Keskkonnaseisundi analüüs (0)

EMÜ Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut
Loomakasvatus
KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS SALAVERE KÜLAS JA PIHTLA VALLAS
Juhendaja : Kaire Rannik
Tartu 2014
SISUKORD

SISUKORD 1
SISSEJUHATUS 2
ABSTRACT 3
1. PIIRKONNA HETKESEISUND 4
1.1. Funktsionaalne struktuur 4
1.2. Taristu 4
2. DEMOGRAAFILINE SITUATSIOON 5
3. RESSURSSIDE JA NENDE KASUTUSVÕIMALUSTE HINDAMINE 6
4. LOODUSKAITSE 7
5. ETTEVÕTLUS 8
6. KUIDAS MINNA EDASI? 9
KOKKUVÕTE 10
Kasutatud kirjandus 11
SISSEJUHATUS 2
ABSTRACT 2
1. PIIRKONNA HETKESEISUND 3
1.1. Funktsionaalne struktuur 3
1.2. Taristu 3
2. DEMOGRAAFILINE SITUATSIOON 5
3. RESSURSSIDE JA NENDE KASUTUSVÕIMALUSTE HINDAMINE 6
4. LOODUSKAITSE 7
5. ETTEVÕTLUS 8
6. KUIDAS MINNA EDASI? 9
KOKKUVÕTE 10
Kasutatud kirjandus 11

SISSEJUHATUS

Töö koostamisel valiti eesmärgiks anda ülevaade koostaja kodukoha Salavere küla keskkonnaseisundist Pihtla vallas. Pihtla vald on vald Saare maakonna lõunaosas, mis sai valla staatuse 12. märtsil 1992. aastal. Pihtla vallas asuvat Püha kirikut ja kihelkonda mainiti esmakordselt 1449. a. Praeguse valla piirid, omaaegse Püha kihelkonna territooriumil, kujunesid peamiselt 1891 . a. vallareformi käigus. Vald asub Liivi lahe rannal ja selle lähedus Kuressaarele muudab asukoha soodsaks. Naabriteks on Kaarma, Valjala ja Leisi vallad.
Käesolevas töös antakse ülevaade Pihtla valla ja Salavere küla keskkonnaseisundi kohta, mille käigus vaadeldakse piirkonna hetkeseisundit, demograafilist situatsiooni, käsitletakse loodusressursside kasutusvõimalusi, tehakse ülevaade kaitstavatest maastikest ja loodusobjektidest, kuidas on lahendatud jäätmekäitlus ja reovee probleemid, kitsaskohad mida võiks paremaks muuta.

ABSTRACT

Environment analysis of Pihtla parish and Salavere village . This work has been created as a help for getting information and learning about Estonian small village environment. This work aim is to determine critical nature capacity , collect information from various sources to specific region and characterize from that information a environment analysis and present possible solutions to problems.
In this work you will find present time analysis of selected region, functional structure, infrastructure, communication and consumption habit, nature resources,
Uses of land , environmental protection, industry, agriculture, forestry , transportation and many sub-and sub subjects .

1. PIIRKONNA HETKESEISUND

1.1. Funktsionaalne struktuur

Vallas on 41 küla mille pindalaks on kokku 228,1 km² ja kus elab 2014. aasta seisuga 1349 inimest. Valla suuremateks keskusteks on jäänud majandite aegadest Sandla, Pihtla, Kõljala, Haeska ja Püha, millele mõeldes on ka välja arendatud valla taristu. Vallavalitsus asub Pihtla külas, kuigi kõige rahvarohkem piirkond on vallas Kõljala asula. Hetke elamuehitus toimub aktiivsemalt rannaäärsetes piirkondades, lisaks toimuvad ettevalmistused planeeringu näol ühepere elamute loomiseks Kõljalasse. Pihtla vallas on kokku 455 ühepereelamut ja 16 korterelamut, milles on 136 korterit . Salavere küla moodustab vallast vaid väikese osa ning seal on vaid 4 ühepereelamut ning 10 elanikku.
Salavere küla, mis asub 17km kaugusel Kuressaarest, eeliseks on veel see, et selle kõrval asub Kaali meteoriidikraater , mis on üks Eesti tähtsamaid turismiobjekte ja seda külastavad suur osa 400 000 turistist, kes aastas Saaremaad külastab. (Saarte hääl, 2014) Turistide pidev läbivool annab sellele piirkonnale tugevamat majanduslikku kindlustunnet . Kaalis asub ka kohalik põhikool. Lisaks asub lähedal maakonna suurim põllumajandusettevõte Kõljala POÜ, mis pakub paljudele kohalikkudele töökohti. (Arengukava, 2011)

1.2. Taristu

Kogu Saaremaa transport algab pihta liiklusest Väinamerel, mis hetkel toimub praamidega ja mille kvaliteet on viimaste aastatega tohutult paranenud . Valla piirkond on ühendatud hästi väljaarendatud teedevõrgustikuga kuid nagu maapiirkondades ikka, siis ühistranspordist on raske sõltuda. Seega peavad inimesed kasutama pigem autosid, sest bussiga sõites on vaid üks marsruut . Raudteed tänapäeval Saaremaal ei eksisteeri. Vee- ja kütte eest hoolitsevad Salavere külas inimesed ise ning ka kortermajades kogu vallas ei ole enam keskkütet. Veevarustuse eest mujal vallas hoolitseb ettevõte Pihtla vesi. Elektriga tegeleb vallas Elektrijaotus OÜ. Lisaks Kaali kraatriteväljale asub lähedal spordistaadion, hobusetall ja kämpingud. Jäätmed viiakse kogumiskohtadest modernsesse Kudjape jäätmekäitlusjaama. ( Jäätmekava, 2008)

2. DEMOGRAAFILINE SITUATSIOON

Pihtla vallas on 2014. aasta 1. jaanuari seisuga 1349 inimest, mida on 91 inimest vähem kui 2012. aastal. Mehi on Pihtla vallas 666 ja naisi natukene rohkem, 683. (Pihtla vald) Kõige enam on vallas mehi vanuses 50-54, neid on kokku 67, mis on kõvasti üle Eesti keskmise. Iive on vallas tasakaalus. Nii naiste kui ka meeste poolt vaadates on püramiidi ülemine osa riigi keskmist vaadates väga korralik. Püramiidi vaadates on taas näha, et naiste eluiga on palju kõrgem kui meestel. 85+ mehi on vaid 8, aga naisi tervelt 30. Tabeli alumine pool on, aga valla tulevikule mõeldes väga murettekitav. Vaid 20-24 aastaseid noori on vallas võrreldes Eesti keskmisega kas võrdselt või natuke enam. Eriti kõvasti on näha 10-19 aastaste poiste puudust. Püramiidi vaadates võib ennustada, et kui ei toimu sisserännet, siis tekib vallas paarikümne aasta pärast tööjõupuudus , pensionäride osakaal suureneb ning keskmine vanus tõuseb märkimisväärselt. ( Statistikaamet , 2014)
Tabel 1.

3. RESSURSSIDE JA NENDE KASUTUSVÕIMALUSTE HINDAMINE

Pihtla valla pindala on 228,1 km², millest 55% moodustavad metsad . Sealne kliima on klassifitseeritud Läänemerelise kliimavaldkonna Lääne-Eesti rannikuala ja saarte rajooni . Valdavad on edela- ja lõunatuuled. Aasta keskmine tuulekiirus on 5-6 m/s. Sademeid on vähem kui mujal Eestis (564 mm/aastas). Pihtla vald asub Lääne-Eesti saarestiku maastikurajoonis. Valla territoorium asub pikkamisi lõunast põhja poole kerkival paelaval, millel levib võrdlemisi ebaühtlase kattena rühksavi ja selle peal liivakuhjatisi, kruusakünniseid ja seljandikke. Rannajoon on suhteliselt vähe liigestatud, suuremad lahed on Sutu, Kase ja Kasti lahed, suurim poolsaar on Vätta poolsaar. Laide ja saarekesi leidub Laidevahe looduskaitseala piirides valla idapiiril. Pinnakatteks on rannaalal moreen ja kruusad- liivad . Põhjavesi on rannaalal valdavalt keskmiselt või nõrgalt kaitstud. Vallas on kasutusel turbaraba ja mitu liivakarjääri. (Arengukava, 2011)

4. LOODUSKAITSE

Pihtla vallas on kokku 26 looduskaitsealust objekti või elupaika. Nendest suurimad on Laidevahe ja Liiva-Putla looduskaitseala, Võrsna, Sutu lahe ja Tahula-Reo hoiualad ning Kaali maastikukaitseala, mis hõlmab endas Kaali meteoriidikraatrite välja, kus on lisaks peakraatrile veel vähemalt 8 väiksemat kraatrit, mida kutsutakse kuivjärvedeks. Kaali kraatrid võeti kaitse alla juba 1938. Aastal. Salaveres asub kaitse all olev Salavere karstiala. Lisaks võib ära märkida, et vallas on kaitse all kolm musta toonekure elupaika ja kolm merikotka elupaika ja kaks väga suurt ning vana tammepuud. Kokku on kaitsealust maad vallas 3038 hektarit.
Nimekiri veel mitmetest selles vallas leiduvatest kaitsealustest liikidest: vööt-põõsalind, niidurüdi, suurkoovitaja, punaselg-õgija, liivatüll, väikekajakas, väiketiir, jõgitiir, randtiir, ristpart, sarvikpütt, punajalg -tilder, kodukakk , kanakull, hiireviu , sookurg , karukell , lääne-mõõkrohi, liht-randpung, niidu-asparhernes, soo- neiuvaip , laialehine neiuvaip, lood-angervars, rand -soodahein, randtarn, harilik porss, emaputk , kaunis kuldking , aas-karukell, harilik käoraamat , rohekas käokeel, kahelehine käokeel, suur-käopõll, vööthuul-sõrmkäpp, tõmmu käpp , hall käpp, jumalakäpp, kuradi -sõrmkäpp, kahkjaspunane sõrmkäpp, balti-sõrmkäpp, metsõunapuu, künnapuu.

5. ETTEVÕTLUS

Pihtla vallas asub Eesti üks parimaid põllumajandusettevõtteid Kõljala POÜ, kelle kasutuses on 1500 hektarit Pihtla vallas asuvat põllumaad, millel kasvatatakse nii teraviljasid kui heintaimi. Kõljala POÜ Haeska farmis on 550 lüpsilooma ja teist sama palju noorloomi. Sellest farmist on pärit mitmed Eesti rekordloomad, kaasaarvatud Eesti esimene 19 000 kg-se laktatsiooni toodanguga loom. 2014. aastal saadi rekordsaak ühelt põllult. Nimelt koristati ühelt maalapilt 9 tonni otra hektari kohta. Maid väetatakse nii kompleksväetiste kui sõnnikuga, samuti kasutatakse taimekaitse vahendeid. Üldiselt kasvatatakse üheaastaseid taimi ning igal aastal vaheldub põldudel kasvatatav kultuur. Probleeme on väetamise hooajal, kui läga laotades on külades tugev hais , mille peale inimesed kaebusi esitavad .
Lisaks asub Pihtla vallas Kaali külas ka üks Saaremaa suurimaid sigalaid, mis kuulub Ääre Seakasvatus OÜ-le. Seakasvatus on teinud läbi tohutu arengu ja pidevalt probleemiks olnud hais on viidud minimaalseks. Praegu on seakasvatusel rasked ajad seakatku ning Venemaa sanktsioonide tõttu, aga ehk peab firma vastu.
Arenemas on tublisti ka puidutööstus mida esindavad Sandla Puit OÜ, Vätta Puit OÜ, Kõljala Okas OÜ. Vätta puidutööstuses valmistakse puitpaate, aknaid- uksi jm. Sandlas arendatakse puitmajade tootmist. Kõljalas tegeletakse kõiksuguste puidutöödega mis vajavad saekaatrit. (Jäätmekava, 2008)

6. KUIDAS MINNA EDASI?

Pihtla vallavalitsus on paika pannud arengukava 2012- 2017 aastateks, milles tuuakse välja arengusuunad mille poole püüeldakse. Valla visioon on järgmine : Avatus ja tihe kogemustevahetus käsikäes innovaatilise mõtlemise ja paindlikkusega on teinud Pihtla valla aastaks 2017 tugeva identiteediga, kohapeal kvaliteetseid teenuseid ja privaatsust pakkuvaks prestiižeks elukohaks, kus säilitatakse puhas ja kvaliteetne loodus ning elukeskkond
Soovitud ja tõenäoline olukord:

• Turvaline ja meeldiv elukeskkond
  
• Alus-, alg-ja põhihariduse saab valla piires
  
• Juurdepääsu säilitamine merele
  
• Sotsiaalhoolde tagamine
  
• Külaelu säilimine
  
• Looduslike objektide kasutamine turismis (Kaali, Laidevahe, Sutu)
  
• Elamupiirkondade suurenemine –elanike juurdemeelitamine
  
• Noorte vabaaja veetmise võimaluste arendamine ja mitmekesistamine
  
• Valla territooriumi säilimine olemasolevates piirides
  
• Enamsõidetavatele teedele tolmuvaba katte ehitamine
  
• Kaasaegsed kommunikatsioonisüsteemid on kättesaadavad
  
• Ökoloogilise mitmekesisuse säilimine
  

Seda kas need asjad ka tõeks saavad näitab aeg kuid autor isiklikult sooviks, et Pihtla vald ühineks Saaremaal teiste valdadega mitte ei säilitaks praegust vormi. Kuna viimastel aastatel ei ole vald teinud suuremaid investeeringuid, siis tuleb olla ka arengukava punkte vaadates skeptiline olla, sest väga paljude asjade saavutamise finantseerimine on rajatud toetustele, mida tõenäoliselt ei tule. (Arengukava, 2011)

KOKKUVÕTE

Pihtla on klassikaline Eesti vald, mis ei ole ei suur ega ka väike ning kus suurim probleem on see, et vald ei taha ühineda teiste valdadega, et teha tööd efektiivsemalt, sest vanad kaua valitsenud inimesed tahavad enda kohta hoida ning inimestes on põhjendamatu hirm, et suures vallas nendega ei tegeleta, kuigi praegugi ei tee see suur ametnike hulk väga palju.
Demograafilistest probleemist ei saa väga tõsiselt kui veel rääkida, kuigi vallas elab pigem rohkem vanemaid inimesi kuid tööealisi inimesi on palju ja iive on hetkel tasakaalus. Siiski tuleb arvestada sellega, et praegune tööjõud vananeb ja noori on vähe ning vaja oleks, et piirkonda koliks juurde noori peresid, et jaguks töökäsi ning kool ja lasteaed püsiksid.
Valla vaieldamatult tähtsaim osa on Kaali meteoriidikraatrite väli, mida juba kasutatakse päris hästi ära kuid alati on võimalik veel areneda ja rajada piirkonna suurima turismiatraktsiooni juurde veel asju, millest saaks lõigata kasu nii majanduslikult kui ka elavdada veelgi kohalikku elu ja meelitada siia uusi inimesi.
Pihtla valla piirkonnal on tohutu potensiaal , seda eriti soodsa asukoha ning mitme suurettevõtte seal asumise tõttu.

Kasutatud kirjandus

1. Kaarma ja Pihtla valla ühine jäätmekava 2009-2013 lk 3, 6-8
2. Pihtla valla arengukava 2012-2017 lk 8-13
3. http://www.pihtlavv.ee/index.php?115
4. http://www.saartehaal.ee/2014/05/21/turism-paneb-saaremaa-sarama/
5. http://www.stat.ee/ppe-53924
6. http://www.stat.ee/ppe-54581