Keskkonnafüüsika eksami konspekt (2)

Eesti Maaülikool - Füüsika - Keskkonnafüüsika

4 HEA

Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee .
Astronoomia kasutatavad mõõtühikud
Astronoomiline ühik - Maa keskmine kaugus Päikesest. 1,495 978 7* 1011 m. Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.)
Kaugus, mille korral punktmass tiirleb ümber Päikese 365,2568983 ööpäevaga.
Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul.
Troopiline aasta - ajavahemik , mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY
1LY=9,4605*1015 m=63239 AU ; vc=2,997 924 58*108 m/s
Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. Parsek on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund.
Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud sirgega täisnurga. 1pc= 3,09*1016m=3,263 LY=206265 AU
Gallaktikate klassifikatsioon
Hubble galaktikate klassifikatsioon:
• Elliptilised
•Spiraalsed
•Ebareeglipärased (ebakorrapärased)
Linnutee
Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem.
diameeter ~30 kpc (90 000 – 120 000LY)
tähtede arv ~200*109 (200 miljardit)
mass 600 miljardit Päikese massi (M =1,989*1030)
Päikese kaugus tsentrist ~8 kpc (25 000 – 30 000LY)
paksus Päikese kohal ~600 pc (~2000 LY)
Päikese pöörlemisperiood ümber Linnutee tsentri ~225 miljonit aastat (220 km/s)

Päikesesüsteemi tekkimine (nebulaarhüpotees)
Päikesesüsteem - Päikesekeskne taevakehade süsteem, mille ulatus piirneb Päikese gravitatsiooniväljaga 1,9*1013m
Nebulaarhüpotees
a) Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest mis iseenda raskusjõu mõjul kokku tõmbudes muutus üha lapikumaks ning kiiremini pöörlevaks kettaks.
b) keerleva ketta keskele tekkis päike, kuid gravitatsioonijõul aheneva ketta pöörlemiskiirus suurenes ning suurenev tsentrifugaaljõud rebis välja ainese pilve (protsess kordus 9 korda) millest moodustusid planeedid .

Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide liigitus
PLANEEDID – Merkuur, Veenus , Maa, Marss, Jupiter , Saturn , Uraan , Neptuu, Pluuto
Planeetide liigitus
*Klassikalised planeedid - Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn
*Kaasaegsed planeedid - Uraan ( 1781 ), Neptuun (1864), Pluuto (1930)
**Maa tüüpi e. Kiviplaneedid - Merkuur, Veenus, Maa, Marss
**Jupiteri tüüpi e. Gaasplaneedid - Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun
***Lähisplaneedid - Merkuur, Veenus, Maa, Marss
***Kaugplaneedid - Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto
****Siseplaneedid - Merkuur, Veenus
****Välisplaneedid - Marss, Jupiter, Saturn Uraan, Neptuun, (Pluuto)

Päikesesüsteemi väikekehad ( asteroidid , komeedid , meteoorid ).
Asteroidideks nimetatakse tahkeid ebakorrapärase kujuga üldjuhul Marsi ja Jupiteri vahel tiirlevaid kehi.
Asteroidide liigitus koostise alusel
C tüüpi asteroidid – Koosnevad karbonaatsetest kivimitest
S tüüpi asteroidid - Ni, Fe, magneesiumsilikaadid
M tüüpi asteroidid – Ni+Fe
Komeedid - Udused, tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga Päikesesüsteemi väikekehad
Meteoorid (kr. meteoros - õhus hõljuv)
* METEOORKEHA (meteoroid) – planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha
*Meteoorkeha sattudes Maa atmosfääri tekib METEOOR (väljendub optiliste , akustiliste, elektriliste jms. nähtuste kogumina)
*Võib METEORIIDINA Maale langeda

Kepleri seadused.
Kepleri I seadus
Planeedid liiguvad ümber Päikese mööda ellipsikujulist trajektoori, mille ühes fookuses on Päike.
periheel - päikeselähis. Ümber Päikese tiirleva keha orbiidi Päikesele lähim punkt. 2011 - 3. jaanuar kell 19
afeel - päikesekaug. Ümber Päikese tiirleva keha orbiidi Päikesele kaugeim punkt. 2011 - 4. juuli kell 15
Kepleri II seadus
Planeetide raadiusvektori poolt võrdseis ajavahemikes kaetud pindalad on võrdsed.
Kepleri III seadus
Planeetide sideeriliste tiirlemisperioodide ruudud on võrdelised planeetide trajektooride suurte pooltelgede kuupidega.
Sideerilise ja sünoodilise perioodi erinevused
*Sideeriline periood – ajavahemik, mille vältel taevakeha (planeedi, tähe) kaaslane teeb taevakeha ümber täistiiru tähistaeva suhtes
*Sünoodiline periood – ajavahemik, mille jooksul teeb taevakeha Maalt vaadatuna täistiiru Päikese suhtes

Päikese siseehitus . Päikese energiaallikad . Päikese laigud.
R= 1AU= 1,495 978 7*1011m
M=1,989*1030 kg 332 946 x suurem kui Maa mass
r= 6,955*108 m 109x suurem kui Maa raadius
ρk=1409 kg/m3

tuum - 200,000 km T=15 000 000 K

kiirgustsoon - 300,000 km T=7 000 000 K

konvektsioonitsoon- 200,000 km T=2 000 000 K

fotosfäär - tekib nähtav kiirgus,

kromosfäär - alumine Päikese atmosfääri kiht, 1500 – 2500 km

kroon - välimine Päikese atmosfääri kiht, läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks
Päikese atmosfäär = kromosfäär+kroon
Päikese laik
Päikeseplekk ehk Päikese laik on tumedam , ümbrusest umbes 1000 kelvini võrra jahedam piirkond Päikese nähtaval pinnal (fotosfääris). Päikeseplekkide arv ja suurus iseloomustavad Päikese aktiivsuse taset.
Päikese energiaallikad
Termotuumareaktsioon - kergete tuumade ühinemisreaktsioon, mille käigus vabaneb energia.

Plancki valem. Wieni nihkeseadus.
Plancki valem - kirjeldab absoluutselt musta keha kiirgamisvõimet (pinnaühikult ajaühikus kiiratud energia hulk)
Wieni seadus (Wieni nihkeseadus) – Musta keha maksimaalse kiirguse lainepikkus on pöörvõrdeline selle temperatuuriga.

Päikese kiirgusspekter. Solaarkonstant.
Solaarkonstant S0=1370W/m2
Maa atmosfääri ülemisel piiril päikesekiirtega risti olevale pinnaühikule langev kiirgusvoog .

Molekulaarne ja aerosoolne hajumine .
Molekulaarne hajumine (Rayleigh hajumine)
• Hajutavad osakesed on väikesed (r ~ λ)

Kiirguse nõrgenemine atmosfääris. Atmosfääri massiarv . Bougueri seadus.
Massiarv
• (Optiline mass) – Näitab mitu korda on kaldu langenud kiirte teele sattunud ühikulise ristlõikepindalaga õhusamba mass suurem vertikaalsuunas Maale langenud kiirte teele jäävast ühikulise ristlõikepindalaga õhusamba massist.
Kiirguse nõrgenemine atmosfääris
1) osa hajub molekulidel ning tahketel ja vedelatel lisanditel;
2) osa neeldub.
Bougueri seadus - neeldumiskoenfitsent näitab suhtelist valguse kiirgusvoo vähenemist kihi ühikulise paksuse korral.

Insolatsioon. Summaarne kiirgus. Albeedo .
Insolatsioon – kiirgusvoog horisontaalsele pinnale S’=S*sin h0
Summaarne kiirgus - horisontaalsele pinnale jõudnud päikese otsese ja hajusa kiirguse summa.
Albeedo - näitab aluspinna peegeldamisvõimet, millele langeb valgusvoog. Mida suurem on nurk, seda väiksem on albeedo.

Maa kiirgusbilanss .
Maale saabunud ja maalt lahkunud kiirguste vahe.
– Aluspinna (maapinna) kiirgusbilanss
– Atmosfääri kiirgusbilanss
– Maa-atmosfääri kiirgusbilanss

Atmosfääri koostis. Osoonikiht . Osooni tekkimine ja lagunemine .
Atmosfääri koostis - N2 – 78%, O2 – 20,95%, Ar – 0,93%. Peale selle võib olla ka veeauru (kuni 4%), heitgaase, tolmu jm.
Osoonikiht – 10-15 km kõrgusel maapinnast Maad ümbritsev osooni ehk trihapniku kiht. See kiht moodustab osonosfääri, kuhu on koondunud osooni põhimass ning valitseb habras tasakaal osooni tekkimise ja lagunemise vahel. Neelab väga tugevalt UV kiirgust.
Osooni tekkimine ja lagunemine O2+ho=O+O (ho-kiirgus lagundab ). O2+O+M=O3+M. Ergastatud olekus annab energia teisele molekulile. M(muu aine). O3 lagunemine valguse toimel. O3+ho=O2+O2 või O+O3=O2+O2. Inimene põhjustab selle lagunemist NOx – gaaside ja freoonide õhkupaiskamisega. Vulkaanipursetega paiskub õhku SO2, mis veeauruga reageerides tekitab H2SO4, mis lõhub osoonikihti.

Atmosfääri aerosool .
Aerosool - õhus olevad tahked ja vedela aine osakesed
Atmosfääri aerosooli keemiline koostis varieerub tugevasti sõltuvalt kohast. Atmosfääri aerosooli peamisteks komponentideks on pinnasetolm (20-45%), elementaarne süsinik (4-18%), mis tekib põlemisprotsesside tagajärjel, väävel mis esineb peamiselt SO4—ioonidena (30-50%), lämmastik (kuni 30%) mis peamiselt esineb ammoniumioonidena, ja kuni 20% orgaanilisi ühendeid (taimede jäägid, õietolm, bakterid, viirused , põlemisel tekkiv orgaanika).

Atmosfääri vertikaalne struktuur.
Atmosfääri vertikaalne struktuur on kihiline. Põhilised kihid on troposfäär (maapinnast 8-18 km kõrgusel, sõltuvalt geograafilisest laiusest), stratosfäär (kuni 50 km), mesosfäär (50-80 km), termosfäär (80-800 km) ja eksosfäär ( üle 800 km). Troposfäär sisaldab kogu atmosfääris leiduva veeauru ja hõlmab 4/5 atmosfääri massist, selles kihis toimuvad põhilised ilmastikunähtused. Et atmosfääri ülaosa sisaldab palju osooni, neelab ta päikese ultraviolettkiirgust ja kaitseb maa elusolendeid selle kahjuliku toime eest. Termosfääri nimetatakse ka ionosfääriks, sest seal on palju laetud osakesi. See kiht avaldab mõju raadiolainete levile, seal ilmnevad mitmed optilised nähtused nagu virmalised .

Atmosfääris toimuvad liikumised ja nende tekkepõhjused.
Atmosfäär on pidevas korrapäratus liikumises. Sellist liikumisrežiimi, kui vedeliku või gaasiosakeste trajektoorid on ebakorrapärased või kaootilised nim. Turbulentsiks. Sel juhul liikumiskiirus pulsseerib, muudab suunda ja suurust. Atmosfääri turbulentne liikumine mõjutab oluliselt atmosfääri olekut ja füüsikalisi protsesse. Laminaarseks nim. režiimi, kui osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt. Trajektoorid on sujuvad, ajas pisut muutuvad kõverad. Tuul, tsüklonid, frondid .

Atmosfääri üldine tsirkulatsioon . 1- ja 3- rakuline mudel.
Atmosfääri üldine tsirkulatsioon - õhuringluse globaalne mastaap. Üldist tsirkulatsiooni mõjutavad kõige enam troopikas toimuvad sündmused. Seal tõhusalt soojenev õhk kerkib ja tekitab troopilise madalrõhkkonna, mis pikkuskraadi suunaliselt on üpris ebaühtlane.
3-rakuline tsirkulatsioonimudel

Maakera veevarud . Veeringe .
Maakera veevarud – Atmosfääri vesi, Maailmameri 93,93%, jõed, järved, pinnase niiskus, põhjavesi, polaarjää. Veeringe – Eluta looduses toimub veeringe päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul. Päikeseenergia toimel vesi aurustub ja aur kandub atmosfääri, kus ta temperatuuri languse, aurukontsentratsiooni suurenemise tagajärjel kondenseerub taas veeks ja tekivad sademed. Vesi langeb maapinnale ja koguneb hüdrosfääri. Enamik (u. 92%) maailmamerest aurunud vett langeb sinna tagasi, moodustades nn. väikese veeringe. Väiksem osa kandub õhuvooludega maismaa kohale ja satub nn suurde veeringesse, milles osa sademevett voolab tagasi merre ja suleb suure veeringe, osa imbub mulda, satub põhjavette, aurub või läheb organismidesse. Suures veeringes osaleb aasta jooksul u 107000 km3 vett. Osa vett , mille loomad saavad toidust ja joogiveena ning taimed juurte abil mullast või veekogudest, läbib organismi keemiliselt muutumatuna ning väljub loomadest eritisena ja taimedest gutatsiooni- või transpiratsiooniveena. Osa vett osaleb organismisisestes keemilistes reaktsioonides ja vabaneb alles orgaaniliste jäänuste lagunedes. Nn. suur bioloogiline veeringe algab vee fotolüütilise muundumisega taimede fotosünteesis. Veemolekulid lagunevad, tekkiv vesinik osaleb orgaaniliste ainete molekulide moodustamises, hapnik eraldub molekulaarsel kujul ja läheb atmosfääri (sellest protsessist pärineb õhuhapnik).

Aurumine. Kondenseerumine .
Aurumine on vedeliku osakeste väljumine vedelikust läbi tema vaba pinna. Aurumisega väljuvad need vedeliku pinnakihis olevad osakesed, mille soojusliikumise kiirus on keskmisest suurem.
Kondenseerumine on veeauru üleminek vedelasse olekusse ehk õhu küllastumine veeauruga õhutemperatuuri langemise tõttu. Kondenseerumine tähendab tihenemist, aine üleminekut gaasilisest vedelasse või tahkesse olekusse.

Õhuniiskuse karakteristikud .
Õhuniiskuse karakteristikud – absoluutne niiskus, suhteline niiskus, eriniiskus, veeauru osarõhk, kastepunkt

Pilvede tekkimine. Pilvede klassifikatsioon.
Pilvede kujunemisprotsessid
1. Termiline konvektsioon
2. Õhu tõus frontaalpindadel
3. Õhu laineline liikumine
Pilvede hulk – osa taevast, mis on kaetud pilvedega – pallid , 1 pall – pilved katavad 1/10 taevalaotusest
1. Päiksepaistelise ilmaga tekitavad maapinnalt tõusev soojus ja niiskus sooja ja niiske õhu tõusvaid voole. Kui soe ja niiske õhk jõuab jahedama õhu vööndisse, siis hakkab veeaur kondenseeruma ja tekitab pilve.
2. Teistsugused pilved tekivad siis, kui soe ja niiske õhu front kohtub külma õhumassiga. Soe õhk kerkib jaheda õhu kohale ning hakkab seal jahenema . Kahe teineteisest radikaalselt erineva õhumassi piiril võivad tekkida katkematud pilveribad.
3.Pilv võib tekkida ka siis, kui niiske õhk tõuseb ja jahtub, ületades künkaid või mägesid.
Tavaliselt tekivad pilved troposfääris.
Pilvede liigitus
• Morfoloogiline klassifikatsioon
• Geneetiline klassifikatsioon
• Mikrofüüsikaline klassifikatsioon
• Aluse kõrguse põhine liigitamine
Pilvede liigitus (pilve alumise pinna kõrguse järgi)
*Ülemised pilved h >= 6 km
Kiudpilved – Cirrus – Ci
Kiudrünkpilved – Cirrocumulus - Cc
Kiudkihtpilved – Cirrostratus – Cs
*Keskmised pilved h = 2-6km
Kõrgrünkpilved – Altocumulus –Ac
Kõrgkihtpilved – Altostratus – As
*Alumised pilved h Kihtrünkpilved – Stratocumulus - Sc
Kihtpilved – Stratus – St
Kihtvihmapilved – Nimbostratus - Ns
*Vertikaalse arenguga pilved
Rünkpilved - Cumulus – Cu
Rünkvihmapilved – Cumulonimbus – Cb

Maa pöörlemine ja seda mõjutavad tegurid.
Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje. Täispöörde ümbritseva galaktilise tausta (tähesüsteemi) suhtes teeb Maa 23 tunni 56 minuti 4,10 sekundiga (see on nn. täheööpäev). Täheööpäeva pikkus kõigub, peamiselt seetõttu, et aine (näiteks lumikate ) paigutub Maa pinnal ümber. Peamiselt loodete mõjul pikeneb täheööpäev sajandis 0,0016 s võrra.
Pöörlemistelg on orbiidi tasandi ehk ekliptika normaali suhtes kaldus 23,4° võrra. See nurk on aastaaegade põhjustajaks.

Coriolise jõud (Fcor=2*m*Ω*V*sinφ).
Jõud, mis näivalt mõjub liikuvaile kehadele pöörlevas taustsüsteemis. See tähendab, et Maa peal liikumise hetkel sirgjooneliselt kiirenduseta liikuvate objektide trajektoorid on kõverjooned, kui nad kanda kaardile. Liikuv objekt hälbib põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Piki ekvaatorit liikuvaile objektidele Coriolisi efekt mõju ei avalda.

Maa kuju. Geoid.
Maa kuju all mõeldakse tavaliselt Maa pinna tegeliku kuju tähendust, mis on matemaatiliselt võimalikult hästi formuleeritav. Tänapäeval kasutatakse maateaduslikeks arvutusteks ja geograafilise asukoha kirjeldamiseks mitut Maa kuju lähendust. Kui mitte arvestada Maa pinnamoodi ja merepinna taseme kõikumisi, on Maal geoidi kuju.
Geoid -
• Kujutletav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega
• Geoidi pind on Maa raskusjõu välja ekvipotentsiaalpind, mille igas punktis on raskuskiirenduse väärtused võrdsed.

Maa pöörlemistelje suuna muutused ( pretsessioon ja nutatsioon).
Nutatsioon - pöörlemistelje pretsessiooni perioodiline häiritus
Pretsessioon - pöörleva objekti pöörlemistelje suuna muutumine

Seismilised lained, lainete liigitus.
Seismilised lained - Maa sisemuses levivad võnkumised, mille on põhjustanud maavärinad või kunstlikud tegurid.
Seismilised lained liigituvad pikilaineteks ehk P-laineteks, ristilaineteks ehk S-laineteks ning pinnalaineteks.

Maa kihiline ehitus.
Maal on kihiline struktuur, mis koosneb tuumast, vahevööst ja maakoorest.

Maavärinad. Maavärinaid iseloomustavad suurused.
Maavärinad - maakoore (maapinna) järsud ja lühiajalised võnkumised.
Mercalli skaala - hinnatakse purustuste hulka, tähistatakse I-XII
Richteri skaala - aluseks on maavärina toimel vabaneva energiahulga mõõtmine. Magnituud - maavärina tugevust iseloomustav arv.

Radioaktiivsus . Radioaktiivsuse mõõtühikud.
Radioaktiivsus - Keemilise elemendi mittestabiilse isotoobi võime iseeneslikult muunduda teise elemendi isotoobiks.
Isotoobid - ühe ja sama keemilise elemendi aatomid , millede tuumas on sama arv prootoneid, aga erinev arv neutroneid. Sellisel elemendil on mitu erineva massiarvuga aatomit.
Radioaktiivsuse mõõtühikud
• Aktiivsus
• Kiirgusdoos
• Neeldumisdoos
• Bioloogiline efektiivdoos
*Aktiivsus on ajaühikus toimuvate radioaktiivsete lagunemiste arv. SI ühik bekerell (Bq) vastab ühele lagunemisaktile sekundis. Varem kasutusel olnud mõõtühik: kürii (1Ci=3,7* 1010 Bq).
*Kiirgusdoosi saame, kui korrutame aktiivsuse kiirguse toimeajaga. SI ühik Bq*s
*Neeldumisdoosi mõõdetakse kiiritatava aine massiühikus neeldunud kiirgusenergia hulgaga . SI mõõtühikuks on grei, (1 Gy = 1 J/kg). Varem kasutusel olnud mõõtühikud: raad 1rad=0.01 Gy , röntgen 1R=0,878*10-2 Gy
*Bioloogiline efektiivdoos näitab kiirguse kahjustavat toimet inimesele. Elundi või koe ekvivalentdoos saadakse neeldumisdoosi ja kiirgusfaktori (1-20) korrutisena. SI ühik siivert Sv. varem kasutusel olnud mõõtühik: rem(rad equivalent man)=0,001Sv

.DOCX Laadi alla originaalfail 12 lk · .docx · 184 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-01-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

184 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

devastat Õppematerjali autor

Keskkonnafüüsika eksami kordamisküsimuste (29 küsimust) vastused. Lisatud joonised, skeemid, tabelid. Küllaltki tihedalt paigutatud, sellepärast lehekülgi ka vähe (10 tk, sissejuhatus, tiitelleht jne. puuduvad.).

keskkonnafüüsika planeedid galatika tähed radioaktiivsus pilved maavärinad maa kuju veeringe atmosfäär kiirgus kepler asteroidid meteoorid komeedid astronoomia linnutee

Sarnased õppematerjalid

doc

KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 2014 sügis

KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 2014 sügissemester 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Vastus: Astronoomiline ühik - Kaugus, mille korral punktmass tiirleb ümber Päikese 365,2568983 ööpäevaga Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. Parsek on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud sirgega täisnurga. 2. Galaktikate liigitus. Linnutee. V: liigitakud nende nähtava kuju järgi: •Elliptilised •Spiraalsed •Ebareeglipärased (ebakorrapärased) Hubble galaktikate klassifikatsioon L

Keskkonafüüsika

doc

Keskkonnafüüsika

1.Astronoomiline ühik - maa keskmine kaugus päikesest 149 597 870 km(tähis AU, eesti k. a.ü) Valgusaasta- vördub vahemaaga ,mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta jooksul Troopiline aasta ajavahemik, mis kulubPäikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunktini(tähis LY) Parsek- parsek on niisugune objekti kaugus mille aastaparallaks on 1 kaarsekund(pc=par +sek) Aastaparallaks nurk, mille all taevakehalt vaadatune paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg) ,et see moodustaks taeva kehale suunatud sirgega täisnurga. On olemas eliptilised , spiraalsed ja ebakorrapärased galaktikad. Linnutee-meie kodu galaktika, Linnutee on tähesüsteem, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. 2. Päikesesüsteemi tekkimine (nebulaarhüpotees)- Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest, mis iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbudes muutus üha kiiremini pöörlevaks ja lapikumaks kettaks 3. Klassikalised planeedid (

Bioloogiline füüsika

doc

Füüsika spikker

1. astronoomiline ühik Maa keskmine kaugus Päikesest. 1aü = 150 miljonit kilomeetrit parsek - see on kaugus, millelt vaadates Maa orbiidi nurkkraadiraadius on üks kaarsekund, st 1pc = 3,09 * 1016 m valgusaasta Kaugus, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1valgusaasta = 9,4605 * 1012 km 2. Galaktikate liigitus a) kuju järgi võib galaktikate hulgas näha: elliptilisi galaktikaid (sarnanevad kokkusurutud kerale), spiraalseid galaktikaid (galaktika keskel asub tihe tuum, millest väljub kaks tähtedest ja gaasidest koosnevat spiraalharu), ebaregulaarsed galaktikad Linnutee- nõrgalt helenduv, ebaühtlase heledusega riba (meie kodugalaktika) 3. Päikesesüsteemi tekkehüpoteesid 1) Päike oli enne olemas ja planeedid tekkisid Päikese ainesest (katastroofihüpotees). 2) Päike ja planeedid on ühtse päritoluga st. arenesid koos ühtsest pilvest (nebuulast). (Nebulaarhüpotees). 4. Päikesesüsteemi planeed

Keskkonafüüsika

doc

Keskkonnafüüsika kodamisküsimuste vastused.

Keskkonnafüüsika

pdf

Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused

KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomiline ühik - on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Päikesest.1,495 978 7*1011 m Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Päikesesüsteemi planeedid Toodud väärtused on keskmised kaugused. Planeet Kaugus Päikesest Merkuur 0,39 aü Veenus 0,72 aü Maa 1,00 aü Marss 1,52 aü Jupiter 5,20 aü Saturn 9,54 aü Uraan 19,2 aü Neptuun 30,1 aü Pluuto 39,44 aü Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. 1 valgusaasta 63 241 aü Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomil

Keskkonnafüüsika

doc

Keskkonnafüüsika arvestuse spikker

Pilvede tekkimine soe veeaururikas õhk jõuab kõrgemal asuvatesse jahedamatesse õhukihtidesse. Seal kondenseerub veeaur õhus hõljuvatesse tolmuosakestele. Kiudpilved on valged, kiulise ehitusega; koosnevad jääkristallidest, sademeid ei anna. P ja K paistavad neist läbi ja maapinnale tekivad varjud. Kiudrünkpilved on valged õhukesed räitsaka- või puuvillatopikujulised; võivad esineda peenikeste lainetena. Päike ja kuu paistavad

Füüsika

doc

Keskkonnafüüsika eksam

Astronoomiline ühik Maa keskmine kaugus Päikesest. 1aü = 150 miljonit kilomeetrit. Valgusaasta Kaugus, mille valgus läbib Asteroidid: väikekehad, mis tiirlevad Jupiteri ja Marsi orbiitide vahel. Kujult enamasti ebakorrapärased. Tekkimine: Jupiteri häiriva mõju tõttu seal vaakumis ühe aasta jooksul. 1valgusaasta = 9,4605 * 10 12 km. Parsek - kaugus millelt vaadates Maa orbiidi nurkkraadiraadius on 1 planetesimaalid (kehad, mille edasisel koondumisel moodistusid planeedid) planeeti ei moodustanudki, vaid omavaheliste põrkumiste tõttu lagunesid kaarsekund, st 1pc = 3,09 * 10 16 m. Galaktikate liigitus: a) kuju järgi võib galaktikate hulgas näha: elliptilisi galaktikaid (sarnanevad asteroidideks ja meteoriitideks. Komeedid: väikekehad, mille omapäraks on nähtava heleda saba tekkimine Päikesele lähedale jõudmisel. kokkusurutud kerale), spiraalseid g

Keskkonnafüüsika

pdf

Astronoomia arvestuse kordamisküsimused

TÄHTSAMAD MÕISTED KOSMOLOOGIA-maailmaõpetus, mis uurib Universiumit(ehitust ja arengut) UNIVERSIUM-Universiumi all mõistame kõike olemasolevat. Kõigi inimeste poolt tajutavate asjade ja nähtuste kogum. TÄHTKUJU-Kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud hõlbustavad Kuu ja Planeetide liikumise jälgimist. SODIAAK-Kujutletav vöö taevas, mis koosneb 12 tähtkujust ning tähistab Päikese teed. TROOPILINE AASTA-ehk päikeseaasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. GRAVITATSIOON- universaalne vastastikmõju liik, avaldub kõikide kehade vahel. Gravitatsiooni mõju piir on määratud gravitatsiooni väljaga. Sõltumata keha massist on kiirendus gravitatsiooni väljas ühesugune. KEPLERI SEADUSED- I. Planeedid tiirlevad ümber Päikese mööda ellipsi kujulist trajektoori, mille ühe

Astronoomia ja astroloogia

Rohkem sarnaseid