3.Seadus Astronoomiline ühik Newtoni gravitatsiooniseadus-gravitatsioonijõud. 28.8 Jupiteri Keskmine kaugus päikesest on 5.2 astronoomilist ühikut, arvuta Kepleri 3.seaduse põhjal Jupiter aasta kestvus. 28.9 Neptuun, mille Keskmine kaugus päikesest on 30 astronoomilist ühikut avastati 1846.aastal. Mis aastal lõpetab Neptuun oma ümber päikese esimese täistiiru, arvestades avastamise ajast? Ülesanne Maa orbiidi perikeel-lähim punkt päikesele-on 147 mlj km kaugusel päikesest. Afeel aga 152 mlj km kaugusel päikesest. Perikeeli läbib maa jaanuari algul, afeeli aga juuli algul. Mitme protsendi võrra saab Maa jaanuari algul rohkem kiirgusenergiat kui juuli Algul? Ülesanne
Jupiter Uraan Kepleri I seadus A f M · Planeedi liikumistee e e (orbiit) on ellips, mille l fookuses on Päike. D A periheel ·Afeel Planeedi orbiidi K ja S (Päike) ellipsi fookused kaugeim punkt Päikesest. KM+SM=const ·Periheel P orbiidi lähim DO=a=orbiidi suure pooltelje punkt Päikesest. pikkus OS=c= ellipsi fookuskaugus Kepleri II seadus · Planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. · Järelikult, mida lähemal on planeet Päikesele, seda suurem on tema kiirus. Kepleri III seadus
Planeedi raadiusvektor(orbiidi fookust ja planeeti ühendav sirglõik) katab võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed pindalad. III Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Orbiidi parameetrid Ellips- ovaaliga sarnane kinnine kõverjoon, mille suurim läbimõõt on väiketelg, väikseim läbimõõt aga suurtelg. Ektsentrilisus- iseloomustab ellipsi lapikust Periheel- orbiidi lähim punkt Päikesele Afeel- orbiidi kaugem punkt Päikesest Kepleri seadused kirjeldavad ligikaudselt kahe keha liikumist orbiidil üksteise ümber. http://www.youtube.com/watch?v=QsopVzjd2sU http://www.youtube.com/watch?v=IBvMhpx8Q0Q http://www.youtube.com/watch?v=IBvMhpx8Q0Q http://www.youtube.com/watch?feature=endscreen&v=ShQXRBDBfaA&NR=1 http://www.youtube.com/watch?feature=endscreen&v=ShQXRBDBfaA&NR=1 Päikesesüsteemi stabiilsus PÄIKESESÜSTEEM ON STABIILNE, seda tõestavad järgmised rehkendused:
Välistuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 29005100 km sügavusele. Sisetuum 5200 kilomeetri sügavusel muutub tuum kõrge rõhu tõttu taas tahkeks, ehkki ta on ilmselt sulamispunktile väga lähedal. Sisetuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 5100 6378 kilomeetri sügavusele. Andmeid maa kohta : Orbiidi pikem pooltelg 149 597 887 km Orbiidi ekstsentrilisus 0,0167 Periheel 147 098 074 km Afeel 152 097 701 km Tiirlemisperiood 365,256 päeva Keskmine orbitaalkiirus 29,783 km/s Suurim orbitaalkiirus 30,287 km/s Väikseim orbitaalkiirus 29,291 km/s Kaaslane 1 (Kuu) Ekvatoriaalne diameeter 12 756,270 km Polaarne diameeter 12 713,500 km Maa keskmine diameeter 12 745,591 km Maa keskmine raadius 6372,795 km Maaellipsoidi lapikus 1:298,252 747 25 Ekvatoriaalne ümbermõõt 40 075,004 km Polaarne ümbermõõt 39 940,638 km Maa keskmine ümbermõõt 40 041,455 km
Mass on 3,303×1023 kg. Pöörlemine Nagu näitasid kosmoseaparaadilt Mariner 10 edastatud fotod, on Merkuuri pöörlemisperiood 58 Maa ööpäeva ja 15,5088 tundi, mis moodustab 2/3 tiirlemisperioodist.Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti.Seetõttu on ekvaatoril kaks teineteise vastas olevat punkti, kus periheelis on alati keskpäev, ja kaks 90 kraadi võrra nihutatud punkti, kus afeelis on alati keskpäev. (* Afeel- kõige kaugem.*Periheel- kõige lähem.) Merkuuri ööpäev ühest päikesetõusust teiseni kestab 176 Maa ööpäeva (kaks tiirlemisperioodi pikkust). Pöörlemiskiirus on seega äärmiselt väike.Kauges minevikus võis Merkuuri pöörlemine olla kiirem. Oletatakse, et pöörlemisperiood võis olla 8 tundi. Päikese poolt põhjustatud loodete tõttu on see aeglustunud. Vaadeldavus Merkuuri on võimalik vaadelda aastas kahel või kolmel
Meteoroloogia teadus Maa atmosfaarist ja selles toimuvatest protsessidest Hüdroloogia teadus Maa hudrosfaarist ja selles toimuvatest protsessidest Biogeograafia teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust maastikuökoloogia teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dunaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes ekliptika tasapind- ümber päikese tiirleva maa orbiidi tasand afeel- Päikesest kaugeim punkt 4.juuli periheel- Päikesele lähim punkt 3.jaanuar geoid- Maa toeline kuju e Maa gravitatsioonivälja ekvipotentsiaalne pind, mis ühtib merede ja ookeanide häirimatu veepinna selle mottelise pikendusega mandritel poordellipsoid- ruumiline keha, mis saadakse ellipsi poorlemisel ümber oma lühema telje Maa lapikuse väljendamise valem- f=(a-b)/a a-pikem pooltelg,b-lühem pooltelg Triangulatsiooni printsiip maamootmisel-
meridiaanideks. Meridiaani suund langeb kokku kõikjal esemete poolt jäetava varju suunaga. Hakatakse lugema Greenwichi meridiaanist. Meridiaane võib tõmmata läbi mistahes punkti Maa pinnal. · Asimuut on nurk põhjasuuna ja mingi objekti vahel. Võib olla 0-st kuni 360 kraadini. Mõõdetakse looduses kompassi abil ja kaardil nurgamõõtja abil. · Kõrgus ehk altituud on mingi koha kõrgus meetrites kindlaksmääratud keskmisest merepinnast. · Afeel on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmest kõige kaugemal. Maa on afeelis juulis, mistõtt on põhjapoolkera suved üldiselt jahedamad ja pikemad kui lõunapoolkera suved. Periheel on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmele kõige lähemal. Maa on periheelis jaanuaris, mistõttu on põhjapoolkera talved üldiselt pehmemad ja veidi lühemad kui lõunapoolkera talved.
*Meteoorkeha sattudes Maa atmosfääri tekib METEOOR (väljendub optiliste, akustiliste, elektriliste jms. nähtuste kogumina) *Võib METEORIIDINA Maale langeda 5. Kepleri seadused. Kepleri I seadus Planeedid liiguvad ümber Päikese mööda ellipsikujulist trajektoori, mille ühes fookuses on Päike. periheel - päikeselähis. Ümber Päikese tiirleva keha orbiidi Päikesele lähim punkt. 2011 - 3. jaanuar kell 19 afeel - päikesekaug. Ümber Päikese tiirleva keha orbiidi Päikesele kaugeim punkt. 2011 - 4. juuli kell 15 Kepleri II seadus Planeetide raadiusvektori poolt võrdseis ajavahemikes kaetud pindalad on võrdsed. Kepleri III seadus Planeetide sideeriliste tiirlemisperioodide ruudud on võrdelised planeetide trajektooride suurte pooltelgede kuupidega. Sideerilise ja sünoodilise perioodi erinevused
suurus - hõre atmosfäär (va. Veenus) ulatuslik, tihe atmosfäär - neid etteantud punkte nim. ellipsi fookusteks - vähe kaaslasi palju kaaslasi - lähim punkt päikesele periheel, kaugeim afeel, - ( vaata päikesesüsteemi tabelit ) - suur pooltelg a ja väike pooltelg b (pikk ja lühike) , keskpunkt (teha joonis) - asteroidid tiirlevad ümber Päikese nagu planeedid, aga nad on palju väiksemad ja - ellipsi kuju iseloomusteb tema ekstsentrilisus e enamasti korrapäratu kujuga
5. MAA Maa on Päikeselt kolmas ja suurim Maa-tüüpi planeet. Erinevalt teistest Maa-tüüpi planeetidest, Maal on suur kaaslane (Kuu), suhteliselt tugev globaalne magnetväli ja tema pinnal on vedel vesi. Maal eksisteerib elu – seda ei ole leitud teistel Päikese süsteemi planeetidel ega muudel taevakehadel. Maa tiirleb ümber Päikese nõrgalt elliptilisel orbiidil. Tema väikseim kaugus Päikeselt (periheel) on 147,1 mln km, suurim kaugus 152,1 mln km (afeel). Maa läbib periheeli jaanuari alguses (2.–5. kuupäev erinevatel aastatel) ja afeeli juuli alguses (3.–6. kuupäev). Kuna periheelis orbitaalkiirus on suurem, talved lõunapoolkeras on lühemad ja suved pikemad, kui põhjapoolkeras. Samas saab Maa periheelis ca 7 % võrra rohkem Päikese soojust kui afeelis, seega põhjapoolkeras talved on pehmemad, aga suved külmemad. Maa osaleb samaaegselt mitmetes perioodilistes liikumistes: tiirlemine ümber Päikese;
määramatusega). Määramatus on põhjustatud: vaatluste puudusest hõredalt asustatud piirkondades, vaatlusmeetodite muutumisest ajas ja linnastumisest. Magnetväli Maa magnetväli on sarnane varda magnetväljale. Virmaliste vöö, näitab mitmel ööl aastas on tõenäoline näha virmalisi. Temperatuuri aastane ja ööpäevane käik Periheel ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmele kõige lähemal. Maa on periheelis jaanuaris (147 500 000km). Afeel ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmele kõige kaugemal. Maa on afeelis Juulis (152 500 000) Suvine päikeseseisak ehk suvene pööripäev on päev, millal on põhjapoolkeral pikim päev ja lühim öö ja lõunapoolkeral vastupidi. Talvine päikeseseisak ehk talvine pööripäev on päev, millal on põhjapoolkeral pikim öö ja lühim päev ja lõunapoolkeral vastupidi.
(jaanuar) Pn Apsiidijoon Paike orbiidiellipsi Pn Afeel Orbiidi kese fookuses (juuli) Pn itta oktoober Joon. 26 Maa ja Kuu orbiidid
Tänapäeval on palju teleskoope nii Maa peal kui ka kosmoses, mis koguvad infot universumi kohta üle kogu elektromagnetlainete spektri, alustades raadiolainetest ning lõpetades gammakiirgusega. Vaatlusandmetega on võimalik kinnitada või ümber lükata teooriaid ja mudeleid, mida teoreetikud on esitanud. 3) MAAKERA KOOS KÕIGEGA, SISEEHITUS, ATMOSFÄÄR, TÕUS, MÕÕN, KUU JNE Seega on Maa Päikesest lugedes kolmas planeet, mille: kaugus Päikesest: * suurim (afeel) 152 098 232 km = 1,01671388 AU * vähim (periheel) 147 098 290 km = 0,98329134 AU * keskmine 149 598 261 km (≈150 milj.km) = 1AU, kiirus orbiidil: 29,8 km/s, tiirlemisperiood: 1yr (Maa-aasta) = 365,256363004d (Maa-päeva) = 8 766,152712096h = 525 969,16272576min = 31 558 149,7635456s, pöörlemisperiood: 1d = 24h = kaaslaste arv: 1 (Kuu), läbimõõt: * ekvaatoril 12 756,2 km, * poolustel 12 713,6 km, * keskmine 12 742,0 km ruumala: 1.08321∙1012 km3
19 Tänapäeval on loodud mitmeid arvutiprogramme ning äppe nutitelefonidele ja tahvelarvutitele (SkyMap Online, Google Sky jne), mis võimaldavad taevas nähtavaid objekte – planeete, tähti, tähtkujusid, isegi üle lendavaid satelliite vaatleja asukohapõhiselt üsna lihtsalt tuvastada. 6. MAA JA KUU 6.1. MAA Maa on Päikesest lugedes kolmas planeet, mille: kaugus Päikesest: suurim (afeel) 152 098 232 km = 1,01671388 AU vähim (periheel) 147 098 290 km = 0,98329134 AU keskmine 149 598 261 km (≈150 milj.km) = 1AU, kiirus orbiidil: 29,8 km/s, 20 tiirlemisperiood: 1yr (Maa-aasta) = 365,256363004d (Maa-päeva) = 8766,15h = 525969,166min = 31 558 149,76s, pöörlemisperiood: 1d = 24h = 46 400s kaaslaste arv: 1 (Kuu), läbimõõt:
2. Planeedi raadiusvektor katab võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed pindalad.[1] 3. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Kepleri (1571-1630) I seadus Planeedid liiguvad ümber Päikese mööda ellipsikujulist trajektoori, mille ühes fookuses on Päike Periheel (kr. peri ümber; helios Päike) päikeselähis. Ümber Päikese tiirleva keha orbiidi Päikesele lähim punkt. Afeel (kr. apo eemal, kaugel; helios Päike) päikesekaug. Ümber Päikese tiirleva keha orbiidi Päikesele kaugeim punkt. Kepleri II seadus Planeetide raadiusvektori poolt võrdseis ajavahemikes kaetud pindalad on võrdsed Kepleri III seadus Planeetide sideeriliste tiirlemisperioodide ruudud on võrdelised planeetide trajektooride suurte pooltelgede kuupidega Esimene seadus Kepleri esimest seadust kujutav joonis, kus Päike (M) asub ellipsi, mis on planeedi (m) orbiidiks, ühes
annaabi.ee 
