suurendab seal elavate inimeste teadlikkust sellest, et tegelikult oleme me kõik mitmekultuurilised isiksused- inimese identiteet on algusest peale mitmekultuuriline (Valdmaa, 2002). Seega on väga suur tõenäosus, et iga õpetaja õpetab mitmekultuurilises klassis. Kasutatud kirjandus 1. Valdmaa, S. (2002). Mitmekultuuriline maailma pedagoogilisest perspektiivist. Tallinn: Jaan Tõnissoni Instituut. 2. Trasberg, K. (2002). Haridus mitmekultuurilises perspektiivis. Tartu: TÜ Kirjastus. 3. Soll, M. (2002). Rahvusvähemused Eesti koolis. Haridus, nr 4, lk 47
Pedagoogika alused Kooli ajalugu Karmen Trasberg kontrolltöö 1. Võrdle antiik- ja keskaegse hariduse eesmärke (mis sarnast, mis erinevat). Mida kumbki periood on andnud kaasajale? Antiikse ja keskaegse hariduse eesmärgid olid paljus sarnased eesmärk oli õpetada väljavalituid tunnetama jumala(te) poolt loodud maailma täiuslikkust ja harmooniat. Mõlemates kultuurides oli haridus kättesaadav vaid jõukate või valitud seisusest inimeste järeltulijatele.
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal-ja haridusteaduskond Koolieelse lasteasutuse õpetaja Kätlin Milter M. Lutheri panus kooli ajalukku Referaat Õppejõud: Karmen Trasberg Tartu 2011 Martin Luther Martin Luther sündis 10. novembril 1483 Eislebenis Saksimaa talupoja perekonnas. Oma vanemate heaolu nimel pidi temast parimal juhul saama seadusetundja, halvimal juhul rikka lese abikaasa. Selline oli isa soov, kuid Lutheri elu läks teisiti, temast sai munk, preester, usuteadlane ning kiriku reformija. Hariduskäik Õppis 1501. aastast Erfurdi ülikoolis, astus 1505. sealsesse augustiini eremiitide kloostrisse. Pühitseti 1507.a. preestriks.
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Makroökonoomika õppetool Kristina Kuut JAAPANI MAKSUSÜSTEEM Referaat aines "Majandusteooria erikursus" Juhendaja: Viktor Trasberg Tartu 2007 Majanduse üldiseloomustus Jaapan on kõrge arengutasemega heaoluriik, mille kodanike keskmine eluiga on 81,7 aastat (vastavalt meestel 78,6 ja naistel 85,6). Suurima Aasia majandusena ületab Jaapani sisemajanduse kogutoodang (edaspidi SKT) ülejäänud maailmajao riikide SKT kogusumma, maailmas asetub Jaapani majandus USA järel teisele kohale. Jaapani tarbijad kulutavad sadu miljardeid dollareid toidule, riietusele, reisimisele,
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond PEREKONNA ARENGULOOST ERINEVATE RAHVASTE JUURES Referaat Juhendaja: Karmen Trasberg Koostas: Kadri Mugu Tartu 2010 Sissejuhatus Antud referaadi eesmärgiks on tutvustada lähemalt erinevate rahvaste perekonna ja kasvatuse arengulugu. Kitsendasin teemat, valides välja neli kultuuri, mis tundusid minu jaoks kõige rohkem huvipakkuvamad. Põhieesmärgiks olen seadnud eri ajalooperioodide eri rahvaste kõrvutamise. Samuti püüan välja tuua seda, mida on ajaloost üle võetud või õpitud ning kasutusel veel tänapäevalgi.
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Õpetajate seminar Bibian Luik SPARTALIK KASVATUS JA KOOLISÜSTEEM REFERAAT Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2008 SISUKORD 1. Sparta riik lk. 3 2. Sparta ühiskonna klassikoosseis lk. 4 3. Sparta kasvatus lk. 5 4. Sparta koolisüsteem lk. 7 5. Kasutatud kirjandus lk. 8 2 1. Sparta riik
vaid mõni ligi 90 hiinlasest on piisavalt haritud, et õppida magistritasemel. (Ansip 2006) Eesti areneb jõudsalt ning ma arvan, et tulevikus toimub kindlasti veel palju häid ja vajalikke muutusi haridussüsteemis. Kasutatud kirjandus: Allik, J. Ettevaatust: tasuta kõrgharidus!– Pärnu Postimees, 17.01.2013 Hainas, K. & Puhm, E. Mida tähendab tasuta kõrgharidus? – Maaleht, 27.06.2013 Trasberg, K. & Tiit, E.-M. (2009). Hariduse arengusuunad Eestis. Praxise (2009) poliitikaanalüüsi „Eesti kõrghariduspoliitika: julge või juhuslik?“ http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Projektid/Valitsemine_ja_kodanike %C3%BChiskond/Kodanike_ja_poliitikakujundajate_dialoog__V %C3%9CF_/praxis_12_06a.pdf Kõrgharidusreform ja vajaduspõhine õppetoetus http://www.hm.ee/index.php? 0513078 Vaht, G
Pedagoogika alused Kooli ajalugu Karmen Trasberg Kordamisküsimused kirjalikuks arvestustööks: 1. Kooli ja kasvatuse ajaloo allikad. 2. Hariduse eesmärgid ja korraldus Antiik-Kreekas. 3. Seisusliku hariduse olemus keskajal. 4. Reformatsiooni panus pedagoogika ajalukku. 5. Lapsekeskse pedagoogika lähtekohad (peamised esindajad ja nende ideed). 6. Võrdleva koolikorralduse aine ja allikad (peamised uuringud ja neid teostavad organisatsioonid). 7. Tendentsid kaasaegse koolikorralduse arengus koos näidetega Eesti (või muu riigi) hariduses
Viidatud allikad · Aaviksoo, J. Pooltõed ja soovmõtlemised kõrghariduses. Postimees, 28.09.2010, 12. · Niitra, S. Enamik välismaal õppivaid noori tahab Eestisse tagasi. [http://www.tarbija24.ee/?id=323216]. 21.10.10 · Sander, M. Tulevane eliit - Eesti noored, kes õpivad mainekates Lääne kõrgkoolides. [http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/elu/article.php? id=28628583]. 21.10.10 · Trasberg, K. & Tiit, E.-M. (2009). Hariduse arengusuunad Eestis. Eesti Inimarengu Aruanne 2008. Eesti Koostöö Kogu, Tallinn. 24-25.
aastal ja selle sajandi algul. Sajandi algul toimus ka marjasaakide suurenemine, hiljem on saagid vähenenud. Ka ilmastik võib mõjutada puid ja marjapõõsaid erinevalt, sest kui 1990. ja 1991. aastal oli õuna- ja pirnisaak väga väike võrreldes 1993. aastaga, siis marjasaak oli sellel perioodil väga korralik. 13 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Arrak, A., Eamets, R., Karm, T., Mets, T., Omel, R., Rand, R., Trasberg, V., Vigla, H., Viiol, A., Võrklaev, E. Majanduse abc. 3. trükk. Tartu: Avatar, 2002, 396 lk. 2. Loomad ja linnud. Statistikaamet. Statistikaandmebaas. Majandus. Põllumajandus. Põllumajandussaaduste tootmine. Loomakasvatussaaduste tootmine. Loomad ja linnud, 31. dets. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp? ma=PM09&ti=LOOMAD+JA+LINNUD %2C+31%2E+DETSEMBER&path=../Database/Majandus/13Pellumajandus/06Pell
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Martin Lutheri panus kooli ajalukku Referaat Juhendaja Karmen Trasberg Tartu 2012 Sissejuhatus Valisin antud teema, kuna varasemalt olen õppinud teoloogiat ning Martin Luther on tuntud teoloog, kuid tundus väga huvipakkuv teema, milles saan uurida Martin Lutherit koolikorralduslikust vaatepunktist. Soovin teada saada, kuidas on Luther mõjutanud koolikorraldust ning kas tema mõjusid on ka eesti kultuuris. Loomulikult mõistmaks tema ideoloogia põhijooni tuleb uurida tema enese elu. Lutheril on teatav arusaam elust ning tänu
Fondibörs on organiseeritult ja regulaarselt funktsioneeriv turg väärtpaberite ostuks ja müügiks. Seal tegutsevad üldiselt maaklerid, kes aitavad kaasa müügiakti sooritamisele huvitatud poolte vahel. Seal on ka vahendajad, kes tegutsevad omal vastutusel, ostes väärtpabereid ja neid hiljem edasi müües. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Andres Arrak, Raul Eamets, Arvo Kuddo, Valner Krinal, Garri Raagmaa, Jüri Sepp, Jaan Tamm, Viktor Trasberg, Maaja Vadi, Urmas Varblane, Avo Viiol, 1995, Majanduse algkursus. VABA MAA Tartu, OÜ Eric. 2. Tiit Reinart, 2004, Meie majandus. Tallinn, Kirjamees OÜ. 3. http://www.tarkinvestor.ee/articles.php?idee=48
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Eripedagoogika õppekava Avatud Ülikool Maie Oppar EUROOPA KOOL referaat Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus.......................................................... 2. Euroopa Koolist üldiselt........................................... 3. Koolikorraldus...................................................... 4. Euroopa Kooli õpilased........................................... 5. Euroopa kooli õppekava ja Eesti põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava võrdlus...................... 6. Hindamine...............................
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Eripedagoogika osakond Kaie Issak ekstern KURTIDE ÕPETAMISE AJALUGU JA TÄNAPÄEV Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2012 KURTUSEST Eestikeelse terminoloogia osas valitseb mõningane ebaselgus: kasutatakse üsna mitmeid nimetusi kurt, kurttumm, nürmik, poolkurt, vaegkuulja, raskeltkuulja, poolkuulja jms. Maailmas, eelkõige kurtide kogukonnast tulenevalt on märgata kahte erinevat lähenemist kuulmispuudele: meditsiiniline ja sotsiaalne. Meditsiinilise lähenemise juures on kurtuse põhiliseks kriteeriumiks kuulmislanguse määr,
Eesti Vabariigis kehtib konkurentsiseadus, mille täitmist kontrollib Konkurentsiamet. 8 Kasutatud kirjandus L. Kulu, K. Kägu, A. Liivat, L.Luiker, Ü. Pihlak, P. Suitsu, M. Zernand, V.Zirnask, K. Tillemann, E.Vodja (2011). Majandusõpik gümnaasiumile. lk 136- 143 A. Arrak, R. Eamets, T. Karm, T. Mets, R, Omel, R. Rand, V. Trasberg, H. Vigla, A. Viiol, E.Võrklaev (2002). Majanduse ABC. Lk 152-165 R. Eamets, R. Ernits, H. Haabu, A. Heinlo, T. Haldma, V. Jaamu, T. Karm, J. Kiili, A. Kull, A. Kuusik, A. Laidre, A. Lõhmus, P. Mõistlik, A. Ohalu, K. Paatsi, T. Randma, U. Reikop, A. Reino, T. Saal, U. Sloog, P. Suitsu, J. Teder, K. Türk, E. Vodja. (2012). Ettevõtlikkusest ettevõtluseni. Lk 47 9
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond KESKAJA HARIDUS Referaat Hanna-Roosi Karro Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2012 SISUKORD................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................3 1. KESAJA LAPS.......................................................................................4 2. KESKAJA KOOLID.................................................................................5 3
REFORMATSIOON JA MARTIN LUTHERI PANUS KOOLI AJALUKKU SISSEJUHATUS Töö eesmärgiks seadsin endale tutvuda Martin Lutheri reformatsiooni panusega kooli ajalukku ja süveneda selle tagajärgedesse Baltimaades. Vaatlen reformatsiooni põhiseisukohti , reformieelset ja -järgset perioodi Baltimaades ja kuidas toimus õpetamine sada aastat hiljem Eesti aladel. Sada aastat hilisemat perioodi püüan kirjeldada usutegelase Paulus Lempeliuse, kes oli Eesti aladel kirikuõpetaja, näite varal. Oli ju õpetamine tol ajal usaldatud kirikuõpetajate kätte. Peamiste allikatena kasutan H. Piirimäe koostatud ,,Tartu Ülikooli ajalugu I osa", L. Andreseni ,, Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajaloo I osa" , A. Põldvee kirjutist ,, Ajalugu Aino Kalda lugudes" ja K.Trasbergi loengu- ja internetimaterjale. REFORMATSIOONIEELNE AJAJÄRK BALTIMAADES Alustan ülevaatega reformatsioonieelsest ajajärgust Baltimaade koolides, kus ei olnud veel jõutud seitsme vaba kunsti ...
kusjuures vanem või personaalselt langetada otsusi lapse eest (Uord 1995). Vanematel on sageli raske sõnastada eesmärke, mida nad oma lapsi kasvatades taotlevad. Ometi on iga lapsevanem sunnitud pidevalt tegema valikuid, langetama otsuseid koduse elu korralduses, suhetes lastega ja valides, mida lastele lubada, mida keelata. Valikud sõltuvad paljus argielu võimalustest ja vajadustest, aga paratamatult on nende taga ka vanemate väärtused (Kukemeck, Karlep, Krull, Mikk, Pilli, Trasberg 2001). Autor peab kahjuks tõdema, et mitte kõik lapsevanemad ei suuda oma eesmärke täita, et laps kasvaks iseseisvaks, kõlbeliseks inimeseks ja ühiskonnas aksepteeritavaks, kuna vanematel on oma elu korda seadmisega raskusi. Seetõttu kannatavad ka lapsed ja neil kujunevad oma arusaamad elust, kas ühiskonna poolt vastuvõtlikud või siis väärad. Väära arusaama all võib mõista teiste inimeste kallal füüsilist vägivalda kasutades, kuna
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Humanitaarainete õppekava SOOME HARIDUSSÜSTEEM ALUSHARIDUS (referaat) Koostaja: Tiina Tammearu Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2010 Sisukord Ülevaade Soome haridussüsteemist.....................................................................................................3 Kohustuslik haridus ........................................................................................................................3 Gümnaasiumiharidus.......................................................................................................................5 Kutseharidus.........................
Tartu Ülikool Haridusteaduskond SEISUSLIK HARIDUS KESKAJAL Referaat Juhendaja Karmen Trasberg Tartu 2011 1 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Seisuslik ühikond..............................................................
Vana-Idamaade haridusest Referaat Monika Sepp Kunstiõpetuse õpetaja magistriõpe Õppejõud Karmen Trasberg Tartu Ülikool 2011 Sissejuhatus Kuna territoriaalselt kuulub Vana-Idamaade alla väga palju riike küllaltki laialt maaalalt ning teadaolevalt on näiteks Sumerite kiilkirja peetud paljude hilisemate keelte eelkäijaks ning Egiptuse kultuuri õitsengut imetletakse tänapäevalgi, siis pakkus antud teema siinkirjutajale suurt huvi. Käesolevas referaadis uuritaksegi Vana-Idamaade rahvaste üldist ajalugu ning
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Referaat Eesti hariduse ajalugu Juhendaja: Karmen Trasberg Koostaja: Taimi Samblik Tartu 2011 1 SISUKORD Sisukord..................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................3 Esimesed koolid eestis.......................................
avastatud, et indiviidid võivad oma käitumisega põhjustada täpselt sama moodi inflatsiooni. 15 Sd KASUTATUD ALLIKAD Amadeo, Kimberly. Types of Inflation: 4 Different Types Plus More. 6. mai 2013. a. http://useconomy.about.com/od/inflationfaq/tp/Types-of- Inflation.htm (kasutatud 24. september 2015. a.). Eamets, Raul, Anneli Kaasa, Helje Kaldaru, Eve Parts, ja Viktor Trasberg. Sissejuhatus majandusteooriasse. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005. Eesti Pank. Rahapoliitikast ja inflatsioonist. Tallinn: Eesti Pank, 1996. Euroopa Keskpank. „Hinnastabiilsus ja majanduskasv.“ 2008. „Eurozone Inflation Rate.“ YCHARTS. 30. oktoober 2015. a. https://ycharts.com/indicators/eurozone_inflation_rate (kasutatud 10. november 2015. a.). Forsythe, Aaron. Fiscal Policy | Macroeconomics. 2012. http://economics.fundamentalfinance.com/fiscal-policy
Selle tulemusel ka vahetuskurss muutub, kuna langeb selle riigi valuuta nõudlus ja suureneb pakkumine. 48 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 KIRJANDUS Arrak, A., Eamets, R., Viiol, A. Rahvamajandus: makrotasand I. Tartu 1992, 191 lk. Arrak, A., Eamets, R., Varblane, U., Trasberg, V. Rahvamajandus: makrotasand II. Tartu: OÜ ERIC 1996, 276 lk. Kerem, K., Listra, L., Luiker, L., Põder, K. Makroökonoomika teooriad ja mudelid. Tallinn 1998, 286 lk. Kerem, K., Randveer, M., Mikro- ja makroökonoomika põhikursus. Tallinn 2001, 3 trükk, 179 lk. Majanduse ABC. Tallinn: Avatar OÜ 2002, 396 lk. McConnell, C.R., Brue, S.L. Economics. Principles, Problems, and Policies, 13th ed.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
