Agraarmajanduse kordamisküsimused (0)

1)Agraarpolitiika alajaotus Agraarpoliitika esimeseks pooluseks on soovid ja taotlused, missugune peaks
põllumajandus olema, milliseid funktsioone täitma ja millisel tasemel peaksid elama nende funktsioonide täitjad,
s.o põllumajanduse enda ja põllumajanduse sidusalade töötajad. Agraarpoliitika teiseks pooluseks on soovide ja
taotluste täitmise abinõud ja vahendid. Siia kuuluvad seadused, õigusnormid , maksu ja krediidipoliitika
kuni haridus -, teadus-, nõustamis-, arendus- ja ühistegevuspoliitikani.

• Põllumajanduspoliitika-sätestab hindu, et põllumajandustootmine oleks võrdne teiste
  

tootmisharudega ühiskonnas, ning ei lase hindadel liiga kõrgeks minna. Lisaks jaguneb
: Nõudoliitika ja tulupoliitika , alaliigid , taimekasvatus ,loomakasvatus ja alternatiivpõllumajandus.

• Maamajanduspoliitika-selle kaudu tasakaalustatakse põllumajandustootmist, töötlemist,
  

kaubandust ja tarbimist. Lisaks aidatakse kaasa eri tasandite konkurentsivõime suurenemisele
.Nt:tarbijakaitse, toidupoliitika , kaubanduspoliitika

• Maaelupoliitika-kaudu kaasa aidata maapiirkondade asustuse, inimsõbraliku elukeskonna ja
  

elulaadi kujundamisele, vähendades ühiskonna sotsiaalseid pingeid.Nt:asustus, julgeolek, kultuuripoliitika

• Regionaalpoliitika-soodustab riigi piirkondade toimetulekut ja nende erinevuste
  
• vähendamist.Nt: koolituspoliitika, ettevõtluspoliitika
  

2)Põllumajanduspoliitika 1)Agraarstruktuuripoliitika 2)tulupoliitika, (PILT TELOS )alaliigid,taimekasvatus
,loomakasvatus ja alternatiivpõllumajandus.COPA-EL põllumajandusorg. Komitee, mis ühendab 29
põllumajandustootjate organisatsiooni 15 liikmesmaast ehk 14milj talunikku. COGECA- euroopa põllumajandusühistute
keskkomitee , mis liidab 30000 põllumajandusühistut 12 miljoni liikmega. Esineb 50% Eli põllumajandustootmisest
ning 60%põllumajandsseaduste töötlemisest ja kaubandusest.
Maamajanduspoliitika - Maamajanduspoliitikat
võib nimetada ka kaudseks põllumajanduspoliitikaks ning jaotada viieks alaosaks, mille kõigil on tihe
seos põllumajandus-, regionaal- ja maaelupoliitikaga.Tööstuspoliitika,kaubanduspoliiitika,interventsioon,
toiduohutus ,tarbijakaitse.
4) Eesmärkide seadmine: Perspektiiv ( 50 – 60 lehma inimese kohta, 150 ha maad töötaja kohta.
PLAANIDE TEGEMINE:1)peaks puhkama korralikutl välja ja tervist ravima 2)tuleb leppida asjaoludega,
mida me muuta ei saa 3)leida tue sõpradelt ja perelt.4)tuleb seada tulevikuperspektiivid.5)peame jõudma selgusele,
mida me elult ootame ja loodame, millised on eelistused 6)tuleks uurida rusikareegleid kui palju ja kas vaja asju juurde
. 7)uurida EL toetusi põllumeestele. 8)ennast kurssi viia maailma ja EL põllumaj.poliitikaga. EESMÄRKIDE SEADMINE:
1)eesmärgid tulenevad vajadustest 2)milline on meile jõukohane ja tehtav võimalus. LISAKs tuleb esitada küsimusi :
1)Kas ma olen võimeline oma eesmärgini jõudma 2)Kas on olemas algkapitaal ja võimalus ning plaan elluviimiseks.3)Mille
nimel me seda teeme (tulu saada, mugav elu , pärandada tulevikus talu lastele,parem talu kui naabril) PÕHIKÜSIMUSED:
1)kus oleme 2)kuhu tahame jõuda 3)kuidas jõuda soovituni, lisaks peame tegema endale arengu plaani, kuhu tahame
jõuda 1, 5, 25 a prst.
5)Kahesugused küsimused 1)Tootmise pool-laudad, tallid , tootmishooned jne 2) elulaadi
pool-olme pool, saun , maja kus elada. Põhiküsimused on: 1)Kus me oleme 2)kuhu tahame jõuda 3) kuidas jõuda
soovituni ja etappi on, et kuhu tahame juda 1,5,25 a prst 2) vaatame kasvu või vähenemist 3)risk turvalisus jne
6)Tuleb teha tööd, mis on kasulik, mitte tegeleda lollustega. Näiteks loomadele patsi punumine ei ole arukas tegu.
Tuleb õppida tegema kasulikku tööd ja seda kõike tuleb teha nii, et see ära tasub.Lisaks tuleb arvestada tööressursse
, kus ja kui palju on tarvilik kasutada. Talus on parim töötegija peremees ise, ning seega tuleb arvestada, mis on
peremehele ja naisele endale jõudumööda. Rusikareegli järgi on töökulu talus : peremees 2300, perenaine 1800
, sulane 2000. Seega sõltub pere palk tulust, kui tulu ei ole, siis on midagi viga ja tuleb leida nõrk külg!
Tähtis on ratsionaalsus ehk see peab ära tasuma .
7)Välised tegurid ja piirangud põllumaj ja maaelus.
Maa on üks peamine tootmie kapital ja seda ei saa millegi muuga asendada . 1.Turustamis võimalused
on kõige olulisemad välised tegurid.On tähtis kui palju ja kellele müüa. 2.Piima ja maailma majandus( seda ei saa täpselt
ette ennustada, kuidas läheb) 3.Rent- rendilepingud. Titipeale on mõtekam rentida maalapp ja palju
dtalunikud jäävadki rentnikeks. 4.Sööta saab juurde- kui teravili osta siis ülejäänud sööda tootmiseks vaja ca
1,5ha maad lehma kohta. Lisaks on võimalus ka maad juurde rentida ja sööta osta. Nt- 2h maa kohta saab pidada 1 lehma
8) Püsikulud - palgatöötajate palk, ehitiste ja masinate hooldus , kütus , elekter , kindlustus . Muutuvkulud – on iga
tootmisharu puhul erinevad, siia alla kuuluvad ka kulutused seemnetele,väetistele kemikaalid, loomasöödad
. Kattekulud – kogukulude ja muutuvkulude vahe. Eelarve koosneb 2.osast: 1) arvestatakse kokku kogu toodetud
toodangu väärtus ja kõik kulutused, mis tootmise käigus on tehtud. Kogu toodangu ja muutuvkulude vaheg
a saab kätte kogu kattekulu põllumajandus ettevõtete kohta. 2) tuleb ära märkida kõik planeeritavad püsikulud
, mastavad intressid , ja muud maksud . Samuti märgitakse sissetulekud mitte põllumajanduslikul tegevusel.
Lõpptulemusena arvutatakse välja tulu ettevõtlusest ning kui suure väärtusega on ettevõttes omakapital.
Eelarve alusel on lihtne koostada raha liikumise bilanssi , kuhu korjatakse kokku kõik sissetulekud ja välja
minekud ning koostatakse kassa voog. Kassa voog näitab kas ettevõtjal on piisavalt vahendeid oma plaanide
elluviimiseks ja millal on otstarbekas toodang realiseerida. Tuleb jälgida, et kulud ei ületaks tulusid! Eelarve
kasutamisel tuleks alustada tootmis kuludest - Tuleb läbi viia inventuur , eelarvet koostatakse majapidamise
variantide kohta. Tulud on müük, teenused ja raha mis hoitakse kokku. Kulud on püsivkulud ehk maa rent
, palgad . Lisaks veel muutuvad kuud ehk väetised , masinate rent jne. Ei ole mõtet alati osta endale kõikvõimalikke
seadmeid. Peab arvestama võimalustega ehk saab laenata naabrilr või see soetada kahepeale. Majapidamises
seisvad ja mittevajalikud tööriistad oleks mõtekas maha müüa. Kuna mida vähem asju ja tehnkat, mida ei kasuta
, seda kergem majapidamises. Seega tuleb inventuuri tehes ka hinnata masinate korrasolek ja millal tuleks uued
soetada! Kõik võlad ja väljaminevad kulud peab kirja panema. Tulude plaan näitab : a)laenu vajadustb)kas
majapidamine suudab võlgu maksta c)tulude kujunemine d)näitab riski suurust ja kuidas talu edeneb.
9) Püsikulud - palgatöötajate palk, ehitiste ja masinate hooldus, kütus, elekter, kindlustus. Muutuvkulud
– on iga tootmisharu puhul erinevad, siia alla kuuluvad ka kulutused seemnetele,väetistele kemikaalid
loomasöödad. Kattekulud – kogukulude ja muutuvkulude vahe.
10)Maismaad on 29,2% ehk alla kolmandiku. Ehk 149,1 miljonit ruutkilomeetrit. Sellest maast ka 14 miljoni
t ruutkilomeetrit on liustike all, 17 miljonit ruutkilomeetrit on tundrad ja 15-20 miljonit ruutkilomeetrit on kõrbed.
Keskmiselt tuleb 0,23ha põllumaad inimese kohta kogu maakera pindalast.
Venemaal 0,91ha põllumaad inimese kohta Soomes 0,47ha põllumaad inimese kohta
Austraalias 2,5ha põllumaad inimese kohta Saksamaal 0,14ha põllumaad inimese kohta
Indias 0,16ha põllumaad inimese kohta Jaapanis 0,03ha põllumaad inimese kohta
Eestis 0,69ha põllumaad inimese kohta
Venemaal 11,5ha maad inimese kohta Soomes 6,7ha maad inimese kohta
Austraalias 44,3ha maad inimese kohta Saksamaal 0,4ha maad inimese kohta
Indias 0,3ha maad inimese kohta Jaapanis 0,3ha maad inimese kohta
Kinnisvaraks nimetatakse isikule kuuluvad kinnisasju ning rahaliselt hinnatavaid õigusi ja
kohustusi, mille objektiks on kinnisasjad . Maaomanikule määratakse: maamaks ja sihtotstarbe.
Omand Omand ehk omandiõigus on isiku täielik õiguslik võim asja üle.
Omanikul on asja üle kolm õigust : Valdamisõigus – asja üle faktilise võimu teostamine .
Kasutamiseõigus – seisneb asja kasulike omaduste tarbimises.Tavaliselt kasutab asja omanik, kui seda kasutamist
võid ta ka teistele edasi anda. Käsutamiseõigus – seisneb asja juriidilise saatuse määramises, see on asja
võõrandamine (müümine, kinkimine, pärandamine ), asja õigusega koormamine, teisi isiku käsutusse
anda, kui antakse käsutamise õigus kellegile teisele või võetakse teilt käest ära, siis omandiõigus lõppeb.
Omanikul on õigus loobuda sellest asjad või ta võib selle asja hävitada.
Rendiliigid : Ricardo von Thüneri järgi (Tasu looduse hävimatude jõudude eest, maarent =
differnetsiaalrent, sest ainult head mullad annavad renti.) Differentsiaalrent 1 – Seisneb selles,
et paremate maade omanikud saavad viljakusrenti ehk tootlikkuserenti . Asukoharenti – turulähedasem
maa annab suurema tulu Intensiivrent – mis tekib ühesuguse maa ja sama turukauguse korral maasee täieliku
töövahendide tulemusena.
11)Loomakasvatus.Lehma kohta 0,5ha heinamaad(nt saadjärvel 0,25-0,35).
Rohusööta 1ha. Kartulit ja jahu(teravilja) lisaks veel jõusööta 0,4-0,5ha. Lisaks ka rusikaeegli järgi:
lehma kohta 2ha maad vaja. Täanpäeval toidetakse loomi silo +jõusööt. Lisaks tuleb lehmi karjatada –
2,5km kaugusel. Seega on.
12)Söötmismeetodid:
TELOS PILT Kogused :Kui silo ei söödeta, siis lehma kohta arvestada vähemalt 2-2,5 tonni heina eeldusel ,
et on porgandeid ja muid lisaaineid . Vastasel juhul tuleb arvestada isegi kuni 4 tonni. Heina ja silo
vahekord on 1/3 koguseliselt. Juurviljad , kartulid või poolsuhkurpeedid 2,5 tonni või tavalist peeti
4,5 tonni. Ainult kartulit 1,5 – 1,7 tonni.
13)Mittepõllumajanduslike kinnisasjade hinna sõltuvus : ( eriti linnased )
• Linnakeskuse, töökoha, kooli, teatri, kino , klubi, kaubandus ja teenindus ja tervishoiu asutuste ning
ühistranspordi ( buss, tramm , troll, lennuk ) lähedus . • Territooriumi heakorrastatus, tänavakatte iseloom,
vee ja kanalisatsiooni, sooja, gaasi ja elektrivõrgu olemasolu. • Territooriumi esteetiline ja maastikuline
väärtus, maaliline loodus, vaheldusrikas reljeef, metsade ja parkide, veekogude olemasolu, jne.
• Keskkonna seisund, mikroklimaatilised ja sanitaartingimused- õhu, territooriumi ja vee saastatus ja müra jne.
• Territooriumi ehitusgeoloogilised tingimused, loodusjõudude võimalik negatiivne toime. ( kõrge põhjavee seis,
soostumine , järsud nõlvad , erosiooni ohtlikus , maalihke võimalus, üleujutuse võimalus, maakoha seismilisus)
• Territooriumi rekreatiivne väärtus ( loodusmälestiste, loodukaitseala, turismiobjektide, kuurortide ja teiste
puhkeasutuste, supelrandade ja taoliste asjade olemasolu.
14)A
15) Organisüsteemid : Karvkate ja nahk, hingamisorganid, seedeorganid , meeleorganid, suur- ja väike vereringe
Kehapiirkonnad: eesmine ja tagumine osa (5/9 täku massist langeb esijäsemetele. Kereosa ja jäsemete osa. Jalad
algavad randmeliigesest, esijäse algab abaluust ( abaluu ->õlaliiges -> õlavars -> küünarliiges -> küünarvars ->
randmeliiges -> kämmal -> kabi) Hobused
Jalgade märgised 1-vasakul eesjalad piire , parem eesjalg poole sõrgatsini valge
2- vasak eesjalg eest randmeni ja tagant poole kämblani valge, parem eesjalg sõrgatsiliigeseni valge
3-vasak tagajalg pöiani, parem tagajalg poole pöiani valge 4- vasak tagajalg säärem, parem tagajälg
kannaliigeseni valge, parem kabi kirju. Pea märgised 1-kübe 2- täpp 3-täht 4-laik 5-kriips 6- lauk 7-päits
Hobuse mõõtmed 1 ja 2 turjakõrgus , 3 ja 4 seljakõrgus, 5 ja 6 laudjakõrgus, 7 ja 8 kere põikpikkus, 7 ja 8 laudja
pikkus, 10 ja 11 pea pikkus, 12 ja 13 pea Laius, 14 ja 15 pea sügavus, 16 ja 17 kaela pikkus, 18 ja 19
rinna ümbermõõdu mõõtmise koht, 20 ja 21 kämbla ümbermõõdu mõõtmise koht