Keskkonnafüüsika (2)

1. Astronoomiline ühik - maa keskmine kaugus päikesest 149 597 870 km(tähis AU, eesti k. a.ü)
Valgusaasta- vördub vahemaaga ,mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta jooksul
Troopiline aasta – ajavahemik , mis kulubPäikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunktini(tähis LY)
Parsek - parsek on niisugune objekti kaugus mille aastaparallaks on 1 kaarsekund(pc=par +sek)
Aastaparallaks – nurk, mille all taevakehalt vaadatune paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg) ,et see moodustaks taeva kehale suunatud sirgega täisnurga.
On olemas eliptilised , spiraalsed ja ebakorrapärased galaktikad.
Linnutee -meie kodu galaktika , Linnutee on tähesüsteem, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas.
2. Päikesesüsteemi tekkimine (nebulaarhüpotees)- Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest, mis iseenda  raskusjõu mõjul kokkutõmbudes muutus üha kiiremini pöörlevaks ja lapikumaks kettaks
3. Klassikalised planeedid (Merkuur, Veenus ,Marss, Jupiter , Saturn )
Kaasaegsed planeedid( Uraan , Neptuun )
Maatüüpi e. kiviplaneedid 1.Merkuur 2.Veenus 3.Maa 4.Marss
Jupiteri tüüpi e. gaasiplaneedid 1. Jupiter 2.Saturn 3.Uraan 4.Neptuun
Lähisplaneedid-Merkuur;Veenus;Maa;Marss
Kaugplaneedid-Jupiter;Saturn;Uraan;Neptuun
Siseplaneedid-Merkuur;Veenus;
Välisplaneedid-Marss;Jupiter;Saturn;Uraan;Neptuun
4. Asteroidid -nim.tahket ebakorrapärase kujuga üldjuhul marsi ja jupiteri vahel tiirlenuid kehi
Komeedid -tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga Päikesesüsteemi väikekeha.
Meteoorkeha -planeetide vahelises ruumis liikuv tahke keha
Meteoor -meteoorkeha mis on sattunud Maa atmosfääri(võib meteoriidina Maale langeda)
5. Kepleri I seadus- on planeedid liiguvad ümber Päikese mõõda ellipsikujulist trajektori ,mille ühes fookuses on Päike.
Kepleri II seadus – planeetide raadiusvektori poolt võrdseis ajavahemikus kaetud pindalad on võrdsed.(joonis konspektist)
Kepleri III seadus- planeetide siirdeliste tiirlemisperioodide ruudud on võrdelised planeetide trajektooride suurte pooltelgede kuubiga. T12/T22=a13/a23
6. Päike koosneb H-92 protsenti ja He 7,8 ;ülejäänud muud ained.
Päikeseplekk ehk Päikese laik on tumedam , ümbrusest umbes 1000 kelvini võrra jahedam piirkond Päikese nähtaval pinnal (fotosfääris).Päikeseplekkide arv ja suurus iseloomustavad Päikese aktiivsuse taset.
Päikese laik-koosneb UMBRAST e. Päikese pleki tume osa ja PENUMBRAST e. Päikese pleki äärmine hele osa.
Päikese energiaallikas on tuum, kus toimub termotuumareaktsioon (kergete tuumade ühinemisreaktsioon, mille käigus vabaneb energia)
7. Plancki valem-kirjeldab absoluutselt musta keha kiirgamisvõimet (pinnaühikult ajaühikus kiirgav energia)
Wieni nihkeseadus- lainepikkus , milllele langeb energia maksimum(λ max), on pöördvõrdeline absoluutse temperaturiga(T). λ max= c´/T
8. Päikese kiirgusspekter- Päikeselt tulnud energia neeldub või peegeldub tagasi atmosfääri tõttu, mis hoiab ära kahjustavate kiirguste maapinnale jõudmise.
Solaarkonstant-Maa atmosfääri ülemisel piiril päikesekiirtega risti olevale pinnaühikule langev kiirgusvoog. S0=1370 W/m2
9. Aerosoolne hajumine -hajutavad osakesed suured (tänu sellele on pilved valged) – lisanditel hajumine
Molekulaarne hajumine –hajutavad osakesed väikesed (hajumine molekulide kompleksidel)
(Joonised konspektist.)
10. Massiarv-näitab mitu korda on kaldu langenud, Päikesele suunatud, üikulise ristlõikega õhusamba mass suurem kui seniidisuunaline õhusamba mass. m=M/M0
Kiirguse nõrgenemine atmosfääris toimub hajumise ja neeldumise teel. Maa peale jõudev kiirguse maht sõltub päikese asendist maa suhtes .
Bougueri seadus – Sn=S0*p3, kus p on integraalne läbipaistvuskoefitsent
11. Insolatsioon- päikese kiirguse hulk horisontaalsele pinnale.
Albeedo on pinna peegeldumis näitaja(pinnalt peegeldunud ja pinnale langenud kiirgusvoogude suhe)
Summarne kiirgus­-rõhtsale pinnale langeva otsekiirguse ja hajuskiirguse summa Q=S+D
12. Maa kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe.
13. Atmosfääri koostis Lämmastik , Hapnik , Argoon , süsihappegaas
Osoonikiht on keskmiselt 15–55 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon.
Osoon tekib kõige aktiivsemalt 50 km kõrgusel . Keskmine osooni tihedus on 300 DU( thompsoni ühik)
Osooni lagunemine on eksotermiline. Osoon tekib hapniku aatomite reageerides alles jäänud dihapniku molekulidega.
14. Atmosfääri aerosol koosneb primaaraerosoolist(atmosfääris tekkiv aerosol keemiliste rektsioonide tõttu) ja sekundaaraerosoolist(maapinnalt kantav aerosool). Aerosooli olulised rollid: 1)põhjustab atmosfääri hägususe 2)hajutab ja neelab päikesekiirgust 3)pilvede ja udude tekke kondesatsioonituumadeks 4) seob kergeid ioone 5)oluline osa atmosfäärikeemias 6)avaldab mõju inimese tervisele sattudes hingamisteedesse 7)mõju kliimale on kahene : otsene(kiirguslik) ja kaudne(pilvefüüsika kaudu)
15. Atmosfääri vertikaalne struktuur-Troposfäär(-20km); Stratosfäär(-50km); Mesosfäär(-85km);
Termosfäär(-690km);Eksosfäär(500-10000km)
16. Atmosfääris toimuvad liikumised ja nende tekkepõhjused.
Liikumused on laminaarsed(osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt) ja turbulentsed(osakesed liiguvad ebakorrapäraselt või kaootiliselt). Liikumisi on mitmes mastaabis(mõõdus):
1)Makromastaap – võrreldav maakera enda mõõtmetega, mandrite ja ookeanite mõõtmetega
2)Sünoptiline mastaap- pikad lained, tsüklonid ja antitsüklonid, frondid
3)Mesomastaap – siia kuuluvad kohalikud tuuled, pilvesüsteemid jne.
4)Mikromastaap – vesipüksid, konvektiivsed rakud , termikud
Õhu liikumist põhjustab 2 jõudu: 1)õhurõhu gradientjõud 2)raskusjõud
Ülejäänud jõud mõjutavad liikumist(tsentrifugiaaljõud, hõõrdejõud, coriolise jõud)
??17.Atmosfääri üldine tsirkulatsioon(õhuringlus). 1-3 rakuline mudel. ??
18. Vesi katab 71% maakera pinnast . magevesi moodustab sellest vaid ligi 2,6%. 75% sellest on seotud jääliustikes(mis üldmahust 1,65%). Enamik maakera veest (umbes 94,2%) on ookeanides
Veeringe – on olemas väike ja suur veeringe . Suure veeringe moodustavad okean-atmosfäär-maismaa-ookean (hüdroloogiline tsükkel).Väikese veeringe moodustavad ookean- atmosfäär-ookean
19. Kondeseerumine – veeauru minek üle vedelasse olekusse.
On olemas homogeene ja heterogeene kondenseerumine.
Aurumine on vedeliku üleminek gaasilisse faasi.
20. Õhuniiskuse karakteristikud – suurused, mille abil iseloomustatakse õhu veeauru sisaldust.
Nendeks on veeauru rõhk e, absoluutne niiskus a(oli minul üks küsimus, tähendus ja valem), suhteline niiskus r, niiskuse defitsiit ehk küllastusvajak d ning kastepunkt t . (küsitakse tähendust ja valemit)
21. Pilvede kujunemisprotsessid-1) Termiline konvektsioon 2)Õhu tõus frontaalpindadelt 3)Õhu laineline liikumine. (joonised konspektist)
Pilvede liigitus- Ülemised pilved h=alla 6 km, sademeid ei esine ( kiudpilved , kiudrünkpilved, kiudkihtpilved) ; Keskmised pilved h=2-6 km (Kõrgrünkpilved, Kõrgkihtpilved); Alumised pilved h= alla 2km (Kihtrünkpilved, kihtpilved , kihtvihmapilved); Vertikaalse arenguga pilved (rünkpilved, rünkvihmapilved)
22. Maa pöörlemine ja seda mõjutavad tegurid.
Maa pöörleb umber oma keset läbiva mõttelise pooltelje. Täispöörde ümbritseva tähesüsteemi suhtes teeb Maa umbes 23 ja 56 minutiga (Täheööpäev). Maa pöörlemine aeglustub pikkamööda Kuu ja Päikese poolt pähjustatud loodete mõjul, nii et Täheööpäev pikeneb. Maa pöörlemiskiirus muutub ka massijaotuse muutumise tõttu( nt. Kui ookeanid j aatmosfäär tõmbuvad jahenemise tõttu kokku, siis pöörlemismomendi jäävuse tõttu Maa pöörlemine kiireneb.
23. Maa kuju. Geoid
Maa ei ole ideaalne sfäär, vaid natuke lapik . Kõige täpsemalt kirjeldab Maa kuju geoid, kuid geoidi asemel kasutatakse tavaliselt lihtsamat kuju-ellipsoidi. See tähendab seda, et ekvaatori suurringjoon on veidi pikem meridiaani suurringjoonest, mis läbib pooluseid. Sellist kuju põhjustab tsentrifugaal - ja külgetõmbejõud.
Geoid- 1)Maa gravitatsioonivälja ekvipotentsiaalpind, mille igas punktis on raskuskiirenduse väärtused võrdsed.
2) kujutletav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega (oli üks minu töö vastustest)
24.Maa pöörlemistelje suuna muutused.
Nutatsioon on pöörleva keha pöörlemistelje kaldenurga muutumine.
Pretsessioon on pöörleva objekti pöörlemistelje suuna muutumine. Maa pöörlemistelje suund muutub, joonistades kujutletava koonuse. (konspektis joonis) Täisringi teeb 25 725 aastaga.
25. Seismilised lained, lainete liigitus.
Seismilised lained on lained, mis levivad Maa sisemuses või piki selle panda. Võivad tekkida nii looduslikult(maavärinad) kui ka tehislikult(plahvatused). Seisimilised lained jagunevad:
1)Siselaineteks: pikilained (p-laine) – kõige kiiremad ning ristlained (s-lained) – aeglasemad, ei saa levida läbi vedelike
2)Pinnalaineteks(kõige aeglasemad, aga kõige purustavamad): Love lained ja Rayleigh lained
26. Maa kihiline ehitus: keskmes on rauast tuum(sisetuum tahke ja välistuum vedel), selle peal vahevöö (mantliks nim. silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht) ning kõige peal õhuke koor.
27. Maavärinad ja isel. Suurused.
Maavärinad- maakoore järsud ja lühiajalised võnkumised. Tekkepõhjused:
1)tektoonilised- vahevöö ainese aeglane liikumine
2)vulkaanilised
3)langetusvärinad
4)tehnogeensed
Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat (magnituutides) ja maavärina tagajärjed hinnatakse pallides Mercalli skaala järgi.
28. Radioaktiivsus . Radioaktiivsuse mõõtühikud.
Radioaktiivus – Keemilise elemendi mittestabiilse isotoobi võime iseeneselikult muunduda teise elemendi isotoobiks. Isotoobid- erineva massiarvuga tuumad , milles on sama arv prootoneid.
Radioaktiivsuse mõõtühikud:
1)aktiivsus – lagunemine 1 sekundis, Bq( bekrell )
2)kiirgustoos – same kui korrutame aktiivsuse kiirguse toimeajaga(Bq s)
3)neeldumistoos – 1kg neeldunud kiirgusenergia hulk, 1Gy= 1J/kg
4)Bioloogiline efektiivsusdoos – iseloomustab radioaktiivse kiirguse mõju organismile 1Sv(siivert)
Kiirguse liigid:
α kiirgus –
β kiirgus –
γ kiirgus –
29. Maa magnetväli. Magnetilised mõõtühikud.
Maakera põhjapoolkeral asub magnetiline lõunapoolus ja Maakera lõunapoolkeral asub Maa magnetiline põhjapoolus. (joonis konspektis) maa magnetiline lõunapoolus ei asu päris geograafilisel põhjapoolusel vaid sellest 2000 km eemal( Kanada põhjaosas). Seda näitab deklinatsioon – nurk, mille võrra erinevad geograafilised poolused magnetpoolustest.
Magnetiline induktsioon on füüsikaline suurus, mis iseloomustab magnetvälja vastavas kohas. Tähiseks on B ja ühikuks tesla (T).
Magnetiline läbipaistvus on füüsikaline suurus, mis näitab, mitu korda erineb magnetiline induktsioon homogeenses keskkonnas magnetilisest induktsioonist vaakumis. (µ)
Planetaarne indeks Kp kajastab planetaarset magnetilist aktiivsust kesklaiusel.
Maa magnetväli kaitseb Maa elanikke kosmilise kiirguse eest.