KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 2014 sügissemester 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Vastus: Astronoomiline ühik - Kaugus, mille korral punktmass tiirleb ümber Päikese 365,2568983 ööpäevaga Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. Parsek on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud sirgega täisnurga. 2. Galaktikate liigitus. Linnutee. V: liigitakud nende nähtava kuju järgi: •Elliptilised •Spiraalsed
Kiudkihtpilved kujutavad endast valget või kergelt sinakat katet astronoomiline ühik Maa keskmine kaugus Päikesest. 1aü = 150 miljonit taevavõlvil. P ja K on hästi nähtavad, nende ümber on enamasti halo. Sademeid kilomeetrit annavad need pilved väga madala õhutemp korral Ida-Siberis.Kõrgrünkpilved on parsek - see on kaugus, millelt vaadates Maa orbiidi nurkkraadiraadius on üks valged, helehallid või sinakas hallid, esinevad lainelise kihina või kaarsekund, st 1pc = 3,09 * 1016 m pilvetompudena. P ja K paistavad enamikul juhtudel neist läbi, kuid varju ei anna. valgusaasta Kaugus, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1valgusaasta = Võivad olla ka läbipaistmatud. Koosnevad alajahtunud veepiiskadest või
rühma. 2.Nimeta ja iseloomusta hiidplaneete (paiknemine, suurus võrreldes maaga, pinna temperatuur ja kaaslased üldiselt) Jupiter-päikesest kauguselt viies planeet ja päikesesüsteemi suurim planeet, kaaslasi 79 Saturn-päikesesüsteemi suuruselt teine planeet,maast 9x suurem, kaaslasi 62, temperatuur 11 700kraadi Uraan-pinnatemperatuur -197kraadi, kaaslasi 27 Neptuun-mass on Maa omast 17korda suurem, kaaslasi 14 3.Kui suur on parsek ja üks valgusaasta? Parsek 1 pc = 3,08572 × 1016 Valgusaasta 1pc= 3,26ly 3 × 1013 4.Tähe sünd Tähtede vahelises ruumis liiguvad gaasi ja tolmu pilved massiga u ( 105 - 106 ) Mo umbes (10-100) pc ning konsentratsiooniga ~ 102 pilve hakkab kokku tõmbuma kui gravitatsiooni energia pilves on suurem kui osakeste soojusliikumise energia, pilve pöörlemise energia ja pilve magnetenergia. 5.Tähe elu
Taevakehade kauguse määramine 16.02.2013 Koostas: Laura Tähemaa Ainus otsene tee määrata taevakehade kaugust on parallaktiline (astronoomiline) meetod. Tähtede kauguse arvutamise valem: Parsek (pc) on kaugus, millelt vaadatuna paistab vaatekiirega risti asetsev Maa orbiidi pikem pooltelg nurga all 1 . Kaugus parsekites võrdub kaaresekundites avaldatud aastaparallaksi pöördväärtusega. 1 pc = 3,26 ly = 3*1013 km Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kaugus Maa keskmest planeedini:
mastaapidega täheastronoomia maailma. Igapäeva ühikuid tähtede mõõtmisel ei kasutata, vaid kasutatakse tähist aü. Tähesihikut ehk astroloobi kasutatakse taevakeha kõrguse mõõtmiseks. Astronoomiline ühik · 1 astronoomiline ühik (aü) = 149597870 km · Astronoomilist ühikut kasutatakse Päikesesüsteemi piires. · Parsekut (kaugus, kust aü paistab ühe kaaresekundi all) kasutatakse täheastronoomias pikkusühikuna. · 1 parsek (pc) = 3,26 va = 206265 aü Aastaparallaksi mõõtmine · Aastaparallaks nurk, mille all paistab Maa orbiidi raadius tähe pealt vaadatuna. Mida väiksem on nurk, seda kaugemal on täht. · Esimest korda mõõdeti kolme tähe aastaparallakse 1840. aastal kolme astronoomi poolt. Seal hulgas oli ka maale lähim täht. · Huvitav teada: üks nendest kolmest tähemõõtmisest tehti Tartu Tähetornis (Veega mõõtja G.W. Struve)
Tähti iseloomustavad suurused Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist Tähtede kauguse määramine: Aastaparallaks on väljaspool Päikesesüsteemi asuva taevakeha (tavaliselt tähe) parallaks, mille baas on Maa orbiidi pikem pooltelg. Parsek on pikkusühik: kaugus, kust vaadates 1 astronoomiline ühik katab 1 nurgasekundi ehk sellise ringjoone, millel üks astronoomiline ühik moodustab ühesekundilise kaare, raadius. Tähis pc. Aastaparallaksi mõõtmine võimaldab määrata lähemate tähtede kaugust Maast Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. Valgusaasta ligikaudseks väärtuseks võetakse sageli 0,3 parsekit, mis ligikaudu võrdub 9,2 × 1012 kilomeetriga.
miljardeid. Meile paistavad need vaid väikeste punktidena. Meile lähim täht ongi meie valgustaja ja soojustaja Päike. Mõned tähed on hiigelsuured, mõned on väiksemad kui Maa. Päike on keskmise suuresega täht. Väikesed tähed on kahvatumad kui suured tähed. Tähed on meist nii kaugel, kui Päike välja arvata, et nende valgus jõuab meieni nelja aasta pärast. Tähtede kaugus meist: Tähtede kaugust arvutatakse astronoomilistes ühikutes. On olemas astroühik, valgusaasta ja parsek. 1 astroühik on võrdne Maa ja Päikese vahelise kaugusega. 1 valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib 1 aastaga. 1 parsek sisaldab rohkem kui 3 valguaastat. Meile lähim täht on 4 valgusaasta kaugusel. Teised tähed on palju kaugemal. Tähtkujud: Astronoomid on jaganud tähed 88 tähtkujusse. Igal tähtkujul on oma ladinakeelne nimi. Astroloogilised Päikese märgid ehk sodiaagimärgid on 12 tähtkuju, mis paiknevad sodiaagis, millel Päike ja planeedid aasta jooksul näivad liikuvat.
Ekliptika- päikese trajektoor taeva sfääril. Tähtkuju- kokkulepitud piirkond taevas. Ekliptika- sodiaadi tähtkujud. Nimetamine(tähed)- heledamatel päris nimed.(Põhjanael). Tähti nim tähtkuju järgi.(alfa, beeta).Koordinaadid alfa orioon 5,55h +12(kraadi) Taevakehi iseloomustavad suurused ·Nurkkaugus ja nurkläbimõõt- · Näiv ja absoluutne tähesuurus · (Kaugus ja mõõtühik parsek) · (Mass) Taevakehade näiv liikumine · Kinnistähed-taevasfääri ja üksteise suhtes ei liigu, liiguvad ümber ringjoone, on mitteloojuvad, asuvad põhjapooluse lähedal. tähtkujud ja nende näiv liikumine erinevate vaatluspaikade korral- sõltub vaatleja asukohast · Päikese näiv liikumine, ekliptika, zodiaak- päikest ei saa kinnistäheks pidad, sest ta ei ole taevasfääri suhtes paigas
Saturn, Uraan, Neptuun. 7. Mis on komeet? sabatäht, kivimitest ja jääst koosnev suure orbiidiga taevakeha, mida ümbritseb udu. 8. Mis on tähesuurus? Tähesuurus ehk näiv tähesuurus ehk magnituud ehk suurusjärk on taevakeha näivat heledust väljendav arv. 9. Mis on Linnutee? Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. See sisaldab ka meie Päikesesüsteemi. 10. Mis on parsek? Tähe kaugus Maast kui tema aastaparallaks on 1 sekund (3,26Va) 11. Millise kuufaasi ajal toimub päikesevarjutus? (joonis.) Täiskuu ajal. Lk õp 18 12. Kirjeldage kuuvarjutust! (skeem.) maa on päikese ja kuu vahel. Lk õp 18
1.Astronoomiline ühik - maa keskmine kaugus päikesest 149 597 870 km(tähis AU, eesti k. a.ü) Valgusaasta- vördub vahemaaga ,mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta jooksul Troopiline aasta ajavahemik, mis kulubPäikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunktini(tähis LY) Parsek- parsek on niisugune objekti kaugus mille aastaparallaks on 1 kaarsekund(pc=par +sek) Aastaparallaks nurk, mille all taevakehalt vaadatune paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg) ,et see moodustaks taeva kehale suunatud sirgega täisnurga. On olemas eliptilised , spiraalsed ja ebakorrapärased galaktikad. Linnutee-meie kodu galaktika, Linnutee on tähesüsteem, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. 2
Asteroid Pluto + Charon- maast 9x väiksem,temp -230 Komeet: pea,tuum,saba,tuum kivist v rauast,läbimõõt 10km,perioodilised-halley komeet 70a,juhuslikud,nähtavaid 50,langevad pika aja jooksul Meteoor: nn tähesadu,maa atmosfääri sattunud kivi v rauatükk, 1)aurustuvad 2)põlevad 1mm-10cm, regulaarsed tähesõjad Nähtavaid tähti 1100, teleskoobiga 1 mln, Linnutee galaktikas 1 mrd. Sinalfa=1aü/x.. alfa=aastaparallaks-nurk,mille alt paistab Maa orbiidi raadius tähelt vaadatuna. 1 parsek Pc=kaugus tähest, kui aastaparallaks 1 kaaresekund. 1Pc=3 va 1840.mõõdeti I korda aastaparallakse 3. W.Struve-tartu tähetorn.-ühe tähe kaugus-Veega tähe valgus: 1)näiv heledus-silmaga 2)tegelik- fotomeeter-seade valguse mõõtmiseks, suhteline heledus-tähe heledus võrreldes Päikesega. Värv sõltub temp. Heledaim Riigel. Klass 0-sinised,temp üle 30 000; B-sinakas-valge, Riigel; A-valged,; F-kollakas-valge; G-kollane Päike, 5000-6000. K-oranzid,M-punased.
-Barüonainest omakorda üle 50 % võib-olla kuum galaktikatevaheline gaas. Tähtedes sisaldub alla1 % Universumi energiatihedusest. Päike lähim täht Kaugus maast ca 150 000 000 km Läbimõõt 1 392 000 km Pinna temperatuur 5800 K Mass 2*10^30 kg Kiirgusvõimsus 3,84*10^26 W Teiste tähtede massi, raadiust, kiirgusvõimsust jm mõõdetakse tavaliselt Päikese ühikutes. Valgusaasta teepikkus, mida valgus läbib ühe aastaga liikudes kiirusega c=300 000 km/s Parsek 1 pc = 3,26 va Päikesele lähim täht Proxima Centauris =1,3 pc =4,3 va Hele täht Vega 8 pc e. 26 va Põhjanael 240 pc e. 780 va Galaktika keskpunkt 8,5 kpc e. 28 000 va Andromeeda galaktika 690 kpc e. 2,2 Mva Tähtede näivat heledust mõõdetakse tähesuurustes mida suurem arv, seda väiksem heledus. Vega m = 0, Põhjanael = 2,3 Nõrgemad palja silmaga nähtavad u m = 5,5-6, teleskoobid m = 28 Heledaim täht Siirus m = -1,45 Päike -26,8 Kuu -12,5
Päikese keskmiste vahekauguste kuupide suhtega TÄHESUURUS- t aevakeha heledusjärk, väljendab taevakeha näivat heledust. DOPPLERI EFEKT- kui valgusallikas ja vaatleja lähenevad teineteisele, siis valguse lainepikkus lüheneb. SUUR PAUK- paisuva universiumi algolekut ja tormilisi lähteprotsesse kirjeldav hüpotees. ASTRONOOMILINE ÜHIK- pikkusühik, Maa kesmine kaugus päikesest. Mõjupiirkond:Päikesesüsteem. PARSEK-kaugus, kust vaadates 1 a ü katab 1 nurgasekundiehk sellise ringjoon, mille üks a ü m = 3,26168 moodustab ühesekundilise nurga raadiuse. Tähis on pc. 1 pc = 3,08572 · 1016 valgusaastat = 2,062648 · 105 a.ü. VALGUSAASTA- on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. Tähis ly. PARSEKI JA VALGUSAASTA VAHELINE SEOS-1pc=3,26168 valgusaastat
Mida suuremaks kasvab keskne tihend, seda tugevamaks muutub kiirgus ja seda suuremaks paisub pilv. Lõpuks saabub moment, kus keskkohast leviv kuumalaine jõuab pilve pinnale, pilv laguneb (puhutakse laiali) ja tähe kiirgus pääseb maailmaruumi. TÄHE KIIRGUS Vesiniku lõppemisel tuumas täht paisub, muutudes punaseks hiiuks. DOPLERI EFEKT - lainepikkuse muutus on võrdeline laineallika kiirusega vaatleja suhtes. Parallaksi järgi kauguse mõõtmisel on ühikuna võetud kasutusele PARSEK (pc) kaugus, mis vastab objekti aastaparallaksile üks kaaresekund (pannakse kirja tähtede kaugus). 1 pc = 3,08572 · 1016 m = 3,26168 valgusaastat = 2,062648 · 105 a.ü. ABSOLUUTNE TÄHESUUURUS M=m+5-5logp Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomilist ühikut. Valgusaasta ligikaudseks väärtuseks võetakse sageli 0,3 parsekit, mis ligikaudu võrdub 9,2 ×
Komeet ehk sabatäht, on taevakeha, mis on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt. Meteooriks nim. Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmilist osakest. Metoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (metoorkeha) jääk. Päikesesüsteem koosneb Päikesest, 8 suurest planeedist ja hulgaliselt väikekehadest. Tähe suurus on tähe näivat valgust näitav arv (mida väiksem on see arv, seda heledam on täht, Päiksel 5). Parsek- tähe kaugus Maast, kui parallaks on 1 sek. Doppleri efekt lainepikkuse muutus on võrdeline laineallika kiirusega vaatleja suhtes. Täheks nim. taevakeha, kus toimuvad termotuumareaktsioonid, (vesinik ->kaaliumiks, kiirgavad valgust). Täht tekib gravitatsioonijõu toimel kosmilisest gaasist ja tolmupilvest. Päikeselaiguks nim. tumedama keskosa ja seda ümbritseva heledama varjuga ala, kus magnetväli on 100x tugevam
Mõistmaks galaktikate arengut uurisid Elmo Tempel ja Enn Saar koostöös Radu Stoicaga Prantusmaalt, Lille Ülikoolist, kuidas Universumi kärgstruktuur mõjutab galaktikate arengut. Vaadates galaktikate suureskaalalist jaotust, näeme, et galaktikad on koondunud parvedesse, mida omavahel ühendavad galaktikate ahelad ehk filamendid. Galaktikate filamendid on peamised struktuurid galaktikate jaotuses, mille mõõtmed ulatuvad kuni kümnete megaparsekiteni (1 parsek = 3.26 valgusaastat). Olgu võrdluseks toodud, et galaktikate gruppide tüüpiline suurus on üks megaparsek ning galaktikate suurused ulatuvad kuni 100 kiloparsekini. Selline galaktikate filamentide võrgustik moodustab nn Universumi kärgstruktuuri. Kaks kolmandikku tänapäevases Universumis asuvatest galaktikatest on spiraalgalaktikad (ülejäänud kolmandik on suurelt jaolt elliptilised galaktikad), mis pöörlevad ümber oma telje.
Astronoomiline ühik - Maa keskmine kaugus Päikesest. 1,495 978 7*1011 m. Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Kaugus, mille korral punktmass tiirleb ümber Päikese 365,2568983 ööpäevaga. Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY 1LY=9,4605*1015 m=63239 AU ; vc=2,997 924 58*108 m/s Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. Parsek on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud sirgega täisnurga. 1pc= 3,09*1016m=3,263 LY=206265 AU Gallaktikate klassifikatsioon Hubble galaktikate klassifikatsioon: ·Elliptilised ·Spiraalsed ·Ebareeglipärased (ebakorrapärased) Linnutee
Tähe aastaringset liikumist taevavõlvil määravad astronoomid selle tähe aastaparallaksi nurga, mille all paistab Maa orbiidi raadius tähe pealt vaadatuna. Mida väiksem on nurk, seda kaugemal on täht. Esmakordselt mõõdeti aastaparallaks Eestis 1840.aasta paiku Tartu Tähetornis G.W. Struve poolt. 1840 aasta märgib täheastronoomia algust. Aastaparallaksid on väga väikesed, alla kaaresekundi. Kaugused tähtedeni on väga suured ja väga erinevad. Parsek vahemaa, mille tagant 1 aü paistab 1 kaaresekundi all. Tähte kui valgusallikat iseloomustab valgusvõimsus ( ajaühikus valgusena väljakiirgav energia ) ja valguse spekraalne koostis e. spekter. Tähe tegeliku valgusvõimsuse saame arvutada, kui teame kaugust täheni. Tähe suhteliseks heleduseks ( Päikese suhtes ) ehk suhteliseks valgusvõimsuseks nim. tähe valgusvõimsuse suhet Päikese valgusvõimsusesse. Tähtede värvus on seotud pinnatemperatuuriga
lühend 1 ly), so vahemaa, mille läbib valgus 1 aastaga, ja parsekit (parallaks+sekund; 1 va=0,3066 pc=63239 aü). Parallaktiline nihe on mingi objekti näilik nihe kaugemate objektide taustal, kui vaatleja nihkub kaheteistkümne tunni jooksul Maa pöörlemise tõttu diameetri ühest otsast teise. Kaugemate objektide puhul kasutatakse aastaparallaksi, mis tuleneb Maa liikumisest poole aasta jooksul orbiidi läbimõõdu võrra ehk 300 miljoni km võrra. Objekti kaugus on 1 parsek siis, kui sellelt objektilt vaadatuna paistab Maa orbiidi läbimõõt (aastaparallaks) ühe kaaresekundilise nurga all (1''). 1 pc=3,263 va=206 265 aü. Lähima tähe Proxima Centauri kaugus on 1,31 pc (4,33 va). Suuremate vahemaade mõõtmiseks kasutatakse ka kpc, Mpc, Gpc. Kuidas saadakse kauge tähe mudel? Kuidas on võimalik, et nii suurtel kaugustel olevate tähtede siseehitust teame paremini kui jalgealuse Maa siseehitust? Maa siseehituse kohta saadakse andmeid 40 seismoloogiajaama
Astronoomiline ühik Maa keskmine kaugus Päikesest. 1aü = 150 miljonit kilomeetrit. Valgusaasta Kaugus, mille valgus läbib Asteroidid: väikekehad, mis tiirlevad Jupiteri ja Marsi orbiitide vahel. Kujult enamasti ebakorrapärased. Tekkimine: Jupiteri häiriva mõju tõttu seal vaakumis ühe aasta jooksul. 1valgusaasta = 9,4605 * 10 12 km. Parsek - kaugus millelt vaadates Maa orbiidi nurkkraadiraadius on 1 planetesimaalid (kehad, mille edasisel koondumisel moodistusid planeedid) planeeti ei moodustanudki, vaid omavaheliste põrkumiste tõttu lagunesid kaarsekund, st 1pc = 3,09 * 10 16 m. Galaktikate liigitus: a) kuju järgi võib galaktikate hulgas näha: elliptilisi galaktikaid (sarnanevad asteroidideks ja meteoriitideks
Kui kaugele on võimalik teoreetiliselt näha, kui silmad asuvad 150cm kõrgusel. 150cm=0,0015 L= ruutjuur 2*r*h = 113 ruutjuur h l=113 ruutjuur 0,0015 = 4,38 km l=113ruutjuur 8,848 = 336,16km ASTRONOOMIA ÜHIKUD Valgusaasta vahemaa mille valgus läbib ühe aastaga 300 000km/s valgusaasta kiirus 365d(ööpäeva) 1va (ly)=365*24*60*60*300000= 9,79*10 astmes 12km S=v*t teepikkus =kiirus*aeg Astronoomilineühik (aü) maa keskmine kaugus päikesest Parsek (pc)- vahemaa millelt paistab üks astronoomiline ühik nurga 1 sekund all 1(pc) = 1aü/tan 1sekundit = 3,1*10astmel13 km Astronoomiline on päieksessüteemi mõõtkava ühik Päikesesüsteem Koosneb: * planeedid ja nende kaaslased ehk kuud (Maa kuu on Kuu) * Väikekehad asteroidid asteroidivöö marsi ja jupiteri vahel * Meteoorid(põleb ära) ja meteoriidid (jõuab maale)--- satuvad maa atmosfääri * Komeet ehk ,,Sabatäht" * Päike (mass on 10astmel30)
juhi ainest, juhi pikkusest juhi läbimõõdust, temperatuurist 11. leia voooluahela kogutakistus 3+8+2=13 Magnetväli magnetid on ferromagneetilised kehad ja ka mõned taevakehad(maa,päike) magnet tõmbab külge teisi ferromagneetilisi kehi need on kehad millel on magneetumise võime Universum valgusaasta =9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 632400 astronoomilist ühikut astronoomiline ühik tähis aü on maa keskmine kaugus päikesest 150 000 000 km parsek 3,26 valgusaastat . pikkusühik: kaugus kust vaadates 1 astronoomiline ühik katab 1 nurgasekundi tähis pc
5. parallaktilist meetod- vaadeldava taevakeha asukoha näiv muutumine, mida põhjustab vaatleja asukoha erinevus. Seda võib lihtsamalt seletada nii : tõsta käsi otse ette õla kõrgusele, nii et mingi objekt toa teises otsas jääks käe taha. Nüüd kalluta pea paremale ja näed, et käsi jääb objektist vasakule. Kui kallutad pea vasakule, jääb käsi objektist paremale. 6. astronoomiline ühik- astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Parsek- pikkusühik: kaugus, kust vaadates 1 astronoomiline ühik katab 1 nurgasekundi ehk sellise ringjoone, millel üks astronoomiline ühik moodustab ühesekundilise kaare, raadius.Tähis-pc.Valgusaasta- vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 7. Missuguse tähe heledus on võetud aluseks teiste tähtede heleduse määramisel ja millise valemi järgi seda tehakse?- Veega, mille tähesuuruseks on võetud m0= 0. 8. Kuidas määratakse tähe pinnatemperatuuri
1. astronoomiline ühik Maa keskmine kaugus Päikesest. 1aü = 150 miljonit kilomeetrit parsek - see on kaugus, millelt vaadates Maa orbiidi nurkkraadiraadius on üks kaarsekund, st 1pc = 3,09 * 1016 m valgusaasta Kaugus, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1valgusaasta = 9,4605 * 1012 km 2. Galaktikate liigitus a) kuju järgi võib galaktikate hulgas näha: elliptilisi galaktikaid (sarnanevad kokkusurutud kerale), spiraalseid galaktikaid (galaktika keskel asub tihe tuum, millest väljub kaks tähtedest ja gaasidest
Mõisted * parallaks – parallaks on kahe liikumatu punkti vastastikuse nurkasendi muutus vaatleja silmis selle vaatleja liikumise tõttu. Lihtsamalt öeldes on parallaks objekti näiv nihe suhtes vaatleja asendi muutumise tõttu. (Allikas: Vikipeedia) ** kiloparsek – mõõtühik, millega astronoomid väljendavad vahemaid galaktika eri punktide vahel. 1000 parsekit = 3262 valgusaastat, seega 1 parsek = 3,26 valgusaastat. (Allikas: Vikipeedia) Kasutatud allikad Köthe, R. 2007. Maa ja maailmaruum. Koolibri. Bumann, M. Hopkins, W. Soluri, M. Nolletti, L. 2005. Mis on maailmaruumis. Sinisukk. Veskimäe, R. 1997. Universum. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. Internet: https://annaabi.ee/linnutee-kokkuv%C3%B5te-o.html http://www.eas.ee/kosmos/et/kosmosest/uldulevaade/meie-galaktika-linnutee http://www.taskutark.ee/m/tahesusteemid-ehk-galaktikad/?auth=dGFza3V0YXJr https://et.wikipedia
Linnutee Galaktika · on läätse kujuline, pealtvaates spiraalsete harudega. · Mateeria esineb Galaktikas kahel kujul: ainena (plasma, gaas, korpuskulaarkiirgus) ja väljadena( elektromagnet- ning gravitatsiooniväli). · 98% vaadeldavast ainest moodustavad tähed. Päikese- sarnaseid tähti on Galaktikas 150 miljardit. Galaktika mass on 2x1011 Päikese massi. · Galaktika läbimõõduks on 30 kpc ja paksuseks 2,5 kpc ( parsek 1pc = 3x1016 m). · Päike asub Galaktika tsentrist 10 kpc kaugusel ja tiirleb ümber tuuma kiirusega 250 km/s 200 miljoni aastaga. 1 Täht on ise valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. (Päike saab oma energiatermotuumateaktsioonidest- vesinikuaatomi tuumade ühinemisest heeliumi tuumadeks
Kuna tähtede kaugused on suured, siis õnnestus lähima tähe kauguse määramine alles 1890 a. sõltumatult 3 mehe poolt. Nende seas ka Struve Tartu konservatooriumist ja kasutatud meetodiks oli tähe aasta paralaksi meetod. Tähe aasta paralaks on nurk, mille alt paistab maa orbiidi diameeter. Esimene täht, mille kaugust nii mõõdeti oli Proxima Centaur =0,76´´(kaaresekundit). 4,3 valgusaastat. Astronoomias kasut. ühte teist pikkusühikut ja see on 1 pC, parsek =3,26 va. Selline meetod sobib aga nende tähtede kauguste määramiseks, mis asuvad ligemal kui 300 va. Kaugemate tähtede jaoks kasut. spektraalseid meetodeid- mida kaugemal täht meist asub, seda kiiremini nad liiguvad. Spektris kajastub see aga spektrijoonte nihkumisega punase osa suunas ja selle nihke suuruse järgi saame kiiruse. Kõige kaugemad tähed asuvad meist u. 13 mljrd va. kaugusel. 11. Tähe heledus. Näiv heledus
2. Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega? Mida väiksem on tähesuurus, seda heledam on täht. Iga tähesuuruse täht on järgmisest tähesuurusest 2,51 korda nõrgem. Esimese ja viimase tähesuuruse vahe 100 korda. Tähistaeva kõige heledam täht on Sirius (tähesuurus: m = -1,45). Tähe tegeliku heledusega tähesuurusel tegemist ei ole. Teine tähesuurus on absoluutne tähesuurus (M), mis on tähesuurus, mis oleks tähtedel siis, kui nad asuksid meist 10 pc (parseki) kaugusel. Parsek on kõige suurem pikkusühik, millega iseloomustatakse tähtede kaugusi. 1 pc = 3,6 ly 3. Mis on värvusindeks? Millest see sõltub? Värvusindeks on tähe suuruste erinevused (vahed) tähe poolt kiiratud erinevates spektripiirkondades. Eristatakse kolme spektripiirkonda: U ultravioletse kiirguse piirkond; B sinine piirkond; V valge piirkond. Värvusindeksid sõltuvad sellest, milleses spektripiirkonnas on tähelt tulnud (kiirgunud) valgus kõige intensiivsem.
asuva taevakeha (tavaliselt tähe) parallaks, mille baas on Maa orbiidi pikem pooltelg.Aastaparallaksi mõõtmine võimaldab määrata lähemate tähtede kaugust Maast. · Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomilist ühikut. · Astronoomiline ühik on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. · Parsek on pikkusühik: kaugus, kust vaadates 1 astronoomiline ühik katab 1 nurgasekundi ehk sellise ringjoone, millel üks astronoomiline ühik moodustab ühesekundilise kaare, raadius. Tähis pc. 1 pc = 3,08572 · 1016 m = 3,26168 valgusaastat = 2,062648 · 105 a.ü. · Gaasipilvedes, kus tähed tekivad, moodustuvad enamasti 2 tähte ja tekib kaksiktäht, milles mõlemad tähed tiirlevad teineteise ümber. Üksiktähti, planeetidega tähti ja mitmiktähti tekib harvem
lainepikkus). Teiste sõnadega, vaatleja ja valgusallika eemaldumisel esineb spektrijoonte punanihe, lähenemisel aga sininihe. · Astronoomiline ühik (eestikeelne lühend aü; ingliskeelne lühend AU) on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. astronoomiline ühik on täpselt 149 597 870 700 meetrit, 1 aü = 1.495978707 x 1011m. · Parsek - (tähis pc) on pikkusühik: kaugus, kust vaadates 1 AU katab 1 nurgasekundi ehk sellise ringjoone, millel üks astronoomiline ühik moodustab ühesekundilise kaare, raadius. 1 pc = 3,08572 · 1016 m =3,26168 valgusaastat = 2,062648 · 105a.ü. · Tumeaine - ehk varjatud aine on aineliik füüsikas, mida ei ole näha, kuid mida on tunda tema raskusjõu tõttu. See tähendab, et ta osaleb gravitatsioonilises vastasmõjus
) Siiani on kombeks mikro- ja makromaailma piirina käsitleda mõõtmeid suurusjärgus 10 astmel miinus 8. Sellest väiksemaid objekte tavamikroskoop enam jälgida ei võimalda. Makromaailmana võib käsitleda seda ruumi osa, mis ulatub kaugemale meie Päikesesüsteemist. Selliste kauguste mõõtmisel kasutatakse astronoomias ühikuna valgusaastaid ja parsekeid. Valgusaasta on vahemaa, millelt valgus tuleb meieni 1 aasta jooksul. Parsek on aga vahemaa, millelt vaadatuna paistaks Maa orbiidi pooltelg nurga 1΄΄ (loe üks kaare sekund) all. 1pc=3,26ly≈3·10¹³km Millised füüsika teadmised on sinu nähtavushorisonti nihutanud? III tund: Loodusteaduslik meetod ning füüsikateaduse osa selle väljaarendamisel. Loodusteadusliku meetodi olemus. 1. Vaadeldakse nähtusi (kehad kukuvad Maa poole, vikerkaar tekib peale vihma, jõe kitsenedes kiireneb selles veevool, klaas muudab valguskiirte sihti, kuum vesi aurustub
liikumist ja arengut - astronoomiline ühik (a.ü.)(u.a.) 1a.ü. = 150 milj. km - (kreeka keelest astron täht ja nomos seadus) - valgusaasta (va või ly) - astronoomia on üks vanimaid teadusi, tähtsamad etapid: - parsek (pc) kaugus, millelt vaadatuna 1aü paistab 1" suuruse nurga all, - maa on tasapinnaline 1 pc = 3,26 va. - Platon (427-348 e.Kr.) maa on kerakujuline ja ümber selle on planeetide sfäär ja kinnistähtede sfäär 3. Tähistaevas ja selle näiv liikumine - Klaudios Ptolemaios (Kreeka, 83-161) geotsentriline maailmasüsteem
1. astronoomiline ühik Maa keskmine kaugus Päikesest. 1aü = 150 miljonit kilomeetrit parsek - see on kaugus, millelt vaadates Maa orbiidi nurkkraadiraadius on üks kaarsekund, st 1pc = 3,09 * 1016 m valgusaasta Kaugus, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1valgusaasta = 9,4605 * 1012 km 2. Galaktikate liigitus a) kuju järgi võib galaktikate hulgas näha: elliptilisi galaktikaid (sarnanevad kokkusurutud kerale), spiraalseid galaktikaid (galaktika keskel asub tihe tuum, millest
·Enamik Marsi ja Jupiteri vahel ·Ceres 931 km KOMEEDID Sabatähed. Koosnevad kiiresti liikuvast mõnekilomeetrise läbimõõduga tuumast ja sabast. Liiguvad ellipsikujulistel orbiitidel Tuum mõni km Saba tuhanded km Arv kuni 3 miljonit Meteoorkehad ·Iga päev ca 10 tonni "prügi" ·"Tähesajud" ·Meteoriidid Kaali järv Saaremaal on Euroopa tuntuim meteoriidikraater Mõõtühikud 1 astronoomiline ühik (UA) 150 000 000 km (Maa ja Päikesevaheline kaugus) 1 parsek (pc) 206 265 UA 3*1016 m =3,26 ly 1 valgusaasta (ly) vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga 9,5*1015m 0,306 pc Tähed ja Galaktika Lähim täht -Centauris 4,3 ly Heledaim Siirius Päikesesüsteemi läbimõõt 0,003 ly Linnutee Galaktika läbimõõt 100 000 ly, paksus 2000 ly 1011tähte mass 3*1041kg Päike teeb ringi ümber galaktika keskpunkti 200 miljoni aastaga, kiirus 250 km/s Tähed Liiguvad üksteise suhtes mitusada kilomeetrit sekundis Erinevad tüübid:
Jahedamad tähed on punased. Kaugus ja Liikumine. Tähe asukoht ja liikumine ruumis määratakse koordinaatide,parallaksi ja omaliikumise abil. Omaliikumine- Osa tähti muudab asukohta jäädavalt. Taevakehade kauguse määramine Taevakeha kauguse määramine toimub parallaksi abil. Parallaks tähendab kõrvalekallet. Vaadatakse taevakeha kahest erinevast kohast ja joonistatakse kolmnurk. Tavaliselt on nurgad alla ühe kraadi. Ühikuna kasutatakse parsekit. Parsek- kaugus, mis vastab objekti aastaparrallaksile üks kaaresekund. Fotomeer seade, mille abil saab määrata tähe poolt Maal põhjustatud valgustatust. Doppleri efekt Keha eemaldudes on lained väljavenitatud ja keha vaatleja suunas tulles surub kokku kaineid. Eemaldudes on keha punasem ja lähemale tulles sinisem. Tähtede füüsikalised parameetrid Tähe läbimõõtu saab hinnata temperatuuri ja kiirgusvõime kaudu. Mass. Saab leida siis, kui tähel on kaaslane. Siis saab leida Newtoni
s=vt Seega läbib valgus aastaga teepikkuse 1 valgusaasta – 1 ly (inglise keelest light year) 1 ly ≈ 9,50·1015m ≈ 10Pm NB! Kuna valgusaasta ei ole kümnendsüsteemi suurus, siis tema puhul kordsust suurendavaid ega vähendavaid eesliiteid ei kasutata. Valgusaastat kasutatakse peamiselt meie tähesüsteemis – Linnutees asuvate objektide, aga ka selle lähinaabrite, kauguste kirjeldamiseks. Parsek Parsek on kaugus, millelt vaadates Maa orbiidi raadius paistab nurga all 1 kaare sekund. Termin tuleb sõnadest parallaks ja kaaresekund. 1 pc = 3,08572 · 1016 m = 3,26168 valgusaastat = 2,062648 · 105 a.ü. Kuna parsek defineeritakse SI lisaühiku radiaani kaudu, siis kasutatakse tema kordsust nii peamiselt suurendavaid kui ka vähendavaid eesliiteid – 1Mpc, 5Gpcjne 8
singulaarsusest. PEAB TEADMA, KUIDAS TOIMUS: Suur energia eraldus (kõrge temp) ja oli palju osakesi, mis hakkasid omavahel moodustuma suuremaid osakesi (seetõttu tekkisid mõisted aeg ja ruum), seejuures temperatuur pidevalt langeb. ASTRONOOMILINE ÜHIK - (aü) on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Astronoomiline ühik on täpselt 149 597 870 700 meetrit. PARSEK - kaugus, kust vaadates 1 a ü katab 1 nurgasekundi ehk sellise ringjoon, mille üks aü moodustab ühesekundilise nurga raadiuse. Tähis on pc. 1 pc = 3,08572 · 1016 m = 3,26168 valgusaastat = 2,062648 · 105 a.ü. VALGUSAASTA - on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. Tähis ly. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomilist ühikut. Valgusaasta ligikaudseks väärtuseks võetakse sageli 0,3 parsekit, mis
kujult korrapäratud. Meteoriidid on väikesed Maale landenud asteroidid, muutub boliidiks e tulekeraks. Komeedid on udused tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakehad. Meteoorid tekivad komeetide lagunemisel, suurus hernest piljardikuulini, radiant punkt, kust meteoriid näib väljuvat. Päikesevarjutus Kuu paikneb Maa ja Päikese vahel Kuuvarjutus Kuu asub Maa varjukoonuses Parsek (pc) on kaugus, millelt vaadatuna paistab vaatekiirega risti asetsev Maa orbiidi pikem pooltelg nurga all 1. Kaugus parsekites vrd kaaresekundites avaldatud aastaparallaksi pöördväärtusega. 1 pc = 3,26 ly = 3*1013km 25 Tähed ja tähesüsteemid
asteroidid, komeedid jne) Päike on kui üks väga paljudest tähtedest ja päikesesüsteem on kaduväike osa Galaktikast e. Linnutee tähesüsteemist... Galaktika telgsümmeetriline tähesüsteem (Linnutee tähesüsteem) mis sarnaneb kettaga, millel on massiivne kese ja millest väljuvad spiraalsed harud e. käised (ei ole fikseeritud kehad vaid laineliselt muutuvad tihenenud ainesega alad). Päike asub galaktikasüsteemi keskmest ~8500 pc (1 parsek =3,263 valgusaastat) kaugusel ja 15 pc kaugusel sümmeetriatasandist. Seetõttu paistab meile selle tasandi lähedane täherohke ruumiosa valkja vööna e. Linnuteena Väljaspool meie Galaktikat esineb hulgaliselt analoogseid tähesüsteeme e. galaktikaid milledel võib olla spiraalne, ellipsoidne või hoopiski korrapäratu kuju (Andromeeda tähesüsteem e. udukogu, Krabi udukogu jne). Päikesesüsteem koosneb 9 planeedist, millede ümber tiirleb kokku 54 kuud ning süsteemis
) Siiani on kombeks mikro- ja makromaailma piirina käsitleda mõõtmeid suurusjärgus 10 astmel miinus 8. Sellest väiksemaid objekte tavamikroskoop enam jälgida ei võimalda. Makromaailmana võib käsitleda seda ruumi osa, mis ulatub kaugemale meie Päikesesüsteemist. Selliste kauguste mõõtmisel kasutatakse astronoomias ühikuna valgusaastaid ja parsekeid. Valgusaasta on vahemaa, millelt valgus tuleb meieni 1 aasta jooksul. Parsek on aga vahemaa, millelt vaadatuna paistaks Maa orbiidi pooltelg nurga 1΄΄ (loe üks kaare sekund) all. 1pc=3,26ly≈3·10¹³km ● Millised füüsika teadmised on sinu nähtavushorisonti nihutanud? 2 Tund: Loodusteaduslik meetod ning füüsikateaduse osa selle väljaarendamisel. Loodusteadusliku meetodi olemus. 1. Vaadeldakse nähtusi (kehad kukuvad Maa poole, vikerkaar tekib peale vihma, jõe
Tähe Deeneb kaugus 3 200 valgusaastat Andromeeda galaktika kaugus 2 900 000 valgusaastat Vaadeldatava Universumi raadius 13 700 000 000 valgusaastat Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY 1LY=9,4605*1015 m=63239 a.ü.= 0,3066 pc Troopiline aasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. - on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Parsek on pikkusühik: kaugus, kust vaadates 1 astronoomiline ühik katab 1 nurgasekundi ehk sellise ringjoone, millel üks astronoomiline ühik moodustab ühesekundilise kaare, raadius. Tähis pc. 1 pc = 3,08572 · 1016 m = 3,26168 valgusaastat = 2,062648 · 105 a.ü. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem
annaabi.ee 
