raske puhastada Mattklaas Klaasitüübid Armeeritud klaas ehk sardklaas klaasi ees on metallvõrk omadused sõltuvad eelkõige traadi läbimõõdust ja võrgu silma suurusest loetakse ohututeks klaasideks tänu metallvõrgule jäävad klaasitükid klaaside purunemisel suure tõenäosusega oma esialgsele kohale Armeeritud klaas ehk sardklaas Klaas kui pakendimaterjal Osa toorainetest saadakse Eestis klaasipuru näol, mis moodustab hetkel klaastaara valmistamises keskmiselt ainult ca 1025% Klaasi tootmise peamiseks keskkonnamõjuks on energiakulu ja kütuste põletamisel tekkiv õhusaaste Oluliselt vähem energiat, kui teiste, näiteks alumiiniumist valmistatud toodete tootmisel Klaas kui pakendimaterjal Klaasi tootmise peamiseks keskkonnamõjuks on energiakulu ja kütuste põletamisel tekkiv õhusaaste. Oluliselt vähem energiat, kui teiste, näiteks
mitte saastamine, sest klaasi valmistamiseks on vaja rohkelt toormaterjali, mis on olemas ning klaas ei vaja fossiilseid kütuseid selle puhastamiseks. Erinevatel otstarvetel kasutatavad klaasid võivad olla väga erineva koostisega, selletõttu näiteks ei ole võimalik kasutada pudelite tootmiseks aknaklaasi ja kõige õigem oleks klaastaara värvi järgi eraldi koguda, sest see vähendav taaskasutatava toorme kvaliteeti. Klaasipuru läheb täiteainena paberi, värvide, kummi ja plasti hulka. Klaasipuuder annab huvitava tekstuuri ja võib ka toote omadusi muuta. Klaasi taaskasutamine on kindlasti midagi, milles peaksid kaasa lööma enamus inimesi. Inimesed mõtleksid rohkem selle üle, mis tulevikus järgmiseid põlvkondi tänu ebasõbralikule keskkonna kasutamile ees ootab. Õhk on saastatud ning see mõjutab raskesti inimese tervist. Tahetakse olla looduse kroon, kuid ininene ei ole seda mitte.
Lüstertehnika võimaldas saavutada kallihinnaliselt mõjuvat ja mitmevärviliselt säravalt pealispinda, mida kasutati rohkelt nõude ja keraamiliste seina- ning põrandaplaatide tootmisel. Frittkeraamika, tulevase frittportselani eelkäija, väljaarendamine. Savisse kvartsliiva ja fritipulbri sissesegamisel saadud tihe valgeks põlev keraamiline mass oli küll madalamal temperatuuril põletatud kui Hiina portselan, kuid tänu klaasipuru sisaldusele küllaltki tihe ja portselani jäljendav. Läbikumavus saavutati nõudesse tehtavate aukudega, mis hiljem läbipaistva glasuuriga kattusid. 12. sajandil muutus populaarseks lakabi-keraamika (pärsia keeles lakabi 'maalitud'), mille dekoor oli reljeefne kontuurjoonis, mis hoidis ära erivärviliste glasuuride kokkuvalgumise eseme pinnal. Lakabi- keraamika põhiliselt kasutatud motiivideks said kalligraafilise kirja ja linnu (põhiliselt paabulinnu) kujutised.
Järeljoobe tunnused on väsimus, keskendumisraskused, agressiivsus, üldine halb enesetunne jne. Ekstaasi põhjustavate ainete manustamisviisid on: suu kaudu puhtalt nahale määrimiseks salvidena (nõiasalv); põlevate taimede suitsu sissehingamisel; süstimine lihastesse või veeni. Narkootikumidest on leitud suhkrut, talki, tärklist, kaltsiumsilikaati(kemikaali, millega harilikult ravitakse käevigastusi), muskaatpähkleid, telliskivitolmu, kivi ja klaasipuru, rotimürki, väljaheiteid ja jahu (jahu läheb veres klimpi) jne. Sageli on tabletid värvilised. Seda ei tehta ilu pärast, vaid lisaainete varjamiseks. Väidetakse, et teid ei tapa uimastid, vaid mustade nõeltega süstimine, räpases ümbruses elamine, enda eest halvasti hoolitsemine, prostitutsiooni ja kuritegevusega tegelemine, kooselu teiste tervise suhtes ükskõiksete narkaritega jne.
Islami teke ja levik ühendas Araabia poolsaare nomaadide hõimud ning muutis võimalikuks võimsa islamiriigi tekke. Seoses sellega tekkisid soodsad võimalused ka kultuuri arendamiseks. Islami kunst hõlmab kunsti, mis on loodud alates 7. sajandist inimeste poolt, kes elasid islamiusuliste poolt asustatud aladel. Kunsti tähtsamateks esindajateks on keraamika, arhitektuur, kalligraafia ehk ilukiri ja vaibakunst. Kunsti aga suhtus Islam valdavalt neutraalselt, kuid sellele kehtisid siiski mõned piirangud. Näiteks oli keelatud kujutada elusolendeid (mis soodustas keerukate ornamentide teket) ja kasutada religioosses kunstis väärismetalle (mis lõi eeldused keraamika senisest laialdasemaks kasutuselevõtuks). Keraamika Keraamika arendamist mõjutas ka Siiditee kaudu islamimaailma jõudev kõrge kvaliteediga Hiina keraamika. Hiina keraamika kõrge hind ja rohked sakraalehitised, mis vajasid keraa...
avangardistidel oli aga õnnestunud enne Pariisi langemist põgeneda, peamiselt USA- sse. Eriti New Yorki kogunesid paljud nimekad kunstnikud. 14. Kõige tuntum tegevusmaalija oli Jackson Pollock. Rääkis, et pilt on protsess, (pool)automaatse tegevuse tulemus. Eelistas kinnitada pingutamata lõuendi kõvale seinale või põrandale. Ta ei kasutanud molbertit, paletti, pintsleid jms, vaid eelistas kellusid, keppe, nuge ja tilkuvat vedelat värvi või rasket pastoosset värvi segatuna liiva, klaasipuru ja muude võõraste lisanditega. Ta rajas nn. ühtlaselt katva stiili (all- over painting), mis hülgas maalikunsti senised kompositsioonireeglid.
Kuidas tööd valmisid ja välja nägid? Abstraktse ekspressionismi tähtsaim töötamisviis. Püüeldi automaatset eneseväljendust ja juhuste kasutamist. Värvi pritsiti või tilgutati lõuendile. Maalimisprotsess muutus kohati vaatemänguks. Tuntuim oli Jackson Pollock, tema tööd valmisid kõval pinnal(nt põrand), talle meeldis töötada kõigist neljast küljest ja maalimiseks kasutas ta keppe, kellusid, nuge, tilkuvat vedelat värvi või rasket pastoosset värvi segatuna liiva, klaasipuru või teiste lisanditega. 3.Mida tähendab internatsionaalne stiil arhitektuuris? Milliseid hooneid rajati? Kirjelda ülesehitust. Internatsionaalse stiili mõiste võeti kasutusele 1932.aastal USA-s. Sellele iseloomulikeks tunnusteks peeti risttahukakujulisi mahtusid, siledaid valge krohviga kaetud pindu, lamejatuseid ja igasuguse mittefunktsionaalse kaunistuse vältimist. Seinad olid üleni klaasist, sest nad vabanesid kandeülesandest, mis jäi hoone sisemisele teraskarkassile.
Oma töömeetodi reklaamis kutsub ta maali valmimist jälgima ajakirjanikud ja filmimehed Sellist kunstiteose valmimist publiku ees kutsutakse tegevusmaaliks (ka abstraktne ekspressionism) ja sellest kujunes omaette kunstisündmus. Paigutas suuremõõtmelised lõuendid seina najale või põrandale Ta eelistas maalida värvi pritsides või tilgutades, muutis värvi koostsit paksemaks, segades sinna liiva, klaasipuru vms Kasutas pintsli asemel keppe, nuge , kellusid Rajas nn all-over painting stiili F. Kline Maalis laiade pintslitõmmetega, peamiselt musta värviga valgele lõuendile Tulemus meenutab hiina ja jaapani kalligraafiat. M. Rothko Maalidel olid tavaliselt 3 laia ebamääraselt hajuvat eri värvi triipu või vööndit NY KUJUNES PÄRAST II MS LÕPPU LÄÄNEMAAILMA KUNSTIPEALINNAKS Arhitektuur pärast II maailmasõda Taust
reduktsioonpõletus. Lüstertehnika võimaldas saavutada kallihinnaliselt mõjuvat ja mitmevärviliselt säravalt pealispinda, mida kasutati rohkelt nõude ja keraamiliste seina- ning põrandaplaatide tootmisel. · Frittkeraamika (tulevase frittportselani eelkäija) väljaarendamine: savisse kvartsliiva ja fritipulbri sissesegamisel saadud tihe valgeks põlev keraamiline mass oli küll madalamal temperatuuril põletatud kui Hiina portselan, kuid tänu klaasipuru sisaldusele küllaltki tihe ja portselani jäljendav. Läbikumavus saavutati nõudesse tehtavate aukudega, mis hiljem läbipaistva glasuuriga kattusid. · 12. sajandil muutus populaarseks lakabi-keraamika (pärsia keeles lakabi 'maalitud'), mille dekoor oli reljeefne kontuurjoonis, mis hoidis ära erivärviliste glasuuride kokkuvalgumise eseme pinnal. Lakabi-keraamika põhiliselt kasutatud motiivideks said
Kesksele kohale tõusis pudelite tootmine, mis asendas kunagi keerukaid töövõtteid nõudnud peeglite, lüsterklaasi tootmise. Töölisi oli 61 ja töötas üks sulatusahi, valmistati riigiviina-, piima-, likööri- ja apteegi pudeleid, mille järele nõudmine järjest kasvas. Suurem osa oskustöölistest olid lätlased. Peale ettevõtte kuue osaniku oli ametis veel kolm abitöölist. Väikesi 5 - 200-grammiseid pudeleid, müüdi Tallinna ja Tartu eraapteekidele. Toormaterjaliks kasutati klaasipuru, mida hangiti Tartust ja Meleskist, naftat veeti lotjadega Tartust, metsamaterjali ja liiva oli külluses kohapeal. Vabrik sai tegutseda ainult 3 kuud, siis suleti. Nähtavasti kartsid Tallinna ja Tartu mõjukad töösturid sellest väikeettevõttest endale konkurenti. Vabrikul oli suur savist korsten, mis ulatus tihti luhale laskuvast udust kõrgemale. Kord olevat vabriku peaosanik naljatamisi selle udu ja korstna kohta lausunud: "London mis London!" Sellest peale jäänudki vabrikule ja
[7] 9 4. ERINEVAD KLAASID 4.1 Tavaline klaas Tavalise klaasi all mõistetakse kõige massilisemalt toodetavat klaasi pudeli- ja aknaklaasi. Tavaline klaas on üldjuhul läbipaistev ühtlase paksusega, pinnad on tasased ja poleeritud. Aknatööstuses kasutatakse 3-12 mm paksust klaasi. Tavalist aknaklaasi valmistatakse liivast, soodast ja kalgist lisades natuke rauda, magneesiumi, alumiiniumi ning klaasipuru ja sideaineid sulaklaasi homogeensuse saavutamiseks. Valmistamine toimub jätkuva protsessina, kus sulanud klaas valatakse sula tinaga täidetud vanni peale. Sula klaas valatakse klaasi lindiks, mis jahutatakse ja lõigatakse sobivasse mõõtu. Tavaline aknaklaas ei hoia nõuetele vastavalt sooja ka kolmekordselt, mistõttu esialgne kokkuhoid akna hinnalt tuleb hiljem küttele kulutada.[8] 4.2 Päikest hülgavad klaasid
energiakasutuse vähenemine ja keskkonna mitte saastamine, sest klaasi valmistamiseks on vaja rohkelt toormaterjali, mis on olemas ning klaas ei vaja fossiilseid kütuseid selle puhastamiseks. Erinevatel otstarvetel kasutatavad klaasid võivad olla väga erineva koostisega, selletõttu näiteks ei ole võimalik kasutada pudelite tootmiseks aknaklaasi ja kõige õigem oleks klaastaara värvi järgi eraldi koguda, sest see vähendav taaskasutatava toorme kvaliteeti. Klaasipuru läheb täiteainena paberi, värvide, kummi ja plasti hulka. Klaasipuuder annab huvitava tekstuuri ja võib ka toote omadusi muuta. Klaasi taaskasutamine on kindlasti midagi, milles peaksid kaasa lööma enamus inimesi. Inimesed mõtleksid rohkem selle üle, mis tulevikus järgmiseid põlvkondi tänu ebasõbralikule keskkonna kasutamisele ees ootab. Õhk on saastatud ning see mõjutab raskesti inimese tervist. 4 PAKENDIJÄÄTMETE KOGUMIS SÜSTEEMID
Funktsionaalse stiili Kunst II maailmasõja ajal USA-s. 29. Iseloomusta kunsti tegemist Jackson Pollacki loomingus? Millise stiilini jõudis? Ta eelistas kinnitada pingutama lõuendi kõvale põrandale või seinale, sest põrandal tundis ta end vabamalt ja rohkem maali osana, olla sõna otseses mõttes maali sees. Ta loobus maalija tavapärastest tööriistadest, eelistas keppe, kellusid, nuge, tilkuvat vedelat värvi või pastoosset värvi segatuna liiva, klaasipuru ja muude võõraste lisadega. Jõudis ühtlaselt katva( all-over painting) stiilini. Internatsionaalne stiil. 30. Mõiste: internatsionaalne stiil ja tunnused? Tähistati uut funktsionalistlikku Euroopa arhitektuur. Iseloomulikeks tunnusteks peeti risttahukakujulisi mahtusid, siledaid valge krohviga kaetud pindu, lamekatuseid ja igasugu mittefunktsionaalse kaunistuse vältimist. 31. Millised kaks Euroopa arhitekti uuendasid oluliselt Ameerika arhitektuuri?
Klaaspakendit saab väga hästi kasutada korduskasutus pakendina. Vanaklaasi ümbersulatamine säästab energiat, looduslikku toorainet ja mõnevõrra vähendab ka toorme sulamisel tekkivat õhusaastet. Näiteks: 1 tonni klaasi tootmine liivast, soodast, kriidist ja muust algsest toorainest vajab ligi kolm korda enam energiat kui klaasi tootmine jäätmetena kogutud klaasist. Klaasijäätmeist toodetakse uusi pudeleid ja purke, klaasvilla, riiet, optilist kaablit, ehitusmaterjale jm. Klaasipuru pannakse muudessegi toodetesse, nagu täiteainena värvide, paberi, plasti ja kummi hulka. Kuna erineval otstarbel kasutatavad klaasid võivad olla väga erineva koostisega, ei ole võimalik pudelite tootmiseks taaskasutada näiteks aknaklaasi. Taaskasutatava toorme erineva kvaliteedi saavutamiseks on kõige õigem klaastaara koguda eraldi värvi järgi - värvitu, pruun ja roheline. Pruun ja läbipaistev klaas taaskasutatakse praktiliselt kõik tehases AS Järvakandi Klaas,
12. KUNST I MAAILMASÕJA AJAL. DADA JA METAFÜÜSILINE KUNST 1. Kuidas reageerisid paljud kunstnikud I maailmasõja puhkemisele? Tekkisid mässumeelsed ja anarhistlikud rühmitused. 2. Kus asus Voltaire`i kabaree? Mis laadi etendused seal toimusid? Zürichis, Sveitsis. Näidati kaose ja pimeda juhuse kõikvõimsust. 3. Mida püüdsid dadaistid maailmale öelda? Kunstnikud pettusid ühiskonnas ja selle väärtustes, nad põlgasid ,,korralikku kodanikku" kes oli sõja puhkemises kaasosaline. 4. Mis laadi teoseid eelistasid dadaistid luua? Eesmärk oli rabav uudsus, sokeerimine ¤ Hans (Jean) Arp (Sv)- kollaazid juhuslikest, tähtsusteta materjalidest ¤ Francis Picabia (Pr)-veidrad masinad, juhuslikest, tähtsuseta materjalidest 5. Millise suure uuenduse tõi kunsti M. Duchamp? Kus ta tegutses? Millist terminit kasutatakse seoses tema teostega? Loobus maalimisest ja hakkas esitama tavalisi vabrikutooteid (nn ready-made) või konstruktsioone kunstivõõraste...
hiljem enam töödelda ei ole võimalik. Värvikate põletatakse klaasi karastusprotsessi käigus osaliselt klaasi pinna sisse, mis muudab klaasi äärmiselt vastupidavaks ilmastiku ja mehaaniliste vigastuste suhtes. [4] 2. ERINEVAD KLAASID 8. Tavaline klaas Tavalist (Float-klaas, ehitusklaas) aknaklaasi valmistatakse liivast, soodast ja kalgist. Antud koostisosadele lisatakse natuke rauda, magneesiumi, alumiiniumi ning klaasipuru ja sideaineid, et saavutada sulaklaasi homogeensuse. Valmistamine toimub jätkuva protsessina, kus sulanud klaas valatakse sula tinaga täidetud vanni peale. Sulaklaas valatakse klaasi lindiks, mis jahutatakse ning lõigatakse seejärel sobivasse mõõtu. Float-klaas on läbinähtav, ühtlase paksusega, tasaste ja leekpoleeritud pindadega. Seda valmistatakse mõõtudega 3,21 x 6,0 m ja paksusega 0,4 19 mm.
Klaasid Referaat Õppeaines: Hoone osad Sisukord Sisukord...............................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................3 Klaasi funktsioonid ja omadused ........................................................3 Klaasi tootmine....................................................................................4 Klaasi töötlemine.................................................................................5 Erinevad klaasid..................................................................................7 Kasutatud kirjandus............................................................................12 Sissejuhatus Klaas on eriline materjal, mille kasutusvaldkond on väga lai ning seda oma erinevate omaduste tõttu. Klaas on läbipais...
Värvkate põletatakse klaasi karastusprotsessi käigus osaliselt klaasi pinna sisse, mis muudab klaasi äärmiselt vastupidavaks ilmastiku ja mehaaniliste vigastuste suhtes. Sellisel viisil toodetud klaase kasutame peamiselt garderoobide ustel ja köögi taustseinade katmisel jne. [6] 3. ERINEVAD KLAASID 3.1. Tavaline klaas Tavalist (Float-klaas, ehitusklaas) aknaklaasi valmistatakse liivast, soodast ja kalgist. Antud koostisosadele lisatakse natuke rauda, magneesiumi, alumiiniumi ning klaasipuru ja sideaineid, et saavutada sulaklaasi homogeensuse. Valmistamine toimub jätkuva protsessina, kus sulanud klaas valatakse sula tinaga täidetud vanni peale. Sulaklaas valatakse klaasi lindiks, mis jahutatakse ning lõigatakse seejärel sobivasse mõõtu. Float-klaas on läbinähtav, ühtlase paksusega, tasaste ja leekpoleeritud pindadega. Seda valmistatakse mõõtudega 3,21 x 6,0 m ja paksusega 0,4 – 19 mm.
Söövitamine ei vähenda pinna mehaanilist vastupidavust. 13 Tavaline klaas Tavalise klaasi all mõistetakse kõige massilisemalt toodetavat klaasi – pudeli- ja aknaklaasi. Tavaline klaas on üldjuhul läbipaistev ühtlase paksusega, pinnad on tasased ja poleeritud. Aknatööstuses kasutatakse 3-12 mm paksust klaasi. Tavalist aknaklaasi valmistatakse liivast, soodast ja kalgist lisades natuke rauda, magneesiumi, alumiiniumi ning klaasipuru ja sideaineid sulaklaasi homogeensuse saavutamiseks. Valmistamine toimub jätkuva protsessina, kus sulanud klaas valatakse sula tinaga täidetud vanni peale. Sula klaas valatakse klaasi lindiks, mis jahutatakse ja lõigatakse sobivasse mõõtu. Tavaline aknaklaas ei hoia nõuetele vastavalt sooja ka kolmekordselt, mistõttu esialgne kokkuhoid akna hinnalt tuleb hiljem küttele kulutada. Eestis on ammusest
FOSFOR P (kr.k. phosphoros - valguskandja) Leidumine Fosforit ehedalt looduses ei leidu. Seevastu ühendites on fosfor looduses levinud element ja sisalduselt maakoores on ta orienteeruvalt 11. kohal. Tuntakse umbes 200 fosforimineraali, aga tähtsamateks peetakse kaltsiumfosfaati sisaldavaid mineraale nagu näiteks apatiit(Ca5[PO4]3X ;X on F või Cl), fosforiit (apatiidile sarnase koostisega, sisaldab5 - 35% P2O5) jt. Apatiit. Fosforiit. Ligikaudu pool Maa fosforivarudest leidub Aafrikas. Ka Eesti fosforivarud on suured(umbes 350 miljonit tonni), tänu Põhja-Eestis leiduva fosforiidi tõttu, mida peetakse Eesti üheks tähtsamaks maavaraks. Fosforiit on tekkinud ordoviitsiumis meres elanud käsijalgsete (Obolos) fosfaatidest koosnevatest karpidest. Kuna fosforiit asub Eestis sügaval maapõues, siis tehnilistel ja ka keskk...
See kompleksne lahendus on ennast tõestanud ning lihtsustab digitaalse printimise võimaluste kasutamist tootmises, võimaldades kiiret kasutuselevõttu ja efektiivset töökulgu, prinditava faili töötlusest kuni prinditud klaasini. [3] Pilt 6. GlassJet Pro [3] 2 ERINEVAD FASSAADIKLAASID 2.1 Tavaline klaas Tavalist aknaklaasi valmistatakse liivast, soodast ja kalgist lisades natuke rauda, magneesiumi, alumiiniumi ning klaasipuru ja sideaineid sulaklaasi homogeensuse saavutamiseks. Valmistamine toimub jätkuva protsessina, kus sulanud klaas valatakse sula tinaga täidetud vanni peale. Sula klaas valatakse klaasi lindiks, mis jahutatakse ja lõigatakse sobivasse mõõtu. Float-klaas on läbinähtav, ühtlase paksusega ja ta pinnad on tasased ja leekpoleeritud. [4] Float-klaasi valmistatakse mõõduga 3,21 x 6,0 m ja paksusega 3 19 mm. Klaasi kasutatakse
Kasutamine: majade soojustamine, soojuspidavus ja külmapidavus (saunad, külmkapid, termos). Tööstustes mineraalsed soojsutusmaterjalid (vill jne). Omadused: • Kerge mahukaal – 500kg /m3 • Mineraalsed materjalid mittepõlevad, • Soojusisolatsioonimaterjale tuleb kaitsta vee eest • Õhu läbilaskvus ja kuju püsivus Mõned näited: vahtpolüester- soojusjuhtivus 0,033W ; mineraalvill- 0,04W Mineraal villad Klaasvill: peamised koostisained- sooda, liiv, klaasipuru ja lubjakivi. Seda tehakse 1400 kraadi juures. Kivivill: peamsied koostisosad on – basaalkivim, koks, räbu, mida sulatatakse 1500 kraadi juures, eelsied kõrge tuelpüsivus ja head mehhaanilised omadused. Mineraalvill: kaetakse erinevate materjalidega, võrk, klaaskiud, paber, foolium. Erinevad värvid, sinine, punane, roheline, priuunikashall. (nt ISOVER ja ROCKWOOL) MIDA VÄIKSEM ON VILLA OMAKAAL, SEDA SUUREM ON TUULE LÄBILASKVUS KLAASVILL ON PAREM MINERAALNE ISOLAATOR, KUI KIVIVILL
FOSFOR - P (kr.k. phosphoros - valguskandja) (Pildiallikas: http://www.theodoregray.com/periodictabledisplay/Samples/015.1/s9.JPG ) Leidumine Fosforit ehedalt looduses ei leidu. Seevastu ühendites on fosfor looduses levinud element ja sisalduselt maakoores on ta orienteeruvalt 11. kohal. Tuntakse umbes 200 fosforimineraali, aga tähtsamateks peetakse kaltsiumfosfaati sisaldavaid mineraale nagu näiteks apatiit (Ca5[PO4]3X ;X on F või Cl), fosforiit (apatiidile sarnase koostisega, sisaldab 5 - 35% P2O5) jt. Apatiit Fosforiit (Pildiallikad: http://www.exceptionalminerals.com/TC409Apatite.jpg ja http://www.ut.ee/BGGM/maavara/obulus2.jpg ) Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium ...
*Otsest tulu annab teisese toorme või energia müük, kaudset tulu moodsate ja kallite prügilate rajamise edasilükkamine. Korduvkasutatavaid materjali või esemeid saab uuesti kasutada kahte moodi _ samaks otstarbeks uuestikorduvkasutus _ samaks otstarbeks ümber töötadestaaskasutus. *Korduskasutus on taaskasutamisest alati odavam, sest materjali ei pea ümber töötama *Otsene taaskasutus-kui jäätmeid kasutatakse toormena, nt kui klaasipuru sulatakse ümber uute klaasesemette valmistamiseks, *Kaudne on taaskasutus siis, kui jäätmeid kasutatakse energia saamiseks või mulla omaduste parendamiseks *Veomaksumust mõjutab; _ vahemaa; _ materjali tihedus; _ vahelaadimine; _ materjali puhtus; _ prügi- ja toorme koosvedu; _ orgaaniliste jäätmete biokäitlus; Jäätmete ladestamine *Prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla.
soojaisolatsioonimaterjale on ka head heliisolaatorid. Suuremat kasutust leiavad mineraalvillana (mineraalvatina) toodetavad soojaisolatsioonimaterjalid, mida saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mineraalvillad ei põle, ei kõdune, on suure soojapidavusega, vett mittesiduvad ning tuntud ka hea helisummutava materjalina. Tuntumad on klaasvill ja kivivill. 4.1 Klaasivill Klaasvillatooteid valmistatakse klaasipurust, liivast, soodast ja lubjakivist. Klaasipuru moodustab kuni 70 % koostisest. Klaasvill ise on valge, kuid sideaine muudab villa kollakaks. Valmistoode on väga elastne, pakkimisel pressitakse teda kokku 40 kuni 80 % , mis omakorda lihtsustab nii ladustamist kui transportimist. Ta on väga elastne ja seetõttu täidab väga hästi isoleeritavat ruumi. Klaasvilla on müügil jäikade ja pehmete plaatidena, mattidena, tihendusribadena, torukoorikutena ja puistevillana. Lisaks saab
suunatakse valtside vahelt läbi. Nii muudetakse vill komaktseks materjaliks. Sõltuvalt pressimise survest, võib mineraalvillast saada rullikeritavaid matte, pehmeid plaate või kõvu koormust-taluvaid plaate. Sageli kaetakse plaadid või matid mingi kattekihiga (klaaskiudriie, alumiiniumpaber jne). Mineraalvill ei põle, ei kõdune, on väikese hügroskoopsusega ja suure soojapidavusega materjal. Klaasvillad Klaasvilla põhilisteks komponentideks on klaasipuru, liiv, sooda ja lubjakivi. Klaasiks emulgeeruva toorsegu sulatusprotsess toimub ahjus temperatuuril üle 1400°C. Sulatatud klaas suunatakse tsentrifugaaltrumlisse, kus klaas muutub kiududeks paksusega ligikaudu 6 mikronit, so. 20 korda peenemaks kui inimjuus. Kiudude põimumine toimub siduva aine abil, mis segatakse kiududega aerosooli kujul kiudude moodustamise protsessi käigus. Vaiguga immutatud toodang suunatakse kahe
Sõltuvalt tooraine liigist mineraalvillad eristatakse järgmiselt: kivivill, klaasvill ja räbuvill KLAASVILL on klaaskiududest isoleermaterjal, mis toodetakse peamiselt klaasijäätmeist, kvartsliivast, soodast ja lubjakivist. Kiud on omavahel seotud sideainega. Kiudude vahel olev seisev õhk annab klaasvillale head isolatsiooniomadused. Üks juhtivateist kõrgekvaliteetse klaasvilla tootja on ISOVER. Nende materjalide põhilisteks komponentideks on klaasipuru, liiv, sooda ja lubjakivi. Klaasiks emulgeeruva toorsegu sulatusprotsess toimub ahjus temperatuuril üle 1400°C. Sulatatud klaas suunatakse tsentrifugaaltrumlisse, kus klaas muutub kiududeks paksusega ligikaudu 6 mikronit, so. 20 korda peenemaks kui inimjuus. Kiudude põimumine toimub siduva aine abil, mis segatakse kiududega aerosooli kujul kiudude moodustamise protsessi käigus. Vaiguga immutatud toodang suunatakse kahe konveieririhma vahel
ebatasasused, hea heli-ja mürasummutaja. Puitlaast-ja kiudplaadid-kasutatakse piirdekonstruktsioonide sooja-ja heliisolatsiooniks. Saepuru-pöönigul võib kasutada ka niiskena. Puidust laevoodriga niiskete ruumide laelaudisele ei tohi paigaldada auruisolatsiooni juhul, kui auruisolatsiooni sisepinnal tekib kondensvesi, sellisel juhul laelauad vettivad ja mädanevad. Puitseintes tuleb kasutada auruisolatsiooni ning on soovitav lisada täidisele pulberlupja või klaasipuru. Hingav materjal, mis difundeerub veeauru ja CO2 ruumist välja ja õhuhapniku väljast ruumi. Ei põle vaid söestub aeglaselt. Termoliit-saepuru, millele on lisatud pulberlupja või kipsi ning boori ühendeid. Puitsõrestikhoonete seinte soojustamine. Kandev soojustus-saepurubetoon. Kergkruus-savikuulid, poorse struktuuriga, suletus õhupoorid. Tulekindel, õhku läbilaskev Kasutatakse katuse ja
reklaamiks kutsub ta maali valmimist jälgima ajakirjanikud ja filmimehed. 5. Kes oli kõige tuntum tegevusmaalija? Kuidas ta maalid valmisid ja kuidas nad välja nägid? J. Pollock. Ta lähtus ideest, et pilt on protsess, automaatse ja poolautomaatse tegevuse tulemus. Paigutas suuremõõtmelised lõuendid seina najale või põrandale. Ta eelistas maalida värvi pritsides või tilgutades, muutis värvi koostist paksemaks, segades sinna liiva, klaasipuru vms. Kasutas pintsli asemel keppe, nuge kellusid. 6. Mille järgi võiks ära tunda Franz Kline'i ja Mark Rothko töid? Kline-maalis laiade pintslitõmmetega, peamiselt musta värviga valgele lõuendile. Rothko-maalides tavaliselt 3 laia ebamääraselt hajuvat erivärvi triipu või vööndit. 7. Milline linn sai Läänemaailma kunstipealinnaks pärast II maailmasõda? New York. 20. Arhitektuur pärast II maailmasõda. Internatsionaalne stiil. 1
Kasutamine: majade soojustamine, soojuspidavus ja külmapidavus (saunad, külmkapid, termos). Tööstustes mineraalsed soojsutusmaterjalid (vill jne). Omadused: • Kerge mahukaal – 500kg /m3 • Mineraalsed materjalid mittepõlevad, • Soojusisolatsioonimaterjale tuleb kaitsta vee eest • Õhu läbilaskvus ja kuju püsivus Mõned näited: vahtpolüester- soojusjuhtivus 0,033W ; mineraalvill- 0,04W Mineraal villad Klaasvill: peamised koostisained- sooda, liiv, klaasipuru ja lubjakivi. Seda tehakse 1400 kraadi juures. Kivivill: peamsied koostisosad on – basaalkivim, koks, räbu, mida sulatatakse 1500 kraadi juures, eelsied kõrge tuelpüsivus ja head mehhaanilised omadused. Mineraalvill: kaetakse erinevate materjalidega, võrk, klaaskiud, paber, foolium. Erinevad värvid, sinine, punane, roheline, priuunikashall. (nt ISOVER ja ROCKWOOL) MIDA VÄIKSEM ON VILLA OMAKAAL, SEDA SUUREM ON TUULE LÄBILASKVUS KLAASVILL ON PAREM MINERAALNE ISOLAATOR, KUI KIVIVILL
jõudmise. Otsest tulu annab teisese toorme või energia müük, kaudset tulu moodsate ja kallite prügilate rajamise edasilükkamine. Kord juba kasutatud materjali või esemeid saab uuesti kasutada kahte moodi Samaks otstarbeks uuesti - korduvkasutus Samaks otstarbeks ümber töötades - Taaskasutus. Korduvkasutus on taaskasutamisest alati odavam, ei pea ümber töötama. Otsene taaskasutus - Kui jäätmeid kasutatakse toormena, nt kui klaasipuru sulatatakse ümber uute klaasesemete valmistamiseks. Kaude taaskasutus - Siis, kui jäätmeid kasutatakse energia saamiseks või mulla omaduste parendamiseks. Veomaksumust mõjutab: Vahemaa, materjali tihedus, vahelaadimine, materjali puhtus, prügi ja toorme koosvedu, orgaaniliste jäätmete biokäitlus. Prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla. Jäätmete ladestamine - Sõltuvalt ladestatavate jäätmete omadusest jagunevad prügilad alljärgnevalt
reklaamiks kutsub ta maali valmimist jälgima ajakirjanikud ja filmimehed. 5.Kes oli kõige tuntum tegevusmaalija? Kuidas ta maalid valmisid ja kuidas nad välja nägid? J. Pollock. Ta lähtus ideest, et pilt on protsess, automaatse ja poolautomaatse tegevuse tulemus. Paigutas suuremõõtmelised lõuendid seina najale või põrandale. Ta eelistas maalida värvi pritsides või tilgutades, muutis värvi koostist paksemaks, segades sinna liiva, klaasipuru vms. Kasutas pintsli asemel keppe, nuge kellusid. 6.Mille järgi võiks ära tunda Franz Kline'i ja Mark Rothko töid? Kline-maalis laiade pintslitõmmetega, peamiselt musta värviga valgele lõuendile. Rothko-maalides tavaliselt 3 laia ebamääraselt hajuvat erivärvi triipu või vööndit. 7.Milline linn sai Läänemaailma kunstipealinnaks pärast II maailmasõda? New York. 20. Arhitektuur pärast II maailmasõda. Internatsionaalne stiil. 1
Mineraalsed villad Nagu nimigi ütleb toodetakse mineraalvillasid mineraalainetest, nagu näiteks looduslikud kivimid, räbud, klaas jne. Kui tegemist ei ole puistevillaga, siis lisatakse tootmise käigus ka sideaine, mis seob mineraalvilla kiud omavahel kokku. Sõltuvalt sellest kui tugevasti tootmise käigus villa kokku surutakse, saadakse, saadakse erineva tihedusega rull- või plaatmaterjale Klaasvillad Klaasvilla põhilisteks komponentideks on klaasipuru, liiv, sooda ja lubjakivi. Klaasiks emulgeeruva toorsegu sulatusprotsess toimub ahjus temperatuuril üle 1400°C. Sulatatud klaas suunatakse tsentrifugaaltrumlisse, kus klaas muutub kiududeks paksusega ligikaudu 6 mikronit, so. 20 korda peenemaks kui inimjuus. Kiudude põimumine toimub siduva aine abil, mis segatakse kiududega aerosooli kujul kiudude moodustamise protsessi käigus. Vaiguga immutatud toodang suunatakse kahe konveieririhma vahel küpsetusahju, mis on eelnevalt soojendatud
Nendes sisalduvad vaid spetsiaalsed ravimid. Ampullid Murtava otsaga ampullid: ampullid värvilise ringiga ümber kaela – kogu kael on läbi viilitud, ampullid värvilise täpiga kaelal – kael on vaid ühest kohast läbi viilitud, ampullid, mille kaelal märgistust ei ole, vajavad avamiseks kaela läbiviilimist. NB! Ampullikaela murdes kaitske sõrmi! Märkus. Ampulli otsiku purunemisel satub peenike klaasipuru vältimatult ravimi hulka ja jõuab sealt koos ravimiga patsiendi vereringesse. Süstepudelid ehk torkeampullid Need on suletud kummist korgiga ega tekita klaasipuru. Kuivlahuse ampullid 815 Need ampullid sisaldavad medikamenti pulbri kujul ning enne süstimist tuleb see lahustada, pritsides enne ampulli nt NaCl-lahust. Täiendava ajakulu tõttu on need ampullid erakorralises meditsiinis ebapraktilised, aga mõnda süstitavat ravimit saab säilitada ainult pulbrina.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
