Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keskaja haridus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
haridus, poisi, keskaeg, vaimuliku, ülikoolid, koolides, vaimulikud, kunst, relv, kirik, tulevast, kaupmehed, seisuste, õpetamine, vits, keskaegsete, õpipoiss, rüütlikasvatus, oratores, töötegijad, pidasid, kristlus, sapi, karolingide, seitse, trivium, muusika, kloostrid, varasel, koole, munkade, perekondade, hirmul, kloostris, elukutse, osavusTartu Ülikool Haridusteaduskond SEISUSLIK HARIDUS KESKAJAL Referaat Juhendaja Karmen Trasberg Tartu 2011 1 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus...................................................................................................................................
nt mehhaanilised trikid. · Laste kunstid- neil oli palju ühist vabade kunstidega. · Tõeliselt vabad kunstid- kasvatavad vooruslikkust. Roomlased pöörasid üha enam tähelepanu kõnekunstile. Õpetajateks olid jällegi kreek-lased. Klassikaliseks Rooma kaitsevaimuks pidasid roomlased Catot, kes kõigi vahenditega võitles võõramaiste uuenduste vastu. 6. KESKAEG - KRISTLIK INIMENE 6.1 Varakristlus 9 Alates kristluse sünnist otsis inimene abi ja lohutust kirikust, ta uskus ning püüdis mõista, lootis ja kartis kõikvõimast kõikenägevat, karmi ja halastajat Jumalat. Kristliku õpetuse järgi on kirik inimkooslus, keda ühendab autoriteedi võim. Esimeste kristlaste seisundist tulenes sotsiaalne demokratism: nende hulgas ei olnud vaimulikke ega ilmalikke ameteid, igaüks võis jutlustada või ennustada
nt mehhaanilised trikid. · Laste kunstid- neil oli palju ühist vabade kunstidega. · Tõeliselt vabad kunstid- kasvatavad vooruslikkust. Roomlased pöörasid üha enam tähelepanu kõnekunstile. Õpetajateks olid jällegi kreek-lased. Klassikaliseks Rooma kaitsevaimuks pidasid roomlased Catot, kes kõigi vahenditega võitles võõramaiste uuenduste vastu. 6. KESKAEG - KRISTLIK INIMENE 6.1 Varakristlus 9 Alates kristluse sünnist otsis inimene abi ja lohutust kirikust, ta uskus ning püüdis mõista, lootis ja kartis kõikvõimast kõikenägevat, karmi ja halastajat Jumalat. Kristliku õpetuse järgi on kirik inimkooslus, keda ühendab autoriteedi võim. Esimeste kristlaste seisundist tulenes sotsiaalne demokratism: nende hulgas ei olnud vaimulikke ega
astmel olid kaupmehed. Kaupmeeste kohta kehtis arvamus, et nad ise ei tooda midagi, vaid elavad üksnes rikastumise nimel. Samal ajal kogunes kaupmeeste kätte arvestatav osa rahast ja mingil perioodil arenes jaapani kultuur just tänu kaupmeeskonnale. Iga seisust kasvatati oma kindlate reeglite järgi, seiustel olid oma piirangud, aga ka seisuslik uhkus. Seisustest väljapoole jäid nii sintoismi kui ka budismi vaimulikud, samuti intelligents. 3 Õukondlase kasvatus Õukondlase kasvatamine vajas palju aega ja kannatlikkust, nõudes suuri kulutusi ja õpilase sügavat pühendumust. Küll aga oli sellel tegevusel piisavalt motivatsiooni. Kõigepealt tuli põhjalikult omandada õukonna keel. See tähendas nii rikast kõnekeelt kui ka täiuslikku kirjakeelt
kõlbluse valdkonnas.. KIRJUTAJA INIMENE Ühiskond oli mehekeskne. Naine allus mehele, kuulas ta sõna. Perekond elas omaette majas. Egiptlased armastasid lapsi ja pidasid lasterikkust perekonna õnnistuseks. Muidugi oodati esiklapseks poega. Ent mõlemast soost lapsed olid vanematele armsad. Nime pani lapsele isa. Nimed olid seotud jumalate nimedega. Laste mängud ja lelud olid sarnased teiste rahvaste omadega (pallid, vurrid, rõngad, nukud, loomakujukesed). Poisi innustusid sportlikest mängudest. Lastes kasvatati lugupidamist vanemate, eriti isa vastu. Ta matkis ja õppis isalt. Isa pidas pojale suuremaks õnneks pääseda lähemale valitsejale. Sõnakuulamine oli kõigi vooruste alus. JUUDI ÜHISKOND Tsivilisatsioon toetus perekonnale kui üksusele. Perekonna tähtsaim funktsioon oli laste õige kasvatamine. Vanemad vastutasid, et lapsed saaksid ettevalmistuse tulevases argielus toimetulekuks
· Loomulik oli töökasvatus. · Olulised olid mitmekülgsed olme- teadmised. · Talupoeg oli see, kes pidi oskama kõike teha: õigesti ja tulemusrikkalt maad harida ja loomi kasvatada, kehakatteid ja jalavarjusid valmistada, vähemalt endale elamuid ehitada, uudismaad harida ja ka ennast kaitsta seistes silm-silma vastu professionaalsete sõdalaste- feodaalidega. · Peamine oli, et ööpäevane töö tehtud saaks. Munga kasvatus · Vaimuliku kasvatus vajas Click to edit Master text styles pikka aega ja kindlat koolitust, Second level lisaks ka teistsugust eluviisi. Third level Fourth level Fifth level · Neid kasvatasid tavaliselt kloostri- ja katedraalikoolid või piiskopi-koolid. ·
pürgivad kirikutornid Rusuvalt mõjusid linna koondunud vaesus ning kõiksugused pahed ja pinged Linnadest alguse saanud pangandus väärtustas omakasu Rahaga võis osta endale soodsa abielu nime hea positsiooni linnahierarhias lunastuse Kolm valdkonda, mis feodaaltsivilisatsiooni kultuurikeskme lõplikult kloostrist linna üle kandsid olid haridus arhitektuur kirjakultuur Haridus muutus omaette tegevusalaks Linnad pakkusid rohkem tööd ka arhitektidele ja müürseppadele Romaanistiili hakkas asendama gootika Ptk 21 Linnade majandus: käsitöö ja kaubandus Linnade põhilised elatusalad olid käsitöö ja kaubandus Laialt oli levinud maalappidel, aiandus ja kariloomade pidamine Kasvatati hobuseid transpordiks Lehmi karjatati linnast väljas asuvatel karjamaadel
5) Mis usuline keeld oli aluseks ornamentika laialdasele levikule islami kunstis? Muhamedi keeld kujutada Allahi loodud elusolendeid inimesi ja loomi. Seetõttu puudusid islami kunstis skulptuur ja tahvelmaal, hooneid ilustati vaid tasapinnalise või reljeefse geomeetrilise ja taimornamendiga. 6) Milline oli araabiakeelsete õpetlaste panus teaduse arengusse? 2 näidet Araabia kõrgemate õppeasutuste eeskujul kujunesid 13. sajandil Euroopa ülikoolid, mõjud eriti nähtavad Itaalias ja Prantsusmaal. Just Hispaania kaudu avastati uuesti Aristoteles, mis pani omakorda aluse 12.sajandil uue kristliki filosoofia skolastika kujunemisele. Olulised on ka araabia numbrid, mida kasutatakse peaaegu kogu Euroopas. Lähis-Idas koostati grammatikaid ja sõnaraamatuid juba 10.-11. sajandil Ibn mansur koostas Kairos 13.sajandil esimese entsüklopeedia. 7) Kuidas mõjutas islami usk teadust ja haridust? Selgitage 2 näite abil
TSUNFTIKORRALDUS KESKAJAL · Keskaegne väiketootja, kellele kuulusid tootmisvahendid ja käsitööline = tööriistad ning oma tööle tuginev majapidamine NB! Töövõtted uuenesid keskajal väga aeglaselt. Selle põhjus- tsunftikord ! · TSUNFT = käsitööliste organisatsioon, kuhu kuulusid erialade kaupa ainult meistrid. · Tsunfti ülesanded: kaitsta oma liikmete huve reguleerida tootmist ja toodete müüki toodangu kvaliteedi kontroll · SKRAA = tsunfti põhikiri, milles olid fikseeritud liikmete õigused ja kohustused · Reklaam ja konkurents olid keelatud; kasutatavad töövõtted olid fikseeritud; seaduste rikkumine tõi kaasa trahvid või tsunftist väljaviskamise = meister rikkaks ei saanud, aga seisusekohaselt elas ära! · NB! Tsunftid reguleerisid ka tootmisega mitteseotud käsitöölise elu külgi: poliitiline ühing eesmärgiks poliitiline võitlus feodaali või rikaste kaupmeeste vastu sõjaline
KESKAEG Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. Keskaja periodiseerimine: NB! Ühiste tunnuste alusel jagatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks. VARAKESKAEG (5.-11.saj.kp. ) · feodaalse korra kujunemine ja võidukäik · valitseb naturaalmajandus · perioodi lõpul algab linnade kujunemine · feodaalne killustatus KÕRGKESKAEG (11.saj.kp.-14.saj.lõpp) · valitseb feodaalne korraldus
Kool ja kasvatus Vanal-Liivimaal Rahvaõpetuse ümberkorraldamise katsed Protestantismi kindlustumisega eestis jõudsid siia ka Lutheri ideed rahvaharidusest. Lutheri arvates pidi iga inimene oskama lugeda vaimulikke raamatuid, esmajoones piiblit. Iga koguduse liige pidi tundma uuendatud kiriku tähtsamaid õpetusi. Emakeeles pidi peast teadma 10 käsku, usutunnistust, meieisapalvet- oluline oli ka arusaamine. Kooli uut sisu nähti usuõpetuse omandamises. Laste teadmiste eest vastutasid vanemad. Usuõpetuse öaused tuli omandada kooli või koduõpetuse kaudu. Köstri ülesandeks oli laulu juhtimise kõrval ka laste õpetamine pastori juhiste järgi. Kogudusekoolide põhisisuks katekismus ka kirikulaul. Andekamad omandasid ka kirjutamis- ja arvutamisoskuse. Õppima pidid ka tüdrukud. Katkekismus kujunes loodavate koolide esimeseks lugemisraamatuks. Koolid asutati kirikute juurde. Õppetegevust soodustas uue eestikeelse katekismuse väljaandmine ja aabitsa trükkimine. Köstri võimeku
Maarika Tungal EESTI RAHVAKULTUURI ARENG JA MÕJUTUSED AASTATEL 1200-1500 Referaat Tallinn 2010 SISUKORD 1 ÜLEVAADE............................................................................................................................................................3 2 KESKAJA ARHITEKTUUR..........................................................................................................................4 3 KUJUTAV KUNST KESKAJAL............................................................................................................................5 4 KASVATUS JA HARIDUS KESKAJAL..........................................................................................................7 5 USKUMUSED KESKAJAL...................................................................................................................................9 ALLIKAD...................................................................
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Tsunftid................................................................................................................................... 4 Meistriks saamine................................................................................................................... 5 Gildid....................................................................................................................................... 7 Sisse- ja väljaveo kaubad........................................................................................................ 8 Kokkuvõte............................................................................................................................... 9 Kasutatud kirjan
Kui lahingus parasjagu poldud, meeldis neile turniire korraldada, milleks olid rüütlite sõjalised võitlusmängud. Enamasti peeti ratsakahevõitlusi , kus kasutati tömbi otsaga odasid. Feodaalid elasid linnusetorni keskmisel korrusel. Korrus koosnes ühest ruumist. Magati sageli ühes voodis. Sooja andis paremal juhul kamin. Soojendati end paksude rõivastega ning karusnahkadega. Elamus pesemisvõimalused praktiliselt puudusid. Edasi liikudes jõuame vaimulikeni. Keskaeg oli väga religioossne ühiskond ning väga tavaline oli vaimulike ja ilmalike inimeste vastandamine. Valitsesid siiski vaimulikud. Vaimuliku seisuse esindajad olid paavst, piiskopid, kardinalid, diakonid, preestrid ja mungad/nunnad. Vaimulik seisus ja katoliku kirik olid nagu riik riigis. Nende suhtes kehtis eriline klerikaalne õigus, mis esitas vaimulikele mitmeid kohustusi ja kitsendus, nii ei tohtinud vaimulikku seisusse kuuluvad mehed abielluda ega omada perekonda
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Henri Tamra LINNAD KESKAJAL Referaat Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Järgnevas referaadis tuleb juttu keskaja linnade tunnustest, nende elanikest ja ehitistest ja linna toimimisest ning süsteemist. Ajaloolistest linnadest ongi keskaegne struktuur kõige paremini jälgitav Tallinnas- säilinud on stiihiliselt, puhtfunktsionaalse loogika alusel kujunenud tänavavõrk, mis järgib linnuselt turuplatsi ning mereni ja ümberkaudsetele maadele suunduvaid radu. Tallinna keskaegne linnamüür oli oma aja suurimaid ja tugevamaid kaitsesüsteeme kogu Põhja-Euroopas. Elu keskaegses majas erines oluliselt tänapäevasest elust. Puudusid kõik praegusaja mugavused nagu näiteks kraanivesi, keskküte, elektrivalgus ja palju muud. Tavaliselt oli linnaelaniku kodu käsitöölisele ühtlasi tö�
kajastus ka tolleaegses kirjanduses, muusikas ja elus. Ilmalik muusika peaaegu et puudus, aga sellegipoolest kõigile meeldis vaimulik muusika. Paavst muutus väga tähtsaks, ta oli kõigist teistest keisritest ja kuningatest palju võimsam ja tähtsam. Kirikust kõrvaldamine tähendas inimese jaoks surma, sest ilma kirikuta ei olnud üks inimene midagi. (kirkuvanne) Sageli heideti kirkikust välja terveid riike, s.t ei tohtinud lapsi ristida, kirkus käia ega inimesi matta. Kirik oli väga tugev ja oskas seda kasutada. Kirik mõjutas ka haridust haridus oli kirikukeskne, s.t koolid olid enamasti kiriku juures. Peale selle pidid kõik maksma kirkule ka kümnendiku oma tuludest(enamassti viljas). 18) Kuidas tugevdas Augustinuse õpetus kirikupositsiooni keskaegses ühiskonnas? Selleks, et selgitada maailmas valitsevat kurjust rajas Augustinus pärispatuõpetuse. Nimelt jättis Jumal, kes on kõik
Ilmalik muusika peaaegu et puudus, aga sellegipoolest kõigile meeldis vaimulik muusika. Paavst muutus väga tähtsaks, ta oli kõigist teistest keisritest ja kuningatest palju võimsam ja tähtsam. Kirikust kõrvaldamine tähendas inimese jaoks surma, sest ilma kirikuta ei olnud üks inimene midagi. (kirkuvanne) Sageli heideti kirkikust välja terveid riike, s.t ei tohtinud lapsi ristida, kirkus käia ega inimesi matta. Kirik oli väga tugev ja oskas seda kasutada. Kirik mõjutas ka haridust – haridus oli kirikukeskne, s.t koolid olid enamasti kiriku juures. Peale selle pidid kõik maksma kirkule ka kümnendiku oma tuludest(enamassti viljas). 18) Kuidas tugevdas Augustinuse õpetus kirikupositsiooni keskaegses ühiskonnas? Selleks, et selgitada maailmas valitsevat kurjust rajas Augustinus pärispatuõpetuse. Nimelt jättis Jumal, kes on kõik loonud, inimesele vaba tahte – võimaluse mitte patustada.
Tartu Ülikooli Õigusteaduskond Keskaegne õigusteadus ja ülikoolid Referaat Tartu 2015 Y ................................................................................................................14 Sisukord YÜLIKOOLID KESKAJ Ülikoolide sünd 4 Ülikooli kolledžid 5
Varasemalt olen palju lugenud just meessugupoole kohta ja ka see oli üks põhjusi, mis tekias huvi ka naiste olukorra ja rolli vastu. 3 Naise elu keskajal Naise elu keskajal oli väga erinev tänapäevasest. Keskaegse kristliku ühiskonna käsitluste vastavalt kolmejaotuselises skeemis naistel mingit omaette kohta ei olnudki. Seisusteks olid rüütlid, talupojad ja vaimulikud, kuid naise staatus puudus. Ma arvan, et juba see näitab, et naise tähtsus ja väärtustamine on ajaliselt aina olulisemaks muutunud. Abielu naise tähtsaimaks ülesandeks oli kodu ja pere eest hoolitsemine. Naisel oli keskmiselt 5-7 rasedust kahe kuni kahe ja pooleaastaste vahedega naine oli rase ja hoidis lapsi kogu oma täisealiseks olemise aja. Sellest saame järeldada, et muudeks tegevusteks naisel sellel eluperioodil aega ei jäänud. Mehel oli naise üle ,,loomulik" võim
· Riigil puudus kindel territoorium, tervikuks ühendas valitseja isik. Abielu kaudu võis liita riike. VALITSEJA · Edukas: vallutas ja jagas maid vasallidele või suurendas riiki abielu teel, vallutas üha uusi territooriume · Ebaedukas: valitseja pere võis kaotada trooni teisele dünastiale (nt MerovingidKarolingid) · Poliitilist nõu andis valitsejale suurvasallidest nõukogu kõrgem kohtumõistmine, rahaasjad ja asevalitsemine · Sekretärid-kirjutavad vaimulikud · Aja jooksul hakkas nõunikeks saama ka mitte aadlikke, juriste jne ESTINDUSKOGUD · Suurfeodaalid püüdsid nõuandmiskohustust muuta õiguseks ning see õnnestus, sest kuningal ei olnud tegutsemiseks piisavalt rahalisi vahendeid. Põhilist sissetulekut andis isiklik maavaldus (domeen) ning vasallid võisid toetusest keelduda, kui kuninga poliitika neile ei meeldinud. · Kuningas sõltus otsuste elluviimisel vasallidest, kuna v. Võisid oma toetusest loobuda
Aeg- ajalt üritati ka viimsetpäeva ennustada. Ajaarvamisi levis keskajal mitu erinevat varianti - ühed lugesid ajaarvamise alguspunktiks Kristuse sündi, teised aga maailma loomist, mis olevat toimunud aastal 5508. Keskajal arvati, et Maa on lapiku leivapätsi suurune ning ujub ookeanis, toetudes vaaladele või hiiglaslikele kilpkonnadele. Üle maailmaserva kukkumise ohtu peeti väga võimalikuks. Kirik oli keskajal väga tähtis organisatsioon. Koguduseliikmetelt võeti kirikukümnist. Kirik hoidis oma kontrolli all kogu ühiskonda. Kolmanda peatüki sisuks on feodaalid ja rüütliväed. See teema mind muidu eriti ei huvitaks, aga siin raamatus oli kirjutatud kõigest väga huvitavast küljest. Feodaalide peamine tegevus keskajal oli sõdimine ja röövimine. Ehitati palju linnuseid ja ehitamine arenes aina edasi. Linnused muutusid järjest tugevamaks ja raskemini vallutatavaks. Jõukama feodaali linnuses oli lausa kaks õue tavapärase ühe asemel.
4 Kui poiss oli saanud 7aastaseks, läks ta naistepoolelt üle meeste kasvatada. Nüüd süvenesid isa range kontrolli all kehalised- ja relvaharjutused. Poisid pidid jooksma, hüppama, ronima, vallutama mängukindlusi. Arendamaks poiste lihaseid lasti neil loopida raskeid kive, nad pidid ujuma pikki distantse, heitma oda, laskma vibust ja omavahel maadlema. Need harjutused lõid aluse rüütli põhioskustele – ratsutamiskunstile ja relvakäsitsemisele.5 Isa valis poisi hoidjaks ja kasvatajaks tavaliselt kõige tasakaalukama, arukama ja ustavama teenri, kes jäi poisi kõrvale sageli oma surmani. 6 Seda sama tegi ka Guillaume le Marechal, kes seisis vankumatuna noore kuninga Henry II kõrval igal turniiril ja lahingus senimaani, kui kuningas teda arvatava reetmise tõttu oma õukonnast välja viskas. Kuid siiski see ei heidutanud Guillaume le Marechali, sest ta teadis, et kuningas ei saa ilma temata hakkama
rahvusvahelise tunnustuse, oli esimesi sotsiaalpsühholoogia rakendajaid pedagoogikas. J. Dewey hinnangul oli Hilda Taba Ameerika Ühendriikide kõige säravam naispedagoogikateadlane. 4.Aleksander Elango Eesti pedagoogika teadlane. Osales Ühiskondliku Pedagoogika Uurimise Instituudi rajamisel. 2) Antiik-Kreeka hariduskorraldus ja eesmärgid Hariduse eesmärk täiuslikuse ja harmoonia saavutamine. Ateena-Eesmärk ilu ja headus. Haridus kättesaadav ainult vabadele poistele. Koolid tegutsesid õpetaja algatusel ja olid õppemaksuga.Õpiti lugemist, kirjutamist, arvutamist, muusikat ja võimlemist. 1-7 aastastele lastele oli kodune kasvatus. 7-16 aastastele muusade kool/palestra seal õpiti lugema/kirjutama (grammatist), muusikat (kitarrist), võimlemist (palestras õpetas paidotribes) 16-18 aastased gümnasionis kõrgem üldharidus.Õpetati: grammatikat (keele- ja kirjandusõpetus), retoorikat (kõnekunst), võimlemist jt
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................3 1. Keskaeg ja keskaja mõiste.......................................................................4 2. Keskaja inimeste jagunemine....................................................................5 2. 1. Munk.............................................................................................5 2. 2. Rüütel............................................................................................6 2. 3. Talupoeg ja põllutöö........................................................
Tartu Ülikooli Õigusteaduskond Keskaegne õigusteadus ja ülikoolid Referaat Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................3 Keskaegne haridus ...............................................................................................................4 Keskaegsete ülikoolide tekkimine........................................................................................4 Esimesed keskaegsed ülikoolid.............................................................................................6 Üliõpilased keskaegsetes ülikoolides....................................................................................7
10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG Peatükk 1 Keskaeg jaguneb varakeskaeg, vahekeskaeg, kõrgekeskaeg, hiliskeskaeg. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned katoliiklus ja feodalism. Peatükk 2 Rooma rahu ülesanne - reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et ääremaade mjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpu tagajärjed impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile. Caracalla edikt 212
koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid mõjukamad linnakodanikud. Bürgermeister - vanema liikme või linnapea ametinimetus. Linnakodanik keskajal jõukas meessoost isik, kes omas linnas kinnisvara Tsunft moodustus mingi kindla käsitööalaga tegelejatest Pidi olema 3 sama eriala meistrit. Skraa tsunfti põhimäärus Õpipoiss seaduslikust abielust sündinud poiss, õpiaeg kestis 6-10aastat ja elas meistri perekonnas. Paar esimest aastat andis poisi isa talle elamisraha. Õpipoiss palka ei saanud. Õpiaastad lõppesid selli eksamiga. Töö materjali andis meister. Sell väljaõppinud käsitööline. Sai korralikku palka, enamik neist elas üürikorterites. Paljud ehitasid endale edaspidi maja. Enamus selle jäi selliks elulõpuni. Vandersell rändav sell. Kohustuslikud rännuaastad 2-4. töötas poolaastate kaupa teiste linnade meistrite juures ja sai selle eest palka. Pärast rännuaastaid tuli enamus
koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid mõjukamad linnakodanikud. Bürgermeister - vanema liikme või linnapea ametinimetus. Linnakodanik – keskajal jõukas meessoost isik, kes omas linnas kinnisvara Tsunft – moodustus mingi kindla käsitööalaga tegelejatest Pidi olema 3 sama eriala meistrit. Skraa – tsunfti põhimäärus Õpipoiss – seaduslikust abielust sündinud poiss, õpiaeg kestis 6-10aastat ja elas meistri perekonnas. Paar esimest aastat andis poisi isa talle elamisraha. Õpipoiss palka ei saanud. Õpiaastad lõppesid selli eksamiga. Töö materjali andis meister. Sell – väljaõppinud käsitööline. Sai korralikku palka, enamik neist elas üürikorterites. Paljud ehitasid endale edaspidi maja. Enamus selle jäi selliks elulõpuni. Vandersell – rändav sell. Kohustuslikud rännuaastad 2-4. töötas poolaastate kaupa teiste linnade meistrite juures ja sai selle eest palka. Pärast rännuaastaid tuli enamus
Enamikus linnades kehtis TSUNFTISUNDUS, mille kohaselt ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata ühe või teise käsitööga tegelda. Igal tsunftil oli oma põhimäärus ehk SKRAA, mis määratles ka tsunfti hierarhia õpipoiss, sell, meister. Tsunfti eesotsas seisis meistrite seast valitud VANEM. Tsunft täitis ka oma liikmete suhtes vastastikuse abistamise ja ühiskassa ülesandeid. Tsunftil oli ka oma kaitsepühak, oma kabel või koguni kirik. Linna seisukohalt oli väga tähtis, et tsunft kujutas endast ühtlasi sõjalist organisatsiooni, mis võis kaitsevajaduse tekkides välja astuda iseseisva lahinguüksusena. Tsunftid tegutsesid ka nagu seltskondlikud organisatsioonid ning seisid hea oma liikmete käitumise eest. Teatud pühade ja tähtpäevade puhul toimusid tsunfti kokkutulekud- joodud. Tavaliselt oli skraas ette nähtud trahv purju
Ajalugu 2010 Seisuse portree : Vaimulikud Sissejuhatus Keskaja alguses kujunes välja sajanditeks püsima jäänud kiriku kord. Eeldused vaimulikkonna kiireks arvuliseks suurenemiseks olid väga head, seoses uue maailmavaate väljakujunemisega. Vaimulikeks pürgivad kodanikud pidid esmalt läbima vastava kooli ja kasvatuse. Ka hiljem ei läinud nende elu kergemaks. Vaimulikud ei võinud abielluda ega lapsi saada ja nad pidid jälima väga kindlaid kiriku reegleid. Vaimulikkonna ülessanne oli palvetada ja kõigi inimeste
1.Iseloomusta kiriku osa keskaja ühiskonnas ja kultuuris ning inimeste mõttemaailma kujundajana. Kirik ühendas väiksemaid riike ja oli ühiskonnas väga tähtsal kohal. Hariduse sai kirikust, õpetajateks olid kiriku enda vaimulikud. Inimesed olid väga usklikud ja uskusid jumalasse. (moraaliõpetus, paastuaeg) 2. Iseloomusta läänikorra kujunemist.( Millal, miks?) Kes olid lääni andja ja selle saaja? Läänikord kujunes 732.a , sõjavägi moodustus läänimeestest. Lääni andja oli suur feodaal(senjöör) ja saaja rüütel(läänimees). 3. Kirjelda Frangi riigi kujunemist ja selle valitsemist Karl Suure ajal. Chlodovech rajab Frangi riigi V. Sajandil, rajab merovingide dünastia (V-VIII).
Suurimad kaubanduspiirkonnad: · Vahemeri (Veneetsia, Genova, Firenze) ühendasid Lääne-Euroopat idamaadega. Põhiline kaup araablaselt, erinevad vürtsid. kangad (siid), portselan. Euroopast idamaadesse liikus kuld, kalev. · Lääne- ja Põhjameri. Ühendas Lääne-Euroopat ja Venemaad. Hansaliit, keskuseks Lübeck. Põhiliselt veeti Venemaale soola. Venemaalt toodi palju teravilja, karusnahka, vaha. Katoliku kirik 1. saj pKr tekkis ristiusk ning levis üle Rooma riigi. Konstantinoopoli edikt - ristiusk ainus lubatud usk Rooma riigis. Kirik ühendas ristiusulisi Lääne-Euroopas, seda, mis on õige usk, otsustas kirik, muud kuulutati ketserlikeks. Kirikule vastuvõtmatud mõtted hävitati inkvisitsiooni võttega. Ristiusk levis: · ristisõdade käigus (saksid) · misjon (Iirimaa) · valitseja võttis vastu ristiusu (Clodovech)- loeti alamad kristlasteks.
päästa inimeste hingi saatana küüsist. Tähtsamad olid teadmised Jumalast, neid saadi peamiselt piiblist. Inimesed olid kindlad, et piiblis on kirjas kogu tarkus Jumala kohta. Seetõttu peeti piibli uurimist keskajal palju olulisemaks kui looduse tundma õppimist. Samal ajal tundsid keskaegsed õpetlased suurt aukartust muistsete Kreeka ja Rooma kirjameeste ja nende õpetuste ees. Neidki uuriti üsna põhjalikult. Seega põhines keskaegne haridus ja teadus eelkõige piiblil ja vanaaja õpetlaste tarkusel. *Kooliharidus Kooliharidus oli keskajal suurel määral kiriku ja vaimulike hoole all. Õpetusi jagati peamiselr kloostri- ja kirikukoolides. Nende eesmärk oli ette valmistada haritud preestreid ja munki. Keskaegse haritlaskonna enamiku moodustasidki vaimulikud. Kohu õpetus toimus ladina keeles. Seda oskasid kõik haritus inimesed Euroopas. Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks. Alumise astmemoodustas
annaabi.ee 
