Põhiõigused ei kaitse mitte ainult riigi tegevuse eest, vaid panevad riigile kohustuse kaitsta igaüht teiste isikute õigustesse sekkuva tegevuse eest • Institutsioonide loomise kohustus • Õigus menetlusele ja korraldusele • Riigi toetuskohustused Riik peab tagama isikule minimaalse, inimväärikusele vastava elutaseme Põhiõiguste kandjad e õigustatud subjektid (PS § 9) • Inimesed on põhiõiguste kandjad alates sünnist kuni surmani • Põhiõigusi on kahte liiki: 1) igaüheõigused (põhiseaduse tekstis “igaüks”, “keegi”, “kõik” jne) laienevad nii Eesti kodanikele kui ka välismaalastele (välisriikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele); 2) kodanikuõigused (põhiseaduse tekstis “Eesti kodanik”) laienevad üksnes Eesti kodanikele • Juriidilised isikud • Avalik õiguslikud juriidilised isikud Põhiõiguste adressaadid e kohustatud subjektid (PS § 14) • Riik on põhiõiguste adressaat nii seadusandlikku, täidesaatvat kui ka
ning kes oma tegevusega edendab keskkonnakaitset; Juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus, kes liikmete kirjaliku kokkuleppe alusel edendab keskkonnakaitset ja esindab olulise osa kohalike elanike seisukohti. Keskkonnakaitse edendamise hindamisel arvestatakse: · ühenduse võimekust oma põhikirjalisi eesmärke ellu viia, · senist tegevust · senise tegevuse puudumisel organisatsioonilist ülesehitust, liikmete arvu ja liikmeks saamise põhikirjalisi eeldusi Igaüheõigused · Eramaal võib viibida sh pimedal ajal, kui maa pole piiratud või tähistatud viisil, millest ilmneb tahe piirata võõraste viibimist maatükil või kui tahe piirata viibimist ei ilmne muudest asjaoludest. · Riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis oleval maatükil võib igaüks viibida, kui seadusest ei tulene teisiti, kuid maatükil viibimist võib piirata kui see on vajalik ülekaalukate huvide tagamiseks
· b) võrdsusõigused · c) õigused riigi positiivsele tegevusele kaitseõigused; sotsiaalsed põhiõigused 13. Põhiõiguse kandjad ja adressadid 57. Põhiõiguste kandjateks on need isikud, kellele kuuluvad põhiõigused kui subjektiivsed õigused. 58. Põhiõiguste kandjateks on eelkõige füüsilised isikud. Füüsiliste isikute puhul on põhiseaduse kohaselt omakorda kaks eri kategooriat: · igaüheõigused (kuuluvad kõigile inimestele, sõltumata kodakondsusest). · kodanikuõigused (kuuluvad Eesti kodanikele). 14. Põhiõiguste piiramine 59. Põhiõigused ei ole piiramatud. eristada tuleb põhiõiguse piiramist ning põhiõiguse rikkamist. põhiõiguse rikkamine on ebaseaduslik.põhiõiguste piiranguid võib kehtestada ainult seadusega. Eristada võib : 1, seaduse reservatsioonita põhiõgused(paragraf 16)
Sama kehtib ka korraliku tara või aia kohta. Reeglina paneb maaomanik sildi "Eramaa" üles selleks, et piirata oma maal liikumist. Igal juhul tuleb eramaa silti nähes kas valida teine teekond või siis maaomanikult luba küsida. Seega ei pea inimesed hakkama oma silte "Eramaa" täiustama. Tuleb ka arvestada, et lisaks seadusele reguleerib igaüheõigusi ka kohalik tava. Mõnedes riikides, sh näiteks Rootsis, kust igaüheõigused pärinevad, on eraomanikule kuuluvas metsas või karjamaal viibimine reguleeritud eelkõige tava alusel. Telkimine. Kuni 24 tunniks võib telkida vaid siis, kui on tegemist piiramata või tähistamata kinnisasjaga. Kui on tegemist piiratud või tähistatud kinnisasjaga, siis tohib telkida ainult omaniku nõusolekul. Tähistamata maal peab looduses viibija kindlasti silmas pidama seda, et telkimine jääks väljapoole elumajade arvestatavat nähtavus- ja kuuldekaugust. Samas võib
1) rahvahääletusel; 2) Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; 3) Riigikogu poolt kiireloomulisena. 9.2 Põhiõiguste ja vabaduste süsteem ja liigitamise alused - Põhiõigused on: õigus elule, õigus vabadusele, õigus võrdsusele, õigus isikupuutumatusele, õigus korrakohasele õigusemõistmisele, õigus saada kaitset julma ja alandava kohtlemise eest, õigus perekonnale ja eraelule. Põhiõiguste liigid: a) isikulise kaitseala järgi: - igaüheõigused - kodanikuõigused - rahvusõigused b) tsiviilõigusliku isiku mõiste järgi (PS § 9): - õigused, mis laienevad ainult füüsilistele isikutele - õigused, mis laienevad ka juriidilistele isikutele (NB! põhiõiguste puhul erandina ka ühendustele,milllel ei ole juriidilise isiku õigust) c) põhiõiguse sisu järgi: - tõrjeõigused ehk vabadusõigused (vabadused) - võrdsusõigused - õigused riigi positiivsele tegevusele ehk nõudeõigused riigi vastu (sealh.
· Riigi kaitsekohustus Põhiõigused ei kaitse mitte ainult riigi tegevuse eest, vaid panevad riigile kohustuse kaitsta igaüht teiste isikute õigustesse sekkuva tegevuse eest · Institutsioonide loomise kohustus · Oigus menetlusele ja korraldusele · Riigi toetuskohustused Põhiõiguste kandjad e õigustatud subjektid (PS§9) · Inimesed on põhiõiguste kandjad alates sünnist kuni surmani · Põhiõigusi on kahte liiki: 1) igaüheõigused (põhiseaduse tekstis "igaüks", "keegi", "kõik" jne) laienevad nii Eesti kodanikele kui ka välismaalastele (välisriikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele); 2) kodanikuõigused (põhiseaduse tekstis "Eesti kodanik") laienevad üksnes Eesti kodanikele · Juriidilised isikud · Avalik õiguslikud juriidilised isikud Põhiõiguste adressaadid e kohustatud subjektid (PS § 14) · Riik on põhiõiguste adressaat nii seadusandlikku, täidesaatvat kui ka kohtuvõimu teostades
•Riigi kaitsekohustus Põhiõigused ei kaitse mitte ainult riigi tegevuse eest, vaid panevad riigile kohustuse kaitsta igaüht teiste isikute õigustesse sekkuva tegevuse eest •Institutsioonide loomise kohustus •Õigus menetlusele ja korraldusele •Riigi toetuskohustused Riik peab tagama isikule minimaalse, Inimväärikusele vastava elutaseme.Inimesed on põhiõiguste kandjad alates sünnist kuni surmani •Põhiõigusi on kahte liiki: 1) igaüheõigused (põhiseaduse tekstis “igaüks”, “keegi”, “kõik” jne) laienevad nii Eesti kodanikele kui ka välismaalastele (välisriikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele); 2) kodanikuõigused põhiseaduse tekstis “Eesti kodanik”) laienevad üksnes Eesti kodanikele •Juriidilised isikud •Avalik õiguslikud juriidilised isikud. Riik on põhiõiguste adressaat nii seadusandlikku, täidesaatvat kui ka kohtuvõimu teostades •Kohalikud omavalitsused •Erasubjektid
b) Teise põlvkonna õigused moodustavad majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurialased õigused (näiteks õigus haridusele). c) Kolmanda põlvkonna õiguste idee tekkis 1970-tel aastatel peamiselt arengumaade toetusel ja hõlmab kollektiivseid ,,uusi" õigusi, näiteks enesemääramisõigus, õigus arengule, vähemuste õigused, õigus puhtale keskkonnale; õigus saada kasu inimkonna ühisest pärandist. Inimõiguste kandjad ja adressaadid. Kandjad: a) füüsilised isikud: igaüheõigused; kodanikuõigused jne. b) juriidilised isikud. Adressaadid: Riik (seadusandlik võim kohtuvõim täidesaatev võim) Inimõigused on traditsiooniliselt olnud üksikisikute õigused riigi suhtes. Enesemääramis- õiguse ning vähemuste õiguste tunnustamine rahvusvahelises õiguses on loonud võimaluse ka teatud inimgruppide kollektiivsete õiguste kaitseks. Mõnede inimõiguste realiseerimine ongi sageli mõeldav vaid inimeste ühenduses (nt õigus ühinemisvabadusele)
annaabi.ee 
