keskkonnaalast pädevust; Tähelepanu all eelkõige liikmesriikide majanduslik kasv, ühise turu loomine; kaupade, kapitali, teenuste ja inimeste vaba liikumine: Mõnede keskkonnaparameetrite ühtlustamine + 67/548/EMÜ Ohtlike ainete klassifitseerimine, pakendamine ja märgistamine + 70/220/EMÜ mootorsõidukite heitgaaside emissioon. Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng · 1972. Aastast kuni ühtse Euroopa aktini (01.07.1987) II periood EÜ esimene keskkonnaprogramm Lepingud ei näinud ette ühenduse keskkonnalast pädevust Võeti vastu tähelepanuväärne hulk keskkonnaalaseid direktiive · Keskkonnamõjude hindamine 85/337/EMÜ · jäätmete raamdirektiiv 75/442/EMÜ · Linnudirektiiv 79/68/EMÜ · jne Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng · Ühtsed Euroopa aktist kuni Maastrichti lepinguni (01.11.1993) III periood Nimetatud Aktiga lülitati EMÜ asutamislepingusse eraldi jaotis "Keskkond"
1972. aastast kuni 1986. aasta ühtse Euroopa aktini. Märts 1972 - ÜRO keskkonnakonverents Stockholmis, Stockholmi Deklaratsioon, millega formuleeriti kaasaegse keskkonnakaitse põhieesmärgid ja printsiibid. November 1972 - Pariisi tippkohtumine, rõhutati vajadust Euroopa Ühenduse(edaspidi EÜ) keskkonnapoliitika järele. Ühenduse institutsioonidele tehti ülesandeks töötada välja tegevusprogramm. 1973-1976 esimene ja 1976-1981 teine EÜ keskkonnaprogramm julgustasid liikmesriike individuaalseks tegevuseks ilma läbiva keskkonnapoliitika kontseptsioonita("kes reostab, see maksab" printsiip). 1982-1986 EÜ kolmas keskkonnaprogramm, milles rõhk ennetusprintsiibil. 1987. aastast ühtse Euroopa akti jõustumisest kuni Maastrichti lepinguni. 1987 -Euroopa Ühenduse Põhiseadus (Single European Act, SEA) viib sisse peatüki "Keskkond". 1987 - 1992
...................................................................... 14 EUROOPA LIIDU KESKKONNAÕIGUS:..................................................................................................... 14 PEAMISED INSTITUTSIOONID:............................................................................................................... 15 KESKKONNAPOLIITIKA LÜHIÜLEVAADE:.................................................................................................. 15 VI KESKKONNAPROGRAMM 2001-2010:............................................................................................... 16 EUROOPA LIIDU SÄÄSTVA ARENGU STRATEEGIA 2001:.......................................................................... 16 EUROOPA LIIDU KESKKONNAPOLIITIKA PÕHIMÕTTED:............................................................................. 16 KLIIMA SOOJENEMINE: KESKMINE TEMPERATUUR JA SELLE KÕIKUMINE:.................................................. 17
1417 Esimesed vee ja kanalisatsioonisüsteemid Tallinnas 1886 Regulaarse keskkonnaseire algus, veemõõtmine Suurel-Emajõel 2004 Liitumine Euroopa Liiduga, EL 2007 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 2009 Moodustati Keskkonnaamet 2013 Moodustatakse Keskkonnaagentuur Mõned rahvusvahelise keskkonnakaitse arengu teetähised 1962 Rachel Carson "Hääletu kevad", Silent Spring 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis 1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros 2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, 2012 ÜRO IV Keskkonna- ja Arengukonverents, Loodus- ja keskkonnakaitse olemus Looduskaitse - Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja
- Jäätmed jäätmeseadus pakendiseadus - Looduskaitse looduskaitseseadus - Vesi veeseadus - Õhk välisõhu kaitse seadus kiirgusseadus - Ohtlikud ained kemikaaliseadus - Looduskasutus jahiseadus kalapüügiseadus maapõueseadus metsaseadus EÜ keskkonnaõigus Ühenduse prioriteedid ja strateegi on kajastatud keskkonnaprogrammides. Tavaliselt 5 a hõlmav programm on kinnitatud nõukogu poolt. Sõnastus küllaltki üldine, eesmärgiks määratleda üldised arengusuunad. 1. keskkonnaprogramm 1973-76 2. keskkonnaprogramm 1979-81 3. keskkonnaprogramm 1982-86 4. keskkonnaprogramm 1987 - 92 5. keskkonnaprogramm 1993-2000 6. keskkonnaprogramm 2001-2010 EÜ keskkonnapolitika ja-õiguse põhieesmärgid ja printsibid praegusel kujul on EÜ asutamislepingu artiklites 174-175. 174(1) EÜ keskonnapoliitika põhieesmärgid - keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parndamine - inimese tervise kaitsmine - loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine
elupaigatüüpidega leiab Jaanus Paali "Loodusdirektiivi elupaikade käsiraamatust". Allpool avatavad pdf-id metsad, sood, loodusliku ja poollooduslikud rohumaad, paljandid ja koopad, ranniku- ja sisemaaluited, mageveekogud, rannikud ja soolakud on sellest raamatust. Maaülevaade Eesti Bioloogilise mitmekesisuse riikliku ülevaate Maaülevaate koostamine algas aastal 1996, materjalid koondati aastaks 1998. Projekti finantseeris ÜRO Keskkonnaprogramm ja juhtis Keskkonnaministeerium koos ÜRO Arenguprogrammi Tallinna esindusega. Ülevaate koostamisel osales ligikaudu sadakond eksperti: bioloogidest majandusteadlaste ja juristideni. Maaülevaadetesse koondatakse andmed ja antakse hinnangud ressurssidele ning looduslikule mitmekesisusele, käsitledes vastavat seadusandlust, arengukavasid, organisatsioone, finantse ja inimressursse, seatakse esialgsed eelistused, määratletakse kitsaskohad ja nende ületamise võimalused.
Eilart) looduskaitse ajaloos. Teadusliku loodushoiu algus Eestis. Eesti vanimad kaitsealad. Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940). I looduskaitseseadus, Looduskaitse Nõukogu, Riigiparkide Valitsus, Riiklik looduskaitse inspektor. II Looduskaitse seadus. Nõukogude periood (seadus "Eesti NSV looduse kaitsest, olulisemad organisatsioonid, sündmused). TÜLKR, ELKS, Lahemaa rahvuspark, I punane raamat, soode sõda, fosforiidisõda, I Ramsari ala Eestis, looduskaitse kuu, I vabariiklik keskkonnaprogramm, Lääne-Eesti Biosfääri kaitseala. Looduskaitse taasiseseisvunud Eestis (ELF, osalemine ÜRO II Keskkonna- ja arengukonverents (Kliimamuutuste konventsioon, Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, Agenda 21, Säästev areng), I Eesti keskkonnastrateegia, ühinemine Euroopa Liiduga, liitumine Rahvusvahelise Looduskaitseliiduga 2007.a (IUCN-ga). Keskkonnakaitse arengu tähtsündmused Eestis ja maailmas. ÜRO III keskkonna- ja arengukonverents; ÜRO IV keskkonna- ja
konventsioonid: - Bioloogilise mitmakesisuse kaitse konventsioon; - Osoonikihi kaitse konventsioon; - Mereõiguse konventsioon; - Kliimamuutuste raamkonventsioon. - 4. ÜRO keskkonna ja arengukonverentsil võeti vastu järgmised dokumendid: - ÜRO Milleeniumi Deklaratsioon; - Agenda 21 (The Rio Declaration on Environment and Development); - Kyoto protokoll; - Asutati Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Keskkonnaprogramm (UNEP). 5. Kasvu piirid (“limits to growth”) tähendab: - loodusvarade piiratust; - fõõsiliselt vähest ruumi rahvastiku kasvuks; - entroopia kasvu; - majanduse kasvu lõplikku suurust; - on üks võimalikke arengustsenaariume. 6. Maailma olulisemad keskkonnaprobleemid on (WHO andmetel): - haigused ja tervis, väikelaste suremus; - heade tehnoloogiate piiratud levik; - linnastumine; - autostumine. 7
probleemiks normatiivse ettevaatusprintsiibi puhul, mille alusel tekib saastajal üldine hoolsuskohustus keskkonna suhtes ja kohustus rakendada lisaks õigusaktides sätestatud keskkonnanõuetele ka omaalgatuslikke ettevaatusmeetmeid. 11. EÜ keskkonnaõiguse õigusliku aluse areng Programm hõlmab tavaliselt 5 aastat. Kinnitatakse nõukogude poolt. Eesmärgiks on määratleda üldised arengusuunad ja juhtnöörid ning mitte minna detailidesse. Vastu võetud on 6 keskkonnaprogrammi: 1. Esimene keskkonnaprogramm ( 1973-1976) Kandvaks ideeks oli lisaks muudele Rooma lepingus sätestatud tegevussuundadele ja eesmärkidele oli parandada inimeste elutingimusi ja majanduse harmoonilise kasvu tagamine. See keskkonnaprogramm oli oma ülesehituselt kõige detailsem ja konkreetseid ülesandeid püstitav. Keskkonnaprogrammi sisu jaotati kolmeks: 1. Ühenduse keskkonnapoliitika eesmärkide sõnastamine N. Saastuse ja muude keskkonnahäiringute vältimine või vähendamine N
Alates 1987. Peamised valdkonnad: õhk, jäätmed, vesi, loodus, tööstusest lähtuvad riskid, kemikaalid, GMO-d, müra, tuumaohutus, kliimamuutused, rahvusvaheline koostöö. 1957 1972 : Rooma lepingud otseselt KK-poliitikat ei puudutanud, Lubavad sätted olemas, kuid domineeris majanduslik mõõde, Rõhuasetus tagajärgede leevendamisel ja hüvitamisel. 1972 1986 : 1972 Stockholmi konverents keskkonnakaitse põhimõtete määratlemine, EL I keskkonnaprogramm 1973-6. Ennetamine, Keskkonnamõjude arvestamine, Saastaja maksab põhimõte ,Piirideülese mõju rõhutamine, Koordineerimine. EMÜ leping: kaupade vaba liikumise tagamine; normide ühtlustamine pole eesmärgiks > erinevate keskkonnatingimuste arvestamine. EL III keskkonnaprogramm1983-6: KKP integreerimine muudesse poliitikatesse. Ühtse Euroopa Akt KKP peatüki kaasamine. 1987 : Õiguslik taust- Maastrichti leping 1992 , Amsterdami leping 1997 .Täpsustatud ja
pikka aega juhtis prof. E. Kumari; Nimetatud institutsioonide tööna valmistati ette looduskaitseseaduse eelnõu. 1957 - III LK seadus 1958 - Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKR) 1960 - looduskaitse teatmik ELKS. 1971 - Lahemaa rahvuspark 1979 - I punane raamat 1970 - soode sõda 1985-87 - fosforiidisõda 1976 – Matsalu Riiklik Loosukaitseala saab Ramsari alaks Eestis 1980 Looduskaitse kuu, lõpeb ülemaailmse keskkonnapäevaga, 5 juunil 1988 - I vabariiklik keskkonnaprogramm 1990 - Lääne-Eesti Biosfääri kaitseala. Looduskaitse taasiseseisvunud Eestis. UNESCO 1991 Asutati Eestimaa Looduse Fond (ELF), rahvuslik Maailma Looduse Fondi (WWF) põhimõtetel töötav ühiskondlik looduskaitse organisatsioon. ELF-i eestvõttel moodustati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1972 – ÜRO I kliimakonverents Stockholmis 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil
Eilart 1960 Looduskaitseteatmik, TA Looduskaitse Komisjoni eestvedamisel 1966Eesti Looduskaitse Selts (Jaan Eilart, esimees Edgar Tõnurist). Rahvalik looduse ja kultuuripärandi kaitse 1971 Lahemaa Rahvuspark 1973 Käsiraamat "Looduskaitse" 1976 Matsalu Riiklik Looduskaitseala saab Ramsari alaks 1979 Esimene Eesti Punane Raamat 1981 "Soode sõja jätk" - moodustati 28 sookaitseala. 1970-1972, soode (turba) sõja tulemusena määrati 1985-1987 "Fosforiidisõda" 1988 Vabariiklik keskkonnaprogramm 1990 Lääne-Eesti Biosfääri Kaitseala 1990 Seadus Eesti Looduse kaitsest 1987.a.moodustati Pandivere veekaitseala (350 875 ha) karstunud ala kaitseks, kus moodustub Põhja- Eesti veevaru; 1993 Asutati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Vilsandi looduskaitseala laiendati ja nimetati umber rahvuspargiks. Eesti ühines Berni, CITES-i ja Ramsari konventsiooniga. 1994 Asutati veel kaks suure pindalaga kaitseala- Alam-Pedja looduskaitseala ja Naissaare looduspark. Eesti ühines tähtsaima
1976 Matsalu Riiklik Looduskaitseala saab Ramsari alaks 1979 Koostati esimene Eesti Punane Raamat 1980 Looduskaitse kuu, lõpeb ülemaailmse keskkonnapäevaga, 5 juunil 1981 “Soode sõja jätk” - moodustati 28 sookaitseala. 1970-1972, soode (turba) sõja tulemusena määrati 1972. aastal Ministrite Nõukogu otsusega säilitamist vajavad märgalad Eestis: kuivendusfondist arvati välja 93 sood, kokku 207 000 hektaril 1985-1987 “Fosforiidisõda” 1988 Vabariiklik keskkonnaprogramm 1990 Lääne-Eesti Biosfääri Kaitseala 1990 Seadus Eesti Looduse kaitsest 1987.a.moodustati Pandivere veekaitseala (350 875 ha) karstunud ala kaitseks, kus moodustub Põhja- Eesti veevaru; 1988.a. moodustatakse ENSV Riiklik Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee (esimees T. Nuudi); 1989 asutati komitee baasil keskkonnaministeerium, olid Tiit Nuudi ministrina ja Endel Koljat aseministrina ametis 1990. a I kvartali jagu
Erik Kumari. 1957 Eesti NSV looduskaitse seadus, 4 riikliku looduskaitseala, Looduskaitse Valitsus. 1958 Eesti Loodus, TÜLKAR. 1966 Eesti Looduskaitse Selts (Jaan Eilart, esimees Edgar Tõnurist). 1970 Eesti NSV maakoodeks. 1971 Lahemaa Rahvuspark. 1972 Eesti NSV veekoodeks. 1976 Eesti NSV maavarade koodeks. 1978 Eesti NSV metsa koodeks. 1979 Esimene Eesti Punane Raamat. 1979-1981 Soode sõda - moodustati 28 sookaitseala. 1986 Fosforiidisõda. 1988 Vabariiklik keskkonnaprogramm. 1990 Lääne-Eesti Biosfääri Kaitseala. 1990 Seadus Eesti Looduse kaitsest. 1991 Osalemine Euroopa riikide keskkonnaministrite nõupidamisel, Dobris. 1992 Osalemine II ÜRO Keskkonna ja Arengu konverentsil Rio de Janeiros. 1995 Säästva arengu seadus. 1997 Eesti keskkonnastrateegia vastuvõtmine Riigikogus. Eesti keskkonnakaitse tegevuskava heakskiit. 2001 Eesti keskkonnakaitse II tegevuskava heakskiit. Mõned rahvusvahelise keskkonnakaitse arengu teetähised: 1972 ÜRO I Keskkonna ja
hiljem sookaitsealadeks. 1970-1972, soode (turba) sõja tulemusena määrati 1972. aastal Ministrite Nõukogu otsusega säilitamist vajavad märgalad Eestis: kuivendusfondist arvati välja 93 sood, kokku 207 000 ha. 1981 "Soode sõja jätk" - moodustati 28 sookaitseala. 1985-1987 "Fosforiidisõda" 1976 Matsalu Riiklik Looduskaitseala saab Ramsari alaks. 1980 Looduskaitse kuu, lõpeb ülemaailmse keskkonnapäevaga, 5 juunil. 1988 I vabariiklik keskkonnaprogramm. 1990 Lääne-Eesti Biosfääri Kaitseala. Looduskaitse taasiseseisvunud Eestis: 1991 Asutati Eestimaa Looduse Fond (ELF), rahvuslik Maailma Looduse Fondi (WWF) põhimõtetel töötav ühiskondlik looduskaitse organisatsioon. ELF-i eestvõttel moodustati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO II keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja
kasutavad vähe antud keskkonnamärgist oma turundustegevuses. Kirjeldatavat keskkonnamärgist saaks kasutada teenuste ja tootepakettide välja arendamisel, mida uuringutulemuste kohaselt on tehtud vähe. 5 Kirby, A. Going Green, Satisfying Guests. 10 KOKKUVÕTE Roheline Võti on rahvusvaheline keskkonnamärgis, mis on üheks mooduseks ettevõtetele käituda keskkonnasäästlikult. Samas on see ainus keskkonnaprogramm Eestis, mis on kasutuselolev majutusettevõtetes. Kui majutusettevõtted liitusid esialgu sooviga olla keskkonnasõbralik, pakkuda kliendile paremat ja kvaliteetsemat toodet/teenust ning hoida kulusid kokku, siis nüüdseks on need aspektid muutunud. Olulise kasuna leitakse, et Roheline Võti tagab esmajoones ettevõttele hea maine nii klientide kui ka ühiskonna silmis. Tähtsaks peetakse ka keskkonnasõbralike toodete kasutamist ning töötingimuste parandamist.
See tekitas suure segaduse: NASA oli satelliidilt Nimbus 7 aastast 1978 pidevalt osoonikihti mõõtnud ja polnud mingit õhenemist märganud. Nagu nüüd selgus, oli andmeid töötlev arvuti programmeeritud nii, et madalad väärtused heideti automaatselt kõrvale kui võimatud ning loeti need mõõtmisvigadeks. 1994. aastal oli osooniaugu all juba 70% Antarktikast. Kuigi ekvaatori suunas osoonikiht pakseneb, on ta ka seal hõrenenud ja probleeme tekitamas. Pärast UNEP-i (ÜRO Keskkonnaprogramm) poolset tõsist ettevalmistamist ja selgitustööd kirjutati 1987. aastal alla Montreali protokollile, millega riigid kohustusid vähendama CFC-ühendite tootmist. Montreali protokollile kirjutasid vaatamata ilmsele vastumeelsusele alla kõik suuremad CFC-sid tootvad riigid; USA ja Euroopa Liit võtsid endale kohustuse lõpetada aastaks 2000 CFC-de tootmine üldse. Ägedalt protestis Hiina (kes oli võtnud kavva varustada enamus Hiina perekondi külmkappidega) ja N
1960 Looduskaitseteatmik 1966 Eesti Looduskaitse Selts 1970 alustati rahvusvahelist koostööd ülemaailmsete loodusorganisatsioonidega (nt IUCN) 1971 loodi Lahemaa Rahvuspark, Eesti esimene rahvuspark !!! 1973 ilmus algupärane käsiraamat “Looduskaitse” 1976 Matsalu Riiklik Looduskaitseala saab Ramsari alaks !!! 1979 koostati esimene Eesti Punane Raamat !!! 1980 Looduskaitse kuu 1981 “Soode sõja jätk”, moodustati 28 sookaitseala 1985-1987 Fosforiidisõda !!! 1988 Vabariiklik keskkonnaprogramm 1989 Moodustati Keskkonnaministeerium !!! 1990 Lääne Eesti Biosfääri Kaitseala (esimene Eestis) ja neljas looduskaitseseadus 1991 asutati Eestimaa Looduse Fond, nende eestvedamisel moodustati Soomaa ja Karula rahvuspark ja Alam-pedja looduskaitseala !!! 1993 lisandus East kaardile kola rahvusparki, kokku 5 rahvusparki 1994 viies EV looduskaitseseadus 1995 Eestis võeti vastu säästliku arengu põhimõtted !!! 1997 kinnitati esimene Eesti keskkonnastrateegia ja Eesti metsapoliitika
1991 Osalemine Euroopa riikide keskkonnaministritenõupidamisel, Dobris 1992 Osalemine II ÜRO Keskkonna ja Arengu konverentsil Rio de Janeiros 1995 Säästva arenguseadus 1997 Eesti keskkonnastrateegia vastuvõtmine Riigikogus 1998 Eesti keskkonnakaitse tegevuskava heakskiit 2000 Väätsa prügila 2001 Eesti keskkonnakaitse II tegevuskava Maailmas: 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis 1972 Meadows, Forrester "Kasvupiirid" 1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros Kliimamuutuste konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Agenda 21, Säästev areng 2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, Johannesburgis 3.) Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid. Keskkonnaõigus, liigitus, põhiprintsiibid. Keskkonnaõiguse tunnusjooned: Terviklikkus Keskkonnaõiguse printsiibid- ettevaatusprintsiip
1991 Osalemine Euroopa riikide keskkonnaministritenõupidamisel, Dobris 1992 Osalemine II ÜRO Keskkonna ja Arengu konverentsil Rio de Janeiros 1995 Säästva arenguseadus 1997 Eesti keskkonnastrateegia vastuvõtmine Riigikogus 1998 Eesti keskkonnakaitse tegevuskava heakskiit 2000 Väätsa prügila 2001 Eesti keskkonnakaitse II tegevuskava Maailmas: 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis 1972 Meadows, Forrester "Kasvupiirid" 1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros Kliimamuutuste konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Agenda 21, Säästev areng 2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, Johannesburgis 3.) Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid. Keskkonnaõigus, liigitus, põhiprintsiibid. Keskkonnaõiguse tunnusjooned: Terviklikkus Keskkonnaõiguse printsiibid- ettevaatusprintsiip
264 lk. Kuresoo, Rein. (koostaja). 2004. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, kliimamuutuste konventsioon, kõrbestumise konventsioon ja nende ühine rakendamine Eestis. Tallinna Pedagoogikaülikooli Ökoloogia Instituut. 40 lk. Lilleleht, Vilju. (toimetaja) 1998. Eesti looduse mitmekesisus ja selle kaitse. Eesti teaduste akadeemia looduskaitse komisjon. 128 lk. Kasutatud normatiivmaterjalid Bioloogilise mitmekesisuse kaitse strateegia ja tegevuskava. Keskkonnaministeerium. ÜRO Keskkonnaprogramm. Kasutatud internetileheküljed Bioloogiline mitmekesisus. Keskkonnaministeerium. [http://www.envir.ee/1091400] 07.02.2009. 12 Sisukord TARTU ÜLIKOOL............................................................................................................................... 1 Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ......................................................
Peamised regul. Vajavad valdkonnad on loomastiku- ja taimestiku kaitse ja mürareostus ja jäätmekorraldus. Keskkonnapoliitika põhiprintsiibid on: 1) ennetav, 2) saaastaja maksab, 3)keskkonna reostus lahendada selle tekkekohas 4) probleemi lahendab see omavalitsus kelle piirkonda probleem jääb 5) ettevaatuspõhimõte kui ei olda piisavalt kindlad ohutuses ja lükata see edasi tulevikku. EL- i keskkonnaprogrammid võetakse vastu resolutsioonina. EL-i keskkonnaprogramm ei ole siduv dokument, vaid poliitiline raamkokkulepe, mis määrab ära keskk. Poliitika üldsuunad järgnevaks perioodiks. EL-i 11 keskkonnapoliitika põhimõtet: 1. ennetamisprintsiip,2. ettevaatusprintsiip, 3.vältimisprintsiip,4.teadustöö keskkonna hüvanguks, 5. saastaja maksab põhimõte, 6. piiriületava kahju vältimise põhimõte, 7. vältida kahjulike ainete transportimist arengumaadesse, 8.koostöö globaalsete keskkonnapoliitikate väljatöötamisel ja rakendamisel, 9
on raske määrata, ei piisa võimalikust kahju tekkimise võimalusest. III Kkõiguse allikad Üldised suundumused Euroopa Ühenduse kkõiguse arengus Varjatud (tuletatud) pädevuselt otsesele pädevusele. Ühehäälsuselt häälteenamusele. Kaasotsustamismenetlus (Euroopa Parlamendi rolli suurenemine). Direktiividelt raamdirektiividele (annavad üldpõhimõtted). Emissioonide kontrollilt kvaliteedinõueteni (see on riigile vajalik). EÜ kkprogrammid: 1. keskkonnaprogramm (19731976): Ennetada ning vähendada ja võimaluse piires vältida reostust ja häirivaid tegureid; Tagada mõistlik korraldus ja vältida loodusvarade või looduse ületarbimist, mis võiks oluliselt muuta ökol tasakaalu; Suunata arengut (eriti töö ja elukorraldust) sätestades /keskkonnale/ kvaliteedinõuded; Tagada maakasutuses arengukavade ja
1955 – ENSV Teaduste Akadeemia 1957 – seadus „ENSV looduse kaitsest“; Matsalu rahvuspark; I looduskaitse päev 1958 – Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKR) 1966 – Eesti Looduskaitse Selts 1970 – „Soodesõda“; ENSV maakoodeks 1971 – Eesti I rahvuspark – Lahemaa rahvuspark 1972 – ENSV veekoodeks; ÜRO I Keskkonna- ja Arengukonverents Stockholmis 1973-1976 – Euroopa Liidu I keskkonnaprogramm 1976 – Matsalu Riiklik Looduskaitseala saab Ramsari alaks; ENSV maavarade koodeks 1978 – ENSV metsakoodeks 1979 – I Eesti Punane Raamat 1980 – looduskaitse kuu 1985-1987 – „Fosforiidisõda“ 1988 – I vabariiklik keskkonnaprogramm 1990 – Lääne-Eesti Biosfääri kaitseala 1991 – Eestimaa Looduse Fond (ELF) 1992 – ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros
maapoliitika jne) ● jne Maastikuhoolduse üldlähenemine ● Väärtuslikud maastikud ○ Kogu maastik ○ Väärtustatud maastik ○ Väärtuslikud elemendid jne ● Ohud, probleemid (veekogudega seonduvad, põllumajandusmaastikuga seonduvad, linnamaastik jne) ● Tegevused (maastikuhooldusplaan, planeerimine, maastikukujundus, maastiku taastamine jne) ● Meetmed, abinõud (põllumajandus-keskkonnaprogramm, maahooldustoetused, pool-looduslike alade toetus) Maastikuhooldus kaitsealal: KAITSEKORRALDUSE EESMÄRKIDE PÜSTITAMINE ● Iga kaitseväärtuse kohta sõnastatakse eesmärk, mille saavutamine on kaitsekorralduse lõppeesmärgiks. ● Soovitav on eesmärk sõnastada tulemusena. Kaugem eesmärk sõnastatakse pikemaajalises perioodid, mille kestus tuleb määrata, juhendis on soovitatud perioodi 30 aastat.
Strateegiabüroo. . Vastavalt säästva arengu üldistele põhimõtetele on kõik vastavad ministrid vastutavad säästva arengu eesmärkide teostamise eest, tehes järelevalvet ja aru andes oma valdkonnas. Selleks, et katta ristuvaid teemasid ja sisemisi seoseid asutati 2007.aastal 10 asekantsleri tasandil ministeeriumidevaheline töörühm. See töörühm on organiseeritud interneti alusel. 3. Säästev areng Euroopa Liidus Euroopa Liidu keskkonnaprogramm "Säästvuse suunas" võeti vastu 1992. aastal. Pealkirja järgi võiks eeldada, et dokumendis käsitletakse säästvat arengut keskkonna tähenduses, kuid selles on ka loosunglikud üleskutsed integreeritusele ja vajadusele suunata kogu ühiskonna areng tasakaalustatusele. Programm keskendub ressursi- ja keskkonnakaitses ennetavatele tegevustele. Eesmärgiks seati muutused sootsiumi käitumisharjumustes, kaasates ühiskonna kõikide sektorite esindajaid jagatud vastutuse põhimõttel.
1973 Käsiraamat "Looduskaitse" 1976 Matsalu Riiklik Looduskaitseala saab Ramsari alaks 1979 Esimene Eesti Punane Raamat 1980 Looduskaitse kuu, lõpeb ülemaailmse keskkonnapäevaga, 5 juunil 1981 "Soode sõja jätk" - moodustati 28 sookaitseala. 1970-1972, soode (turba) sõja tulemusena määrati 1972. aastal Ministrite Nõukogu otsusega säilitamist vajavad märgalad Eestis: kuivendusfondist arvati välja 93 sood, kokku 207 000 hektaril 1985-1987 "Fosforiidisõda" 1988 Vabariiklik keskkonnaprogramm Looduskaitse taasiseseisvunud Eestis Keskkonnakaitse arengu tähtsündmused Eestis ja maailma 1990 Lääne-Eesti Biosfääri Kaitseala 1990 Seadus Eesti Looduse kaitsest Looduskaitse taasiseseisvunud Eestis. 1993 Asutati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Vilsandi looduskaitseala laiendati ja nimetati ümber rahvuspargiks. Eesti ühines Berni, CITES-i ja Ramsari konventsiooniga. 1994 Asutati veel kaks suure pindalaga kaitseala- Alam-Pedja looduskaitseala ja Naissaare looduspark. Eesti
vastuseid tegevuse ohutuse kohta. *Euroopa iseseisev keskkonnapoliitika on alguse saanud keskkonnaprogrammidest ehk tegevuskavadest. *Alates 1973. aastast on Euroopa Liidu keskkonnapoliitika pikaajalised eesmärgid, eelistatud valdkonnad, eesmärkide saavutamiseks soovitavad tegevused ja vajalikud vahendid esitatud keskkonnaprogrammides ehk kavades. *Esimesed kavad koostati 4-5 aastaks. *Nüüd koostatakse programme juba 10 aastaks. *Euroopa Liidu keskkonnaprogramm ei ole siduv dokument, vaid poliitiline raamkokkulepe, mis määrab ära keskkonnapoliitika üldsuunad järgnevaks, kavas märgitud perioodiks. *Keskkonnaprogrammis ei ole ühtegi õiguslikult siduvat kohustust ja nende täitma jätmisele ei järgne mingeid sanktsioone. Eesti keskkonnapoliitika 10 põhieesmärki *Õhukvaliteedi parandamine ( s.h. transpordiemissioonide vähendamine) *Jäätmekäitluse parandamine, jäätmetekke vähendamine ja korduvkasutuse soodustamine.
toodanguliigi võrreldav tasuvus-kõrvutades seda teiste majandite sama liiki toodanguga.toodanguliigi suhteine tasuvus-määratakse teiste harude suhtes samas majandis.kasutades kahekordset võrdlusmeetodit on võimalik välja tuua diferentsiaaltulu. 50. Tootmise mitmekesistamine Taupidajad mitmekesistavad tootmist et vähendada või maandada riske.Tootmist mitmekesistatakse vastavalt kohalikele oludele ja võimalustele.EL põllumajanduse keskkonnaprogramm näeb ette et kui taotletakse toetust peavad täidetud olema põhinõuded ning lisaks 1 abinõue,mille hulka kuulub ka tootmise mitmekesistamine 51. Mahetootmine, selle olemus Mahepõllumajandus ehk ökoloogiline põllumajandus on loodushoidlik tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel. - Mullaviljakust säilitatakse ja parandatakse orgaaniliste väetiste ja liblikõielisi sisaldava külvikorra abil.
o Esimene suurim MTÜ konventsioon Rio de Janeiro 1992 o ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon o Johannesburg 2002 o Rio 2012 Kyoto 1997 – võeti kindlad kohustused kasvuhoonegaaside piiramisel Pariis 2016 Mida on tehtud? Konkreetsed probleemid Osoon o Viini konventsioon o Montreali protokollid Vahemeri o Läänemeri – helcom ÜRO ÜRO keskkonnaprogramm UNEP Jätkusuutliku arengu eesmärgid o MDG järg o Keskkonnale kolm eesmärki Kliimamuutus Meri maa 12.12 – Riikide reitingud Freedom House – Kontrolltöö- Eneseabi iseloomustab anarhilist süsteemi Hierarhiline süsteem – kehtib tööjaotus Küllaldane uurimisväli – suudab piisavalt iseseisvalt nii toimida, et teised teda võimalikult vähe mõjutavad. Rahvusriigi ajalugu mõjutavad teised
See tekitas suure segaduse: NASA oli satelliidilt Nimbus 7 aastast 1978 pidevalt osoonikihti mõõtnud ja polnud mingit õhenemist märganud. Nagu nüüd selgus, oli andmeid töötlev arvuti programmeeritud nii, et madalad väärtused heideti automaatselt kõrvale kui võimatud ja loeti need mõõtmisvigadeks. 1994. aastal oli osooniaugu all juba 70% Antarktikast. Kuigi ekvaatori suunas osoonikiht pakseneb, on ta ka seal hõrenenud ja probleeme tekitamas. Pärast UNEP-i (ÜRO Keskkonnaprogramm) poolset tõsist ettevalmistamist ja selgitustööd kirjutati 1987. aastal alla Montreali protokollile, millega riigid kohustusid vähendama CFC-ühendite tootmist. Montreali protokollile kirjutasid vaatamata ilmsele vastumeelsusele alla kõik suuremad CFC-sid tootvad riigid; USA ja Euroopa Liit võtsid endale kohustuse lõpetada aastaks 2000 CFC-de tootmine üldse. Ägedalt protestis Hiina (kes oli võtnud kavva varustada enamus Hiina perekondi külmkappidega) ja N
See tekitas suure segaduse: NASA oli satelliidilt Nimbus 7 aastast 1978 pidevalt osoonikihti mõõtnud ja polnud mingit õhenemist märganud. Nagu nüüd selgus, oli andmeid töötlev arvuti programmeeritud nii, et madalad väärtused heideti automaatselt kõrvale kui võimatud ja loeti need mõõtmisvigadeks. 1994. aastal oli osooniaugu all juba 70% Antarktikast. Kuigi ekvaatori suunas osoonikiht pakseneb, on ta ka seal hõrenenud ja probleeme tekitamas. Pärast UNEP-i (ÜRO Keskkonnaprogramm) poolset tõsist ettevalmistamist ja selgitustööd kirjutati 1987. aastal alla Montreali protokollile, millega riigid kohustusid vähendama CFC-ühendite tootmist. Montreali protokollile kirjutasid vaatamata ilmsele vastumeelsusele alla kõik suuremad CFC-sid tootvad riigid; USA ja Euroopa Liit võtsid endale kohustuse lõpetada aastaks 2000 CFC-de tootmine üldse. Ägedalt protestis Hiina (kes oli võtnud kavva varustada enamus Hiina perekondi külmkappidega) ja N. Liit (kes väitis, et juba
maakasutuse/maakatte püsivuse/muutuste alusel • Väärtusklassid • Tsoonide kirjeldused • Soovitused maakasutuse/maakatte kaitsmiseks, säilitamiseks ja taastamiseks Sõnasta maastikuökoloogia uurimisküsimusi. Ruumi ja ajaskaalad maastikuökoloogias. Maastikuline lähenemine keskkonna-korralduses – Milleks? Üldplaneeringud Detailplaneeringud Maakonnaplaneeringud Metsamajanduskavad Maakorralduskavad Valgala majanduskavad Põllumajanduse-keskkonnaprogramm Maastikuhoolduskavad Metsamajanduskavad Metsakorraldus Maastik Euroopa loodushoius ja keskkonnapoliitikas. Maastik praegusaja Eesti loodushoius ja strateegilistes dokumendites. Maastik lähimineviku keskkonna-korralduses. Ruumilised (maastikulised) keskkonnakorralduse meetmed Eestis nn maatikuökoloogia rakenduslikud suunad. Maastik planeeringus(teemad ja tasandid). Arendusalade maastikku sobitamine. Maastikumeetrika
Tavaõiguse osaks võiks pidada vähemalt saastaja-maksab-põhimõtet, heanaaberlikkuse põhimõtet ja et- tevaatuspõhimõtet. Rahvusvaheliste organisatsioonide roll ÜRO * Korraldanud mitu ülemaailmset keskkonnaalast tippkohtumist (Stockholm 1972, Rio de Janeiro 1992, Johannesburg 2002). Nendel on vastu võetud palju rahvusvahelises keskkonnaõiguses võtmetäht- susega konventsioone. * UNEP - ÜRO keskkonnaprogramm ÜRO Euroopa Majanduskomisjon Euroopa Nõukogu * Keskkonnaprobloeemid ongi kujunenud Euroopa Nõukogu teiseks peamiseks suunaks inimõiguste kõrval. lisaks erinevad valitsusvälised organisatsioonid (nt Greenpeace) 19 17 Eesti keskkonnaõiguse üldiseloomustus Materjal: Õpik lk. 170-171.
tulevikku, seni, kuni on ammendavalt vastuseid tegevuse ohutuse kohta. Euroopa iseseisev keskkonnapoliitika on alguse saanud keskkonnaprogrammidest ehk tegevuskavadest. Alates 1973. aastast on euroopa liidu keskkonnapoliitika pikaajalised eesmärgid, eelistatud valdkonnad, eesmärkide saavutamiseks soovitatavad tegevused ja vajalikud vahendid esitatud keskkonnaprogrammides ehk kavades. Esimesed kavad koostati 4-5 aastaks. Nüüd koostatakse programme juba 10 aastaks. Euroopa Liidu keskkonnaprogramm ei ole siduv dokument, vaid poliitiline raamkokkulep, mis määrab ära keskkonnapoliitika üldsuunad järgnevaks, kavas märgitud perioodiks. Keskkonnaprogrammis ei ole ühtegi õiguslikult siduvad kohustust ja nende täitma jätmisele ei järgne mingeid sanktsioone. Esti keskkonnapoliitika 10 põhieesmärki Keskkonnateadlikkuse edendamine ja keskkonnasäästlik tarbimisharjumuste kujundamine. Keskkonnahoidliku tehnoloogia rakendamine. Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine.
–22. juunil 2012 toimunud ÜRO säästva arengu konverentsi (Rio+20) 4 peateemad. Konverentsil võeti vastu ühisdeklaratsioon tulevikust, mida me tahame saavutada: „The Future We Want“ (United Nations General Assembly 2012), mis paljude ekspertide hinnangul jäi aga loodetust üldsõnalisemaks ja konkreetseid kohustusi koos ajakavaga kokku ei lepitud. Üksmeel saavutati muuhulgas näiteks rahvusvahelise keskkonnaalase valitsemise (ÜRO keskkonnaprogramm ja säästva arengu komisjon) reformimise ning säästva tarbimise ja tootmise raamprogrammide loomise vajalikkuses Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) rohelise ehk keskkonnahoidliku majanduskasvu strateegia(Green Growth Strategy) avaldati mais 2011 koos indikaatoritega arengu mõõtmiseks ja rohelise kasvu poliitika vahenditega, mida saab kohandada vastavalt riikide vajadustele.
- Dilämmastikoksiid (N2O) ● Metsad ● Ressursid ● Tagajärjed: - Veetase, majandus, sotsiaal Mida on tehtud? Globaalne soojenemine ● Stockholm 1972 ● Rio de Janeiro 1992 - ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon - Johannesburg 2002 - Rio 2012 ● Kyoto 1997 ● Pariis 2016 ● Osoon - Viini konventsioon - Montreali protokollid ● Vahemeri ● Läänemeri - Helcom ÜRO ● ÜRO Keskkonnaprogramm (UNEP) ● Jätkusuutliku arengu eesmärgid - MDG järg - Keskkonnale kolm eesmärki ** Kliimamuutus ** Meri ** Maa
–22. juunil 2012 toimunud ÜRO säästva arengu konverentsi (Rio+20) 4 peateemad. Konverentsil võeti vastu ühisdeklaratsioon tulevikust, mida me tahame saavutada: „The Future We Want“ (United Nations General Assembly 2012), mis paljude ekspertide hinnangul jäi aga loodetust üldsõnalisemaks ja konkreetseid kohustusi koos ajakavaga kokku ei lepitud. Üksmeel saavutati muuhulgas näiteks rahvusvahelise keskkonnaalase valitsemise (ÜRO keskkonnaprogramm ja säästva arengu komisjon) reformimise ning säästva tarbimise ja tootmise raamprogrammide loomise vajalikkuses Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) rohelise ehk keskkonnahoidliku majanduskasvu strateegia(Green Growth Strategy) avaldati mais 2011 koos indikaatoritega arengu mõõtmiseks ja rohelise kasvu poliitika vahenditega, mida saab kohandada vastavalt riikide vajadustele.
inventuuri. kaitstavate alade võrgustikku Natura 2000. Eesti looduskaitse seltsi tegevuse käivitamisel. 1988 võeti ülemnõukogus vastu ,,Vabariiklik 1998 ilmus ,,Eesti punane raamat". 2006 kaitsealade administratsioone ümber 1960 ilmus TA LKK väljaandena Eesti keskkonnaprogramm", mis käsitles ka 1999 jõustus uus metsaseadus. Alustati korraldades loodi riiklik looduskaitsekeskus. looduskaitseobjekte tutvustav raamat klassikalist looduskaitset. Metsamajanduse ja looduskaitse ministeerium muudeti
on tugevasti tehtud, oli läbirääkimiste pidamiseks ja kliimakokkuleppele jõudmiseks Kopenhaagenis aega vaid kaks nädalat. Riikide valmisolek kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks on erinev, mõni lubab kärpida, kuid ei tee seda, osa toetab heitkoguste vähendamist põhimõtteliselt, kuid tahab, et puhtama ja kallima 24 tehnoloogia rakendamise maksaksid kinni teised riigid. ÜRO keskkonnaprogramm võitleb selle eest, et 2020 aastal ei tohi maailm paisata atmosfääri rohkem kui 44 miljardit tonni inimtekkelist CO2. Kopenhaageni kliimakonverentsil (UNCCC COP 15) jõuti järeldusele, et kliima muutus inimtegevusest tingitud mõjutuste alusel on hädavajalik hoida kuni 2oC piirides. Kokkuleppe osaks on lubadus anda arengumaadele järgmise kolme aasta jooksul kliimapoliitika rahastamiseks 30 miljardit dollarit, sellest 10,6 miljardit tuleb Euroopa Liidult. Eesmärgiks on seatud, et 2020
stabiilse arvukuse tagamine ning inimeste hoiakute ja harjumuste muutmine; ressursibaasi kindlustamine ja säilitamine arvestades keskkonna taluvuspiiridega; jäätmete ja saasteainete hulga vähendamine. Strateegilised keskkonna ja looduskaitse dokumendid: Keskkonnakaitse strateegia, Eesti Keskkonnategevuskava, Säästev Eesti 21, Eesti Bioloogilise mitmekesisuse kaitsestrateegia ja tegevuskava, Hea Põllumajandustava, Põllumajanduse- keskkonnaprogramm, Maaelu arenguprogramm. Keskkonna- ja Arengukomisjoni 1987. aastal ilmunud aruande “Meie ühine tulevik” (Our Common Future) mitteametlik nimetus. B. a-s sõnastati esimest korda kontseptsioon säästvast arengust, mis peaks tagama tänase põlvkonna vajaduste rahuldamise, ilma et kahjustataks tulevaste põlvede võimalusi rahuldada omi vajadusi. Aruandes populariseeriti säästvat arendamist globaalse koostöö kaudu. 93. Rahvusvaheline keskkonna- ja looduskaitse
OECD Organisation for Economic Co-operation and Development SCOPE Scientific Committee for Protection of Environment SOS Save Our Soils, päästke meie mullad, rahvusvaheline mullakaitseprogramm, Maailma looduskaitsestrateegia (WCS-I) osa. SOS on nii globaalse kui ka regionaalse mullapoliitika lähtekohti. SOS Save Our Seals, päästke meie hülged, Läänemere hüljeste kaitseprogramm UNEP United Nations Environment Programme, ÜRO Keskkonnaprogramm, valitsustevaheline uurimiskava maailma teravaimate keskkonnaprobleemide (kõrbestumise, mulla- ja veekaitse, ookeanisaastamise) lahendamiseks. Programm kutsuti ellu 1972 Stockholmis ÜRO keskkonnakonverentsi algatusel ja ÜRO peaassamblee otsusel 1973. Peakorter asub Nairobis, juhib 3-ks aastaks valitav 58-liikmeline nõukogu. UNESCO United Nations Educational, Scientific, and Cultural Organisation USDA United States Department of Agriculture
, Donz-Breuss, M. and Roberge, J.-M. (ed.). Targets and Tools for the Maintenance of Forest Biodiversity, Ecological Bulletin, 51: 401-411. 8. Lõhmus, E. 1984. Eesti metsakasuvukohatüübid. ENSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus. Tallinn. 80 lk. 9. Maide, J. 1937. Looduskaitse alla võetud maa-alad ja esemed - Looduskaitse I, Riigiparkide Valitsuse kirjastus. Tallinn:169-183. 10. Paal, J. 1997. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. - Keskkonnaministeerium ja ÜRO keskkonnaprogramm, Tallinn. 297 lk. 11. Paal, J. 1998. Rare and endangered plant communities of Estonia. - Biodiv. Conserv. 7: 1027-1049. 12. Paal, J. 1998. Plant communities meriting protection in Estonia. II. Rare plant communities. Estonian Maritima 3. 105-124. 13. Paal, J. 2004. "Loodusdirektiivi' elupaigatüüpide käsiraamat, 260+ lk . 14. Viilma, K., Öövel, J., Tamm, U., Tomson, P., Amos, T., Ostonen, I., Sørensen, P., Kuuba, R., (comp.) 2001. Eesti metsakaistealade võrgustik
archimedes.ee ÕTÜ on võimalus tegevteadlastest juhendajate käe all teha tutvust aka- deemilise maailmaga ning süveneda teadusliku uurimistöö võimalustesse. Samuti on ÕTÜ klubi, kus sarnaste huvidega noored saavad kohtuda. Kontakt: SA Archimedes Väike-Turu 8, Tartu Telefon: 730 0333 E-post: [email protected] 156 LISA 8 GLOBE, vt http://www.globe.ee/globe/avaleht Global Learning and Observations to Benefit the Environment on ülemaa- ilmne koolide keskkonnaprogramm, milles osalevad kooliõpilased 96 riigist, nende hulgas ka õpilased 37 Eesti koolist. 5.–12. klassi õpilased teevad keskkonnamõõtmisi kooli ümbruses, saadavad tulemused Inter- neti kaudu ülemaailmsesse GLOBE’i andmebaasi, kasutavad neid andmeid ning Internetist saadavaid õppematerjale õppetöös. GLOBE’i andmeid kasutavad ka Maa globaalprobleeme uurivad teadlased. Teaduskeskus AHHAA, vt www.ahhaa.ee
annaabi.ee 
