Keskkonnakaitse konspekt TTÜ TK 2014 (0)

Keskkonnapoliitika
Poliitika - ajalooliselt nimetatakse poliitikaks avalike asjade või kõiki kodanikke puudutavate linnriigi elu küsimustega tegelemist, sai alguse Vanas Kreekas. Alates IV sajandist tähistab poliitika riigivalitsemise kunsti riigielu korraldamisele ja juhtimisele suunatud tegevust.
Poliitika tähistab tänapäeva ühiskonnas levinud väärtushinnangute kujunemise, analüüsimise ja otsuste langetamise protsessi või üldise ja avaliku iseloomuga küsimuste ja nähtuste kohta seisukoha võtmine ja nendega tegelemine.
Keskkonnapoliitika seob omavahel poliitikat ja keskkonnaalast administreerimist, on valikute tegemine, mis algab eksisteeriva olukorra kirjeldamise ja määratlemisega ning lõpeb elluviidava keskkonnapoliitika hindamisega.
Keskkonnapoliitika kavandamisel on heaks abimeheks rahvusvaheliselt kokku lepitud keskkonna ja jätkusuutliku arengu indikaatorid . Jätkusuutliku arengu indikaatorite alusel saab jälgida ühiskonnas toimuvaid trende ning soovi korral võidelda nende muude maade trendidega.
Euroopa Liidu keskkonnapoliitika põhineb säästval arengul. Säästva arengu kontseptsioon tähistab säästlikkust kolmel alal: Keskkond, majandus ja kogukond . Säästev areng on olnud euroopa üldpoliitiliste prioriteetide hulgas. Euroopa liit ja selle liikmesriigid toetasid 1992. aastal ÜRO Keskkonna ja arengu konverentsil XXI sajandi tegevuskava Agenda 21 vastuvõtmist.
Agenda 21 - "Maailma jätkusuutlikkuse programm, mille algatas ÜRO. Agenda 21-s on kirjas
tegevused, mis peaksid toimuma nii globaalsel, rahvuslikul kui ka kohalikul tasandil. Number "21" tähistab 21. sajandit. Ka Eesti on ühinenud Agenda 21-ga."
Keskkonnapoliitika vahendid - Keskkonnapoliitika vahendid võib liigitada riigi sekkumise ning vaitsuse käitumise alusel:

• Kõrvalehoidev - valitsus ei sekku ja jätab kõik kohaliku või rahvusvahelise turu reguleerida.
  
• Apelleeriv - Valitsus või tema esindajad pöörduvad suuremate keskkonnasaastajate poole palvega , võtta otsuste tegemisel arvesse keskkonnapoliitika üldist suunda.
  
• Tasakaalustav - Valitsus tasakaalustab erinevate huvigruppide tegevust, turu negatiivseid efekte . Luuakse eeskirjade ja reeglitega üldine keskonnapoliitiline raamistik , kuid ei mõjutata individuaalseid otsuseid. Võimalik ainult kõrge keskkonnateadlikkusega ühiskonnas.
  

Keskkonnapoliitika vahendid -

• Stimuleeriv - valitsus rakendab saastajate suhtes positiivseid või negatiivseid ergutusabinõusid, stimuleerides neid keskkonnaalasele tegevusele (Saaste vähendamine, ressursside kokkuhoid )
  
• Otsustav - valitsusel on kindlad keskkonnaalased eesmärgid ja prioriteedid , mis on siduvad valitsusele ning orientiiriks ettevõtetele.
  
• Osalev - Valitsus osaleb aktiivselt saasteemissioonide vähendamisel, puhastusseadmete ehitamisel või rekonstrueerimisel. tähelepanu pööratakse suurtele keskkonnasaastajatele.
  
• Ettekirjutav - Valitsus sunnib oma ettekirjutustega ettevõtteid täitma kindlaid ülesandeid või kõrvale hoidma teatud tegevustest. Selle vormiks on keskkonnalubade ja kasutuslitsentside süsteem.
  
• Direktiivselt planeeriv - valitsusel on kõikehõlmav plaan ning selle raames antakse ettevõttele korraldusi keskkonnaülesannete täitmiseks.
  

Keskkonnapoliitika realiseerimine ja keskkonnaprobleemida lahendamine toimub: Üksikisiku, kogukonna ja riigi tasandil.

• Üksikisiku tasand - tõsta keskkonnateadlikkust ning suurendada informeeritust võimaldamaks igal inimesel osaleda keskkonnaalaste otsuste tegemisel.
  
• Kogukonna tasand - saab lahendada kohaliku tähtsusega keskkonnaprobleeme.
  
• Riigi tasand - Kujundatakse ja koordineeritakse kogu keskkonnapoliitikat, luuakse sesadusandlik ruum ning täidetaks keskkonnaalaseid rahvusvahelisi kokkuleppeid.
  

Keskkonnapoliitika iseloomulikud jooned - Keskkonnapoliitika on alati riigi tahtlik ja eesmärgipärane tegevus, mitte juhuslik kõrvalmõju või tegemata jätmine. Praeguse aja keskkonnapoliitika on eelnenud otsustajate iseseisvate otsuste tulemus. Hetkel on realiseeritav keskkonnapoliitika paljude eelnenud otsuste tulemus.
Enamikus arenenud maades nii Euroopas kui Ameerikas on poliitikud eelistanud keskkonna kvaliteedil põhinevat lähenemisviisi. Kuigi praktikas on selgunud , et keskkonnapoliitikat realiseerivad struktuurid pöörduvad tavaliselt tehnoloogial põhinevate standardite poole.
Keskkonnapoliitika üheks parimaks rakendamise vahendiks on majanduslikud vahendid ehk keskkonnamaksud , keskkonnalõivud, laenud, toetused, saasteload, sisse - ja tagasimaksed.
Eesmärgiks on piirata keskkonna saastamist ja jäätmete teket, soodustada nn puhtamate tehnoloogiate rakendamist ja saada täiendavaid vahendeid saastamisega tekitatud kahjustuste vähendamiseks, likvideerimiseks ning keskkonnaprojektide finantseerimiseks.
Keskkonnamaks on keskkonna kasutajatele nii tootjatele kui ka tarbijatele suunatud kohustus keskkonna kasutamise eest.
Keskkonna kasutuse all peetakse silmas mis tahes keskkonnaressursi ammutamist, kasutamist või kahjustamist.
Keskkonnamaksude abil püütakse tootjaid ja tarbijaid siduda keskkonnakahjustusi vahetult tekitanud toodete või teenuste turuhindadega. Püütakse realiseerida põhimõtet " Saastaja maksab"
Keskkonnalõiv - kogutakse keskkonda saastavatelt sektoritelt ning saadud vahendeid tuleks sihtotstarbeliselt kasutada keskkonnaprojektide rahastamiseks.
Keskkonnamaksud ja -lõivud

• Saastekahju hüvitised - arvestatakse lähtuvalt emiteeritavate saasteainete kogusest või iseloomust.
  
• Tootehüvitised - tootmise või tarbimise käigus keskkonda saastavate toodete maksustamine.
  
• Kasutaja hüvitised - enamasti olmejäätmete käitlemise süsteemida käigus hodmiseks.
  
• Maksusoodustused - keskkonda rohkem saastavetle tootjatele, toodetele ja ainetele kehtestatakse kõrgemad keskkonnalõivud ning sel teel luuakse turueelis vähem saastavatele tootjatele.
  
• Üldisi maksutulusid suurendavad maksud .
  

Lõivud, toetused ja subsiidiumid
Majanduslikud mõjurid peavad olema eelkõige ergutama tootmise tehonoogilist moderniseerimist, keskkonnasõbralikumat tootmist. Selleks pakutakse saastajale finantsabi keskkonnalase tegevuse tõhustamiseks või suunatakse vahendeid jäätmete töötlemisse.
Saasteload
Saastelubadega kauplemine sai alguse USA-st ning levis sealt teistesse riikidesse. Riik piiritleb saastelubadega kauplemise territooriumi, määrab saastetaseme ülempiiri ning hakkab välja andma saastelubasid. Neid saab siis osta-müüa.
Saastelubade süsteem on suhteliselt keeruline administreerimissüsteem: Lubade andmise ja kontrollimise, keskkonna ja emissioonitasemete jälgimise süsteem.
Sisse- ja tagasimaksed: Süsteem tähendab seda, et potentsiaalsete keskkonda saastavale tootele tehakse hinnalisa, mis tagatakse, kui toode või teenus on realiseeritud ning pakend viidud pärast tarbimist töötlemis- või kogumispunkti.
Süsteemi kasutatakse paljude toodete puhul, plast ja klaastaarast autodeni.
Keskkonnakorralduslikud vahendid: Organisatsioonid pööravad tähelepanud sellele, et olla ja näidata oma keskkonnahoidlikkust - selleks töötatakse välja organisatsiooni keskkonnapoliitika ning sellest tulenevalt kontrollitakse organisatsiooni tegevuse, tema toodete ja teenuste mõju keskkonnale. Organisatsioonid korraldavad oma tegevuse hindamiseks keskkonnauditeid ja avaldanud ülevaateid.
Rahvusvahelised ISO 14000 seeria keskkonnastandardid on mõeldud abistama organisatsioone süsteemi loomisel, need määravad nõuded keskkonnajuhtimissüsteemile.
Firmad sätestavad enda keskkonnapoliitika, mis on organisatsiooni poold üldise keskkonnategevuse tulemuslikkusega esitatud kavatsuste ja põhimõtete formuleering, mis moodustab raamistiku tema tegevusele ning keskkonnaeesmärkidele ja - ülesannete püstitamisele.
Keskkonnapoliitika peab sobima organisatsiooni tegevusega , toodete või teenuste iseloomuga, ulatusega ja keskkonnamõjudega, ta sisaldab selle poliitika pideva täiustamise ja keskkonna saastamise vältimise kohustust. Organisatsiooni keskkonnapoliitika realiseerimiseks luuakse keskkonnajuhtimissüsteem, mis sisaldab ka keskkonnapoliitika teostamise kava.
Eesti Energia jälgib oma tegevuses järgmisi keskkonnapõhimõtteid:

• Analüüsime eelnevalt oma tegevuse mõju keskkonnale ning ennetame negatiivseid keskkonnamõjusid kõigi võimalike vahenditega.
  
• Järgima oma tegevuses kõiki asjakohaseid keskkonna- alaseid õigusakte, samuti rahvusvahelisi lepinguid ning konventsioone.
  
• Toetame eesti säästvat arengut jäätmetekke ennetamise, nende taaskasutamise ning energiasüsteemi töö efektiivsuse tõstmise teel.
  
• Rakendame parimat võimalikku tehnikat vähendamaks negatiivseid keskkonnamõjusid energia tootmisel ja ülekandel.
  
• Teeme koostööd teadus - ja uurimisasutustega oma keskkonnaeesmärkide saavutamise nimel.
  
• Kasutame ja arendame ISO 14001 standardi nõuetele vastavat keskkonnajuhtimissüsteemi.
  
• Informeerime pidevalt kõiki asjahuvilisi oma tegevuse keskkonnamõjudest, Eesti Energia AS keskkonnapoliitika on avalik.
  
• Muude võrdsete tingimuste korral eelistame sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteemi omavaid allhankijaid ning tarnijaid.
  

Euroopa Liidu keskkonnapoliitika
põhineb säästavl arengul. Säästev areng on ideaal tasakaalustatud arengust, mis peab silmas nii keskkonna kvaliteeti kui ka majanduslikku jätkusuutlikust. Euroopa liidu keskkonnapoliitika tekkis 1970ndatel aastatel, kus Euroopa ühendus asus välja töötama esimesi keskkonnaalaseid õigusakte.
Esimesed keskkonnadriektiivid olid suunatud selliste teemade reguleerimisele nagu ohtile ainete testimine ja märgistamine, joogivee -, põhjavee- ja pinnavee kaitse, suurtest katlamajadest ja elektrijaamadest ning transpordivahenditest vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ning tahkete osakeste heitmete vähendamine.
Poliitika vajaduse ja sekkumise tingis praktiline vajadus. Kuna 1970ndatel aastatel ülemaailmne energiakriis, mis sundis rakendama energiatõhususe meetmeid ja vaatama üle ressursibaasid. Tekkisid probleemid puhta joogiveega.
Samasse perioodi jäävad ka probleemid inimtegevusest põhjustatud keskkonnareostusega. Avastati, et taimekaitsevahend DDT on ohtlik keskkonnamürk. Paljud 1970ndate ja 1980ndatel vastu võetud direktiivid lähtusid eesmärgist parandada euroopa ühenduse liikmesmaade kodanike töö- ja elutingimusi, kuigi ei olnud ühendusel ühtseid keskkonnaeesmärke.
Kuni 1987. aastani ei olnud euroopa liidul ühtset keskkonnapoliitikat. Keskkonnapoliitika arengule aitas kaasa ka roheliste parteide teke (keskkonnakaitselised ideed)
Tänapäeva Euroopa keskkonnapoliitika õigusliku aluse annab ühtse euroopa akt. 1987. aastal sõlmitud ühtse euroopa akt andis keskkonnale erilise valdkondade piire ületava staatuse, mille kohaselt Euroopa komisjon peab igas valdkonnas arvestama keskkonnahuvidega.
Sagedased on keskkonna ja majandushuvide konfliktid. Keskkonnatingimustes nähakse konkurentsipiirangut. Viimastel aastatel on saavutatud edu keskkonna integreerimisel teistesse poliitikatesse. Sellele aitasid kaasa ka spetsiaalsed suunatud programmid ja direktiivid.
Alates 1970ndatest aastatest on ühist keskkonnapoliitikat silmas pidades vastu võetud üle 200 direktiivi, määruse ja muu õigusakti.
Peamised reguleerimist vajavad valdkonnad on olnud:
Veekeskkonnakaitse, loomastiku - ja taimestikukaitse, mürareostus, jäätmekorraldus, kemikaalikäitlemine ja -ohutus, Välisõhu reostuse piiramine.
Aja jooksul on arusaam keskkonnaprobleemide põhjustest muutunud. Järjest enam on hakatud mõistma, et ei piisa ainult tagajärgedega võistlemisest, vaid on vaja sekkuda võimalikult varajases staadiumis .
Ühtses euroopa aktis on sõnastatud selged printsiibid , mida euroopa Liidus järgitud juba mõnda aega. Need keskkonnaprintsiibid on: Ennetav ja probleemide vältimisele suunatud käitumine. Saastaja maksab printsiip, Põhimõte, et keskkonnaprobleemid tuleb lahendada võimalikult nende tekkekohtades. Subsidaarsuse põhimõte, mille kohaselt Euroopa Liit sekkub keskkonnapoliitikasse vaid juhul, kui liikmesriigid üksikuna ebaõnnestuvad probleemi lahendamisel. Ettevaatuspõhimõte, mille kohaselt tuleb tegevused, mille otsuses ja negatiivse mõju puudumises ei olda piisavalt kindlad, lükata edasi tulevikku, seni, kuni on ammendavalt vastuseid tegevuse ohutuse kohta.
Euroopa iseseisev keskkonnapoliitika on alguse saanud keskkonnaprogrammidest ehk tegevuskavadest. Alates 1973. aastast on euroopa liidu keskkonnapoliitika pikaajalised eesmärgid, eelistatud valdkonnad, eesmärkide saavutamiseks soovitatavad tegevused ja vajalikud vahendid esitatud keskkonnaprogrammides ehk kavades. Esimesed kavad koostati
4-5 aastaks. Nüüd koostatakse programme juba 10 aastaks. Euroopa Liidu keskkonnaprogramm ei ole siduv dokument, vaid poliitiline raamkokkulep, mis määrab ära keskkonnapoliitika üldsuunad järgnevaks, kavas märgitud perioodiks .
Keskkonnaprogrammis ei ole ühtegi õiguslikult siduvad kohustust ja nende täitma jätmisele ei järgne mingeid sanktsioone.
Esti keskkonnapoliitika 10 põhieesmärki
Keskkonnateadlikkuse edendamine ja keskkonnasäästlik tarbimisharjumuste kujundamine.
Keskkonnahoidliku tehnoloogia rakendamine.
Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine.
Õhukvaliteedi parandamine, transpordiemissioonide vähendamine.
Jäätmekäitluse parandamine, jäätmetekke vähendamine ja korduvkasutuse soodustamine.
Jääkreostuse likvideerimine.
Põhjaveevarude parem kasutamine ja kaitse.
Pinnaveekogude ja rannikumere kaitse.
Maastiku ja elustiku mitmekesisuse säilitamine.
Tehiskeskkonna muutmine inimsõbralikumaks.
Keskkonnapoliitika
Keskkonnapoliitika rakendamise üheks oluliseks puudujäägiks eestis on asjaolu, et riiklikku keskkonnapoliitikat viiakse siiani ellu vaid keskkonnaministeeriumi haldusalas ja suur osa riiki ja enamus selle kodanikke keskkonnaga ei tegele.
Selge, et ilma keskkonnaküsimuste ja majandus- ja sotsiaalsektorite tegevusse integreerimata jäävad Eesti Vabariigi poolt säästva arengu tagamiseks ning oma kodanike elukeskkonna ja tervise hoidmiseks ja parandamiseks püstiatud eesmärgid täitmata.
Keskkonnakaitse alaste põhimõtete rakendamiseks valdkonnapõhistesse poliitikatesse ja igapäevategevusse saab toimuda vaid säästva arengu printsiipide rakendamise juhtimise viiiimisega kogu valitsuse ülesandeks ja vastava struktuuriüksuse loomisega riigikantseleis või peaminstri büroos.
Samuti on vajalik riigiametnike vasttavasisuline põhjalik koolitus ja keskkonnakaitse paremat lõimimist tagava seadustiku kehtestamine.
Keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamine on võimalik koostöös teiste ministeeriumitega ja valitsusasutustega. see puudutab nii konsensuse saavutamist otsuste tegemisel kui ka keskkonna tegelikku kaitset nende valitsemisalades.
Keskkonnakaitse
Keskkonnakaitse on looduse ja inimese lähiümbruse kaitse ning hoolitsus inimese eest, lisaks organismide ja koosluste kaitse nende enda väärtuste pärast. Keskkonnakaitse kitsamas mõttes on looduse kaitse kahjustuste eest.
Keskkonnakaitse tegutsemisviisid, millega hoitakse keskkonda kahjustamast. Looduskaitse on tegevus, mille eesmärk on teatud keskkonnaseisundi säilitamine või saavutamine.
Keskkonnakaitse on ühteaegu reformistlik mõtteviis ja praktiline tegevus, mis on vastuvõetav nii valitsusele kui ka elanikkonnale. Keskkonnakaitse kutsub üles looduslike ressursside kasutamise arvestama reaalsete võimalustega, ökosüsteemide kandevõime ja taluvuse piiridega.
Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks.
Keskkonnakaitsjad kujunevad koos looduslike ressursside intensiivsema kasutamisega ning nad püüavad seda kasutamist mitte keelata, vaid reguleerida seadusandlike ja majanduslike meetoditega riigi, majanduse ja elanike huvides.
Rahvusvahelised, riiklikud ja poliitilisadministratiivsed ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning looduskaitseobjektide ( kooslused ja kaitsealad ) säilitamiseks.
Keskkonnakaitse meetmed jagunevad:

• Ennetav (Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtt, tehnoloogiad , jäätmete korduvkasutusega kinnised toomistsüklid, saasteainete emissiooni vähendamine jne)
  
• Saastmise mõju vähendav (Kaitseribad, puhvertsoonide rajamine)
  

Keskkonnakaitse koosneb - looduse (nii elava kui elutu ) kaitse. Maastikukaitse ja -hooldus. Puhkemajanduse korraldamine looduses. Saastekontroll. Taastuvate loodusvarade kaitse ja hooldamine. Õhukaitse, Veekaitse, prügimajandus, keskkonnahügieen.
Keskkonnamuutuste põhjused
Rahvastiku muutused, Energia kasutamise suurenemine ja energiaallikate struktuuri muutused, põllumajandus - ja kalandus , sotsiaal-majanduslikud probleemid, tervishoid .
Keskkonnaprobleemid:

• Globaalsed - kliimamuutused, osoonikihi hõrenemine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine.
  
• Tegionaalsed - happevihmad ja tuumajäätmed.
  
• Kohalikud - linnaõhu saastumine , jäärmed, mere ja vee saastumine, ohtlikud materjalid
  

Keskkonnakaitse eesmärk: Majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas, kusjuures eesmärk on praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine tulevaste põlvkondade huve kahjustamata, selle saavutamiseks reguleeritakse looduskasutust ja seatakse tegevuspiiranguid keskkonna kaitseks.
Keskkonnakaitse ülesanded:

• Keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, päärates peatähelepanud põhjustele, kuna tagajäregede likvideerimine on tunduvalt kallima ja mõnikord isegi võimatu.
  
• Ettevaatlikkus ostuste tegemisel: Kui kavandatava tegevuse mõju ei ole selge, ei tohi otsuseid langetada.
  
• Keskkonnanõuete lülitamine teiste eluvaldkondade ja majandussektorite arengustrateegiasse ning nende arvestamine iga üksiku loodusvara ja keskkonnakomponendei kasutamisel ja kaitsel, looduskeskkonna kui ühtse tervikliku kompleksi huvide arvestamine.
  
• Keskkonna käsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena, keskkonnakaitse peab olema kõrgemal parteipoliitilistest huvidest ja momendi majandusprobleemidest.
  
• Keskkonnakaitse ja loodusvarade säästliku kasutamise tagamiseks tuleb taotleda elanikkonna kõikide sotsiaalsete kihtide konsesnsust.
  
• Keskkonnanõuete järgimise saavutamine majandustegevuses põhimõttel, et saastaja/tarbija maksab.
  
• Kõigil keskkonna kasutajatel ja kahjustajatel peab lasuma täielik vastutus oma tegevuse eest, ettevõtted peavad tagama oma tegevuse vastavuse keskkonnakaitse nõuetele.
  
• Kasutatud loodusvarade väärtus, kõik keskkonnakulutused ja keskkonnale tekitatud kahjud toote kogu olelustsükli.
  
• Keskkonnameetmete rakendamine niisugusel poliitilisel ja haldustasandil, kus nad annavad parima tulemuse: Jagatud vastutuse printsiibist lähtudes peavad riik, kohalikud omavalitsused , ettevõtted ja elanikud koostöös lahendama keskkonnaprobleeme vastavalt oma pädevusele.
  
• Traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine, tagamaks loodusväärtuste teadvustamist ühiskonna huvides.
  

Keskkonnakaitse probleemid ja suundumused

• Süvenevad, meie elu aina ulatuslikumalt mõjutavad keskkonnaproleemid nõuavad seni suhteliselt tagasihoidlike klassikaliste keskkonnakaitseliste meetmete laiendamist üha suurematele territooriumitele aina ulatuslikema piirangute näol.
  
• Klassikalise keskkonnakaitse puudused on tarbijalikkus, sunduslikkus, kampaanialikkus
  

Suundumused:
Kaasaegne keskkonnakaitse püüab leida vahendeid ja teid klassikalise keskkonnakaitse puuduste vältimiseks, tema tähelepanu keskpunktiks on inimene kui probleemide ja nende lahenduste ainuke allikas.
Teadlik, keskkonnakaitseliste meetmete rakendamine elanike endi poolt toob kaasa heaolu ja elukvaliteedi paranemise , nende eiramine aga piirkondliku konkurentsivõime vähenemise ja elukvaliteedi halvenemise.
Õpetav, toimetulek saavutatakse süstemaatilise ja eesmärgipärase arendustöö kaudu, mille põhieesmärgiks on ühiskonna ja kogukonna majanduslik toimetulek keskkonnakaitselisi eesmärke kahjustamata.
Loodusvarade säästliku kasutamise ja efekiitvse keskkonnakaitse määrab eelkõige tootmise ja keskkonnakaitse tehnoloogia tase.
Sellest lähtuvalt võetakse suund: Parima võimaliku tehnoloogia kasutamisele, mis tagab ressursside säästliku kasutamise ja võimalikult vähese saastamise ning ei tekita eesti majanduse arengule ülemääraseid kulutusi.
Sellest lähtuvalt võetakse suund: Parima keskkonnapraktika rakendamisele: Maailma kogemusi arvestav meetmete kombinatsioon parimate keskkonnakaitse tulemuste saamiseks.
Meetmete valikul tuleb tähelepanu pöörata: Toote valmistamise, kasutamise ja jäätmekäitlusega seotud keskkonnariskile. Reostuse vältimisele või tegevuse/toote asendamisele vähem reostavaga kaasmõjudele.
Võimalikest keskkonnaseisundi parandamise meetmetest tuleb eelistada neid, mida rakendatakse vahetult saasteallika juures.
Saasteallika juures kasutatakse keskkonna saastamise vähendamiseks: Tehnoloogia täistamisele suunatud meetmeid, mis muudavad oluliselt tootmis - ja tarbimisprotsessi struktuuri ning arvestavad säästva arengu põhimõtteid.
Kasutatava toorme, vee ja energia kokkuhoiule suunatud meetmeid, mis ühtlasi vähendab jäätmekogust.
Saasteainete emissiooni vähendavaid vahendeid (puhastusseadmed, ringlussüsteeme jms)
Võetavad meetmed sõltuvad lahendatavate probleemide iseärasustest ja eesmärkidest.
Lähitulevikus on enamkasutatav emissiooni vähendamine puhastusseadmete abil ning materjaliga energiakao vähendamine.
Keskkonnahoidliku tehnoloogia levitamine võtam rohkem aega ja vajab meie käsutada olevaist suuremaid kapitalimahutusi.
Tulevikus tuleb aga eelisarendus anda just keskkonnahoidlikule tehnoloogiale.
Keskkonnakaitse/looduskaitse
Klassikaline looduskaitse kujunes välja 1. sajandi lõpus ning tema õitseaeg oli järgmise sajandi keskpaik .
Alates 1970. aastast hakait üha enam kasutama mõistet keskkonnakaitse. Klassikalise looduskaitse alguseks loetakse riigi erinevaid ajajärke. Sageli viidatakse maaomanike või valitsejate poolt kehtestatud metsaraie või jahiõiguslikele piirangutele. Looduskaitse vajadus nüüdisaegses tähenduses ning selle mõistmine erinevates riikides on seotud nende majandusliku, eriti aga tööstusliku ning põllumajandusliku arengule.
Looduskaitse eesmärk on:

• Looduse mitmekesisuse säilitamine, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikidele soodsa seisundi tagamine.
  
• Kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine.
  
• loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine.
  

Looduskaitset reguleerib looduskaitseseadus.
Kaitstavad loodusobjektid on looduskaitseseaduse järgi:

• kaitsealad, mis omakorda jagunevad kaitsetüübi (kaitse eesmärgi ja majanduspiirangute ranguse) järgi järgmiselt: rahvuspark, looduskaitseala , maastikukaitseala (sh ka looduspark ), Kaitseala piiranguvööndi rezhiimiga on ka pargid.
  
• hoiualad
  
• püsielupaigad
  
• kaitstavad looduse üksikobjektid
  
• kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid
  
• kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid
  

Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust.
Kaitsealad on:

• rahvuspargid
  
• looduskaitsealad
  
• maastikukaitsealad - kõrvemaa, vooremaa
  

Kaitseala territoorium võib sõltuvalt tüübist jaotada nelja erinevasse vööndisse:
Loodusreservaat, sihtkaitsevöönd, piiranguvöönd
Euroopa looduskaitse
Euroopa looduskaitse sündis Saksamaal.
Esimesed looduskaitseorganisatsioonid ei lähtunud see juures mitte niivõrd majanduslikest kui just loodse kaitsmise eetilistest ja esteetilistest hiljem ka teaduslikest aspektidest.
20. sajandi alguses hakati USA eeskujul ka Euroopas kaise alla võtma suuremaid maa-alasid, mitte ainult üksikuid loodusobjekte.
Hakati asutama suuremaid või väiksemaid looduskaitsealasid, tekkisid looduskaitsega tegelevad ühikondlikud organisatsioonid.
Nende ülesandeks on looduskaitseideede propageerimine.
Põhja-Ameerika looduskaitse
Arenes algusest peale teisiti, euroopaga võrreldes.
Tähelepanu pöörati rohkem suuremate maa-alade kui tervikute säilitamisele, mitte niivõrd üksikute huvitavate loodusobjektide kaitsmisele.
Kui Euroopas võeti loodusobjekte sageli kaitse alla selleks, et inimene neid ei hävitaks, siis Põhja-Ameerikas võeti suuri maa-alasid kaitse alla selleks, et neid avada reguleeritud külastuseks kõikidele inimestele.
Jäätmed
Jäätmekäitluse areng
Enne asulate tekkimist probleemi polnud- ruumi oli ja ei tekkinud palju jäätmeid.
Asustustiheduse kasvades tekkisid linnad, siis kasvas ka jäätmete hulk.
Esimesed viited jäätmekäitlusele võib leida Rooma impeetiumi päevilt.
Olmejäätmete koostis püsis peaaegu muutumatune 18-19 sajandini, millal tulid kasutusele uued materjalid.
Jäätmed, majapidamisvesi, väljaheited visati tänavale, mis ummistusid.
Jäätmekäitlus sai alguse vajadusest elementaarse heakorra järele.
Moodne jäätmekäitlussüsteem inglismaal sai alguse 1875 aastal, mil võeti vastu rahva tervise seadus.
Jäätmete hulk hakkas hüppeliselt kasvama 18. sajandi tööstusrevolutsiooni käigus.
Ohtlikud jäätmed tekkisid alles seoses keemiatööstusega.
Esimene tänapäevane prügila rajati inglismaale 1930. aastal.
Jäätmed - on inimtegevusest moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid.
Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed.
Jäätmetekitaja - on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub.
Jäätmehooldu - Jäätmekäitlus, järelvalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus.
Jäätmekäitlus - jäätmete kogumine, vedamine , taaskasutamine ja kõrvaldamine.
Jäätmete liigitamine :

• Olmejäätmed
  
• tootmisjäätmed (tööstusjäätmed)
  
• erijäätmed
  
• püsijäätmed
  
• orgaanilised jäätmed
  
• ohtlikud jäätmed
  

Olmejäätmed - kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed.
Tavajäätmed - kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka.
Erijäätmed - need, mille käitlemiseks on vaja erivõtteid nt suurjäätmed. Erikäitlust nõuavad vanad kodumasinad , puidujäätmed, ehitus- ja lammutuspraht, vanaautod ja - rehvid , loomsed jäätmed.
Püsijäätmed - tavajäätmed, milles ei toimu olilisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi.
Biolagunevad jäätmed (orgaanilised jäätmed) - Anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp .
Ohtlikud jäätmed - Oma omaduste poolest inimorganismile või looduskeskkonnale kahjulikke jäätmeid, mis nõuavad erikäitlust.
Jäätmekäitluse prioriteedid:
Jäätmetekke vältimine, vähendamine
jäätmete taaskasutamine
jäätmete põletamine sooja samise eesmärgil
jäätmete deponeerimine taaskasutamiseks kõlbmatute jäätmete ohutu kõrvaldamine ehk prügilaadse ladestamine.
Olmejäätmed: Umbes 60% olmejäätmetest tekib kodumajapidamises ja ülejäänud 40% töökohtades. Olmejäätmete hulk jäätmeveos on 3-4%. Olmejäätmeid on kõige raskem käidelda. Sortimata olmejäätmed on üsna kerged: üks kuupmeeter kaalub 150-250kg
Iga inimene eestis toodab aastas keskmiselt 6 korda enam olmejäätmeid, kui ta ise kaalub.
Olmejäätmete koostist, hulka ja omadusi mõjutavad tegurid:
Aeg, elamuliik, majandustase, geograafiline asend ja kliima, elanike harjumused veendumused ja tavad.
Ohtlikud jäätmed
Ohtlikkust hinnatakse jäätmete koostise ja kahjuliku toime järgi: tule- ja plahvatusohtlikud, oksüdeerivad ja söövitavad, mürgised ja nakkusohtlikud.
Kahjuliku toime tegevuse järgi jaotatakse ohtlikud jäätmed ohtlikusklassidesse.
Päevavalguslambid ja termomeetrid sisaldavad elavhõbedat.
Ravimites võib olla mürke, orgaanilisi lahusteid ja raskemetalle.
külmikutes on freooni , mis lendumisel hõrendab osoonikihti.
süütesegud ja gaasiballoonid on tule ja plahvatusohtlikud
Patareid ja akud sisaldavad vähki tektada võivaid raskemetalle
Liimid , lakid , värvid ja immutusained sisaldavad raskemetalle ja orgaanilisi lahusteid.
Ohtlike jäätmeid ei tohi omavahel segada ega lahjendada ning kui võimalik on nad vaja ennem üleandmist jäätmekäitjatele märgistada.
Ohtlike jäätmete kogumist võib korraldada mitmeti:
Kogutakse tekkekohal eraldi. Omanikel palutakse tuua nad ettenähtud kohta. Teatud liiki ohtlikke jäätmeid kogutakse eriaktsioonidega rändkogumispunktides, mõnda aega püsikogumispunktides - bensiinijaamad. Asulates on enamasti kogumiskeskused, kuhu elanikud saavad viia igat sorti jäätmeid sh ka ohtlikke. selline keskus asub ka prügila juures.
Jäätmetekke vältimine peab olema iga jäätmehoolduse strateegia aluseks. Jäätmeteke vältimine on otseselt seotud tootmisprotesside paranemisega, samuti tuleb tarbijaid mõjutada, et nad oskaksid nõuda rohelisemaid ja vähem pakendatud tooteid.
Jäätmetekke vähendamiseks tuleb tegeleda algallikaga, st kavandada pikema kasutuseaga ja väiksema toormamahukusega tooteid, rakendada vähem saastavaid tootmisprotsesse ning teiselt poolt suunata tarbijate valikut ja tekitada nõudlus väiksema keskkonnamõjuga kaupade ja teenuste järgi.
Jäätmete kogumine ja vedu
jäätmete kogumine ja vedu on praegu jäätmekäitluse kõige kallim osa (60-80% kuludesd)
Kogumisviis sõltub sellest, mida jäätmetega ette võetakse.
Olmejäätmete kogusmiskorraldus oleneb mitmest asjaolust:
Teenindavate elamute tüübist (eramud, ridaelamud, korrusmajad). Omandi- või haldusvormist (eramajad või ühistud). Jäätmete sorteerimisviisist. Jäätmekäitluskoha või prügilakaugusest. Seadusnõudeist.
Jäätmete sorteerimine, eesmärk on eelkõige selles, et olmejäätmetest eraldada taaskasutust leidvad jäätmed, mille eest ei pea enam ladestamise hinda maksma.
Võimalik sorteerida kahel viisil:

• Olmejäätmed sorteerib firma, kellel on vajalik tehnika ja oskustega tööised selle töö tegemiseks.
  
• inimesed sorteerivad oma olmejäätmed kodus, ise.
  

Jäätmete ärakasutamine/taaskasutamine
Kui jäätmete teket ei õnnestu vältida, tuleb võimalikult palju materjale võtta taaskasutusse.
Euroopa Liit on määratlenud jäätmevood, mille üldist negatiivset keskkonnamõju tuleb taaskasutuse kaudu vähendada. Nende hulka kuuluvad pakendijäätmed, romusõidukid, patareid ja akud, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed.
Mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid taaskasutavad rohkem kui 50% pakendijäätmetest.
Jäätmekasutus aineringet ei katkesta , kuid lükkab edasi materjali prügilasse jõudmise.
Otsest tulu annab teisese toorme või energia müük, kaudset tulu moodsate ja kallite prügilate rajamise edasilükkamine.
Kord juba kasutatud materjali või esemeid saab uuesti kasutada kahte moodi
Samaks otstarbeks uuesti - korduvkasutus
Samaks otstarbeks ümber töötades - Taaskasutus.
Korduvkasutus on taaskasutamisest alati odavam, ei pea ümber töötama.
Otsene taaskasutus - Kui jäätmeid kasutatakse toormena, nt kui klaasipuru sulatatakse ümber uute klaasesemete valmistamiseks.
Kaude taaskasutus - Siis, kui jäätmeid kasutatakse energia saamiseks või mulla omaduste parendamiseks.
Veomaksumust mõjutab:
Vahemaa , materjali tihedus, vahelaadimine, materjali puhtus , prügi ja toorme koosvedu, orgaaniliste jäätmete biokäitlus.
Prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla.
Jäätmete ladestamine - Sõltuvalt ladestatavate jäätmete omadusest jagunevad prügilad alljärgnevalt.
Ohtlie jäätmete prügila, tavajäätmeteprügila, püsijäätmeteprügila.
Prügila asukoht - prügila kavandatakse kohta, kus prügilast lähtuv keskkonnarisk ja negatiivsed keskkonnamõjud on võimalikult väiksed ning kus prügila käitamine enim sobinud planeeringute arengukavade ja muude strateegiliste kavade ja plaanidega.
Prügila eluiga - Prügila kavandatakse võimalikult pika kasutusajaga. Prügila kavandatav kasutusiga on vähemalt 25 aastat.
Prügila kaugus ehitstest - prügila rajatakse teistest ehitistest kaugusele, mis tagab, et prügilast lähtuvate keskkonnahäiringute mõju neile ehitistele ja ehitiste kasutamisel on tühine.
Nimetatud vahemaa on vähemalt 300m, kui ei ole selge, et keskkonnahäiringud oleksid tühised ka väiksema vahemaa korral.
Läbiva liinirajatise keeld - rajatava prügila maa- alale ei tohi jääda läbitavaid vee-, kanalistasiooni-, kütte- ja gaasitorustikke, elektri- ja sidekaableid.
Ladestamine - Jäätmed ladestatakse viisil, mis tagab jäätmelademe ja sellega seotud ehitiste osade stabiilsuse nii ladestamisel kui ka pärast jäätmelademe või prügila sulgemist eriti võimaliku varisemise vastu. Jäätmete transpordil ladestuspaika peab olema välistatud võimalus jäätmete lendumiseks. Ladestatud jäätmed tihendatakase mahumassini vähemalt 900kg/m^3
Prügilad
Pääsküla prügila- pääsküla prügila rajati 1972; prügile pindala on 30 ha, suhteline kõrgus on umbes 30m ja ladestatud jäätmete kogus umbes 4miljonit tonni.
Tallinna prügila - Pindala on 67ha, projekti kogumaksumus kuni sulgemiseni on ca 900miljonit krooni, teeninduspiirkonnas elab ligi 500 000 elanikku, teenindab tallinna linna ja ümberkaudseid valdu.
Väätsa prügila - avati 2000. aastal. Teeninduspiirkonna suuruseks on planeeritud 100 000 inimest jäätmete kogukaaluga 20 000 tonni aastas.
Torma prügila - 2002 aastal rajatud prügila, jõgevamaal. Euronõuetele vastava prügila pindala on 2.6ha.
Jäätmete põletmine
On jäätmete likvideerimise strateegia, mida kasutatakse kindlustamaks jäätmete käsitsemist keskkonnasõbralikult.
Euroopas suureneb hästi põlevast materjalist jäätmete osakaal
Jäätmeid saab vaadelda taastuva kohaliku kütusena, sest jäätmete pidev tekkimine annab neile taastuva olemuse.
Põletamisel on kaks põhieesmärki:

• Jäätmetest vabanemine (Kõrvaldamine, jäätmekoguse ja mahu vähendamine)
  
• Energitootmine (taaskasutamine)
  

Jäätmete kütteväärtus on lähedane turba ja puidu vastavale kütteväärtusele.
Põletamine on tõhus meetod nende mahu ja kaalu vähendamiseks.
Pärast põletamist jääb järgi tuhk , mille kaal on umbes 20% ja maht umbes 6% jäätmete esialgsest kaalust ja mahust.
Jäätmete põletamine peab olema kontrollitud ja juhitud tegevus, mille eesmärgiks on jäätmete kõrvaldamine koos põlemissoojuse kasutamisega.
Lähtudes põlevate jäätmete eelnevast ettevalmistusest, sorteerimise astmest ja eelnevast töötlusest, võib jäätmetest kui kütusest rääkida kahest aspektist lähtuvalt:

• Jäätmed põletatakse tema algsel, sorteerimata kujul ehk masspõletusena.
  
• Jäätmed põletatakse jäätmekütusena (RDF) sorteerituna, eelnevalt töödelduna (Kuivataud, purustatud , jahtavatatud, kokku pressitu, brikeeritud)
  

Tootjavastutus ja probleemtooted
Tootjavastutuse põhimõtte kohaselt peab tootja tagama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtootest tekkivate jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise, korduskasutamise või nende kõrvaldamise. Nende tegevustega seotud kulud peab kandma tootja.
Tootjavastutus on "saastaja maksab" põhimõtte laiendus .
Toote valmimisel peab tootja võimalikult suures ulatuses:
1) Piirama ohtlike ainete kasutamist, et vältida nende sattumist keskkonda, hõlbustada toodetest tekkivate jäätmete ringlusessevõttu ning vältida vajadust kõrvaldada jäätmeid ohtlike jäätmetena.
2) edendama teise toorme kasutamist toodetes.
Tootja on kohustatud seoses tema tootest tekkivate jäätmete töötlemise ja taaskasutamisega andma jäätmekäitlejatele teavet kasutatud materjalide ja toote komponentide, ohtlike inete olemasolu ja nende asukoha kohta tootes .
Keskkonnajärelvalve seadus
Vastu võetud 06.06.2001 ning jõustunud 07.07.2001
Käesolev seadus määratleb keskkonnajärelvalve olemuse ja kehtestab keskkonnajärelvalvet teostavate, samuti keskkonnajärelvalvele allutatud isikute ning asutuste õigused ja kohustused ning järelvalvetoimingute korra.
Keskkonnajärelvalve - loodusressursse kasutava isiku või asutuse tegevuse seaduslikkuse kontrollimine ning ebaseadusliku tegevuse peatamine või lõpetamine .

• Keskkonna seisundit mõjutava või mõjutada võiba isiku või asutuse tegevuse seaduslikkuse kontrollimine, sealhulgas saasteainete, jäätmete, energia või organismide keskkonda viimise sesaduslikkuse kontrollimine ning ebaseadusliku tegevuse peatamine või lõpetamine.
  
• Loodussaaduste valdamise ja nendega sooritatavate tehingute seaduslikkuse kontrollimine ning ebaseadusliku tegevuse peatamine või lõpetamine.
  
• Keskkonda mõjutava või mõjutada võiva ehitise, tehnovõrgu või seadme kasutamise või tehnoloogilise protsessi seaduslikkuse kontrollimine ning ebaseadusliku tegevuse peatamine.
  
• planeerinug-, maakasutuse , maakorralduse ja maa- arvestuse nõuetest kinnipidamise kontrollimine ning seaduses sätestatud abinõude rakendamine nõuetest kinnipidamise tagamiseks.
  
• Kohustuslike keskkonnakaitseabinõude rakendamise kontrollimine nng kohustuste täitmata jätmisel seaduses sätestatud abinõude rakendamine nende täitmise tagamiseks.
  
• Taime, looma või muu organismi, mille kasutamine on reguleeritud seadusega või rahvusvahelise lepinguga, või nendest valmistatud toodete eestisse sisse- või väljaveo, kasutamise või nendega sooritavate tehingute, samuti geneetiliselt muundatud organismide või toodetega sooritatavate tehingute kontrollimine ning ebaseadusliku tegevuse peatamine või lõpetamine.
  

Keskkonnajärelvalve teostajad on:

• Keskkonnajärelvalvet teostavad keskkonnainspektsioon, maa-amet ja kohalik omavalitsusorgan või -asutus.
  
• Seadusega võidakse ka teistele valistusasutustele anda keskkonnajärelvalve ülesandeid.
  

Keskkonnainspektsioon tegutseb keskkonnakaitse kõigis valdkondades.
Keskkonnainspektsioon:

• Rakendab seaduses sätestatud abinõusid ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ja kohustuslike keskkonnakaitseabinõude elluviimiseks.
  
• Peatab nii keskkonda kahjustava või ohustava õigusvastase tegevuse kui ka loodusressursi kasutamisega seotud õiguspärase tegevuse, kui see seab ohtu inimeste elu, tervise või vara.
  
• Korraldab selguseta kuuluvusega loodussaaduse ja selguseta kuuluvuse loodussaaduse hankimise vahendi või riista hoidmist, müümist, tagamist seaduslikule valdajale või hävimist.
  
• Korraldab seaduses sätestatud juhtudel omavolilise ehitiste likvideerimise.
  

Maa-amet keskkonnajärelvalve teostajana:
Maa-amet rakendab seaduses sätestatud abinõusid maakasutuse, maakorralduse ja maa-arvestuse nõuetest kinnipidamise kontrollimiseks ja ebaseadusliku tegevuse peatamiseks või lõpetamiseks.
Omavalitsuslik keskkonnajärelvalve:
Kohaliku omavalitsusüksuse volikogu kehtestatud keskkonnakaitse- ja - kasutusalaste otsuste järgimist kontrollivad volikogu poolt selleks volitatud isikud või asutused, või kui neid ei ole määratud, valla- ja linnavalitsus .
Kohalikomavalitsusüksus:

• Rakendab seaduses sätestatud abinõusid ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ja kohustuslike keskkonnakaitseabinõude elluviimiseks.
  
• Teavitab keskkonnainspektsiooni keskkonda kahjustavast või ohustavast õigusvastasest tegevusest või loodusressursi kasutamisega seotud õiguspäerasest tegevusest, kui selline tegevus seab ohtu inimeste elu, tervise või vara, ning maa-ametit maakasutuse, maakorralduse ja maa-arvestuse nõuete rikkumise juhtumitest.
  

Keskkonnainspektsiooni ja maa-amaeti järelvalvepädevus kohaliku omavalitsusüksuse tegevuse üle
Keskkonnainspektsioonil on õigus kontrollida seadusega kohalike omavalitsusüksustele pandud või kohalikuomavalitsusüksuse poolt halduslepinguga võetud keskkonnakaitse- ja -kasutusalaste ülesannete täitmist ning kohaliku omavalitsusüksuse volikogu ja valitsuse keskkonnakaitse- ja -kasutusalaste üksikaktide seaduslikkust, maa- ametil on õigus kontrollida toiminguid maakorralduse, maade eraldamise, arvestuse ja kasutuse valdkonnas ning kohaliku omavalitsusüksuse volikogu ja valitsuse vastavate üksikaktidea seaduslikkust.
Keskkonnainspektsioon ja maa-amet analüüsivad oma tegutsemisvaldkonnas keskkonnaõigusnormide toimet enda vaatluste ning teistelt isikutelt, asutustelt ja andmekogudelt saadud andmete ja ettepanekute alusel, kusjuures keskkonnainspektsioonil lasub kohustus koguda keskkonajärelvalve andmeid.
Keskkonnaõigusnormide analüüsi tulemused teevad keskkonnainspektsioon ja maa-amet etepanekuid õiguskaitse tõhustamiseks ning õigusaktide muutmiseks või täiendamiseks.
Keskkonnainspektor - seadus määrab ära keskkonainspektori õigused ja kohustused, järelvalve piirkonna ning töö riietuse , erivahendid, relvad. (Kohaliku omavalitsuse inspektor, riigi keskkonnainspektor)
Keskkonnainspektori õigused ja kohustused:
Riigi ja kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektoril on õigus kontrollida füüsilist ning era- ja avalik-õiguslikku juriidilist isikut, riigiasutust ja omavalitsusorganid või -asutust ning nende tegevuskohta, kui isiku või asutuse tegevus mõjutab või võib mõjutada keskkonda ning ohustab või võib ohustada inimeste elu, tervist või vara või kui isik või asutus varub loodussaadust või varjab või oletatavalt varjab ebaseaduslikult hangitud loodussaadust.
Keskkonnajärelvalvealased ettekirjutised
Keskkonnakaitse ka loodusressursside kasutamise seaduslikkuse tagamiseks teeb keskkonnakaitseinspektor vajadusel ettekirjutuse
Ettekirjutusi tehakse:

• Samaaegselt õiguserikkumise materjali vormistamisega, kui õigusrikkumise põhjustanud asjaolusid pole võimalik kohe kõrvaldada, kuid see on vajalik ja seda on võimalik teha keskkonnakaitseinspektori poolt ettekirjutatud mõistliku aja jooksul.
  
• Keskkonnaloa alusel toimuva tegevuse kohese peatamise vajadusel, kui tegevuse jätkamine seab otseselt ohtu inimeste elu, tervise või vara või võib keskkonnale põhjustada korvamatud kahju.
  
• Inimese elu, tervist või vara või keskkonda ohustava tegevuse seadusega kooskõlla viimiseks .
  
• Objekti kontrollimise vajadusel selle omaniku, kontrollitava tegevuse eest vastutava isiku või nende volitatud esindaja objektil kohalolekuks, kui keskkonnakaitseinspektor ei pea otstarbekaks kontrollida objekti ette teatamata.
  
• Loodusressursse kasutava või keskkonnakaitse abinõude rakndamiseks kohustust omava isiku või tema volitatud esindaja ilmumiseks keskkonnainspektori tööruumi isiku või objekti tegevust puudutavate andmete andmiseks ning dokumentide esitamiseks .
  
• omavolilise ehitise likvideerimiseks kaitsealal , hoiualal, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndisja püsielupaigas ning ranna või kalda ehituskeeluvööndis.
  

Ettekirjutus
Ettekirjutus koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb ettekirjutuse tegijale ja teine kohustatud subjektile.
Kui on vajadus informeerida ettekirjutusest kolmandat isikut, tehakse sellest ettekirjutuse tegija poolt kinnitatud ärakiri.
Kui ettekijutus tehakse keskkonnaloa alusel toimuva tegevuse kohta, siis saadetakse ärakiri loa andjale .
Ettekirjuts tehakse kohustatud subjektile allkirja vastu teatavaks, toimetatakse kätte keskkonnainspektori poolt või saadetakse posti teel väljastusteatega.
Keskkonda kahjustava tegevuse peatamine:
Keskkonda kahjustav tegevus peatatakse, kui see:

• Ei vasta keskkonnanormatiivile või keskkonnaloaga lubatud määrale.
  
• Toimub keskkonnaloa alusel, kuid ohustab keskkonda või inimeste elu, tervist või vara ja seda ohtu ei saa kohe kõrvaldada.
  
• on lubatud ainult keskkonnaloa alusel, kuid luba puudub või seda ei esitata või on luba antud ebapädeva isiku poolt seadusega või seaduse alusel kehtestatud keskkonnanõudeid arvestamata.
  
• on lubatud vaid teatud ajal või tingimustel, kuid ei vasta tegevuse lubatud ajale või tingimustele.
  

Peatada ei tohi inimeste vara või keskkonda ohustavat tegevust,m ille peatamine võib põhjustada üldistele huvidele suuremat kahju, kui põhjustaks tegevuse jätkumine.
Keskkonnavastased süüteod:
Taimestikku ohustav tegevus:

• Mootorsõidukiga sõitmise eest looduslikul alal või põllumajandusmaal, kui sellel alal sõitmine oli keelatud või oli lubatud ainult loaga ja see luba puudus, samuti taimehaiguste ja -kahjurite vältimiseks või umbrohu leviku tõkestamiseks maavaldajale kohustuslike abinõude rakendamata jätmise eest - karistatakse rahatrahviga kuni kakssada trahviühikut või arestiga.
  
• Sama teo eest, kui sellega on kahjustatud taimestikku oliliselt või taimehaigus või -kahjur või umbrohi on levinud väljapoole katastriüksust, tekitades seal taimestikule olulist kahju, - karistatakse rahalise karistusega.
  
• Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.
  
• Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahalise karistusega.
  

Puude ja põõsaste kahjustamine ja hävitamine.

• Puude või põõsaste kahjustamise või hävitamise eest, kui sellega on rikutud metsa või muui haljastuse kaitse või kasutamise nõudeid ja tekitatud oluline kahju keskkonnale, - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
  
• sama teo eest, kui sellega on ettevaatamatutest tekitatud oluline kahju keskkonnale, - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
  
• Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahalise karistusega.
  

Puude ja põõsaste kahjustamine ja hävitamine ettevaatamatusest.

• Puude või põõsaste hävitamise või kahjustamise eest ettevaatamatusest, kui sellega on rikutud metsa või muu halastuse kaitse või kasutamise nõudeid ja tekitatud suur kahju keskkonnale - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
  
• sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik - karistatakse rahalise karistusega.
  

Puude ja põõsaste ebaseaduslik raie

• Puude või põõsaste ebaseadusliku raie eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale - karistatakse rahalise trahvi või kuni kolmeaastase vangistusega.
  
• Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud oluline kahju keskkonnale - karistatakse rahalise trahvi või kuni üheaastase vangistusega.
  
• Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik - karistatakse rahalise trahviga.
  

Kaitstava loodusobjekti kaitse nõuete eiramine

• Kaitstava loodusobjekti kasutamise või kaitse nõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud kaitstavale loodusobjektile oluline kahju - karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
  
• sama teo eest, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud kaitstavale loodusobjektile oluline kahju - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
  
• Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik - karistatakse rahalise trahviga.
  

Kaitstava loodusobjekti kaitse nõuete eiramine ettevaatamatusest

• kaitstava loodusobjekti kasutamise või kaitse nõuete rikkumise eest ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud kaitstavale loodusobjektile suur kahju - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
  
• Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik - karistatakse rahalise karistusega.
  

Maastiku kahjustamine:

• Kalda, ranna või muu maastiku kaitse või kasutamise nõuete rikkumise eest, kui sellegao n tekitatud kaldale, rannikule või muule maastikule oluline kahju - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
  
• Sama teo eest, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud maastikule, kaldale või rannale oluline kahju - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
  
• Käesoleva paragrahi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik - karistatakse rahalise trahviga.
  

Maastiku kahjustamine ettevaatamatusest:

• Kalda, ranna või muu maastiku kaitse või kasutamise nõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud kaldale, rannale või muule maastikule suur kahju - rahaline trahv või kuni üheaastane vangistus
  
• Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik - rahaline trahv.
  

Loodusliku loomastiku kahjustamine

• Jahiuluki, kala või muu loodusliku loomastiku küttimise, püügi või muul viisil kasutamise nõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale, samuti jahiuluki, kala või muu loodusliku loomastiku küttimise või püügi ebaseadusliku korraldamise eest - karistatakse rahalise trahvi või kuni kolmeaastase vangistusega.
  
• Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui sellegaon ettevaatamatusest tekitatud oluline kahju keskkonnale - karistatakse rahalise trahvi või kuni üheaastase vangistusega.
  
• Käesoleva paragragvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik - karistatakse rahalise trahviga.
  

Looduskasutus- või saasteloata tegutsemine

• Looduskasutus- või saasteloata tegutsemise eest, kui see luba oli nõutav samuti loanõuete rikkumise eest - karistatakse rahalise trahviga.
  
• sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik - karistatakse rahalise trahviga.
  

Keskkonnasaastamine

• Aine, energia või jäätmete ebaseadusliku keskkonda viimise eest, samuti normatiive ületava müra põhjustamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, looma- või taimeliikide isenditele või nende osadele - rahaline trahv.
  
• Sama teo eest, kui sellega on: a) tekitatud suur kahju vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, looma- või taimeliikide isenditele või nende osadele. b) tekitatud raske tervisekahjustus . c) põhjustatud inimese surm. - karistatakse rahalise trahvi kuni viieaastase vangistusega.
  
• Käesoleva paragrahvi 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik- rahaline trahv.
  

Keskkonna saastamine ettevaatamatusest:

• Aine, energia või jäätmete ebaseadusliku keskkonda viimise või normatiive ületava müra põhjustamise eest ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud suur kahju pinnase või välisõhu kvaliteedile, looma- või- taimeliikide isenditele või nende osadele. Tekitatud raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm - karistatakse rahalise trahvi või kuni kolmeaastase vangistusega.
  
• Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik - rahaline trahv.
  

Looduskasutuse ja saaste arvestuse pidamise korra rikkumine

• looduskasutuse või saaste arvestuse pidamise korra või keskkonnaseirenõuete rikkumise eest - karistatakse rahalise trahviga kuni sada trahviühikut või arestiga.
  
• Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik - rahalin trahv, kuni 30 000 krooni.
  

Ohtlike kemikaalide ja jäätmete käitlemise nõuete rikkumine

• Inimese tervisele või keskkonnale ohtlike kemikaalide või jäätmete käitlemise nõuete rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud oht inimeste elule või tervisele või keskkonnale - rahaline trahv või kuni kolmeaastane vangistus.
  
• sama tegu, kui on põhjustatud ettevaatamatusest - rahaline trahv või kuni üheaastane vangistus.
  
• käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui toime pani juriidiline isik- karistatakse rahalise trahviga.
  

Ohtlike kemikaalide ja jäätmete käitlemise nõuete rikkumine ettevaatamatusest.

• Inimese tervisele või keskkonnale ohtlike kemikaalide või jäätmete käitlemise nõuete rikkumise eest ettevaatamatusest, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele või keskkonnale - karistatakse tahalise trahvi või kuni üheaastase vangistusega.
  
• Sama teo eest, kui toime pani juriidiline isik - rahaline trahv.
  

Üleujutuste, soostumise ja veehulga lubamatu vähenemise põhjustamine:

• Kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale - rahaline trahv või kuni üheaastane vangistus.
  
• Kui on põhjustatud ettevaatamatusest - rahaline trahv
  
• Kui on põhjustatud juriidilise isiku poolt - rahaline trahv
  

Üleujutuste, soostumise ja veehulga lubamatu vähendamise põhjustamine ettevaatamatusest

• Kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale - rahaline trahv
  
• Kui on toime pandud juriidilise isiku poolt - rahaline trahv.
  

Looduskaitseseadus
Peamine looduskaitset reguleeriv esadus eestis on looduskaitse seadus - vastu võetud 21.01.2004 ja jõustunud 10.05.2004
Looduskaitse seaduse eesmärk:

• Looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega .
  
• Kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine.
  
• loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine.
  

Jäätmeseadus
Jäätmete tekke vältimise ja jäätmehoolduse nõuete rikkumine:

• Jäätmete tekke vältimise või jäätmehoolduse nõuete rikkumise või jäätmete ladestamise eest väljaspool selleks ette nähtud kohta - karistus kuni 300 trahviühikut.
  
• Kui juriidiline isik- rahatrahv kuni 50 000 krooni
  

Jäätmete käitlemine jäätmeloata või loa nõudeid rikkudes:

• Jäätmeloata või loa nõudeid rikkudes - rahatrahv kuni 300 trahviühikut.
  
• Juriidilise isiku poolt toime pandud - kuni 50 000 krooni rahatrahv.
  

Jäätmete käitlemine registreerimistõendita

• Registreerimistõendi puudumisel - rahatrahv kuni 100 trahviühikut
  
• Juriidilise isiku poolt toime pandud - kuni 10 000 krooni.
  

....
Keskkonnaohutuse seisukohalt muu olilise teo tegemata jätmine

• Keskkonnaohutuse seisukohalt käesoleva seaduse tähenduses muu oluline tegu on:
  

jäätmekäitluskoha järelhooldus.

probleemtoodetest tekkivate jäätmete kokkukogumine, taaskasutamine või kõrvaldamine.

jäätmete töötlemine enne prügilasse ladestamist.

nõuetele mittevastava prügila sulgemine.

• Kui kohustatud isik jätab keskkonnaohutuse seisukohalt muu olulise teo tegemata, võib keskkonnajärelvalve asutus või kohaliku omavalitsuse asutus või kohaliku omavalitsuse üksus või keskkonnajärelvalve asutus teha sellekohase ettekirjutuse ning selle täitmata jätmise korral rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
  
• Käesolevas paragrahvis nimetatud juhtudel on sunniraha rahkendamise ülemmääraks 25 000 krooni.
  

ISO 14001
Rahuvsvaheline keskkonnajuhtimise standard ISO 14001 esitab nõuded keskkonnajuhtimissüsteemile. ISO 14001 sertifikaadi saamiseks peab täitma just selle standardi nõudeid.
Standardi töötas 1996. aastal välja rahvusvaheline standardiorganisatsioon (International Organisation for Standards - ISO)
2004. aastak uuendati standardit ja ka eesis kehtib 2005. aasta septembrist eesti standardikeskuse poolt kinnitatud standard EVS-EN ISO 14001:2005
ISO 14001 koosneb mitmest elemendist, mis üheskoos moodustavad tõhusalt toimiva keskkonnajuhtimissüsteemi.
ISO 14001 aluseks on kavanda-vii ellu-kontrolli-korrigeer-mudel, mille eesmärgiks on pidev organisatsiooni keskkonnategevuse tulemuslikkuse parandamine alljärgnevate tegevuste kaudu.
Alustamine: Organisatsioon selgitab välja ja hindab oma tegevusest tulenevaid keskkonnaaspekte ning oma tegevuse vastavust õigusaktidele
Keskkonnapoliitika: Organisatsioon töötab välja oma keskkonnapoliitika vastavalt olulistele keskkonnaaspektidele ja muudele olulistele teguritele.
Kavandamine: Organisatsioon määratleb oma keskkonnaeesmärgid ja -ülesanded ning koostab keskkonnajuhtimiskava nende ülesannete täitmiseks.
Elluviimine : Organisatsioon ohjab oma ressursse (personal, kapital , tehnoloogia) ning koostab selged toimimisprotseduurid tegevuste läbiviimiseks ja eesmärkideni jõudmiseks, määrateledes seejuures rollid ja vastutuse jne.
Kontrollimine ja korrigeerimine: Organisatsioon hindab oma keskkonnategevuse tulemuslikkust ja võrdleb seda seatud eesmärkidega keskkonnaauditi, järelvalve ja -mõõtemiste abil.
Täiustamine: Organisatsioon teeb süsteemi vajalikud parandused , tuginedes juhtkonnapoolse ülevaatuse otsusele.
Alustamine: Organisatsioon selgitab välja ja hindab oma tegevusest tulenevaid keskkonnaaspekte ning oma tegevuse vastavust õigusaktidele.
NB: Kõik saab alguse tippjuhtkonna poolt. Tippjuhtkond suudab tagada toetuse.
ISO 14001 Standardi nõuetele vastavust kontrollib sõltumatu (kolmas) osapool. selleks viib akrediteeritud autiitor läbi välisauditi. Kui nõuded on täidetud saab organisatsioon ISO 14001 sertifikaadi. Setifikaadi kehtivus on tähtajaline (Üldjuhul 3 aastat)
Mis kasu on ISO 14001 juurutamisest?
Majanduslikud põhjused: Energia, vee, toorme, pakkematerjali ja muude ressursside säästlik tarbimine ning korduskasutus aitab kulusid kärpida ning uusi kokkuhoiuvõimalusi leida. Ettevõtafinantsjuhil on põhjust rõõmustada eelkõige keskkonnajuhtimise juurutamise akgetapil, kui majanduslik kokkuhoid ületab tihti julgemaidki prognoose. Hästi toimiv keskkonnajuhtimissüsteemi aitab ennetada ja ohjata tegevusest tulenevaid keskkonnariske, mistõttu on miinimumini viidud ka õnnetustest ja hädaolukordadest tulenev kahju, mille majanduslikud tagajärjed võivad olla ettevõtta jaoks saatuslikud.
Suhted ametkondadega: Organisatsioonid, kes tegelevad keskkonnajuhtimissüsteemi juurutamisega on ametkondade silmis positiivsel kohal. Keskkonnajuhtimissüsteemi juurutamisega nad näitavad, et hoiavad oma keskkonnamõju kontrolli all.
Avalikud hanked ja tarneahelad : Ühe enam etevõtteid ja riigiasutusi on hakanud võtma tarnijatelt tõendeid tõhusa keskkonnategevuse kohta, nt. ISO 14001 setifikaadi või EMASi registreeringu olemasolu.
Tarbijate nõudmised: Iga päevaga tõuseb tarbijate hulk, kes nõuavad keskkonna-sõbralikumaid tooteid. Keskkonnahoidlike toodete turuosa suureneb pidevalt ja toodete keskkonnanäitajad on üha olulisemad müügiargumendid.
Ettevõtte turuväärtus: Tõhusalt toimiv keskkonnajuhtimine tõstab ülduhul turuväärtust ettevõtte müümise, ostmise või liitumise korral. Suurte rahvusvaheliste ettevõtete keskkonnategevuse tulemuslikkust jälgitakse aktsiaturgudel hoolega juba täna, homme on see reaalsus ka väikeste ja keskmiste suurustega ettevõtete jaoks.
Edumeelne juhtimine: Hästi toimiv keskkonnajuhtimissüstee, jõöbustab asja- ja asjakohase teabe kogumist ja töötlemist ning põhjendatud juhtimisostsuste tegemist. Juhtismissüsteem muudab ladusaks suhtlemiseks vajaliku teabe hõlpsamini kättesaadavaks nii oma töötajatele, äripartneritele kui ka teistele huvirühmadele.
Toodete ja teenuste kvaliteet: Keskkonnajuhtimisvõtete rakendamine on kvaliteedijuhtimise loomulik edasiarendus. Juhtimisvaldkonnad täiendavad teineteist ja vastavust mõlemale standardile nõuavad tarbijad.
Tehnoloogiline areng ja innovatsioon : Ettevõtte vabatahtliku keskkonnategevuse parandamise tulemuseks on tihti uued hoiakud ja ideed, näiteks innovaatilised lahendused tootmistehnoloogias ja toote- või teenusearenduses.
Finantsasutused ja kindlustusettevõtted: Keskkonnajuhtimissüsteemi olemasolu võib teatada välisrahastamise saamist või kindlustusmaksete vähendamist. Ettevõtte, mis on rakendanud kõik võimalikud ennetavad keskkonna-ohutusmeetmed, on vähendanud tunduvalt õnnetusriske, kohtlevad finantsasutused seda üldjuhul leebemalt.
Töötajate motivatsioon : Ettevõttekeskkonnategevuse tulemuslikkuse paranemine tõstab töötajate eneseteadvust. Inimesed töötavad meelsamini keskkonnasõbralikus organisatsioonis, kus võimaldatakse koolitusi ja hinnatakse kvalifitseeritud tööjõudu ning keskkonnaküsimustega arvestavat tööandjat hinnatakse rohkem.
Töötajate ja elanike tervis: Keskkonna- ja ohutusnõuete hoolikas täitmine nt. ohtlike ainete ja toodete käitlemisel, ennetavate meetmete rakendamine ja palju muud samalaadset mõjutab otseselt töö- ja elukeskkonna kvaliteeti.
Suhtlemine : Toimiv keskkonnajuhtimissüsteem, mille üks osa on avatus ja korrapärane teabevahetus kõigi huvirühmadega, hormoonilise kooseksisteerimise ka naabruskonnaga ja sealsete elanikega.
Säästev areng: Tuleb tagada keskkonna paranemine ja säilimine. Selleks saab palju teha, kui olla loodusressursse tarbides kokkuhoidlikum ja vähendada liigset kulutamist, suhtuda vastutustundlikumalt.