11.Päike annab Maale: 1) Valgust 2) Öö ja päeva vaheldumise 3) Ilmastiku muutused 4) Magnettormid 5) Fotosüntees päikese mõjul 12. Asteroidid e. Väike planeedid asuvad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel ja neil ei ole kindlat orbiiti. Komeedid on tahked kehad millel on tuum millest eralduvad gaasid ja tahked oskesed ning mis Päikese mõjul keitavad komeedile saba. Meteoor-tahke tükk, mis satb Maa atmosfääri ja põleb seal täielikult. Meteooriidid-tahked kehad, mis atmosfääri sattudes ei põle täielikult ja kangevad Maale, tekitades kraatreid. 13.Maa on geoid, mis tiirleb ümber päikese ja pöörleb ümber oma telje. Maast 71% on kaetud veega. Maal on 6 mannert ja 6 maailmajagu.
Oletatakse, et tegemist on kunagi eksisteerinud planeetide kildudega. Komeedid on udused tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakehad, mille tuum koosneb tolmust ja tahketest gaasidest. Nende saba moodustub Paikese laheduses aurustumise tottu ja on seal suuremate mootmetega. Paikesetuule tottu on saba alati suunatud Paikesest eemale. Selle helendamist pohjustab valguse peegeldumine ja hajumine. Komeetide mass on alla miljondiku Maa massist. Nende orbiidid on tugevasti valja venitatud. Meteooriidid Meteoriitideks nimetatakse vaikesi Maale langenud asteroide, mis maa atmosfaaris kuumenevad kovasti. Selle tagajarjel tekib hooguv tulekera boliid, millega kaasneb looklaine. Koostiselt jaotatakse meteoriidid raud- ja kivimeteoriitideks. Meteoorid tekivad komeetide lagunemisel. Nende suurus on herneterast piljardikuulini, tihedus 0,1 g/cm3. Nende kiirus on suur ning sattudes Maa atmosfaari, nad plahvatavad ning lagunevad Maale joudmata. Punkti
tahketest gaasidest. Nende saba moodustub Päikese läheduses aurustumise tõttu ja on seal suuremate mõõtmetega. Päikesetuule tõttu on saba alati suunatud Päikesest eemale. Selle helendamist põhjustab valguse peegeldumine ja hajumine. Komeetide mass on alla miljondiku Maa massist. Nende orbiidid on tugevasti välja venitatud. Meteooriidid Meteoriitideks nimetatakse väikesi Maale langenud asteroide, mis maa atmosfääris kuumenevad kõvasti. Selle tagajärjel tekib hõõguv tulekera boliid, millega kaasneb lööklaine. Koostiselt jaotatakse meteoriidid raud- ja kivimeteoriitideks. Meteoorid tekivad komeetide lagunemisel. Nende suurus on herneterast piljardikuulini, tihedus 0,1 g/cm3
tahketest gaasidest. Nende saba moodustub Päikese läheduses aurustumise tõttu ja on seal suuremate mõõtmetega. Päikesetuule tõttu on saba alati suunatud Päikesest eemale. Selle helendamist põhjustab valguse peegeldumine ja hajumine. Komeetide mass on alla miljondiku Maa massist. Nende orbiidid on tugevasti välja venitatud. Meteooriidid Meteoriitideks nimetatakse väikesi Maale langenud asteroide, mis maa atmosfääris kuumenevad kõvasti. Selle tagajärjel tekib hõõguv tulekera boliid, millega kaasneb lööklaine. Koostiselt jaotatakse meteoriidid raud- ja kivimeteoriitideks. Meteoorid tekivad komeetide lagunemisel. Nende suurus on herneterast piljardikuulini, tihedus 0,1 g/cm3
annaabi.ee 
