Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tee rahast endale jumal ja ta hakkab sind kiusama nagu kurat (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas muudab raha inimeste suhtumist?

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND
Automaatikainstutuut
,,Tee rahast endale jumal ja ta hakkab sind kiusama nagu kurat.’’(H. Fielding )
Esse aines ,,Väljendusoskus’’
Juhendaja : Rein Paluoja
Dotsent
Tallinn 2011
Sisukord

Deklaratsioon .......................................................................lk 3.

Annotatsioon ……………………………………………....lk 4.
Esse………………………………………………………lk 5-6.

Deklaratsioon


Käesolevaga kinnitan , et esitatud töö ,,Tee rahast endale jumal ja ta hakkab sind kiusama nagu kurat.’’(H.Fielding) on minu isikliku töö tulemus. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud . Käesolevat tööd ei ole varem esitatud kusagil mujal.
Kuupäev 19.10.2011
Üliõpilane Marianne Nugis
Nimi Allkiri
Annotatsioon
… töö lühitutvustus, ei selgita ega põhjenda midagi, vaid ainult informeerib.
Eesmärk:
Töö eesmärk on anda lugejale ülevaade raha tähtsusest ja selle mõjust inimesele.
Põhiidee:
Kas raha eest saab kõike ja kuidas muudab raha inimeste suhtumist ?
Olulisemad käsitletud probleemid:
  • Väike ülevaade raha ajaloost.
  • Raha vajalikkus.
  • Raha võim inimeste üle.
  • Mida saab raha eest ja mida mitte.

Olulisemad tulemused ja järelduses:
  • Raha on vajalik selleks,et saaks elada normaalset elu.
  • Raha võib muuta inimeste käitumist.
  • Rahal on kaks palet: üks on hea ja teine mitte.

,,Tee rahast endale jumal ja ta hakkab sind kiusama nagu kurat.’’(H.Fielding)
Rahana on aegade jooksul kasutatud mitmesuguseid asju, näiteks 17. sajandil kasutati edukalt musti ja valgeid teokarpe. Asteegid kasutasid rahana kakaoube, Hiinas ja Põhja-Ameeriks kasutati rahana soola, Nigeerias jalarauda. Isegi inimesed on olnud kasutusel. Vanal Iirimaal olid selleks tütarlapsed ja orjad. Ajaloos on kulda, hõbedat ja vähem kulukate tehingute puhul ka vaske ning teisi metalle , alati väärtustatud ning kasutatud kauplemiseks. Väärismetalli kasutamine võimaldas inimestel kaupu vahetada ja uusi kaupu osta. Riikide valitsused valmistasid metallidest kindla suurusega münte, et kauplemist veelgi lihtsustada ja maksevahendeid paremini kontrollida. Lõpuks hakkasid valitsused makse müntides koguma, sest see oli lihtsam kui kaupade kogumine. Hiinas saadi aru, et suure koguse metallist müntide kaasas kandmine on tülikas, seetõttu võeti kasutusele paberrahad, mille vääring vastas teatud müntide kogusele. Peagi võeti paberraha kasutusele ka Euroopas ja isegi veel 20. sajandil oli paberraha garantiiks kuld - riiklikud keskpangad vahetasid paberraha teatud hulga kulla vastu. Paberraha muutis raha kasutamise veelgi mugavamaks.
Raha on olnud vajalik inimestele juba ammustest aegadest ja ka tulevikus ei saa ilma rahata. Tänapäeval läheb inimestel raha rohkem vaja, kuna elu kallineb iga päev. Kuidas on see võimalik, et raha muudab inimese elu mõnikord põrguks?
Rahal on suur võim inimeste üle, ta saab mõjutada inimeste käitumist ja suhtumist teistesse inimestesse. Need, kellel on palju raha, peavad ennast teistest paremaks. Raha rikub suhteid, kuna ta tekitab rikkaid ja vaeseid. Jõukamatele inimestele püütakse pudega ja külje alla ujuda, et saaks nendega sõbrad olla. Vaestesse suhtutakse mõnikorda väga halvasti: neid kiusatakse ja neid mõnitatakse nende riiete ja esemete pärast. Balzaci teoses ,,Isa Goriot ’’ on hästi näha, mida raha inimestega teeb. Goriot’ tütred Delphine ja Anastasie armastavad isa nii kaua, kui tal raha on. Nad ei lähe isa isegi enne surma vaatama, kuna isal pole enam palju raha.
Kas raha eest saab ikka kõike? Öeldakse, et raha avab kõik uksed, aga kas see vastab tõele?,,Kõik, mida rahaga saab joonde ajada, on odavalt saadud.’’(Erich Maria Remarque ). Kui ininesel on palju raha, siis saab ta lubada endale kõike, mida hing ihkab. Raha eest saab osta endale parema hariduse, uuema auto, ilusama maja ning parema töökoha. Raha eest ei saa endale tõelisi sõpru, armastust ega sugupuud ning andeksut. Suur summa raha ei saa kunagi asendada head sõpra või perekonda.
Kas raha võim on piiramatu? Raha mõju ulatub igale poole, nii poliitikasse kui ka näiteks tervisehoidu. Tänu rahale saab parandada haiguste diagnoosimist ning ravi, osta kallimat ravitehnikat, tõhusamaid ravimeid, teha taastusravi ning profülaktikat. Poliitikas mängib raha väga suurt rolli. Erakonnad kellel on rohkem raha, saavad teha endale tõhusamat reklaami, saades enam hääli kui vastased. Mõned erakonnad püüavad inimestelt hääli isegi osta. Eelmisel aastal oli juttu sellest, kuidas Keskerakond püüdis inimestelt hääli osta, makstes igale inimesele, kes olid nõus nende poolt hääletama 500 krooni.
Kui inimene teeb rahast endale jumala, saab sellest pahatihti aja jooksul kurat. Näiteid saab tuua kuulsustest, mida suur raha summa on nendega teinud. Näitleja Charlie Sheen , kes mängis filmis ,,Kaks ja pool meest’’ jõi oma tegelikus elus filmikarjääri maha. Ta vallandati näitlejaametist, kuna ta tuli tööle purjus peaga ja ta käitus avalikes kohtades sobimatult. Paljudel kuulsustel on probleeme narkootikumidega. Paar aastat tagasi puhkes skandaal ümber Britney Spearsi, kes kasutas narkootikume, juhtis autot purjus peaga ning jättis oma lapsed järelvalveta koju. Õnneks käis Spears võõrutusravil ning hetkel ta ei kasuta narkootikume, tema lauljakarjäär läheb pragu hästi.
Inimesel, kel on palju raha, pole kerge elada. Kuulsad inimesed on hädas kõmufotograafidega, kes jälgivad nende igat liigutust. Kuulsustel on rakse elada privaatselt, kuna ikka leidub mõni paparatso, kes tahab saada mingit pilti. Rikkad inimesed peavad lisaks ka muretsema, et nende raha ära ei varastataks, murtakse pead, kuidas oma rikkust ja vara kaitsta, raha kasulikult investeerida.
Raha muudab inimeste elu põrguks ka siis, kui teda normaalseks eluks puudub. Paljud inimesed nii mujual maailmas kui Eestis ei tule oma palgaga välja, kuna toit ja maksud kallinevad pidevalt, aga palgad ei tõuse, hoopis langevad. Mõned inimesed hakkavad toitu ja riideid varastama, et oma eluga toime tulla. Suur rahapuudus võib juhtida inimesed kuritegevusele, naised hakkavad raha eest oma keha müüma. Inimesed, kellel pole piisavalt raha, võivad samuti sattuda narkootikumid küüsi. Pidevalt vaesuses elamine võib viia mõned inimesed isegi enesetapuni.
Rahal on suur võim inimeste üle. Inimesed, kellel on raha liiga palju, ei oska tihit sellega midagi peael hakata ja kalduvad raha ületähtsustama või langevad raha eest saadavate naudingute küüsi. Inimesed, kellel pole piisavalt raha, võivad sattuda kuritegevusse, narkootikumide mõjuvõimu või halvemal juhul sooritavad enesetapu. Raha läheb elus vaja parasjagu, nii et saaks maksta maksud ja osta eluks vajalikku ning elada murevaba elu.
6
Tee rahast endale jumal ja ta hakkab sind kiusama nagu kurat #1 Tee rahast endale jumal ja ta hakkab sind kiusama nagu kurat #2 Tee rahast endale jumal ja ta hakkab sind kiusama nagu kurat #3 Tee rahast endale jumal ja ta hakkab sind kiusama nagu kurat #4 Tee rahast endale jumal ja ta hakkab sind kiusama nagu kurat #5 Tee rahast endale jumal ja ta hakkab sind kiusama nagu kurat #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mannu mannu Õppematerjali autor
Referaat

Sarnased õppematerjalid

Raha-ja selle väärtus
13
doc

Raha ja selle väärtus

Tartu Kommertsgümnaasium Uurimustöö Raha ja selle väärtus 8.b klass Kommertsgümnaasium 2008 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Mis on raha?...................................................................................................................... 4 Kas raha on vaid vahend?..................................................................................................5 Uurimus mida teeksid kui võidaksid miljoni?...................................................................5 Uurimus paljudel on olemas oma pangakaart?.................................................................8

Eesti keel
Raha
9
docx

Raha

Võrumaa Kutsehariduskeskus Turismi õppetool Ants Banaan TT-09 Raha Referaat Juhendaja: Väimela 2009 Sissejuhatus Rahana on aegade jooksul kasutatud mitmesuguseid asju, näiteks 17. sajandil kasutasid Massachusettsi kolonistid edukalt kohalike indiaanlaste raha, mis kujutas endast musti ja valgeid teokarpe. Asteegid kasutasid rahana kakaoube, Hiinas ja Põhja-Aafrikas kasutati rahana soola, Nigeerias jalaraudu jne. Isegi inimesed on olnud kasutusel. Vanal Iirimaal olid selleks tütarlapsed, orjad. Inimesed vahetasid kõikvõimalikke kaupu ning raha tekkele aitas kaasa asjaolu, et vahetatavate kaupade väärtused läksid vastuollu. Sest varem või hiljem said

Kultuurilugu
Raha ja valuuta
30
docx

Raha ja valuuta

Tallinn 2014 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS..........................................................................................................................3 2.RAHA LOOMINE.......................................................................................................................4 2.1.RAHA AJALUGU....................................................................................................................4 2.2.EESTI RAHA AJALUGU JA KROON....................................................................................4 2.3. RAHA KUI MAKSEVAHEND...............................................................................................5 3.FINANTSTURG...........................................................................................................................6 3.1.VÄÄRTPABERID JA NENDE LIIGID...................................................................................6 3.2

Raha ja pangandus
Raha ja panganduse KT
14
doc

Raha ja panganduse KT

Raha ja panganduse korraldajate KT TEEMAD 1. Raha tekkimise eeldused ja vajadus. Raha on üldine maksevahend, mille vastu saab vahetada mistahes teisi kaupu propotsioonides, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Ehk raha on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud üldtunnustatud ja korduvkasutatav vahend. Raha tekkis koos kauba tootmisega. Algselt olid rahaks standartsed kaubad. Raha tekkimise eeldus oli kaubavahetuse sünd ja areng. Ühtede hüviste (kaupade ja teenuste) ülejääk ja vajadus teiste järele tingis ühiskonnas vahetuse tekke. Vahetuse eeesmärk oli mitmekesistada tarbitavate hüviste valikut. Esialgu toimus vahetus kaup kauba vastu. Hüviste vahetuse mahu kasvades kasvas ka vahetusprotsessis osalejate arv. Kõik osalejad ei soovinud aga seda kaupa, mida konkreetsel vahetuspartneril pakkuda oli. Probleemiks sai sobiva vahetuspartneri leidmine

Ainetöö
Raha ja pangandus I KT
13
doc

Raha ja pangandus I KT

Näiteks krediiti anti põllumajandusele Mesopotaamias 3000 e.m.a. ja pangaalged eksisteerisid Egiptuses 200 e.m.a. Finantssüsteemi on tihtilugu mõistetud ka kui kasutut kõrvalnähtust mis ei loo ühiskonda täiendavat majanduslikku väärtust. Finantsüsteem pakub reaalmajandusele teenuseid, mis on eluliselt tähtsad majanduse pikaajaliseks kasvuks. 2. Finantsinstitutsioon (financial institution)( )- on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle, kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Finantsvahenduse vormis konkureerivad üksteisega teineteisega ja neil kõigil on finantsvahenduses oma eelised. Finantsinstitutsioon on institutsioon, mis kasutab oma rahalisi vahendeid finantsvara (deposiitide, laenude, vekslite) ostmiseks; mittehoiustavad vahendajad (kindlustusfirmad, pensionifondid jne.) müüvad kindlustuspoliise, (tulevasi) pensione jms.; hoiuasutused saavad oma rahalised vahendid üldsuselt hoiuste vastuvõtmise teel

Raha ja pangandus
Rahanduse alused
30
pdf

Rahanduse alused

Esimene osa. Rahandus on väga mahukas teadus. Üks osa sellest on ettevõtte rahandus. Rahandus puudutab ka kindlustusettevõtteid. Tootmistegevuse või ettevõtlustegevuse komponendid (mida üks ettevõtte vajab): c + v + m -> T c – konstant (konstantsed tegurid, mis protsessis osalevad). Tegurid, mille väärtus kantakse tootele üle muutumatult (konstantselt). Nt õmblusvabrik, mis teeb kleite -> ostab materjali 2 kleidi jaoks 200 raha eest ning teeb 2 kleiti valmis. See materjali kulu ehk 100 raha läheb muutumatult selle kleidi väärtusesse (ehk tootmiskulu). Tarbevahendid (põhivara) (arvutid, seadmed jt) lähevad toote maksumusse mitmes tootmistsüklis. Nt õmblusmasin ei kulu 1 kleidi tegemisel ära. Lõpuks need vahendid amortiseeruvad. V ja m – variable (varieeruv) ehk siis tööjõud. Tööjõud on muutuv tootmistegur. Tööjõule antakse väärtus läbi palga. Kuid kõikide töötajate tootlikkus ei ole võrdne

Rahanduse alused
Raha inimsuhete kujundajana
2
doc

Raha inimsuhete kujundajana

Raha inimsuhete kujundajana Võib öelda, et raha mängib meie kõigi elus väga suurt rolli, sest kui seda pole, ei ole meil praktiliselt midagi. Raha eest saab ju peaaegu kõike- sööki, riideid, elamispinda, nautida kultuuriüritusi. Muidugi on võimalus paremini hoolitseda oma tervise eest ning mingil määral saame osta ka armastust. Kuna rahal on võim, suudab ta inimsuhete kujundamisel palju ära teha. Neid suhteid mingil määral muutes, kas siis paremaks või halvemaks. Mida täpsemalt aga raha korda saata suudab? Kui suur on võim tal meie kõigi üle ikkagi on?

Kirjandus
Tsitaadid
6
doc

Tsitaadid

" (rootsi vanasõna) · "Kui teil on efektiivne valitsus, siis teil on diktatuur." (H. Truman) · "Kuidas külvad, nõnda lõikad." (Cicero) · "Kuigi ümbrus on sama, elab igagüks meist erinevas maailmas." (A. Schopenhauer) · "Kuni eksisteerivad suurriigid, on sõda vältimatu." (Albert Einstein) · "Linna ehitamiseks kulub terve sajand, kuid piisab ühest tunnist, et muuta ta varemeiks." (Seneca) · "Ma elan oma elu pigem nii, et Jumal on olemas ning surres saan teada, et tegelikult ei ole; kui et elan nii, et Jumalat ei ole olemas ja surres saan teada, et tegelikult ikkagi on." (Albert Camus) · "Me kõik oleme erandjuhtumid." (Albert Camus) · "Me mõtleme harva selle üle, mis meil on, kuid oleme peaaegu alati mures selle pärast, mida meil ei ole." (A. Schopenhauer) · "Meie elu on selline, missugused on meie mõtted." (Marcus Aurelius)

Eesti keel




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun