Sõmeru Valla keskkonnaseisundi analüüs. (0)

EESTI MAAÜLIKOOL
Majandus- ja sotsiaalinstituut
Merily Luik
SÕMERU VALD – KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS
Referaat õppeaines: ökoloogia ja keskkonnakaitse
Juhendaja : Triin Teesalu
Tartu 2016

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1.ÜLEVAADE PIIRKONNA HETKESEISUNDIST 4
2.DEMOGRAAFILINE SITUATSIOON OMAVALITSUSÜKSUSES 5
3.PABERI- JA KLAASIKOGUMISKONTEINERITE OLEMASOLU 6
4. MAAVARAD 6
5.PÕLLU- JA METSAMAJANDUS 8
6.KUIDAS MINNA EDASI? 8
KOKKUVÕTE 9
KASUTATUD KIRJANDUS 10

SISSEJUHATUS

Töö peamiseks eesmärgiks on hinnata ja tutvustada autori kodukoha Sõmeru valla hetkelist keskkonnaseisundit. Sõmeru vallas elab 1.01.2015 seisuga 3666 elanikku. [1] Valla keskuseks on Sõmeru alevik . Sõmeru vald on asub Lääne-Viru maakonnas  Rakvere linna vahetus naabruses . Vallas on 3 asulat ja 28 küla. Suurima asustusega on Sõmeru, Näpi ja Uhtna alevikud. [2]

ÜLEVAADE PIIRKONNA HETKESEISUNDIST

Sõmeru vald asub Lääne-Virumaa maakonnas Rakvere linna vahetus läheduses ning on üks tihedaima asustustusega piirkondi maakonnas. Valla pindala on 167,2 km2. 3600 elanikku jagunevad kolme aleviku ja 28 küla vahel. Sõmeru ja Näpi alevik moodustavad suurima elanike arvuga piirkonna, kus elab kokku üle 1600 inimese. Teiseks suurimaks keskuseks on Uhtna alevik, kus elab 360 elanikku. Aleviku asustusele sarnased on ka Ubja , Vaeküla, Roodevälja, Ussimäe ja Kohala külad. Ülejäänud elanikkond on hajutatud väiksemates külades. [2]
Suurimad keskused nagu Rakvere on Sõmerult 5km, Tallinn 98 km, Tartu 132 km, Pärnu 187 km ja Narva 114 km kaugusel. Valda läbivad mitmed hästi hooldatud hea bussiühendusega suuremad maanteed ja samuti hea raudteeühendus Tallinna ja Narvaga.
Sõmeru vald on sotsiaalselt turvaline ja atraktiivne elukeskkond, kus on mitmekülgsed võimalused veeta kultuurselt vaba aega või harrastada erinevaid spordialasid. Sõmeru valla kahes põhikoolis ja lasteaias antakse heatasemelist haridust. Valla kuus noorte- ja külakeskust koondavad enda ümber palju erinevas vanuses inimesi ja annavad neile võimaluse omavahel suhelda ja sotsialiseeruda. Sõmerul ja Ubjas tegutsevad seenioritele mõeldud päevakeskused. Uhtna hooldekodu on kaasaegne ning sõbralik. Vallas käib tihe kultuuri- ja seltsielu, mis on koondunud peamiselt Sõmeru klubi ning Uhtna kultuuritoa  ja raamatukogu ümber.
Traditsiooniks on saanud valla iga-aastased jaanituled, valla päevad, tublide õpilaste, õpetajate, kultuuritöötajate ning vallaelu edendajate tunnustamine, Eesti Vabariigi aastapäeva pidulik tähistamine koos valla aumärkide üleandmisega, korraldatakse näitusi, kontserte ja rahvapidusid. Uue hoo on saanud beebide lusikapeo traditsioon.
Vallal on mitmekülgne ajalugu ja kultuuripärand. Sellest kandist on pärit mitmed kuulsad inimesed nagu Fr. R. Kreutzwald, kes veetis oma lapsepõlveaastad Kaarli mõisas.
Sõmeru vald on hästi arenenud ettevõtlusega piirkond, mida iseloomustab välisinvestorite suur osakaal, soodne logistiline asend ja kvalifitseeritud tööjõud . Põllumajandus, ehitus, metallide töötlemine ja puidutööstus on peamised tegevusalad. Tähtsamad ekspordiartiklid on puit, turvas , metallitooted, lihatooted, ehitusmaterjal ja õmblustooted.
Valla tuntumad ettevõtted on Balti riikide suurim lihatoodete valmistaja Rakvere Lihakombinaat, puidutöötlemisettevõte Stora Enso Eesti Näpi saeveski , E-Betoonelement Rakvere tehas.
2013. aasta sügisel valmis Roodeväljal Põllumeeste Ühistu Kevili eestvõttel Eesti võimsaim viljaelevaator, mis mahutab 50 000 tonni teravilja või rapsiseemet.
Sõmeru vald on rikas ka maavarade poolest. Maapõu peidab endas suuri põlevkivi - ja fosforiidivarusid. [2]

DEMOGRAAFILINE SITUATSIOON OMAVALITSUSÜKSUSES

[3]
1.jaanuari 2016 seisuga on rahvastikuregistri andmetel vallas kokku 3460 inimest, neist 1710 meest ja 1750 naist. Vallaelanike arv on vähenenud möödunud aastaga võrreldes  32 inimese võrra. Sõmeru vallas sündis 2015. aastal 42 last, suri 30 inimest. Jooniselt on näha, et noorte inimeste osakaal on rahvastikupüramiidis 14 kuni 24 aastatel väike, mis on kindlasti tingitud noorte suurtematesse linnadesse õppimaja elama minemisega, kuid see omakorda tekitab elanikkonna vananemise.

PABERI- JA KLAASIKOGUMISKONTEINERITE OLEMASOLU

Sõmeru valla jäätmevedu korraldab mittetulundusühing Lääne-Viru Jäätmekeskus. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatakse kõik jäätmetekitajad – eramud, kortermajad, sealhulgas ka need eramajad, suvekodud ja väike-ettevõtted, kes varem prügiveo lepinguid ei pidanud vajalikuks sõlmida. Tiheasustusega aladel peab toimuma jäätmemahutite tühjendamine 1 kord 4 nädala jooksul ja minimaalne jäätmemahuti maht on 80 liitrit. Hajaasustusega aladel peab jäätmemahuti tühjendamine toimuma vähemalt 1 kord 12 nädala jooksul ja minimaalne jäätmemahuti maht on 80 liitrit. [4]
Kodumajapidamistes  tekkivaid ohtlikke jäätmeid saab jäätmekeskuses ära anda tasuta. Lisaks sellele korraldab vald paar korda aastas ohtlike jäätmete äravedamiskes suurtematesse asulatesse vajalikud konteinerid.
Klaas- papp- ja plastpakendeid saabi iga Sõmeru vallaelanik viia tasuta vallas asuvatesse segapakendikonteineritesse.

MAAVARAD

Sõmeru vald on rikas maavarade poolest. Siin paiknevad Sämi liivamaardla, Ubja põlevkivi kaevandusväli ja Lõuna-Aru lubjakivikarjäär. Lisaks sellele on kogu valla territooriumil suured passiivsed põlevkivi- ja fosforiidivarud. Kui mõelda põlevkivile mõtleme esmalt Ida-Virumaa tuhamägedele, kuid Tartu Ülikooli geoloogid on kindlaks määranud, et tegelikult avastati põlevkivi esmakordselt Sõmeru vallas Kohalas.
Üleriigilise tähtsusega maardlate hulka kuuluvad Eesti põlevkivimaardla (Kohala, Pada, Haljala ja Rakvere uurimisväljad), Toolse ja Rakvere fosforiidimaardlad ning osaliselt Kunda lubjakivimaardla. 
Probleemiks on piirkonna lõunaosas paiknev mahajäetud Ubja kaevandus . Vanade kaevanduskäikude varingutest, mis ei ole prognoositavad, tekivad maapinna langatused. Olenevalt konkreetse muutuse eripärast ja kohast, toimub maapinna liigniiskumine ja kahjustuvad kuivendussüsteemid. Siin pole enam võimalik kahjustuste ennetamine, vaid ainult nende parandamine.
Ubja kaevandusväli asub Eesti põlevkivimaardla loodenurgas, põlevkihi avamusjoone lähedal. Pandivere kõrgustiku põhjanõlval. Kaevandatud alal on maapind pealtnäha küll rahulik, kuid mõne raskema rajatise püstitamiseks kõik kohad ei sobi, kui just vundamenti ei rajata põlevkivikihi põhjani. Kaevandus on oma kaeveõõntega mõjutanud ülemise ( Keila - Kukruse ) veekihi taset ja ümbruskonna kaevusid selles veekihis . Tõenäoliselt dreenib kaevandus seda veekihti ka praegu, juhtides vee säilinud kraavi kaudu Toolse jõkke. Avakaevandamise alad põhja- ja loodeosas jäid rekultiveerimata. Loodus ravib osaliselt ise neid haavu maastikus, osaliselt jääb see mälestusmärgiks inimtegevusele. [5]
2000. aasta mais esitas AS Kunda Nordic Tsement  Keskkonnaministeeriumile taotluse põlevkivi karjääriviisiliseks kaevandamiseks tsemenditehase tarbeks Ubjas.  Algatati keskkonnamõjude ekspertiis, mille tulemused kinnitati pärast diskussioone ja arutelusid Ubja elanikkonnaga ja Sõmeru vallavalitsusega. Taotlus rahuldati ja alustati karjääri rajamise töödega. Karjäär avati 2005. aastal.Viimastel aastatel on hoogustunud huvi maavarade kaevandamise järele valla territooriumil. Taas on tähelepanu alla tõusnud ka fosforiit , mille võimaliku kaevandamise mõjud keskkonnale ja kultuurile olid Eesti iseseisvuspüüdluste üheks ajendiks. Maapõueseaduse sätete tõttu on suurel osal Sõmeru valla territooriumist riigi poolt piiratud ehitustegevust. Aastatuhandete vanuse kohaliku pärand- ja kultuurmaastiku tulevik ei ole selge ning see mõjutab paratamatult ka elukeskkonda. [5]

PÕLLU- JA METSAMAJANDUS

Sõmeru on suure põllumajandusliku potentsiaaliga vald – põllumajandusmaade osatähtsus valla territooriumil on suur (ca 55%) ja mullastik suhteliselt kõrge tootlikkusega. Põllumajandusmaa osas tuleb eristada suurema nõudlusega piirkondadena Aluvere, Koovälja, Roodevälja ja Kaarli küla piirkonda. Enam on põllumajandusmaid kasutusest väljas Katela ja Andja küla piirkonnas. [6]
Üldiselt metsavaeses Rakvere ümbruses on ka Sõmeru valla metsasus väike (ca 28%). Suur osa metsadest kannatab liigniiskuse all. Arvestatavad tarbemetsamassiivid puuduvad. Hulgaliselt on võsa ja segametsa. Puiduallikana on metsal valla looduslike ressursside osas väike osatähtsus, kuid pigem puhkemajandusliku ja metsa kõrvalsaaduste ressursina ( marjad , seened, jahiressurss), eriti aga oluliselt keskkonda mõjutava faktorina ( veekaitse , tuulekaitse). Metsade paiknemine on ebaühtlane , metsad hõlmavad valla keskosa loode-kagusuunalise vööndina. Tulevikus on väheviljakate põllumaade maaviljelusel kaalukaks alternatiiviks alade metsastamine. [6]

KUIDAS MINNA EDASI?

Sõmeru vald on inimeste heaolu jaoks väga palju ära teinud. Välja on arendatud kvaliteetne ja heal tasemel infrastruktuur. Suurtemates asulates on noortekeskused ja seenioritekeskused, samuti on rajatud hulgaliselt kergliiklusteid. Loodan, et vald jätkab kergliiklusteede rajamist ja ka valgustab neid vastavalt, sest mõneti jääb see praegu vajaka.
Kuna vallas puudub keskkool, siis lähevad noored õppima teistesse valdatesse ja see omakorda tekitab elanikkonna vananemise külades. Seda olukorda saaks parandada Sõmeru Põhikooli keskkooliks muutes.

KOKKUVÕTE

Analüüsi koostamine andis mulle palju uusi teadmisi Sõmeru valla kohta. Sõmeru vallas tegeletakse peamiselt põllumajanduse, ehituse, metallide töötlemise ja puidutööstusega. Töö käigus sain keskkonnateadlikumaks oma kodukoha valla suhtes. Keskkonnaseisund on Sõmeru vallas jätkusuutlik ja hea. Uurimustöö tulemusena sain kinnitust, et Sõmeru vald on sotsiaalselt turvaline ja atraktiivne elukeskkond.

KASUTATUD KIRJANDUS

Sõmeru vald https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5meru_vald (14.03.2016)

Ttutvustus ja asukoht( Janne Lainjärv 2014) http://someru.kovtp.ee/tutvustus-ja-asukoht (14.03.2016)

Sõmeru valla rahvastikupüramiid (1.jaanuar 2015) Eesti statistika andmebaas http://www.stat.ee/ppe-52980 (14.03.2016)

Pakendikonteinerid Sõmeru vallas (Janne Lainjärv 2016) http://someru.kovtp.ee/pakendikonteinerid (15.03.2016)

Vallas leiduvad maavarad (Janne Lainjärv 2014) http://someru.kovtp.ee/maavarad (16.03.2016)

Sõmeru valla integratsioonistrateegia ja planeering www.ekonsult.ee/.../E730%20Someru%20YP%20seletuskiri_031902.pdf (15.03.2016)