üle, vaid valitseb seaduste autoriteet. Põhiseadus ehk õigusriigi alusdokument – on riigi kõrgeim seadus ja kehtiv ühtviisi kõigi kodanike suhtes. - PS määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhted, õigusloome põhialused jne. Kõik õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseaduslike õigusnormidega. - Eeesti põhiseaduse muutmine on võimalik: 1) rahvahääletusel. 2) riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt. 3) riigikogu poolt kiireloomulisena. Demokraatliku hääletamise tunnused: vaba konkurents, üldisus, ühetaolisus, otsesus. Demokraatlikud valimised – kodanikud delegeerivad võimu, valides oma esindajad riiklikul või kohalikul tasandil ühiskondlike küsimuste üle otsustama. - NT: Riigikogu valimised, kohaliku omavalitsuse valimised, Euroopa Parlamendi valimised Referendum ehk rahvahääletus – kodanikkond langetab ühisel hääletusel kollektiivse otsuse konkreetses ühiskondlikult olulises küsimuses.
- (5) Pärast läbirääkimiste lõpetamist pannakse põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu lõpphääletusele. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on nõutav Riigikogu koosseisu kolmeviiendikuline häälteenamus. Kui eelnõu ei saa nõutavat häälteenamust, loetakse põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu tagasilükatuks. - § 127. Põhiseaduse muutmine kiireloomulisena - (1) Kui põhiseaduskomisjon on teinud Riigikogule ettepaneku muuta põhiseadust kiireloomulisena, paneb istungi juhataja põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmandal lugemisel pärast muudatusettepanekute hääletamist hääletamisele ettepaneku käsitleda eelnõu kiireloomulisena. Eelnõu kiireloomulisena käsitlemise otsuse vastuvõtmiseks on nõutav neljaviiendikuline häälteenamus.
Selle 63 paragrahvis on kirjas õigused ja vabadused mis reguleerisid aadelkonna, kiriku ja kuningavõimu vahekordi. ISESEISVUSMANIFEST- eesti Vabariigi esimene riigi põhialuseid kindlaksmäärav dokument. Sellega loodi iseseisev demokraatlik vabariik, kuid seal olid fikseeritud ka põhilised vabadused, nagu nt sõna-, trüki-, usu-, ja ühinemisvabadus, samuti üldine võrdõiguslikkus. EESTI PÕHISEADUST ON VÕIMALIK MUUTA: rahvahääletusel, Riigikogu poolt kiireloomulisena, Riigikogu kahe järjestikusel koosseisul. 2.3 VALIMISED VALIMISED- kodanikud delegeerivad võimu, valides oma esindajad riiklikul või kohalikul tasandil ühiskondlike küsimuste üle otsustama, nt: Riigikogu, Kohalike omavalitsuste volikogude ja Euroopa Parlamendi valimised. REFERENDUM- kodanikkond langetab üldisel hääletusel kollektiivse otsuse konkreetses ühiskondlikult olulises küsimuses. Nt: Referendum Eesti Euroopa Liitu astumise küsimuses (2003)
· õigus omada erinevaid arvamusi ja neid vabalt levitada · kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest. 3. Eesti põhiseadus Põhiseadus  õigusriigi alusdokument,mis sätestab riigi ja ühiskonna kõige üldisemad alused ning eesmärgid; kõik õigusaktid peavad olema põhiseadusega kooskõlas. Eesti põhiseaduse muutmine on võimalik rahvahääletusel, Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt ning Riigikogu poolt kiireloomulisena. 4. Demokraatlikud valimised (demokraatliku hääletamise tunnused, valijatüübid, valimissüsteemid, nende plussid ja miinused) Demokraatliku hääletamise tunnused: vaba konkurents; üldisus  hääletusõiguse määratlus peab olema piisavalt lai; ühetaolisus  kõigil häältel on võrdne kaal; otsesus  hääletustulemus peab sõltuma kodanike ühisarvamusest suurimal võimalikul määral.
kultuuriline ja majanduslik võrdsus). Demokraatlik riik põhineb põhiseadusele, mis on kõige kõrgem seadus ja kehtib kõikidele kodanikutele. Põhiseadus määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhted ning riigikorralduse, riigivõimu ja kohaliku omavalitsuste seisundi, õigusloome põhialused. Eesti põhiseadust on võimalik muuta A rahvahääletusel, B riigikogu kahe järjestikusel koosseisul, C riigikogu poolt kiireloomulisena. 2.3. valimised Valimised – kodanikud delegeerivad võimu, valides oma esindajad riiklikul või kohalikul tasandil ühiskondlike küsimuste üle otsustama, nt riigikogu, kohalikud omavalimised, euroopa parlment Referendum rahvahääletus – kodanikkond langetab üldisel hääletsel kollektiivse otsuse konkreetses ühiskondlikult olulises küsimuses nt 2003 el astumine Hääletamise tunnused  Vaba konkurents – õigus osaleda hääletamisel või mitte
ÕIGUSE ALLIKATE HIERARHIA PÕHISEADUS RAHVUSVAHELINE LEPING SEADUS MÄÄRUS KOHTUOTSUS ÕIGUSTEADLASTE ARVAMUS ÕIGUSE ALLIKAD: PÕHISEADUS vastu võetud 28. juunil 1992 rahvahääletusel reguleerib riigi ja ühiskonna kõige tähtsamaid suhteid peamised valdkonnad: inimese põhiõiguste kataloog riigiorganite moodustamine PÕHISEADUSE MUUTMINE JA JÄRELEVALVE Põhiseadust võib muuta: rahvahääletusel riigikogu kaks järjestikust koosseisu(3/5) riigikogu kiireloomulisena(4/5) Põhiseaduse järelevalve organid: Riigikohus Kohtud Õiguskantsler Vabariigi President ÕIGUSE ALLIKAD: RAHVUSVAHELISED LEPIGUD Põhiseaduse § 123 Välislepingu sõlmib vabariigi valitsus sätestab: Eesti riigi nimel. kui Eesti seadused Välislepingu või muud aktid on kehtimiseks vastuolus ratifitseerib selle välislepingutega, parlament siis kohaldatakse (Riigikogu). välislepingut. Eesti
omavalitsuste seisundi, õigusloome põhialused. 4. Kuidas on võimalik muuta Eesti Vabariigi põhiseadust?  Õigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust ja Vabariigi Presidendil.  Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud: 1) rahvahääletusel; 2) Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; 3) Riigikogu poolt kiireloomulisena.  Otsus põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu käsitlemiseks kiireloomulisena võetakse vastu Riigikogu neljaviiendikulise häälteenamusega. Põhiseaduse muutmise seadus võetakse sel juhul vastu Riigikogu koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega.  167. Põhiseaduse muutmise seaduse kuulutab välja Vabariigi President ja see jõustub seaduses eneses määratud tähtajal, kuid mitte varem kui kolm kuud pärast väljakuulutamist. 5. Millised institutsioonid teostavad Eesti Vabariigis põhiseaduslikkuse järelvalvet
Eestis võib olla poleks nii ülekoormatud õigusnormistikku vaja. Plussid: kui kõik on detailselt reguleeritud, siis võib olla lihtsam õigust mõista, sest kõik on ette kirjutatud. Raskem lugeda ühest asjast välja erinevaid asju. Ilma detailse regulatsioonita võib leiduda nii mõnigi määratlemata õigusmõiste. Põhiseaduse muutmise kord on väga detailselt reguleeritud (põhiseadust saab muuta kolmel viisisl: riigikogu poolt kiireloomulisena (otsus kiirloomulisena käsitlemise kohta 4/5 häälteenamusega, vastuvõtmine Riigikogu koosseisu 2/3 enamusega), riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt (riigikogu koosseisu enamuse toetuse saanud eelnõu võetakse järgmises riigikogu koosseisus muutmata kujul vastu koosseisu 3/5 enamusega), rahvahääletusel (rahvahääletuse toimumiseks on vaja 61 saadiku nõusolekut ja põhiseaduse
tavaelanike vahel. Esimene dokument, mis piiras kuningavõimu. 8. Millal jõustusid Eesti põhiseadused (4), anna neile oma hinnang. – 1920 võimude lahusese põhimõte, (1933) presidentaalne, vabadussõdalastele ehk vapsidele, 1938 kahekohaline parlament diktatuuri põhimõttel, 1992. 9. Millised on põhiseaduse muutmise viisid? – Eesti põhiseaduse muutmine on võimalik rahvahääletusel, Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt ja/või Riigikogu poolt kiireloomulisena. 10. Milliste kollektiivse otsustamise protsesside kaudu saab kodanikkond teostada kõrgeimat riigivõimu? – Valimised (kodanikud delegeerivad võimu, valides oma esindajad riiklikul või kohalikul tasandil ühiskondlike küsimuste üle otsustama. Nt Riigikogu, kohalike omavalitsuste volikogude ja Euroopa Parlamendi valimised). Referendum ehk rahvahääletus (Kodanikkond langetab üldisel hääletusel kollektiivse otsuse konkreetses ühiskondlikult
Riiginõukogu 40 valiti osalt kutsekodade poolt, osa ameti poolest, osa määrati presidendi poolt) · Valitsuse eesotsas peaminister IV põhiseadus: · Töötati välja Põhiseaduse Assamblee poolt ja võeti vastu 1992 · Põhiseadus jaguneb 15 peatükiks. Parlamentaarne vabariik · Presidendil esindusfunktsioon Põhiseaduse muutmine: rahvahääletusel, Riigikogu kahe järjestikuse kooseisu poolt, Riigikogu poolt kiireloomulisena. 3. Kollektiivne otsustamine: Valimised  kodanikud delegeerivad võimu, valides oma esindajad riiklikul või kohalikul tasandil ühiskondlike küsimuste üle otsustada. Nt Riigikogu, kohalike omavalitsuste volikogude ja Euroopa Parlamendi valimised. Referendum  kodanikkond langetab üldisel hääletusel kollektiivse otsuse konkreetses ühiskondlikult olulises küsimuses. Nt Referendum Eesti EL astumise küsimuses (2003)
 Riigivõimu jaotumine 16.Mis on võimuriigi peamine erinevus õigusriigiga? Võimuriigis kehtib distsipliin, mis surub alla vabaduse. Õigus on jäetud tahaplaanile ja võimuriik püüab arendada ja kindlustada riigivõimu. 17.Kuidas on võimalik muuta EV põhiseadust?  Rahvahääletusel ehk referendumil  Põhiseaduse muutmise vastuvõtmine kahe järjestikuse Riigikogu koosseisu poolt  Põhiseaduse muutmine Riigikogu poolt kiireloomulisena paragrahv 163 järgi 18.Iseloomusta kehtivat põhiseadust Esimene põhiseadus võeti vastu 21. detsembril 1920. aastal Asutava Kogu poolt. Kehtiv, ehk neljas põhiseadus võeti vastu 1992. aastal 28. juunil Põhiseaduse Assamblee poolt ning seda muudeti viimati 2007. aastal. Põhiseadus sisaldab riigi toimimise ja teiste seaduste aluseid. 19.Mille poolest erineb demokraatlik otsustusprotsess valimistel ja referendumil?
RIIGÕIGUS 07.01.2011 Õigusselguse põhimõtte kohaselt peab isikul olema võimalik piisava selgusega ette näha, missuguse õigusliku tagajärje üks või teine tegevus kaasa toob. Hõljuvas olekus muudatus: eelnõud ei menetletud kiireloomulisena, RK ei kujunenud üks-meelt vastu võtmiseks, see otsustati muuta kahe järjestikuse RK koosseisu poolt, vastu-võtmine sõltub RK 12 koosseisu otsusest. Õigus algatada PS muutmist on RK 1/5 koosseisul ehk 21 liiget ja VP. Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatev- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Täidesaatev võim rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat. Üldjuhul on täidesaatvaks võimuks valitsus. Eesti omavalitsuses, vallas on täidesaatvaks võimuks vallavalitsus
Neljas võim - massiteabe kujundlik nimetus (kirjutav ja rääkiv press, internet) demokraatlikus ühiskonnas, peegeldab info suurt mõjuvõimu ühiskondliku teadvuse kujundamisel. ?Põhiseadus ehk konstitutsioon (15. peatükk) Riigi kõrgeim seadus, millega peavad kooskõlas olema kõik teised seadused ka teised õigusaktid. Eesti Vabariigi põhiseadust saab muuta kahel viisil: 1) rahvahääletuse ehk referendumiga ($164) 2) parlamendi hääletusega: kiireloomulisena Riigikogu poolt ($166); riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt ($165) Uut põhiseadust saab vastu võtta ainult rahvahääletusega. 2. Õigused, vabadused, kohustused (11p) 1.1 Inimeste heaolu sõltub palju sellest, kuidas riigis on tagatud inimeste õigused ja vabadused. Nimetage EV-s kehtivaid õigusi ja kohustusi (igast üks). Lisage ps §! (5p) Kodaniku õigus:§ 36. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast.
Legitiimseks teeb see, et inimesed saaksid alati öelda, et nende valitsus käitub vastavalt Konstitutsioonis sätestatud valitsemise heale tavale. 5. Osata selgitada põhiseaduse muutmise viise ja protsessi. Kolm PS muutmise viisi: -PS muutmise seaduse vastuvõtmine rahvahääletusel -PS muutmise seaduse vastuvõtmine Riigikogu kahe järjestiku koosseisu poolt -PS seaduse muutmise seaduse vastuvõtmine Riigikogu poolt kiireloomulisena. põhiseaduse muutmise viis otsustatakse kolmandal lugemisel. eelnõu rahvahääletusele panemine otsustatakse Riigikogu koosseisu kolmeviiendikulise häälteenamusega. Otsuse põhiseaduse muutmiseks kiireloomulisena teeb Riigikogu neljaviiendikulise häälteenamusega Riigikogu ülesehitus, valimised, rollid, tööpõhimõtted, protseduurid 6. Selgitage Riigikogu valimise süsteemi ja mandaatide jagamise põhimõtteid (üldloogika, arvutada ei ole vaja).
Eesti iseseisvuse taastamisega 28. juuni 1992. a rahvahääletusel jõustus uus põhiseadus. 3. Kuidas muudetakse EV Põhiseadust? Õigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust ja Vabariigi Presidendil. Põhiseaduse muutmist ei saa algatada ega põhiseadust muuta erakorralise seisukorra ega sõjaseisukorra ajal. Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud: 1) rahvahääletusel; 2) Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; 3) Riigikogu poolt kiireloomulisena. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutatakse Riigikogus 3 lugemisel. Esimese ja teise lugemise vahet on vähemalt 3 kuud. Teise ja kolmanda lugemise vahet vähemalt 1 kuu. Põhiseaduse muutmise viis otsustatakse kolmandal lugemisel. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu rahvahääletusele panekuks on nõutav Riigikogu koosseisu 3/5 häälteenamus. Rahvahääletus toimub kõige varem kolme kuu pärast, arvates sellekohase otsuse vastuvõtmisest Riigikogus.
Riigikogu, V Vabariigi President, VI Vabariigi valitsus, VII Seadusandlus, VIII Rahandus ja riigieelarve, IX Välissuhted ja välislepingud, X Riigikaitse, XI Riigikontroll, XII Õiguskantsler, XIII Kohus, XIV Kohalik omavalitsus, XV Põhiseaduse muutmine. Põhiseaduse muutmine on keeruline. Põhiseaduse Paragrahv 163 sätestab Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud: 1) rahvahääletusel; 2) Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; 3) Riigikogu poolt kiireloomulisena. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutatakse Riigikogus kolmel lugemisel, kusjuures esimese ja teise lugemise vahet on vähemalt kolm kuud ning teise ja kolmanda lugemise vahet vähemalt üks kuu. Põhiseaduse muutmise viis otsustatakse kolmandal lugemisel. 2.4. Teised õigusaktid Peamiseks seaduseloojaks on parlament, kuid õigusakte annavad välja ka riigipea, valitsus ning kohaliku omavalitsuse organid. Seadusega korraldatakse mõnd avaliku elu valdkonda või
põlvkondade akumuleeruks respekti. Legitiimseks teeb see, et inimesed saaksid alati öelda, et nende valitsus käitub vastavalt Konstitutsioonis sätestatud valitsemise heale tavale. Kolm PS muutmise viisi: 1. PS muutmise seaduse vastuvõtmine rahvahääletusel. 2. PS muutmise seaduse vastuvõtmine Riigikogu kahe järjestiku koosseisu poolt. 3. PS seaduse muutmise seaduse vastuvõtmine Riigikogu poolt kiireloomulisena. (põhiseaduse muutmise viis otsustatakse kolmandal lugemisel). Eelnõu rahvahääletusele panemine otsustatakse RK koosseisu 3/5 häälteenamusega. Otsuse põhiseaduse muutmiseks kiireloomulisena teeb RK 4/5 häälteenamusega. 4. Selgitage Riigikogu valimise süsteemi ja mandaatide jagamise põhimõtteid (üldloogika, arvutada ei ole vaja). Majoritaarne - riik jaotatakse 1-mandaadilisteks valimisringkondadeks, esindusorganisse saab kandidaat, kes saab
21-aastased  õigus kandideerida Riigikokku ja kandideerida Europarlamenti. Tee vähemalt kaks põhjendatud ettepanekut Eesti Riigikorralduse muutmiseks või täiendamiseks. *KOV võimu vähendamine, et vältida ,,riiki riigis" *Halli passi omanikud hääleõiguseta Kuidas on võimalik muuta EV põhiseadust? Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud rahvahääletusel; Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; Riigikogu poolt kiireloomulisena. Kellest koosneb Euroopa Liidu (EL) Ministrite Nõukogu? Tulevad nõukogu raames kokku liikmesriikide ministrid või valitsusasutuste ametnikud. Pole otseselt kindlaks määratud koosseisu. Milline roll on Euroopa Liidus eesistujariigil? Euroopa Liidu eesistujariik on Euroopa Liidu liikmesriik, kellel lasub ajutiselt vastutus Euroopa Ülemkogu töö korraldamise eest. Eesistuja määratakse rotatsiooni korras ning kohustused antakse üle iga kuue kuu järe
9. Halduse individuaalakt Põhiseaduse muutmine 1. Muutmise algatamine (§161- 20% Riigikogust + president) 2. Muutmise viisid: • Rahvahääletus- (§164) PS muutmiseks rahvahääleteusega on vajaik Riigikogu 60% häälteenamus (61 liiget), referendum toimub kõige varem 3 kuu pärast • Riigikogu 2 järjestikust koosseisu- (§165) vajalik riigikogu kooseisu enamus esimesel lugemisel (51 häält) ja teisel lugemisel 61 häälteenamus • Kiireloomulisena- (§166+ PSRS §3 lg6) 4 korda rohkem kui vastuhääli, PS muutmise seadus võetakse vastu Riigikogu koosseisu 2/3 häälteenamusega (68) Põhiseaduse areng 1. 25.02.2003- Kiireloomuline muutmine §156 lg1, jõustus 17.10.2005 2. 14.09.2003- Rahvahääletusel muudeti PSTS 3. 20.02.2007/12.04.2007- kahe koosseisu poolt muudeti preambulit „Eesti keel“ 4. 06.05.2008/13.04.2011- kahe koosseisu poolt muudeti §78 p8 Põhiseaduse tõlgendamine
õigusnormidega kooskõlas. 35. Põhiseaduse vastuvõtmise kord EV-s: Põhiseadus jõustub rahvahääletusel vastuvõtmisele järgnevast päevast ja hakkab toimima Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seadusega sätestatud korras. Põhiseaduse jõustumine ei too iseenesest kaasa seniste riigiorganite töötajate töösuhte lõpetamist. Põhiseaduse rahvahääletusel vastuvõtmisele järgneva kolme aasta jooksul on riiigikogul õigus teha põhiseaduses muudatusi kiireloomulisena Riigikogu 2/3 häälteenamusega, selline otsus võetakse vastu poolthäälte enamusega. 36. Põhiseaduse muutmise kord EV-s: Õigus algatada Põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust ja Vabariigi presidendil. Põhiseaduse muutmist ei saa algatada ega Põhiseadust muuta erakorralise seisukorra ega sõjaseisukorra ajal. Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud rahvahääletusel; Riigikogus kahe järjestikuse koosseisu poolt; Riigikogu pool kiireloomulisena
sätestata teist tähtaega. Põhiseaduse muutmine Õigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust ja Vabariigi Presidendil. Põhiseaduse I peatükki ,,Üldsätted" ja XV peatükki ,,Põhiseaduse muutmine" saab muuta ainult rahvahääletusega. Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud: 1. rahvahääletusel; 2. Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; 3. Riigikogu poolt kiireloomulisena. Rahandus ja riigieelarve Raha on riigi poolt kehtestatud ja tunnustatud maksevahend. Kolm peamist raha funktsiooni on vahetus- ja maksevahendi funktsioon, väärtuse säilitamise funktsioon ning kaupade ja teenuste väärtuse etaloni funktsioon. Raharinglus võib toimuda sularahakäibena, pangaülekannetena, tsekkide väljastamisena ja elektrooniliste maksevahendite kaudu. Eesti Vabariigis on ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon. Eesti Pank
rahvahääletusel; Halduse õigustoiming: kui haldusorgan reguleerib midagi ühepoolselt ja kohustuslikult ning sekkus kas 2. Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; isiku õigustesse või siis teeb otsuse esitatud avalduse kohta, samuti kehtestades üldkohustuslikke 3. Riigikogu poolt kiireloomulisena. reegleid (määrused). 11. Mis eesmärk on põhiseaduse põhimõtetel? Halduse toiming: ei ole suunatud õiguslike tagajärgede kaasatoomisele. Ei anna haldusakte, vaid Põhjendavad põhiseaduse kõiki ülejäänud printsiipe ja reegleid. Defineerivad Eesti Vabariigi põhikorra
tekkinud korduvalt lahkarvamusi Eesti kaitseväe juhataja sobivuse üle oma ametikohale. Riigikaitset reguleerivates seadustes on püütud vastutuse jaotust NATO-sse kuuluva parlamentaarse riigi vaimuga rohkem kokku viia. Riigikaitse juhtimise korrastamiseks algatas Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves põhiseadusemuudatuse, mis jõustub juhul, kui Riigikogu XII koosseis selle muutmata kujul vastu võtab. Riigikogu XI koosseisus jäi konsensus eelnõu menetlemiseks kiireloomulisena saavutamata ja põhiseaduse muutmiseks tuli valida teine tee: muutmine Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt. Olulise riikliku tähendusega on Vabariigi Presidendi ülesanne Riigikogus vastuvõetud seadusi välja kuulutada ja sellega kaasnev õigus väljakuulutamisest keelduda. Kui Riigikogu seaduse uuesti muutmata kujul vastu võtab, võib Vabariigi President pöörduda Riigikohtu poole, et viimane kontrolliks seaduse vastavust põhiseadusele
koosseisust ja Vabariigi Presidendil. Põhiseaduse muutmist ei saa algatada ega põhiseadust muuta erakorralise seisukorra ega sõjaseisukorra ajal. § 162. Põhiseaduse I peatükki "Üldsätted" ja XV peatükki "Põhiseaduse muutmine" saab muuta ainult rahvahääletusega. § 163. Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud: 1) rahvahääletusel; 2) Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; 3) Riigikogu poolt kiireloomulisena. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutatakse Riigikogus kolmel lugemisel, kusjuures esimese ja teise lugemise vahet on vähemalt kolm kuud ning teise ja kolmanda lugemise vahet vähemalt üks kuu. Põhiseaduse muutmise viis otsustatakse kolmandal lugemisel. § 164. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu rahvahääletusele panekuks on nõutav Riigikogu koosseisu kolmeviiendikuline häälteenamus. Rahvahääletus
aitavad säilitada korda. Seadusi nim. õigusnormideks. Kõige tähtsam seadus on põhiseadus ehk konstitutsioon. Seal on kirjas: riigivalitsemise eesmärgid; kodanike õigused, kohustused, vabadused; valimise struktuur. (mõtle, mis on raamatus kirjas, ära õpi pähe) Põhiseadust on võimalik muuta (seda on raske teha, aga pole võimatu): (Põhiseaduse raamatus ka) 1) Rahvahääletusega 2) kahe järjestikuse Riigikogu poolt (vähemalt 51 häält peab olema poolt) 3) Kiireloomulisena ühe Riigikogu poolt (poolthääli peab olema vähemalt 4/5) Tähtsuse järjekorras: (kui pole vastavuses, tuleb muuta vähem tähtsat) 1) rahvusvahelised seadused 2) põhiseadus 3) seadus (Riigikogu) 4) määrus (vallavolikogu) Inimõigused (põhiseaduses) 1) Õigus elule, vabadusele, võrdsusele, isikupuutumatusele, perekonnale, eraelule. 2) Õigus korrakohasele õigusemõistmisele. 3) Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest 4) Õigus rahvusele ja kodakondsusele
säilitada korda. Seadusi nim. õigusnormideks. Kõige tähtsam seadus on põhiseadus ehk konstitutsioon. Seal on kirjas: riigivalitsemise eesmärgid; kodanike õigused, kohustused, vabadused; valimise struktuur. (mõtle, mis on raamatus kirjas, ära õpi pähe) Põhiseadust on võimalik muuta (seda on raske teha, aga pole võimatu): (Põhiseaduse raamatus ka) 1) Rahvahääletusega 2) kahe järjestikuse Riigikogu poolt (vähemalt 51 häält peab olema poolt) 3) Kiireloomulisena ühe Riigikogu poolt (poolthääli peab olema vähemalt 4/5) Tähtsuse järjekorras: (kui pole vastavuses, tuleb muuta vähem tähtsat) 1) rahvusvahelised seadused 2) põhiseadus 3) seadus (Riigikogu) 4) määrus (vallavolikogu) Inimõigused (põhiseaduses) 1) Õigus elule, vabadusele, võrdsusele, isikupuutumatusele, perekonnale, eraelule. 2) Õigus korrakohasele õigusemõistmisele. 3) Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest 4) Õigus rahvusele ja kodakondsusele
 Kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest 3. Põhiseaduse muutmine on muude seaduste muutmisest raskem ja nõuab enamasti erimenetlust. EESTI PÕHISEADUST ON VÕIMALIK MUUTA ... ... rahvahääletusel ... Riigikogu kahe ... Riigikogu poolt järejestikusel koosseisul kiireloomulisena 4. VALIMISED REFERENDUM Kodanikud delegeerivad võimu, valides oma Kodanikkond langetab üldiselt hääletusel kollektiivse esindajad riiklikul või kohalikul tasandil ühiskondlike otsuse konkreetses ühiskondlikult olulises küsimuses. küsimuste üle otsustama. Riigikogu, kohalike omavalitsuste volikogude ja Referendum Eesti Euroopa Liitu astumise küsimuses
Põhiseaduse Assamblee töötas PS välja ja Ülemnõukogu pani selle 20. aprillil rahvahääletusele. 4. mitu korda ja mis asjus on 1992. a PS muudetud? PS on muudetud neljal korral. I kord: 25.02.2003 muudatuse sisuks oli KOV volikogu volituste pikenemine kolmelt aastalt neljale aastale. Ühtlasi jäeti RK-le õigus volituste perioodi lühendada seoses KOV üksuste ühinemise või jagunemisega või volikogu tegutsemisvõimetusega.(Võeti vastu kiireloomulisena § 163) II kord: Enne EL liitumist võttis rahvas rahvahääletusel vastu PSTS, mis lubas muu hulgas Eestil kuuluda EL-i. (Formaalselt tegu PS täiendamisega, sisuliselt ikka muutmine vt: §163 lg 1 p 1) III kord: Muudeti preambulit, lisati „eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade“ IV kord: Puudutab riigikaitse korraldust. Loobuti kaitseväe ülemjuhataja mõistest, kaitseväge juhib edaspidi kaitseväe juhataja; kaotati kaitseväe
Põhiseaduse muutmise seaduse vastuvõtmiseks on olemas järgmised võimalused: · rahvahääletuse teel, kuid selle läbiviimise otsustab Riigikogu, selleks on vajalik Riigikogu koosseisu kolmeviiendikuline häälteenamus; · otsustamine kahe järjestikuse Riigikogu koosseisu poolt sel juhul peab Riigikogus vähemalt 51 häälega vastuvõetud eelnõu saama järgmises Riigikogus vähemalt 3/5 koosseisu toetuse; · põhiseaduse muutmise otsuse vastuvõtmiseks kiireloomulisena on vajalik Riigikogu 4/5 häälteenamus, põhiseaduse muutmise otsus võetakse vastu Riigikogu koosseisu 2/3 häälteenamusega. 1992. aastal vastuvõetud põhiseadust on muudetud kahel korral. 25. veebruaril 2003 muutis Riigikogu § 156 lõiget 1 (muudatus jõustus 17. oktoobril 2005). Selle muudatusega pikendati kohalike volikogude volituste perioodi kolmelt aastalt neljale. 14. septembril 2003 võeti rahvahääletusel vastu seadus põhiseaduse täiendamiseks seoses
olema seadusega kooskõlas. Seadused liigitatakse oma juriidilise jõu järgi: a) Põhiseadus riigi tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Sellepärast on põhiseaduse muutmine tehtud väga keeruliseks. EV põhiseadust saab muuta seadusega , mis on vastuvõetud: o Rahvahääletusel o Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt o Riigikogu poolt kiireloomulisena b) Konstitutsioonilised seadused täiendavad ps ja nende loetelu on äratoodud ps tekstis. Need seadused võetakse vastu ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega. c) Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. Võetakse vastu kõige lihtsama menetlusega - vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Seadlus on riigipea õiguse rakendamise akt
EV põhiseadust saab muuta seadusega , mis on vastuvõetud: PÕLVNEMINE o Rahvahääletusel Lapse vanem (ad) o Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt Ülalpidamiskohustus o Riigikogu poolt kiireloomulisena Lapsendamine EV kehtiv ps on vastuvõetud rahvahääletusel 28. juuni 1992, selle muutmise korra sätestab ps XV peatükk. Pärimisõiguse all mõistetakse nende õigusnormide kogumit, mis b) Konstitutsioonilised ehk orgaanilised seadused reguleerivad füüsilise isiku surma korral tema vara üleminekut täiendavad ps ja nende loetelu on äratoodud ps tekstis (§ 104). teisele isikule ehk pärimist:
Õigusdoktriin- õigusteadlaste tööd Rahvusvahelise õiguse aktid Kohalikul tasandil nt. Föderatsiooni subjektide põhiseadused 27. Põhiseaduse muutmise algatamine. Õigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust ja Vabariigi Presidendil. 28. Põhiseaduse muutmise protseduur. Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud: · rahvahääletusel · Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt · Riigikogu poolt kiireloomulisena 29. Õigusriigi mõiste. Õigusriik on definitsiooni kohaselt riik, kus inimese üle ei valitse mitte teised inimesed, vaid seadused. Õigusriigi tunnused: · Riigi allutatus õigusele · Kodanik & riik on võrdsed õigussubjektid · Seaduse ülimuslikkus · Õigusloome demokraatlik iseloom. Seadusloome parlamendi kaudu. · Seaduslikkuse austamine (kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme). · Kindel õiguskord (kord, mis vastab seaduslikkusele)
demokraatia põhimõtetest lähtuvalt. Koosseis: 30 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja 30 Eesti Kongressi poolt lähetatud saadikut 5. Mitu korda ja mis asjus on 1992. a PS muudetud? 1992. PS on muudetud neljal korral. I kord: 25.02.2003 muudatuse sisuks oli KOV volikogu volituste pikenemine kolmelt aastalt neljale aastale. Ühtlasi jäeti RK-le õigus volituste perioodi lühendada seoses KOV üksuste ühinemise või jagunemisega või volikogu tegutsemisvõimetusega.(Võeti vastu kiireloomulisena § 163) II kord: Enne EL liitumist võttis rahvas rahvahääletusel vastu PSTS, mis lubas muu hulgas Eestil kuuluda EL-i. (Formaalselt tegu PS täiendamisega, sisuliselt ikka muutmine vt: §163 lg 1 p 1) III kord: Muudeti preambulit, lisati „eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade“ IV kord: Puudutab riigikaitse korraldust. Loobuti kaitseväe ülemjuhataja mõistest, kaitseväge juhib
demokraatia põhimõtetest lähtuvalt. Koosseis: 30 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja 30 Eesti Kongressi poolt lähetatud saadikut 5. Mitu korda ja mis asjus on 1992. a PS muudetud? 1992. PS on muudetud neljal korral. I kord: 25.02.2003 muudatuse sisuks oli KOV volikogu volituste pikenemine kolmelt aastalt neljale aastale. Ühtlasi jäeti RK-le õigus volituste perioodi lühendada seoses KOV üksuste ühinemise või jagunemisega või volikogu tegutsemisvõimetusega.(Võeti vastu kiireloomulisena § 163) II kord: Enne EL liitumist võttis rahvas rahvahääletusel vastu PSTS, mis lubas muu hulgas Eestil kuuluda EL-i. (Formaalselt tegu PS täiendamisega, sisuliselt ikka muutmine vt: §163 lg 1 p 1) III kord: Muudeti preambulit, lisati ,,eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade" IV kord: Puudutab riigikaitse korraldust. Loobuti kaitseväe ülemjuhataja mõistest, kaitseväge
täitetud(poliitiline, kultuuriline ja majanduslik võrdsus). Demokraatlik riik põhineb põhiseadusele, mis on kõige kõrgem seadus ja kehtib kõikidele kodanikutele. Põhiseadus määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhted ning riigikorralduse, riigivõimu ja kohaliku omavalitsuste seisundi, õigusloome põhialused. Eesti põhiseadust on võimalik muuta A rahvahääletusel, B riigikogu kahe järjestikusel koosseisul, C riigikogu poolt kiireloomulisena. 2. Globaliseeruv majandus. Välismajanduspoliitika. Riikide majanduslik koostöö. Globaliseeruv majandus on riikide vahel toimuv kaupade, teenuste, kapitali ja tehnoloogi vaba liikumine  Avatud majandus – riik osaleb aktiivselt teiste riikidega väliskaubanduses  Suletud majandus – riik orienteerub eelkõige siseturule Välismajanduspoliitika eesmärk on suurendada riigi rahvusvahelist konkurentsivõimet ja suurendada riigi usaldusväärsust.
(§ 96 lg 3). 134. Kellel on õigus algatada põhiseaduse muutmist? Põhiseaduse muutmist on pädevad algatama üksnes Vabariigi President ja vähemalt üks viiendik Riigikogu koosseisust, st vähemalt 21 riigikogu liiget. 135. Millised on Eesti põhiseaduse muutmise viisid (nõutavat häälteenamust pole tarvis meelde jätta)? Põhiseaduse muutmisviise on kolm  (1)rahvahääletusel, (3)Riigikogu poolt kiireloomulisena ja (2)Riigikogu kahe järjestikust koosseisu poolt. (1) Põhiseaduse esimest ja viimast peatükki saab muuta üksnes rahvahääletusel. Seega saab ka uut Põhiseadust vastu võtta vaid rahvahääletusel. Põhiseaduse § 106 lg 1 keelab otsesõna panna rahvahääletusele välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise küsimusi. Selle sätte eesmärgiga oleks vastuolus rahvahääletusel selle küsimuse otsustamine, kas ühineda Euroopa Liiduga.
.........................54 Riigiõigus nägi välja nagu ta ütles 10 küsimust ja pool lk või lk ruumi vastuse jaoks. Küsimused: 1. Mis on riik? Selgitage vms kolme riigi mõistet. 2. Õigusnormi hierarhia 3. Millised on põhiseaduslikud aktid vms? Mitu korda on põhiseadust muudetud (1992. Aasta oma)? Mida ja kuidas muudeti? 4. Mis on põhiõiguse riive? Kas põhiõiguse rikkumine? (oli vist nii) Selgitage 5. Kas Tartu Ülikool saab olla põhiõiguse kandja? Miks? 6.Millal saab ps muuta kiireloomulisena? Milline peab olema häälteenamus? Sätestus 7. Mis on majandusvöönd? Kas on seotud territooriumiga vms? 8. Mida tähendab ps. Paragrahv 3 lause 1 ? 9. Mis on piirilklausel? Nimetage kolm põhiõiguste liigitust lähtudes piiriklauslist. Üks näide juurde. 10. Mis on propotsionaalsuse põhimõte? Kolm astet ja sätestus. 2 I OSA: Sissejuhatus
Õiguskindluse põhimõte o Õigusselguse nõue o Vacatio legis o Õiguspärase ootuse põhimõte o Tagasiulatuva mõju keeld o Õigusnormide avalikkuse nõue 5. Põhiseaduse muutmise kolm viisi. Mitu korda ja millistes küsimustes on 1992. a põhiseadust muudetud? Põhiseaduse muutmise kolm viisi: - Riigikogu poolt kiireloomulisena (otsus kiireloomulisena käsitlemise kohta 4/5 häälteenamusega, vastuvõtmine Riigikogu koosseisu 2/3 enamusega) Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" - Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt(RK koosseisu enamuse toetuse saanud eelnõu võetakse järgmises RK koosseisus muutmata kujul vastu koosseisu 3/5 enamusega) - rahvahääletusel
14. IX 2003 täiendus (jõust 06. I 2004) - põhiseaduse täiendamise seadus, mille alusel Eesti kuulub Euroopa Liitu; 3). 12. IV 2007 muudatus (jõust 21.VII 2007) - põhiseaduse preambuli muudatus, milles tuuakse välja eesti keele säilimise eesmärk; 4). ,,hõljuvas olekus" muudatus: andis Vabariigi President oma algatust selgitava poliitilise avalduse järel üle PS muutmise eelnõu kaitseväe juhtimiskorralduse muutmiseks. Selle eelnõu menetlemiseks kiireloomulisena, nagu seda soovitas president, ei kujunenud Riigikogus piisavat üksmeelt ning PS otsustati muuta kahe järjestikuse Riigikogu koosseisu poolt. 7. Miks on vaja erakondade rahastamist kontrollida? Parteide raha teema tuleb jagada kaheks: 1). raha, mille erakonnad saavad riigilt, seaduslikelt annetajatelt, enda majandustegevusest; 2). kõik kirjas erakonna raamatupidamises ja mille kohta esitatakse regulaarselt aruandeid.
Presidendil. Põhiseaduse muutmist ei saa algatada ega põhiseadust muuta erakorralise seisukorra ega sõjaseisukorra ajal. § 162. Põhiseaduse I peatükki "Üldsätted" ja XV peatükki "Põhiseaduse muutmine" saab muuta ainult rahvahääletusega. § 163. Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud: 1) rahvahääletusel; 2) Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; 3) Riigikogu poolt kiireloomulisena. 28. Põhiseaduse muutmise protseduur. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutatakse Riigikogus kolmel lugemisel, kusjuures esimese ja teise lugemise vahet on vähemalt kolm kuud ning teise ja kolmanda lugemise vahet vähemalt üks kuu. Põhiseaduse muutmise viis otsustatakse kolmandal lugemisel. § 164. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu rahvahääletusele panekuks on nõutav Riigikogu koosseisu kolmeviiendikuline häälteenamus
- (PS) tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid, vastuvõtmiseks ette nähtud eriline kord. Ühesõnaga on põhiseadus kõige võll ja kõik peab vastama põhiseadusele. Kui kohtud leiavad et seadus pole põhiseadusega kooskõlas, siis saab kohus seaduse tühistada. Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud: 1) rahvahääletusel; 2) Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; 3) Riigikogu poolt kiireloomulisena. 9.2 Põhiõiguste ja vabaduste süsteem ja liigitamise alused - Põhiõigused on: õigus elule, õigus vabadusele, õigus võrdsusele, õigus isikupuutumatusele, õigus korrakohasele õigusemõistmisele, õigus saada kaitset julma ja alandava kohtlemise eest, õigus perekonnale ja eraelule. Põhiõiguste liigid: a) isikulise kaitseala järgi: - igaüheõigused - kodanikuõigused - rahvusõigused b) tsiviilõigusliku isiku mõiste järgi (PS § 9):
Põhiseaduse muutmist ei saa algatada ega põhiseadust muuta erakorralise seisukorra ega sõjaseisukorra ajal Riigikogus peab eelnõu läbima kolm lugemist I ja II lugemise vahe peab olema vähemalt kolm kuud II ja III lugemise vahe vähemalt üks kuu III lugemisel otsustatakse põhiseaduse muutmise viis Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud: Rahvahääletusel Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt Riigikogu poolt kiireloomulisena Kehtiva põhiseaduse muudatused 25.02.2003 Riigikogu poolt vastu võetud ning 17.11.2005 jõustunud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadusega kohaliku omavalitsuse volikogu valimiseks 4 aastaks 14.09.2003 rahvahääletusel vastu võetud ning 06.01.2004 jõustunud Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadusega 12.04.2007 Riigikogu poolt vastu võetud ning 21.07.2007 jõustunud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadusega 13
selle asemel võeti vastu uus seadus) - Põhiseaduses pole kirjas, et PS ei tohi muuta täiendamise teel (on olemas Põhiseadusi, kus on see ära märgitud  Eestis on see hea tava) - Põhiseadust on Eestis muudetud 4 korda: - KOV volikogu volituste pikkuse muutus 3a 4a (võeti vastu kiireloomulisena 25.02.03; jõustus 17.10.05) - 2003 Rahvahääletusel Põhiseaduse täiendamise seadus - 2007 Eesti keele klausel preambulas (lisati eesti keele kaitse) - 2011 võeti vastu kahe koosseisu poolt Kaitseväe reform - Kahe järjestikulise Riigikogu kooseisu poolt (vajalik RK kooseisu enamus 51 häält + RK 3/5 ehk 61 häält)
i.10. Halduse individuaalakt / kohtuotsus Põhiseaduse muutmine 1. Algatamine (PS §161)  vähemalt 21 inimest koosseisust. On olnud 2 algatust Eestis 2. Muudatuse viisid (PS §163) a.i.1.a.i.a. Rahvahääletus (§163 lg1 p1; §164)- 3/5 riigikogu koosseisust (61) + rahvahääletus a.i.1.a.i.b. Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt (§163 lg1 p2; §165) (vähemalt 51 inimest) a.i.1.a.i.c. Riigikogu poolt kiireloomulisena (§163 lg1 p3; §166) (4/5 + Riigikogu koosseis)  Puudu on sõna koosseis §166  silmas pole peetud koosseisu, vaid neljaviiendikulist häälteenamust. PSRS §3 lg6  poolt hääletab vähemalt neli korda enam kui vastu. Mitte 81 häält! Kooseisu 2/3 on 68  PSRS §3 lg6  poolt hääletab vähemalt kaks korda enam kui vastu. 3. Jõustumine (PS §167) Kuudes arvutatava tähtaja puhul (TSÜS §135) 4. III akt ehk Põhiseaduse Täiendamise Seadus
Riigikogus peab eelnõu läbima kolm lugemist. I ja II lugemise vahe peab olema vähemalt kolm kuud. II ja III lugemise vahe vähemalt üks kuu. III kohtumisel otsustatakse põhiseaduse muutmise viis. Põhiseaduse muutmist ei saa algatada ega põhiseadust muuta erakorralise seisukorra ega sõjaseisukorra ajal.Põhiseasust saab muuta seadusega, mis on vatsu võetud: rahvahääletusel, riigikgu kahe järjestikuse koosseisu poolt, riigikogu poolt kiireloomulisena. 1.10PÕHISEADUSE TÕLGENDAMINE Põhiseaduse tõlgendamisel kasutatakse klassikalisi meetodeid: Keeleline tõlgendamine (ja/või),1 Süstemaatiline tõlgendamine Teleoloogiline tõlgendamine Ajalooline tõlgendamine 2 II LOENG: PÕHISEADUSE PRINTSIIBID Tinglikult saab eristada : ·riikluse aluspõhimõtteid ·põhiseaduse printsiipe Eesti riiklus rajaneb: -riigivõimu tulenemine rahvast; -riigi rajamine vabadusel, õiglusel ja
Põhiseaduse muutmine Õigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust ja Vabariigi Presidendil. Põhiseaduse I peatükki „Üldsätted“ ja XV peatükki „Põhiseaduse muutmine“ saab muuta ainult rahvahääletusega. Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud:  rahvahääletusel  Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt  Riigikogu poolt kiireloomulisena Planeerimisseadus Vastu võetud 13.11.2002 RT I 2002, 99, 579 jõustumine 01.01.2003 Muudetud järgmiste aktidega (näita) 1. peatükkÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala ja eesmärk
b) koosseisu enamus – 51 häält. Põhiseadus loetleb 17 võimalust, mille puhul koosseisu enamus vajalik c) 3/5 ehk 61 häält – põhiseaduse muutmise eelnõu rahvahääletusele panemiseks, Põhiseaduse muutmine RK kahe koosseisu poolt – kui järgmine koosseis võtab esimesel lugemisel ta vastu sellise ülekaaluga, siis järgnevaid lugemisi pole vaja. d) 2/3 ehk 68 häält – presidendi valimine, RK ajagraafiku muutmine, Põhiseaduse vastuvõtmine, kui ta on algatatud kiireloomulisena, riigipiire muutvate lepingute ratifitseerimine, RK istungi kuulutamine kinniseks jne e) 4/5 ehk 81 häält – põhiseaduse muutmise algatamine kiireloomulisena. Hääletamine on avalik, välja arvatud järgmised juhtumid – presidendi valimised, RK esimehe ja aseesimeeste valimised, Riigikohtu esimehe ja liikmete ametisse nimetamine, riigikontrolöri nimetamine, õiguskantsleri nimetamine, Eesti Panga nõukogu esimehe ja liikmete nimetamine, kaitseväe juhataja nimetamine.
6.Vabariigi Valitsus - 7.Seadusandlus 8.Rahandus ja riigieelarve 9.Välissuhted ja välislepingud 10.Riigikaitse - 11.Riigikontroll 12.Õiguskantsler 13.Kohus 14.KOV 15.Põhiseaduse muutmine V Põhiseaduse muutmine 1. algatamine § 16 2. muutmise viisid a. rahvahääletusel § 163 lg 1 p.1, § 164 : RK 3/5 61 + 50 % + 1 hääl rahvahääletusel b. Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt § 163 lg 1 p.2; § 165 : RK 51+ 61 c. Riigikogu poolt kiireloomulisena § 163 lg 1 p.2; § 166 : 81? + 68 3. § 167  president peab välja kuulutama § 4 Põhiseaduse tõlgendamine I Tõlgendamise mõiste 1. Tõlgendamine largissimo sensu  tõlgendamine kõige laiemas tähenduses  arusaamine eseme mõttest, mille on valmistanud isik, kes kasutab oma võimet siduda esemega mõte nt päikeseloojang 2. Tõlgendamine largo sensu  arusaamine keelelistest väljenditest  tõlgendamine laias tähenduses 3
Riigikogus peab eelnõu läbima kolm lugemist. I ja II lugemise vahe peab olema vähemalt kolm kuud. II ja III lugemise vahe vähemalt üks kuu. III kohtumisel otsustatakse põhiseaduse muutmise viis. Põhiseaduse muutmist ei saa algatada ega põhiseadust muuta erakorralise seisukorra ega sõjaseisukorra ajal.Põhiseasust saab muuta seadusega, mis on vatsu võetud: rahvahääletusel, riigikgu kahe järjestikuse koosseisu poolt, riigikogu poolt kiireloomulisena. PÕHISEADUSE TÕLGENDAMINE Põhiseaduse tõlgendamisel kasutatakse klassikalisi meetodeid:  Keeleline tõlgendamine (ja/või),1  Süstemaatiline tõlgendamine  Teleoloogiline tõlgendamine  Ajalooline tõlgendamine 2 II LOENG: PÕHISEADUSE PRINTSIIBID Tinglikult saab eristada : •riikluse aluspõhimõtteid •põhiseaduse printsiipe
6.Vabariigi Valitsus - 7.Seadusandlus 8.Rahandus ja riigieelarve 9.Välissuhted ja välislepingud 10.Riigikaitse - 11.Riigikontroll 12.Õiguskantsler 13.Kohus 14.KOV 15.Põhiseaduse muutmine V Põhiseaduse muutmine 1. algatamine § 16 2. muutmise viisid a. rahvahääletusel § 163 lg 1 p.1, § 164 : RK 3/5 61 + 50 % + 1 hääl rahvahääletusel b. Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt § 163 lg 1 p.2; § 165 : RK 51+ 61 c. Riigikogu poolt kiireloomulisena § 163 lg 1 p.2; § 166 : 81? + 68 3. § 167  president peab välja kuulutama § 4 Põhiseaduse tõlgendamine I Tõlgendamise mõiste 1. Tõlgendamine largissimo sensu  tõlgendamine kõige laiemas tähenduses  arusaamine eseme mõttest, mille on valmistanud isik, kes kasutab oma võimet siduda esemega mõte nt päikeseloojang 2. Tõlgendamine largo sensu  arusaamine keelelistest väljenditest  tõlgendamine laias tähenduses 3
annaabi.ee 
