoogia kohaldamisega, vaadates seaduse sätet ja ka eelmärke enda sisu ja heauskse kaitse üldist sisu, siis vaatamata, et eelmärge ei ole otse kinnisomand, aga põhjendatud oleks anda isikule samasugune heausksuse kaitse määr nagu kinnisomandi suhtes. Vaata konspektist lisa selle kohta. 81. kaasus Tagajärg on tehingu tühisus
ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. 11. Maaomandi kolmemõõtmelisus ja selle arvestamise vajadus ehitise projekteerimisel Eelkõige peab projekteerija pakkuma välja sellise lahendi, et hilisema kasutamise käigus ei tekiks keerukaid asjaõiguslikke probleeme valduse teostamisel. Vältida tuleks üle maaomandi piiri ehitamise projekteerimist, mis toob kaasa kinnisomandi kitsendused. Projekteerimisel peab arvestama kinnistul olemas olevate tehnovõrkude ja rajatistega nii õhus kui ka maa sees. Samuti peab projekteerimisel lähtuma kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud detailplaneeringus etteantud ehitusnõuetest. 12. Maaomandi kolmemõõtmelisus ja selle arvestamise vajadus ehitustööde korraldamisel Maatükki ei või süvendada selliselt, et naaberkinnisasi kaotaks vajaliku maapõuetoe või et muul
Omand Omand (dominimum) on instituut ja tekkelt esimene asjaõigus Omand on suurim ja üldiseim õigus asjale, mis isikul võib asja üle olla. Asjaõigus mõistab termini „omand” all omandiõigust, mitte õiguse objekti – asja (st eraomand on eraõigusliku isiku omandiõigus, mitte eraisiku asi). Omandi käsitlus asjaõiguses jaguneb üld ja eriosaks. Üldosa sätestab ühised põhimõtted omandi liikide kohta, eriosa vallas- ja kinnisomandi tekke ja erinevad alused ja mahu. Omand jaguneb lähtuvalt omandi esemest vallasomandiks ja kinnisomandiks, sõltuvalt sellest kas omandi esemeks on vallas- või kinnisasi. Omandi mõiste AÕS § 68 lg 1- Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Mõiste elemendid:
1. Vallasomandi tekkimine. Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel: Vallasasja ülesandmine Peremehetu vallasasja hõivamine Kaotatud vallasasja omandamine leiuga Peitvara omandamine Vallasasja ümbertöötamine, segamine või ühendamine Igamine Loodusvilja omandamine Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. 1. Kinnisomandi tekkimine ja lõppemine. Kinnisasja omandamise tehingu vorm Kinnisomandi tekkimine ja lõppemine toimub vallasomandiga võrreldes erinevalt, siin on seadusandja pannud suurema rõhu omandiõiguse ülemineku vormistamisele. -- 2. Kinnisomandi ulatus ja kitsendused. Kinnisasi ulatub maapinnale, õhuruumile, maapõuele. Kinnisomand ei ulatu maavaradele, mis on seaduses sätestatud ega põhjaveele. Kinnisomandi kitsendused kehtestatakse seadustega või seatakse kohtuotsustega või
Maamaks- maa maksustamishinnast lähtuv maks. Planeeringud- planeeringu liike on 4. ruumiline, üleriigiline, maakonna, üldplaneering, detailplaneering. Krunt- ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Maakorraldus- tegevus, mille eesmärk on maakorraldustoiminguid tehes luua võimalused kinnisasja otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks hajaasutuses. Maakorraldustoimingud: kinnisasja ümberkruntimine, vahetamine, jagamine, piiri kindlaks määramine, kinnisomandi kitsenduste selgitamine. Ehitis- aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud asi. Hoone- katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. Rajatis- ehitis, mis ei ole hoone. (sillutatud autotee, jalgrada, aiapiirded). Ehitise eluiga- ajavahemik, hoone või selle osade ehitamisesu kuni nende kasutusjärgse hävitamiseni. Kinnisvara haldamise põhieesmärgid- füüsiline, juriidiline, majanduslik säilitamine.
seaduses sätestatud andmed. Kinnistusraamat on avalik, s.t igaühel on õigus tutvuda kinnistusraamatu andmetega ja saada sellest väljavõtteid seaduses sätestatud korras. Kinnistusraamatu esmane ülesanne ongi anda autentne ja kindel informatsioon kõikide kinnisasjade omanike kohta. Keegi ei või end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. Heauskne omandamine Kui isik omandab tehinguga kinnisomandi või piiratud asjaõiguse kinnistusraamatusse kantud andmetele tuginedes, loetakse kinnistusraamatusse kantud andmed tema suhtes õigeks, välja arvatud juhul, kui omandaja teadis või pidi teadma, et kinnistusraamatusse kantud andmed on ebaõiged. Kinnistusraamatut peavad maakohtute kinnistusosakonnad selleks, et fikseerida, kellele kinnisasi kuulub ja millised on teiste isikute piiratud kinnisasjaõigused, mis seda kinnisasja koormavad. 8. Omand. Omandi mõiste
avalikku usaldusväärsust omav kinnistusraamat tagab heauskse omandamise. Euroopas on viimase astmeni jõudnud vaid Kesk-Euroopa kinnistusraamatud. Euroopa õiguskorrad tunnevad erinevaid asjaõigussüsteeme, kus kinnistusregistri ülesehitus pakub õiguskäibele kaitset erinevalt. Registri ülesehitus ja tähendus sõltub sellest, millal materiaalõiguse järgi tekib kinnisomand ja milliste materiaalõiguslikke eeldusi seadusandja soovib realiseerida registri abil. Kinnisomandi tekkimise erinevate printsiipide alusel saab eristada ka erinevaid kinnistusregistri süsteeme. Ainult vähesed riigid on valinud kinnistusregistri aluseks ühe kindla printsiibi puhtal kujul. Prantsuse õiguses kehtiva konsensusprintsiibi järgi läheb omand üle kokkuleppe sõlmimisega ning kanne on fakultatiivne; traditsiooniprintsiip eeldab omandi üleminekuks ka valduse üleandmist (Hispaania); kronoloogia printsiibi kohaselt tuleb omand tuvastada tagasiulatuvalt ürikute põhjal (USA,
5) kinnistu pindala; 6) kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine. Kinnistusregistriosa teise jakku «Omanik» kantakse: 1) omanik; 2) kui kinnistu on ühises omandis omanikud, see, kas kinnistu on ühis- või kaasomandis, ning kaasomandi korral kaasomanike osade suurus. Kinnistusregistriosa kolmandasse jakku «Koormatised ja kitsendused» kantakse: 1) kinnistut koormavad piiratud asjaõigused, välja arvatud hüpoteek, kinnisomandi kitsendused ja märked nende kohta; 2) kinnistu omaniku käsutusõiguse kitsendused, samuti muud märked omandi kohta; 3) käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud kannete muudatused, sealhulgas puudutatud isikute kitsendused oma õiguste käsutamisel; 4) kannete kustutamine. Kinnistusregistriosa neljandasse jakku «Hüpoteegid» kantakse: 1) hüpoteegipidaja; 2) hüpoteegi rahaline suurus (hüpoteegi summa); 5) märked hüpoteegi kohta; 6) kannete muudatused; 7) kannete kustutamine.
11) vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine 12) hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning vajaduse korral rajatise ehitus- ja kujundusnõuete seadmine 13) servituutide vajaduse määramine 14) vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine 15) kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine 16) muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine planeeritaval maa-alal Detailplaneeringu algatamine Detailplaneeringu algatamise ettepaneku võib teha iga inimene. Planeeringu koostamise algatamise otsustamisel võib põhjendatud juhul planeeringu koostamise algatamisest keelduda. Detailplaneeringu koostamise algatab ja koostamist korraldab kohalik omavalitsus, kuid võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida
2. Millised on õiglase kohtupidamise põhimõtted? Kohus peab olema sõltumatu seadusandlikust ja täidesaatvas võimust, arvestama kohtuotsuse langetamisel igakülgset asjassepuutuvat informatsiooni ning riigi rahvusvahelisi ja siseriiklikke juriidilisi kohustusi. Kehtib seaduse ülimuslikkus. 3. Selgita: kohtumenetlus protseduurireeglid, mille järgi toimub asja arutamine kohtus. tsiviilasi on elanike erajuhtum kohtus, näiteks abielulahutus, kinnisomandi ost või müük, lapsendamine, vanemlike õiguste äravõtmine, üürilepingu lõpetamine, võlgade tagastamine/tasumine. Tsiviilasja puhul otsustatakse osapoolte poolt esitatud materjalide põhjal. hagi kirjalik ja vormikohane avaldus kohtule tsiviilasja algatamiseks. kostja isik/asutus, kelle vastu on esitatud kohtusse hagi. hageja - hagi esitaja kriminaalasi on seaduserikkumist käsitlev juhtum kohtus. Sel puhul kogutakse materjale ning selgitatakse
tekkimise alustena Ümbertöötamine materjali segamine ja ühendamine, nt riidetükist tehakse ülikond. Ühendamine: pea- ja kõrvalasi koos. Segamine: mündid, vili. Igamine vallasomandi saab valdaja endale pidada, kui ta on seda iganud/vallanud 5 aastat järjest heauskselt. Katkeb, kui keegi esitab nõude. Kinnisasja puhul 30 aastat. Loodusvili kuulub reeglina asja omanikule. Nt õunad õunapuul. 26) Kinnisomandi ulatus Horisontaalselt piiritletud maatükk, piiri nihutada ei või enda alagatusel. Vertikaalselt vaadeldav sambana üles- ja allapoole maapinda. Mõõtude puhul tuleb lähtuda kinnisasja omaniku huvist. Maavaradele üldriikliku tähtsusega maavarad kuuluvad riigile (nt põhjavesi, ravimuda, paekivi, põlevkivi). Pinnasesse puutuvad maavarad omaniku huvi (nt liiv, kruus, turvas, savi).
(1) Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. (2) Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Omandi üleandmisega lõpevad vallasasja koormanud kolmanda isiku õigused võõrandatud asjale va. Juhul, kui üleandmine ei oe toimunud heauskselt. 8.6 Mis on ja kuidas tekivad kinnisomandi kitsendused? Kinnisomandi kitsendused on seadusjärgsed või need seatakse kohtulahendi või tehinguga. 8.7 Mis on reaalservituut? Kuidas ta tekib ja õpeb? Servituut on võõra vallasaja kitsendatud kasutamise õigus ja servituudi puhul eristatakse valitsevat ja teenivat kinnisasja. Reaalservituudi seadmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Reaalservituudi lõpetamine valitseva kinnisasja omaniku nõudel
seda võimu. Omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest. 4. Mis on omand ja millised on selle liigid? Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. · Vallasomand · Kinnisomand · Ühine omand o Kaasomand o Ühisomand 5. Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand? Vallasomand tekib: üleandmisega, hõivamisega, leiu omandamisega, peitvara leidmisega, asja ümbertöötamisel jne, igamisega, loodusvilja omandamisel. 6. Mis on ja kuidas tekivad kinnisomandi kitsendused? Kinnisomandi kitsendused on kitsendused, mis takistavad ühe kinnisasja omaniku õiguse teostamist teiste õiguste piiramiseks või rikkumiseks. Kehtestatakse seadustega või seotakse kohtuotsuse või tehinguga. 7. Mis on reaalservituut? Kuidas ta tekib ja lõpeb? Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus.
25.Ümbertöötamine, segamine, ühendamine, igamine, loodusvili vallasomandi tekkimise alustena: ümbertöötamine tekkinud materjalist ümber töötamisel uus asi; segamine raha pannakse kokku; ühendamine kokkuliidetud peaasi ja kõrvalasi; igamine vallasomandi saab valdaja endale pidada, kui ta on seda 5 a järjest vallanud, kinnisasja puhul 30 aastat; loodusvili kuulub asja omanikule reeglina. 26.Kinnisomandi ulatus: ulatus horisontaalselt maa piiritletud piirimärkidega; ulatus vertikaalselt- vaadeldav sambana üles ja allapoole maapinda, tuleb arvestada kinnisasja omaniku huvi. Ulatus maavaradele: üldriikliku tähtsusega maavarad kuuluvad riigile; pinnasesse puutuvad maavarad ulatub omaniku huvi, nt liiv, kruus jne. Ulatus veekogule kuulub kinnisasja omanikule: väikesed vk, naaberkinnistute vahel olev vk, mere rannajoon ning põhjavesi ei kuulu kinnis omani omanikule. 27
kui vägivaldselt sekkub õigustatud isik. Ilma seesuguse kaitseta võib omaabi osutuda edukaks ja selle keelamine oleks tulutu. • Säilitusfunktsioon Ka see isik, kes ei oma asjaga mingit asjaõiguslikku seost, omab valdajana sageli huvi säilitada valdus võimalikult kauaks ajaks. Valduse säilitusfunktsioon ilmneb valduse üleminekus pärijale (vt AÕS § 38), vallasomandi tekkimises igamisega (vt AÕS § 110) ning kinnisomandi tekkimises kinnistusraamatu kande igamisega (vt AÕS § 123) ja igamisega (vt AÕS § 124). • Publitsiteedifunktsioon Valduse publitsiteedifunktsioon ilmneb vallasasjade juures ja seisneb eelkõige selles, et vallasasja valdaja loetakse asja omanikuks (vt AÕS § 90 lg 1). Sellest tulenevalt on valdus ka omandi ülekandmise vahendiks. Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega võõrandajalt omandajale, millega kaasneb kokkulepe omandi üleminekuks omandajale (vt AÕS § 92 lg 1). Valduse
annaabi.ee 
