majanduslikust "võimekusest" (riigiabi, kindlustus) Muud probleemid · Kes on saastaja o prügila (hällist hauani, hällist väravani), o laevandus (laevaomanik, operaator või lasti omanik), Vältimisprintsiip · Keskkonnaohte tuleb vältida. Keskkonnaohtu tuleb taluda: o kui selle vähendamiseks on võetud kõik vajalikud meetmed o ja tegevus on vajalik ülekaaluka avaliku huvi tagamiseks o ning puudub alternatiiv. Ettevaatusprintsiip !Rakendub erinevalt vältimispõhimõttest siis kui on keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus, mis on kaetud teadusliku ebakindlusega. Keskkonnariske tuleb võimalikus suures ulatuses vähendada. Printsiip on eriti oluline Euroopa keskkonnaõiguses. Ettevaatusprintsiibist on kujunenud kaasaegse keskkonnaõiguse kontseptuaalne tuum, vähemalt Euroopas. Sellepärast käsitletakse seda käesolevas ülevaates küllalt põhjalikult.
1. Keskkonnaõiguse üldiseloomustus See raamatu tekst on suht bullshit, loengust üldiseloomustus: Noor - ebastabiilne, fragmentaarne, arenev; Vastuolud teiste õiguslike distsipliinidega – uued ideed (ei mahu kehtivasse paradigmasse); Loodus on tervik aga inimesed on selle jaotanud riikideks ja kinnisasjadeks (õigus on vastuolus loodusseadustega); Novaatorlik (rajaleidja – avatud menetlused, avalikkuse osalemine, juurdepääs õigusemõistmisele, ettevaatusprintsiip); Eriline roll (loodus)teadusel; Ettevaatusprintsiip- Teaduslik EBAKINDLUS v. õiguslik KINDLUS- in dubio pro natura ?? Raamatust üldist: Tavaliselt eristatakse kolme keskkonnaalase regulatsiooni mudelit: Esimese mudeli puhul on õigusliku reguleerimise sihiks keskkonnaohtliku tegevuse tagajärgede likvideerimine või leevendamine. Teise mudeli puhul lähtutakse sellest, et parem on kahju tekkimist vältida, kui tegeleda sellega tagantjärgi. Kolmas, ettevaatuse mudel, on
1. Keskkonnaõiguse üldiseloomustus – Loeng, Õpik1 lk. 13 – 26 Vastuolud teiste õiguslike distsipliinidega – uued ideed (ei mahu kehtivasse paradigmasse); Loodus on tervik aga inimesed on selle jaotanud riikideks ja kinnisasjadeks (õigus on vastuolus loodusseadustega); Novaatorlik (rajaleidja – avatud menetlused, avalikkuse osalemine, juurdepääs õigusemõistmisele, ettevaatusprintsiip); Tavaliselt eristatakse kolme keskkonnaalase regulatsiooni mudelit: Esimese mudeli puhul on õigusliku reguleerimise sihiks keskkonnaohtliku tegevuse tagajärgede likvideerimine või leevendamine. Teise mudeli puhul lähtutakse sellest, et parem on kahju tekkimist vältida, kui tegeleda sellega tagantjärgi. Kolmas, ettevaatuse mudel, on jällegi seotud teadmiste arenguga. On aru saadud, et keskkond on palju
Suur roll on Euroopa Liidu seadusandlusel, kuna Eesti peab EL liikmena aktsepteerima kõiki EL-s välja antud GMOde kasutamise ja kasvatamise lube ja lähtuma ka oma seadusandluse kehtestamisel EL õigusaktidest. Seetõttu on oluline tunda nii EL seadusandlust kui ka selle rakendamise praktikat teistes liikmesriikides. GMO-temaatikaga seonduvalt on olulised keskkonnaõiguse üldpõhimõtted: "saastaja maksab" printsiip, kahju vältimise printsiip ja ettevaatusprintsiip. Ettevaatusprintsiip on üks kaasaegse keskkonnaõiguse aluspõhimõtteid, mis kohustab võtma teatud tegevuste suhtes ettevaatusmeetmed tarvitusele ka siis, kui puuduvad lõplikud tõendid tegevuse kahjulikkuse kohta. Tegemist Euroopa Liidu keskkonnapoliitika aluspõhimõttega, mis on sätestatud Euroopa Liidu asutamislepingus. GMOde puhul tähendab ettevaatusprintsiip seda, et GMOd ei tohiks lubada kasutusele võtta enne, kui on tõendatud selle ohutus või
meid ümbritsevat keskkonda. Vaidlusküsimuseks on, kas regulatsiooni eesmärgiks on ainult inimese tervise, vara, heaolu ja muude hüvede kaitse või on loodusel ka kaitsmist vääriv iseväärtus. Õigusvaldkonnana on keskkonnaõigus suhteliselt noor.2 Keskkonnaõiguse valdkonnas on suur roll rahvusvahelisel õigusel ning erinevatel printsiipidel näiteks säästva arengu printsiip, saastaja maksab printsiip, vältimise- ja ettevaatusprintsiip ning printsiip, mis käsitleb õigust puhtale keskkonnale. Üks printsiipe iseloomustav tegur on nende suunatus järeltulevatele põlvedele - lähtutakse eeldusest, et ka järgmistel põlvkondadel peab olema võimalus elada vähemalt samaväärses keskkonnas, kui on meil täna. Eelnimetatud printsiipide elluviimiseks kasutatakse muuhulgas parima võimaliku tehnika põhimõtet. See nõuab tegutsevatelt ja tegutsemist
säästva arengu. 1998 Århusi konventsioon keskkonnateabe kättesaadavus, keskkonnaasjade otsustamses üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise kohta. Avatud ühiskond. Määrab mitte niivõrd osalevate riikide lepingulisi kohustusi, kuivõrd riigi kohustusi kodanike ees. Ettevaatusprintsiibi kehtestamine. II Ettevaatusprntsiibil seadustes oluline paindlikkus ja loa väljaandja suur kaalutlusõigus individuaalses olukorras. anticipatory model precautionary principle Ettevaatusprintsiip igaühekohustustes (Eestis pole sätestatud): - omada infot (oma tegevuse võimalike kk-mõjude kotha) - tegevuse asukoha valik - rakendada parimat võimalikku tehnoloogiat 1998 Wingspreadi avaldus: Kui tegevus kujutab endast ohtu inimese tervisele või keskkonnale, tuleb ettevaatusabinõusid rakendada isegi siis, kui põhjusliku seose teatud aspektid ei ole teaduslikult täielikult tõestatud. 1992 Rio de Janeiro keskkonna ja arengu deklaratsioon:
hakkab isendite arvukus kahanema. Majanduslik või bioökonoomiline ülepüük võtab lubatava püügimäära rehkendamisel arvesse ka kalastamise maksumust. Püügipiirkonda peetakse ülekalastatuks, kui ressursi eemaldamise kiirus ei luba enam optimaalset kasumlikkust. Laevastiku iga laeva tehniline tõhusus on vajalik eeldus maksimaalse saagi püüdmiseks. Vastusena ülepüügi probleemile on peamistes maailma kalanduspiirkondades kasutusele võetud nii ettevaatusprintsiip kui ka kontrollieeskirjade põhimõtted. Kalapüügikvoodid ehk määratakse optimaalne hulk kalu, mida võib püüda, arvestades kohalikku kandevõimet. Kalamajandi liikmetele antakse lubadega õigus püüda teatud protsent määratud kogusaagist. Neid kvoote võib osta, müüa või rentida. Kalapüügikeelu ajal keelatakse igal ajal teatud ajal kalapüük. KASUTATUD KIRJANDUS: https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Clep%C3%BC%C3%BCk https://prezi.com/rzbc9nq1ip4c/maailmamere-reostumine/
Oluline kaasata aruteludesse ja otsustesse ka kohalik elanikkond alused (Soulè 1985) Põhipostulaadid Elurikkus ja looduse mitmekesisus tuleb säilitada ning populatsioonide ja liikide enneaegset väljasuremist tuleb vältida Biofiilia Ökoloogiline terviklikkus ja ökosüsteemide keerukus peavad säilima Evolutsioon peab jätkuma Elurikkusel (ja liikidel) on iseväärtus Looduskaitse printsiibid Ettevaatusprintsiip – ühtki ohtu ei tohi ignoreerida! Dünaamilisuse printsiip – Loodus ei ole tasakaalus, toimub pidev muutumine! Evolutsioonilisuse printsiip – Liigirikkus on evolutsiooni tulemus! Pideva valveloleku printsiip – Enneta, mitte ära likvideeri! Ole muutustega kursis! Inimese juuresoleku printsiip – Inimene on looduse osa – Õpeta ja arvesta temaga! Elurikkus Elurikkust vaadeldakse 3 tasandil:
loodusvarade kasutamisest saadav tulu nt inimkapitali Tugev vorm: • Looduskapital ei ole asendatav • Maa biosfäär ei ole asendatav, on eluks vajalik (teadmatud tagajärjgede osas, pöördumatus nt liikide kadumise osas, teatud hetkel väljub kontrolli alt tõusva temp näol) • Tuleb olla ettevaatlik • Poliitikas: tuleb kindlustada „ohutud piirid“, et potentsiaalset katastroofi ära hoida. Ettevaatusprintsiip, tuleb tagada, et inimtegevus arvestab Maa taluvuspiire Lihavõttesaar Jätkusuutlik kultuur, kes said saarel elamisega hästi hakkama, aga mingi hetk osutus ökosüsteem mittekasutuskõlblikuks. Kivide transportimiseks raiuti maha palju puid, mis ei kasvanud piisavalt kiiresti tagasi ja algas allakäik. Puid kasutati majade ehituseks, paatide ehituseks ja asjade transportimiseks. Hea näide, mis juhtub kui ohtlikud piirid ületada. Kuznetsi keskkonnakõver
KKprobleemide omapära 1) pöördumatud 2) ulatus on suur nii ajas kui territoriaalselt 3) nende hindamine trad mõõdupuudega võimatu 4) ebakindel olek. KKrisk neg kkmuutuse (kkkahju) võimalikkus. Potentsiaalsete, ebakindlate ja latentsete riskide puhul on seadusandjal & täitevvõimul kolm tegevusstrateegiat: kahju hüvitamine ex post (ei ole alati realiseeritav); kahju ennetamine ex ante (ettevaatusprintsiip), mõlema kombineerimine. Kkriske saab jagada kolme gruppi: kindlakstehtud ohud (teaduslik kindlus piisavalt suur, seos tegevuse ja kkmõju vahel on tõest, räägime vältimisest, mitte evpst); hüpoteetilised ohud (lõplik teaduslik tõestus puudub, aga on mingi teooria, mis peab kkmõju võimalikuks); spekulatiivsed riskid (keegi nendega ei tegele, sest põhinevad aint oletustel).
- Kvaliteedinormatiivid - Heitenormatiivid - Tehnoloogianormatiivid - Tootenormatiivid Normatiivid: välisõhk, vesi, heitvesi, pinnas, ujula vesi jne. KESKKONNAÕIGUS Õigus riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike käitumisteeglite kogum. (liiklusseadused, pant) Keskkonnaõigus normide kogum, mille eesmärgiks on kaitsta meid ümbritsevat keskkonda Keskkonnaõiguse tunnusjooned: - Ettevaatusprintsiip - Avalikkuse kaasamine ( reklaam, raadio, tv) - Rahvusvaheline õigus ( ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsid) - EL keskkonnaõigus - Teemavaldkonnad - Terviklikkus Keskkonnaõiguse printsiibid: - Jätkusuutlik areng ( puude istutamine raiesmiku asemele) - Integreerimine ( säästev Eesti 21) - Kahju vältimine ( ravimid viia apteeki) - Ettevaatus ( keskkonnamõju hindamine) - Saastaja maksab ( kommunaalmaksed)
keskkonnaseire seaduse järgi. 7. Mis on looduskaitse? Elurikkus ehk looduse mitmekesisus tuleb säilitada ning populatsioonide ja liikide enneaegset väljasuremist vältida • Ökoloogiline terviklikkus ja ökosüsteemide keerukus peavad säilima • Evolutsioon peab jätkuma • Elurikkusel on iseväärtus Ettevaatusprintsiip – 9 korda mõõda, 1 kord lõika • Dünaamilisuse printsiip – absoluutses tasakaalus on vaid surnud süsteem • Evolutsioonilisuse printsiip – liigirikkus on evolutsiooni tulemus, selle protsessi jätkumine tuleb tagada • Pideva valveloleku printsiip – ühe kaitseala loomine ja kaitsemeetmete kehtestamine ei taga liikide säilimist, tuleb pidevalt jälgida protsesse ja sekkuda enne kahju tekkimist
mitmekesisus väheneb, sest osasid (enamasti haruldasi) alleele kandvad isendid on kas surnud või ei saa paljuneda geenivoog ehk geenisiire - isendite liikumisega kaasnev geneetilise materjali vahetus populatsioonide vahel Kordamisküsimusi ja –teemasid Looduskaitse eetilised alused ✴ elurikkust tuleb säilitada; ✴ ökoloogiline keerukus (komplekssus) peab säilima; ✴ evolutsioon peab jätkuma; ✴ liigirikkusel on oma sisemine väärtus. Looduskaitse põhiprintsiibid – • Ettevaatusprintsiip Kui otsuste tagajärjed ei ole täpselt teada ning ei ole välistatud negatiivsed tagajärjed (näiteks mõne liigi või koosluse hävimine), siis peab pigem eeldama, et negatiivne tagajärg ka realiseerub ja otsustamisel sellest ka lähtuma. • Dünaamilisuse printsiip Loodus ei ole tasakaalus. Kõik, mis on elus, muutub ja areneb. Loodusliku tasakaalu asemel tuleks kõnelda homöostaasist e dünaamilisest suhtelisest tasakaaluolekust. • Evolutsioonilisuse printsiip
lahendada selle tekkekohas 4) probleemi lahendab see omavalitsus kelle piirkonda probleem jääb 5) ettevaatuspõhimõte kui ei olda piisavalt kindlad ohutuses ja lükata see edasi tulevikku. EL- i keskkonnaprogrammid võetakse vastu resolutsioonina. EL-i keskkonnaprogramm ei ole siduv dokument, vaid poliitiline raamkokkulepe, mis määrab ära keskk. Poliitika üldsuunad järgnevaks perioodiks. EL-i 11 keskkonnapoliitika põhimõtet: 1. ennetamisprintsiip,2. ettevaatusprintsiip, 3.vältimisprintsiip,4.teadustöö keskkonna hüvanguks, 5. saastaja maksab põhimõte, 6. piiriületava kahju vältimise põhimõte, 7. vältida kahjulike ainete transportimist arengumaadesse, 8.koostöö globaalsete keskkonnapoliitikate väljatöötamisel ja rakendamisel, 9.rahva keskkonnahariduse tõstmine, 10)probleemide lahendamine nende tekke kohas, 11)harmoniseerimise printsiip. Kolm spetsiifilist tegevussuunda: 1. tegevused reostuse vähendamiseks ja vältimiseks 2
Tsentraliseeritud KK haldamise reziimid tekivad vastusena katastroofidele. Õige tasandi määramine on keeruline, kuna kaasaegse KK valitsemine ei tegele ainult ühe isoleeritud küsimusega, aga hoopis keeruka teemade komplektiga, mis hõlmab saastamise kontrolli, loodusvarade haldamist, elanikonna tervist ja ohutust. KKP põhiprintsiibid: · KK sästlik majandusareng · KK käsitlemine riigi ja rahva ühise vara ja vastutusena · KK kahjude vältimine ja ennetamine · Ettevaatusprintsiip otsustamisel · KK valdkonna integratsioon teiste valdkondadega · Saastaja maksab PM · Koostöö teiste riikidega globaalsete probleemide lahendamisel · KK meetmete rakendamine parimal tasandil KK-probleemid (3) Globaalsed (5): kliimamuutused, osoonikihi hõrenemine, BM vähenemine, energiakriis, rahavastiku juurdekasv. Regionaalsed (7): happevihmad, õhusaaste, tuumajäätmed, kõrbestumine ja erosioon, rahvastiku juurdekasv, jäätmed, veepuudus, reostumine.
Looduskaitsebioloogia on interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused. Kolm eesmärki: 1. Dokumenteerida bioloogilise mitmekesisuse ulatus kogu maailmas; 2. Uurida inimtegevuse mõju liikidele, kooslustele ja ökosüsteemidele; 3. Töötada välja praktikas rakendatavad võtted negatiivse inimmõju peatamiseks ja selle tagajärgede leevendamiseks. 8. Looduskaitse põhiprintsiibid. Ettevaatusprintsiip. Kui otsuste tagajärjed ei ole täpselt teada ning ei ole välistatud negatiivsed tagajärjed, siis peab pigem eeldama, et negatiivne tagajärg ka realiseerub ja otsustamisel sellest ka lähtuma. Dünaamilisuse printsiip. Loodus ei ole tasakaalus. Kõik, mis on elus, muutub ja areneb. Evolutsioonilisuse printsiip. Elurikkus sõltub sellest, millised arengud toimuvad looduses. Looduskaitse peab tagama evolutsiooniliste protsesside jätkumise. Pideva valveloleku printsiip
20) Tööstusliku tootmisega kaasnevad keskkonnamõjud. 21) EL keskonnapol eesmärgid :säilitada, kaitsta ja parandada keskonna kvaliteeti;aidata kaasa inimeste tervise kaitsele; kindlustada loodusressursiide läbimõeldud ja ratsionaalne kasutamine;edendada rahvusvahelist koostööd, lahendamaks regionaalseid või ülemaailmseid keskkonnaprobleeme. 22) integreerimispõhimõte(keskkonna säästev põhimõte),saastuse vältimise põhimõte, ettevaatusprintsiip, "saastaja maxab", keskkonnakahjustus tuleb heastada kahjustuse kohas. 23) säästva arengu põhimõte, indikaatorid. 1997 a Amsterdami leping. Säästva arengu põhimõte kindlustamaks euroopa ühiskonna ja majanduse arengut tulevikus ja säilitamaks loodusress-e ja keskkonda. Indikaatorid: sotsiaalne, majanduslik ja keskkonaa valdkond.Sotsiaalsed ind: majapidamise struktuur, vaesuse ind, sotsiaalsed hüved, rahvastiku juurdekasv, hariduse kättesaadavus
Ning teiseks mis seda põhjustab? Ohu määratlemise esimene samm on teha kindlaks GMO mingi omadus (bioloogiline, keemiline, füüsikaline), millel võib olla kas inimestele või keskkonnale kahjulik mõju. GMO oht võib olla nt tema mürgisus või see, kui GMO tekitaks mingit haigust. Oht võib olla otsene, kaudne, koheselt ilmnev, mingi aja pärast ilmnev või kumulatiivne, summeeruv. Riski käitlemine, ettevaatusprintsiip Edaspidise tegevuse kavandamisel tuleb püüda vastata järgmistele lihtsatele küsimustele: 1. Mida saaks teha, et riski ära hoida või väiksemaks muuta? 2. Kui mõjusad ja teostatavad need meetodid on? 3. Mis mõju on nende meetodite rakendamisel? 4. Milline on ebakindluse tase? 5. Mida siis kokkuvõttes teha? Geneetiliselt muundatud toit Geneetiliselt muundatud (GM) toit saadakse GM organismidest. GM organismid, nt GM
2 3.ökosüsteemide funktsionaalsuse kaitsmiseks 3 4.taastamine(Wilson1992) 8Looduskaitse bioloogia 5 eetilist põhialust Looduskaitse eetilised alused (Soule 1985): ·Elurikkus ehk looduse mitmekesisus tuleb säilitada ning populatsioonideja liikide enneaegset väljasuremist vältida ·Ökoloogiline terviklikkus ja ökosüsteemide keerukus peavad säilima ·Evolutsioon peab jätkuma ·Elurikkusel (ja liikidel kitsamalt) on iseväärtus 9 10Mis LK Bio 5 printsiipi? Ettevaatusprintsiip Dünaamilisuse printsiip-Loodus ei ole tasakaalus Evolutsioonilisuse printsiip Pideva valveloleku printsiip Inimese juuresoleku printsiip 11 12Miks peetakse LK Biol 0 ·multidistiplinaarseks teaduseks? . 1Tuum: 0 ·Ökoloogia 1 ·Populatsiooni bioloogia 2 ·Geneetika 3 ·Biosüstemaatika 4 ·Taksonoomia 2Tihe seos teiste bioloogiliste teadusvaldadega
Looduskaitsebioloogia: Mõisted: Looduskaitsebioloogia - teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused. Kordamisküsimused: Looduskaitse põhiprintsiibid. Ettevaatusprintsiip kui looduskasutuse või tajutava keskkonnamõjuga seotus otsuste tagajärjed ei ole täpselt teada ning pole välistatud negatiivsed tagajärjed, siis peab olema pigem ettevaatlik ning lähtuma võimalusest, et negatiivne tagajärg realiseerub. Dünaamilisuse printsiip loodus ei ole tasakaalus. Ökoloogilises süsteemis saab absoluutses tasakaalus olla vaid surnud süsteem. Kõik, mis on elus, muutub ja areneb. Evolutsioonilisuse printsiip liigirikkus on evolutsiooni tulem
Lissaboni leping Euroopa Liidu leping Euroopa Liidu Toimimise Leping Protokollid, lisad, muudatused ja ühinemislepingud · Euroopa Liidu Põhiõiguste harta · Üldised õigusprintsiibid (tavaõigus) kasutatakse aluslepingu artiklite tõlgendamisel. (Põhiõigused, proportsionaalsus, õiguskindlus,õiguspärase ootuse põhimõte, võrdsusprintsiip, ettevaatusprintsiip,menetlusnormide järgimine, jne.) · Rahvusvahelised lepingud 2009 Lissaboni leping leping, mis kirjutati alla 2007. aasta 13. detsembril Lissabonis Euroopa Liidu tippkohtumisel. Leping muutis Euroopa Liidu lepingut ning Euroopa Ühenduse asutamislepingut "eesmärgiga suurendada laienenud liidu tõhusust ja demokraatlikku legitiimsust ning liidu välistegevuse sidusust" ning jõustus 1. detsembril 2009, kui selle olid ratifitseerinud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid
väljasuremist vältida 2.Ökoloogiline terviklikus ja ökosüsteemide keerukus peavad säilima.( ükskõik milline liik on ökoloogiliselt tähenduslik, kui ta on osa ökosüsteemist) 3.Evolustioon peab jätkuma ( Evolutsioon on protsess, mis lõpptulemusena viib uute liikide tekkimiseni ja elurikkuse uurenemiseni) 4.Elurikkusel ja ka liikidel kitsamalt on iseväärtus NII RAAMATUS, KUI SLAIDIDEL OLI NEID 4, MITTE 5. 7. Mis LK Bio 5 printsiipi? Ettevaatusprintsiip (kui mõne keskkonnakasutusega seotud tegevuse mõjud ei ole päris täpselt teada, ning võib arvata, et võib avalduda negatiivne mõju keskkonnale, siis peab pigem olema ettevaatlik ning lähtuma võimalusest et negatiivne tagajärg, võib realiseeruda) Dünaamilisuse printsiip (Loodus ei ole tasakaalus) Evolutsioonilisuse printsiip (Liigirikkus on evolutsiooni tulem ning liikide rohkus tulevikus sõltub praegustest protsessidest looduses)
Rakenduslikud: seire, järelevalve, audit, Vastutus, Vastutuse omapära . Traditsiooniliselt kahju hüvitamisele keskendumine, Praegu ennetamine, st ideaalis kk -vastutuse süsteemi ei peaks üldse kasutama. Probleemkohad: Kahju tekitaja määratlemine, Põhjusliku seose tuvastamine, Ajafaktor, Riigipiiride ületamine. EL keskkonnaõigus : Keskkonnaõiguse kolm generatsiooni: I: tagajärgede leevendamine, sektoriviisiline regulatsioon, käsu-ja-kontrolli meetmed II: Ettevaatusprintsiip, kompleksne kaitse, majandusmeetmed III: lisaks II-le ka õigus puhtale keskkonnale, s.h. Ligipääs infole Üldised suundumused- Tuletatud pädevuselt otsesele, Ühehäälsus > häälteenamus, EN > EN+EP, Direktiivid > raamdirektiivid, Emissioonide kontroll > kvaliteedinõuded. Peamised institutsioonid : Keskkonnadirektoraat, Euroopa Keskkonnaagentuur (1993) info, analüüsid, Euroopa kohus mõju kaasuste kaudu, Töögrupid, komisjonid EL
Omanik peab lubama. Muutused alates 1. augustist 2014. Riigimetsa ja eraomandi võimalused igaüheõiguses. Mõisted: “keskkond - „õhk, vesi ja pinnas”. Keskkonnaõigus: mõiste - normide kogum, mille eesmärgiks on kaitsta meid ümbritsevat keskkonda. Eesmärk - inimese tervise, vara, heaolu ja muude hüvede kaitse või on loodusel ka kaitsmist vääriv iseväärtus. kujunemise taust tunnusjooned: 1. Keskkonnaõiguse printsiibid (eriti ettevaatusprintsiip) 2. Avalikkuse kaasamise ja KMH nõue 3. Suur rahvusvahelise õiguse roll 4. Tihe seos EL keskkonnaõigusega 5. Teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad 6. Terviklikkus Printsiibid: Jätkusuutlik (säästev) areng Integreerimine Kahju vältimine Ettevaatus Saastaja maksab Keskkonna kaitstuse kõrge tase Avalikkus – üldsus. Kaasamine – teavitamine, võimaluse andmine mõjutada kavandatava tegevusega kaasnevaid otsuseid. Rahvusvaheline roll – konverentsid.
eesmärki: 1) selgitada välja inimmõju ökosüsteemidele: selle mõju põhjused, selle mõju tagajärjed, 2) arendada välja praktilised meetmed ebasoodsa inimmõju vältimiseks ja kahjustatud koosluste seisundi parandamiseks. Ehk siis analüüsida ökosüsteemide iseregulatsioonivõime, evolutsiooni ja teiste looduslike protsesside kulgu, inimmõju neile, hinnata sekkumisvajadust ja tarvidusel pakkuda välja võimalikud lahendused. Kordamisküsimused: 1) Looduskaitse põhiprintsiibid. Ettevaatusprintsiip kui looduskasutuse või tajutava keskkonnamõjuga seotus otsuste tagajärjed ei ole täpselt teada ning pole välistatud negatiivsed tagajärjed, siis peab olema pigem ettevaatlik ning lähtuma võimalusest, et negatiivne tagajärg realiseerub. Dünaamilisuse printsiip loodus ei ole tasakaalus. Ökoloogilises süsteemis saab absoluutses tsakaalus olla vaid surnud süsteem. Kõik, mis on elus, muutub ja areneb. Evolutsioonilisuse printsiip liigirikkus on evolutsiooni tulem
Vajalik on integreeritud kaitse. Veekaitse abinõude kavandamisel ja rakendamisel eristatakse vee erinevaid kasutusotstarbeid. Sellest sõltuvalt on erinevad ka kvaliteedinõuded. Veekeskkonna kaitse rahvusvahelises õiguses piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kasutamise ja kaitse konventsioon (1992, Helsingi) * ettevaatusprintsiip, parim kättesaadav tehnoloogia; saastaja-maksab-põhimõte * naabritevaheline koostöö piiriveekogude kaitsel Veekeskkonna kaitse EL õiguses Veekeskkonna kaitse direktiive EL õiguses palju. Kaks peamist gruppi: * vee kvaliteedieesmärke sätestavad direktiivid * heitenormatiive sätestavad direktiivid veepoliitika raamdirektiiv (2000/60/EÜ)
keeld ei kehti teenistusülesannetel koertele. Korilus- kui ei ole selgelt keelatud, siis võib seeni, marju ja pähkleid korjata. Veekogu kasutamine- mitteavalikuks kasutamiseks mõeldud kalapüük sõltub omanikust Sotsiaalne taluvus- heli kuulda 150m kaugusele. Keskkonnaõigus: Normide kogum, mille eesmärgiks on kaitsta meid ümbritsevat keskkonda. Tunnusjooned: 1. Keskkonnaõiguse printsiibid (eriti ettevaatusprintsiip) 2. Avalikkuse kaasamise ( on avaliku võimu ja huvigruppide vastastikune tegevus ühiskondlike otsuste vastuvõtmise protsessis, koostöö kodanikega, vaja, et teha kindlaks otsusesse puutuvad erinevad huvid ning jõuda läbipaistva otsustusprotsessi abil võimalikult paljusid osapooli rahuldava lahenduseni) ja kkmõju hindamise nõue 3. Suur rahvusvahelise õiguse roll 4. Tihe seos EL keskkonnaõigusega(sh VII kkprogramm) 5.Teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad 6. Terviklikkus
o Teratogeensed ained põhjustavad loodete väärarendeid. Leviku mehhanism: Levinuna õhu, tuule vooludena hingatakse sisse, imenduvad naha kaudu ja neelatakse. Lahustuvad ja levivad vee kaudu, enamasti neelatakse alla, imenduvad naha kaudu. Rasvlahustuvad ained enamasti kuhjuvad organismidesse, seejärel läbivad toiduahela (biomanifikatsioon), neelatakse alla. 3.4 Inimmõju keskkonnale ja selle vältimise teed Keskkonnapoliitika põhimõtted: · Kahjulike mõjusid ennetav, ettevaatusprintsiip · Saastuse vältimise põhimõte · Integreerimispõhimõte - keskkonna küsimuste arvestamine ja integreerimine otsuste tegemisse kõigis eluvaldkondades. · Seaduste ja normidega arvestav · Põhimõte "saastaja maksab" · Põhimõte, et keskkonnakahjustus tuleb heastada kahjustuse kohas-lokaliseerimine reostusallika juures · Partnerluse printsiip · Avatuse printsiip · Säästva arengu põhimõte
· Rootsis ja Saksamaal vähenes CO2. · Teised probleemid suurenevad, kui SKP kasvab: looduse mitmekesisus väheneb, jäätmete hulk suureneb ja mitmel pool kasvavad ka CO2 heitmed. · Üldistamiseks tõendid puuduvad me ei saa väita, et majanduskasvuga on keskkonnaprobleeme võimalik lahendada. 29. Põhimõte, millele tugineb Euroopa keskkonnaõigus. Euroopa Liidu keskkonnaõiguse direktiivid lähtuvad ettevaatusprintsiibist. Ettevaatusprintsiip kujutab endast põhimõtet, et ettevaatusmeetmed tuleb võtta tarvitusele enne tegeliku kahju tekkimist ja koguni enne kahju ohu tekkimist, kusjuures neid abinõusid tuleb rakendada ka juhul, kui teave kahju tekkimise kohta on ebapiisav, sh puuduvad kindlad tõendid, et tegevuse tulemusena võib üldse kahju tekkida. Ettevaatusprintsiibi üheks peamiseks väljenduseks on keskkonnamõju hindamise kohustus enne olulise keskkonnamõjuga tegevustele loa andmist.
1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros Kliimamuutuste konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Agenda 21, Säästev areng 2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, Johannesburgis 3.) Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid. Keskkonnaõigus, liigitus, põhiprintsiibid. Keskkonnaõiguse tunnusjooned: Terviklikkus Keskkonnaõiguse printsiibid- ettevaatusprintsiip Avalikkuse kaasamise (inimesed saavad kaasa rääkida) ja KMH (keskkonnamõju hindamine- hinnatakse kavandatava tegevuse mõju keskkonnale(asula, maapind, inimesed jne)) nõue Vertikaalsed teemad (vesi, jahindus, kalandus, looduskaitse GMO, kiirgus, kliimamuutused) ja horisontaalsed teemad (keskkonnaalased õigused, ruumiline planeerimine, keskkonnamõju hindamine (KMH), keskkonnaload, keskkonnaseire ehk jälgimine)
1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros Kliimamuutuste konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Agenda 21, Säästev areng 2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, Johannesburgis 3.) Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid. Keskkonnaõigus, liigitus, põhiprintsiibid. Keskkonnaõiguse tunnusjooned: Terviklikkus Keskkonnaõiguse printsiibid- ettevaatusprintsiip Avalikkuse kaasamise (inimesed saavad kaasa rääkida) ja KMH (keskkonnamõju hindamine- hinnatakse kavandatava tegevuse mõju keskkonnale(asula, maapind, inimesed jne)) nõue Vertikaalsed teemad (vesi, jahindus, kalandus, looduskaitse GMO, kiirgus, kliimamuutused) ja horisontaalsed teemad (keskkonnaalased õigused, ruumiline planeerimine, keskkonnamõju hindamine (KMH), keskkonnaload, keskkonnaseire ehk jälgimine)
looduse mitmekesisuse kaitse ja kasutamise küsimustele. Eluslooduse varude säästlik tarbimine Uued rahastamisviisid Vahendite ümberpaigutamine Majanduslikud ja õiguslikud eeltingimused Tehnoloogiate tagamine arengumaades Loodusliku mitmekesisuse kaitse Uurimis, selgitus ja seiretööde laiendamine. GMOd kasutatakse kõige enam põllumajanduses nt sojauba, mais, puuvill, raps. Ettevaatusprintsiip - põhimõte, mille kohaselt tuleb keskkonnaga seotud riski vältida isegi siis, kui ei ole selge, kas tegevusega kaasneb keskkonnamõju ning milline on mõju arvatav ulatus ja iseloom. ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG Taastuvate ressursside kasutamise piirid on määratud süsiniku, vee ja teiste ainete looduslike ringete taastumisvõimega. Kasutus ei tohi ühegi ressursi puhul ületada ressursside taastootmise kiirust ja puheverdusvõimet.
looduskaitse ja metsamajanduse „kooselu“ 1994-… – riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis; looduskaitse ja keskkonnakaitse „kooselu“ KESKKONNAÕIGUS kujunemise taust: o 2004 – keskkonnaõiguse ülevõtmine ja rakendamine o Arhusi konventsioon – keskkonnaõigust käsitlev rahvusvaheline lepe tunnusjooned: o keskkonnaõiguse printsiibid (ettevaatusprintsiip) o avalikkuse kaasamine ja Keskkonnamõju hindamise (KMH) nõue etapid: teavitamine, konsulteerimine, koostöö ja partnerlus, jõutamine, kohalik kontroll o rahvusvahelise õiguse roll (ÜRO ja Keskkonna- ja Arengukonverentsid): Stockholm (1972) Rio de Janeiro (1992) Johannesburg (2002) Rio de Janeiro, Rio +20 (2012) o tihe seos Euroopa Liidu keskkonnaõigusega
– Euroopa Liidu leping – Euroopa Liidu Toimimise Leping – Protokollid, lisad, muudatused ja ühinemislepingud • Euroopa Liidu Põhiõiguste harta • Üldised õigusprintsiibid (tavaõigus) – kasutatakse aluslepingu artiklite tõlgendamisel. (Põhiõigused, proportsionaalsus, õiguskindlus,õiguspärase ootuse põhimõte, võrdsusprintsiip, ettevaatusprintsiip,menetlusnormide järgimine, jne.) • Rahvusvahelised lepingud Teisesed õigusallikad Määrused Määrust kohaldatakse üldiselt. See on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Näide: Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1/2003 kehtestatud monopolidevastastemenetluste uue korra eesmärk on tagada Euroopa Liidu (EL)
üksnes avalikes huvides või see norm peab kaitsma ka üksikisiku huve. Kui säte kaitseb avalike huvide kõrval ka üksikisiku huvi, siis tuleneb sellest üksikisiku subjektiivne õigus nõuda sellest sättest kinnipidamist. Õigusvastaste kohustuste pealepanemine rikub alati isiku subjektiivseid õigusi. Üldjuhul täisväärtusliku õigusnormi puhul korrespondeeruvad õigustele kohustused. Objektiivne õiguslik kohustus ei too kaasa subjektiivset õigustust (nt keskkonnaõiguses ettevaatusprintsiip). Subjektiivne avalik õigus esineb siis, kui eksisteerib õigusega haldusele pandud - vastav kohustus - teenida isiku huve Kui me formaalsetest seadustest seda õigust ei leia, siis võib see olla ka PS-s. See võib tulla ka põhiõigustest, eriti vabadusõigustest. Üldiselt on vabadusõigused PS ühes peatükis, kuid see loetelu ei ole ammendav. Fundamentaalse tähendusega on PS §19 lg1 igal ühel on õigus vabale eneseteostusele (see hõlmab nii tegevust kui ka seisundit)
Kuivanud puud tohib langetada maaomaniku loal Omaniku loata ei tohi kasvavatelt puudelt oksi murda (vihad, pärjad, koore koorimine) NB! Tehnilise toorme, nagu pajukoor, korvivitsad, pilliroog, männikasvud, vaik jm kogumise õigus ei kuulu igaüheõiguse alla! KESKKONNAÕIGUS Keskkonnaõigus – normide kogum, mille eesmärgiks on kaitsta meid ümbritsevat keskkonda. TUNNUSJOONED: Keskkonnaõiguseprintsiibid(eriti ettevaatusprintsiip) Avalikkusekaasamiseja KMH*nõue (keskkonnamõju hindamine) Suur rahvusvahelise õiguse roll Tihe seos EL keskkonnaõigusega Teemavaldkonnadjavaldkonnaülesedteemad Terviklikkus PÕHIPRINTSIIBID: ︎Jätkusuutlik (säästev) areng Integreerimine ︎Kahju vältimine Ettevaatus ︎Saastaja maksab ︎Keskkonna kaitstuse kõrge tase AVALIKKUSE KAASAMINE Avalikkus – üldsus (rahvas kõige laiemas mõttes), laiemad hulgad
huvide kõrval ka üksikisiku huvi, siis tuleneb sellest üksikisiku subjektiivne õigus nõuda sellest sättest kinnipidamist. Õigusvastaste kohustuste pealepanemine rikub alati isiku subjektiivseid õigusi. 22 Üldjuhul täisväärtusliku õigusnormi puhul korrespondeeruvad õigustele kohustused. Objektiivne õiguslik kohustus ei too kaasa subjektiivset õigustust (nt keskkonnaõiguses ettevaatusprintsiip). Subjektiivne avalik õigus esineb siis, kui eksisteerib õigusega haldusele pandud - vastav kohustus - teenida isiku huve Kui me formaalsetest seadustest seda õigust ei leia, siis võib see olla ka PS-s. See võib tulla ka põhiõigustest, eriti vabadusõigustest. Üldiselt on vabadusõigused PS ühes peatükis, kuid see loetelu ei ole ammendav. Fundamentaalse tähendusega on PS §19 lg1 igal ühel on õigus vabale eneseteostusele (see hõlmab nii tegevust kui ka seisundit)
Keskkond kui ühine pärand ja mure Üldiseloomustus: noor- ebastabiilne, fragmentaarne, arenev Vastuolud teiste õiguslike distsipliinidega – uued ideed (ei mahu kehtivasse paradigmasse) Loodus on tervik aga inimesed on selle jaotanud riikideks ja kinnisasjadeks (õigus on vastuolus loodusseadustega) Novaatorlik (rajaleidja – avatud menetlused, avalikkuse osalemine, juurdepääs õigusemõistmisele) Eriline roll (loodus)teadusel Ettevaatusprintsiip – Teaduslik EBAKINDLUS v. õiguslik KINDLUS Areng: 1. Ebateadlik keskkonnakaitse o Naabrusõigus o Keskaeg (linnade õhk) o Napoleon – keskkonnaload o 19. Sajand – Kuni 20 sajandi 60.aastad (utilitaristlik ja antropotsentriline keskkonnakaitse) Weimari Vabariigi põhiseaduse § 155 kehtestas maatükkide ja nende
annaabi.ee 
