Keskkonnakaitse konspekt (0)

Keskkonnakaitse – tegutsemisviisid, millega hoidutakse keskkonda kahjustamast.
Looduskaitse – tegevus, mille eesmärk on teatud keskkonnaseisundi säilitamine või saavutamine.
Keskkonnakaitse meetmed jagunevad: ennetavaiks (nt. Alternatiivsed kütused ja tehnoloogiad , jäätmete korduvkasutusega kinnised tootmistsüklid, saasteainete emissiooni vähendamine jne) ja saastamise mõju vähendavaiks (kaitseribad,puhvertsoonide rajamine).
Keskkonnakaitse koosneb: Looduse (nii elava kui elutu ) kaitse, Maastikukaitse ja – Hooldus , Puhkemajanduse korraldamine looduses, Saastekontroll, Taastuvate loodusvarade kaitse ja hooldamine, Õhukaitse, Veekaitse, Prügimajandus, Keskkonnahügieen.
Keskkonnamuutuste põhjused: Rahvastiku muutused,Energia kasutamise suurenemine ja energiaallikate struktuuri muutused,Põllumajandus ja – kalandus ,Sotsiaal-majanduslikud probleemid, Tervishoid .
Keskkonnaprobleemid: Globaalsed : kliimamuutused, osoonikihi hõrenemine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine. Regionaalsed: happevihmad , tuumajäätmed. Kohalikud: linnaõhu saastumine , jäätmed, mere ja vee saastumine, ohtlikud materjalid.
Keskkonnakaitse eesmärk:Majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas, kusjuures eesmärk on praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine tulevaste põlvkondade huve kahjustamata, selle saavutamiseks reguleeritakse looduskasutust ja seatakse tegevuspiiranguid keskkonna kaitseks
Keskkonnakaitse ülesanded: 1.Keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, pöörates peatähelepanu põhjustele, kuna tagajärgede likvideerimine on tunduvalt kallim ja mõnikord isegi võimatu. 2.Ettevaatlikkus otsuste tegemisel: kui kavandatava tegevuse mõju ei ole selge, ei tohi otsuseid langetada 3. Keskkonnanõuete lülitamine teiste eluvaldkondade ja majandussektorite arengustrateegiasse ning nende arvestamine iga üksiku loodusvara ja keskkonnakomponendi kasutamisel ja kaitsel , looduskeskkonna kui ühtse tervikliku kompleksi huvide arvestamine; 4. Keskkonnanõuete kajastamine ka majandust ja sotsiaalelu käsitlevates seadustes
Looduskaitse eesmärk on:1) looduse mitmekesisuse säilitamine, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikidele soodsa seisundi tagamine; 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Looduskaitset reguleerib Looduskaitseseadus
Kaitstavad loodusobjektid on Looduskaitseseaduse järgi:1) kaitsealad , mis omakorda jagunevad kaitsetüübi (kaitse eesmärgi ja majanduspiirangute ranguse) järgi järgmiselt: rahvuspark, looduskaitseala , maastikukaitseala (sh ka looduspark ), kaitseala piiranguvööndi rezhiimiga on ka pargid; 2) hoiualad ;3) püsielupaigad;4) kaitstavad looduse üksikobjektid;5) kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid ;6) kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid
Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Kaitsealad on: 1) rahvuspargid; 2) looduskaitsealad ; 3) maastikukaitsealad - Kõrvemaa, Vooremaa
Kaitseala territoorium võib sõltuvalt tüübist jaotada nelja erinevasse vööndisse:
Loodusreservaat Sihtkaitsevöönd Piiranguvöönd
Loodusreservaadid on reserveeritud (inimestele ligipääsmatuks, kinni pandud) põlislooduse jaoks ja looduslike arengute jälgimiseks.Reservaadis hoitakse loodust inimtegevusest puutumatuna ning võimaldatakse teadlastel uurida sealset loomuliku koosluste arengut. Inimestel viibimine on keelatud,teadlased saavad selleks kaitseala valitsejalt eriloa. Metsad on hoiumetsad, loodust kasutatakse põlislooduse koosluste kaitseks.
Sihtkaitsevöönd on kaitseala selline osa, kus kaitse on sihitud looduse kaitseks. Erinevalt reservaadist ei piirata siin enamasti inimeste liikumist. Kaitse- eeskirjaga lubatakse tegevust, mis toetab seal väljakujunenud looduslike ja poollooduslike koosluste säilimist. Sihtkaitsevööndis on keelatud kõik, mis pole looduskaitseseaduses ja kaitseala kaitseeeskirjas lubatud. Tavaliselt on keelatud majandustegevus , loodusvarade kasutamine, uute ehitiste püstitamine, telkimine, lõikke tegemine.
Piiranguvöönd on piiratud majandustegevusega ala. Piiranguvööndis on lubatud igasugune majandustegevus, mis pole keelatud seadusega või kaitse-eeskirjaga.Piiranguvööndi ülesandeks on maastiku ja pinnamoe säilitamine ja taastamine, eluta looduse ja kaitsvate looduse üksikobjektide kaitse, kaitsvate liikida, kivististe ja mineraalide kaitse, püsielupaikade kaitse, rangemate vööndite ühendamine üheks suureks kaitsealaks. Keelatud on veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine, uute veekogude rajamine, maavara ja maa-ainese kaevandamine, uuendusraie, ehitiste püstitamine ( ka ajutiste ehitiste).
Rahvuspark on looduskaitselise või teadusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas koosluste, ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastiku ja rahvuskultuuri kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Rahvuspargis määratakse loodusreservaadis, sihtkaitsevööndi ja piiranguvööndi alad.
Euroopa looduskaitse sündis Saksamaal. Esimesed looduskaitseorganisatsioonid ei lähtunud see juures mitte niivõrd majanduslikest kui just loodse kaitsmise eetilistest ja esteetilistest, hiljem ka teaduslikest aspektidest. 20 sajandi alguses hakati USA eeskujul ka Euroopas kaitse alla võtma suuremaid maa-alasid, mitte ainult üksikuid loodusobjekte.
Keskkonnapoliitika vahendid
Keskkonnapoliitika vahendid võib liigitada riigi sekkumise ning valitsuse käitumise alusel:1.Kõrvalehoidev-valitsus ei sekku jätab kõik kohalikku või rahvusvahelise turu reguleerida. 2 .Apelleeriv-valitsus või tema esindajad pöörduvad suuremate keskkonnasaastajate poole palvega võtta otsuste tegemisel arvesse keskkonnapoliitika üldist suunda. 3Tasakaalustav-valitsus tasakaalustab erinevate huvigruppide tegevust, turu negatiivseid efekte . Luuakse eeskirjade ja reeglitega üldine keskkonnapoliitiline raamitiks, kuid ei mõjutata individuaalseid otsuseid. Võimalik kõrge keskkonnateadlikkusega ühiskonnas. 4.Stimuleeriv-valitsus rakendab saastajate suhtes positiivseid ja /või negatiivseid ergutusabinõusid, stimuleerides neid keskkonnaalasele tegevusele ( saaste vähendamine, ressursside kokkuhoid ) 5.Otsustav-valitsusel on kindlad keskkonnaalased eesmärgid ja prioriteedid, mis on siduvad valitsusele ning orientiiriks ettevõtetele. 6. Osalev -valitsus osaleb aktiivselt saasteemissioonide vähendamisel, puhastusseadmete ehitamisel või rekonstrueerimisel. Tähelepanu pööratakse suurtele keskkonnasaastajatele. 7.Ettekirjutav-valitsus sunnib oma ettekirjutustega ettevõtteid täitma kindlaid ülesandeid või kõrvale hoidma teatud tegevustest. Selle vormiks on keskkonnalubade ja kasutuslitsentside süsteem.8.Direktiivselt planeeriv- valitsusel kõikehõlmav plaan ning selle raames antakse ettevõttele korraldusi keskkonnaülesannete täitmiseks.
Üksikisiku tasand-tõsta keskkonnateadlikkust ning suurendada informeeritust võimaldamaks igal inimesele osaleda keskkonnaalaste otsuste tegemisel. Kogukonna tasandil saab lahendada kohaliku tähtsusega keskkonnaprobleeme. Riigi tasandil kujundatakse ja koordineeritakse kogu keskkonnapoliitikat, luuakse seadusandlik ruum ning täidetaks keskkonnaalasid rahvusvahelisi kokkuleppeid.