Religioon ja kultuur Traditsioon ja võõrmõjud Varasest Rooma religioonist ja vaimukultuurist on teada väga vähe. See pärandus pikka aega suuliselt. Oma pärimusi hakkasid roomlased üles kirjutama kreeklaste mõjul alles III sajandil eKr. Seetõttu on kõik varasem meile teada hoopis hilisemate autorite teoste kaudu, mis kirjutati ajal, mil paljud muistsed traditsioonid olid juba unustusse vajumas. Rooma autorid olid alusest peale Kreeka kultuurist väga tugevalt mõjutatud. Kreeka kirjandusteoseid tõlgiti ladina keelde ja mugandati vastavalt roomlaste maitsele. Homerose eeskujul hakkasid ka roomlased looma ajalooteemalisi eeposeid, pühendades need peamiselt hiljuti toimunud Puunia sõdadele. Samuti võeti teatris, kõnekunstis ja ajalookirjutuses suurel määral eeskuju Kreekast. Ka roomlaste religioon ja kombed sarnanesid kreeklaste ja etruskide omaga.Templiehituse põhijooned võeti omaks kreeklastelt, linnae...
VARAKESKAJA KULTUUR, RELIGIOON JA ÜHISKOND Rooma riigis oli teaduskeeleks kreeka keel ja ka suurem osa kultuurist oli kreekakeelne või vähemalt sellest tugevasti mõjutatud. Keskaja teaduskeeleks Euroopas sai ladina keel, kuid mahajäämus Vahemere idaosa regioonist oli silmatorkav. Bütsants püsis sajandeid kultuuriliselt arenenuma riigina, selle pealinn Konstantinoopol oli maailma suurim ja tsiviliseerituim linn. Isegi muslimid, kes Araabias oma kalifaadi asutasid, olid rohkem arenenud. Kreeka filosoofiat ning hellenistlikku pärandit kasutades rajasid islamistlikud valitsejad ühiskonna, mis edestas teaduses ja kultuuris Euroopat pika puuga. Ehkl siis keskaja Euroopa oli vaimses mõttes mahajäänud barbaarne piirkond kuni 12. sajandini. Alles siis hakati rajama ülikoole ning algas euroopa tsivilisatsiooni võidukäik. Varakeskaja Euroopa (umbes 500-1000) teadus ja kultuur oli religioosne, kloostrite ja kirikute keskne. Kirjaoskus vähenes, ...
Tsivilisatsioonide tekkimine ja levik vanaajal 1. Tsivilisatsioon hästi korraldatud ja kõrge tasemega ühiskond. · Primaarne tsivilisatsioon Esmane tsivilisatsioon kujunes teistest sõltumatult ja iseseisvalt. · Sekundaarne tsivilisatsioon teisene tsivilisatsioon, kujunes teiste tsivilisatsioonide mõjutusel ja mitte iseseisvalt (nt Vana- Kreeka, Kreeta saarel u. 200 eKr) a. Tekkimise eeldused: · Viljelusmajandus ja paikne eluviis o u IX aastatuhandel eKr Lähis-Idas nn viljaka poolkuu alal kõplapõllundus. Esimesed asulad nt Jeeriko Palestiinas. · Metalli töötlemine, mis võimaldas suuremat saaki: o IV aastatuhande lõpul eKr pronksi töötlemine ja adra leiutamine, mi...
Niiluse tähtsus: ulatuslikum põlluharimine oli võimalik vaid tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele. Niisutussüsteemid, terasside rajamisega püsis tulvavesi kõrgematel oruservadel. Vana riik (2700-2200a eKr) * Suured püramiidid Memphise lähedal nüüdses Gizas * Kujunesid välja trivilisatsiooni olulisemad tunnused Keskmine riik (2000-1650a eKr) * Teeba valitseja Ülem-Egiptusest ühendas maa taas ühtseks riigiks * Teeba tõusis riigi usukeskuseks * Egiptuses loodi elukutseline sõjavägi *Kuningate võim ulatus Egiptuse piiridest kaugemale, Nuubia põhjaosa allutati Egiptuse võimule * 1650-1550a eKr oli riik taas jagunenud * Niiluse deltas võimutsesid Aasiast pärit valitsejad- hüksoslased Uus riik (1550-1075a eKr) * 1550a taastati riigi ühtsus *uue riigi aeg oli Egiptuse välise võimsuse hiilgeaeg * arenes sõjavägi *Egiptus saavutas suurima ulatuse vaarao Thutmosis III ajal *1075 eraldus Ülem-E Alamast * pealinn Teeba *vaaraid maeti Kuningate ...
VANA-ROOMA 1. Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geograafilist asendit ja looduslikke tingimusi ja rahvaid Paljud Itaalia piirkonnad on mägised, kuid maa on tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreekas. Itaalia rahvad tegelesid valdavalt põlluharimisega, ning kuna rannajoon pole nii sopiline nagu Kreekas, sõitsid merd kreeklastest vähem. Appenniini poolsaare geograafilised olud lõid paremad eeldused ühtse riigi tekkeks. Roomlased olid rahvuselt latiinid ning kõnelesid ladina keelt. Roomlased võtsid palju üle Kreeka kultuurist:kujundasid kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku, olid tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest. 2. Rooma ajaloo põhiperioodid Kuningate aeg Roomas 753-509 aastat eKr Varane vabariik 509-265 eKr Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 eKr Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 eKr Varane keisririik 30 eKr- 235 pKr 3. Roo...
INIMESE ARENG ASTROPOGENEES Ida-Aafrika inimeste häll 1.Geoloogiline tegur: vulkaanipursked(seal maakoor kõige õhem). Nendega kaasneb viljaka tuha kujunemine/ladestumine. 2Klimaatilised tegurid:soe kliima,vihm ja kuiv periood vahelduvad 3.Looduslikud olud: savannide teke-tuli tõusta kahele jalale,et oleks parem ülevaade saagile 4.Loomne toit:aju areng(valk+P) 5.Taimne toit:aju areng-tärkliserikkad mugulad 6.Ühiskondlik suhtlemine-sotsiaalne tegur EGIPTUSE TSIVIL. SÜND 1)Kus sai alguse põlluharimine? Miks seal? Lähis-Idas. Sest jääaeg sai läbi,kliima oli seal soe ja niiske. Sadas küllaldaselt vihma. See sai alguse nn viljaka poolkuu alal:mägede ümbruskonnas. Väike-Aasia,Iraani mägede vöönd. 2)Millised muutused toimusid ühiskonnas seoses põlluharimise ja metallide kasutusele võtmisega? Põlluharimisega: elanikkonna arvukus tõusis,tekkis paikne asustus, maa valdamine muutus olulisemaks, tekkisid suuremad aastasadu püsivad asulad, haka...
Hellenismiperiood 4 - 1 saj eKr Hellenism idamaiste mõjutustega kreeka kultuuri levik tolleaegses maailmas. Aleksander Suure vallutusretked 336 323 eKr · Gordioni sõlm needus, raiu sõlm lahti, julgus. · Diadohhide (väepealike) sõjad, pärast Aleksander Suure surma. · Impeerium jaguneb kolmeks: Egiptus ptolemaiosed Babüloonia, Süüria, Pärsia seleukiidid Makedoonia + Kreeka antigoniidid · Hellenistlik riik ja selle ühiskonna korraldus (ennem linnriigid e polised) Piiramatu võimuga monarh Jumalikustamine Talupojal allutatud seisund praktiliselt ori Linnad k...
Kordamisküsimused kirjalikuks vanaaja kursuse arvestuseks 11. klassile (humanitaar-) 1. Esimesed tsivilisatsioonid, viljaka poolkuu piirkond Tsivilisatsioonid tekkisid siis kui oli üle mindud viljelusmajandusele. 5 aastatuhande vältel ilmnesid kõigepealt muutused Mesopotaamias, kus kerkisid esile tuhandete elanikega linnad. Elanikud rajasid põldude niisutamiseks kanaleid, kasutasid ratasveokeid, hankisid metalle kaugetest mägipiirkondadest. Kujunes piltkiri(majanduslikuk arvepidamiseks),ühiskondlik tööjaotus, jaguneti ühiskondlike positsioonide kaupa vaesemateks ja rikkamateks. Valitseja pidi olema võis rääkida riigi tekkimisest. Ühiskonna areng oli jõudnud tsivilisatsiooni staadiumisse. Viljaka poolkuu piirkond-sellise nimetuse on põlluharimise sünnipiirkond saanud oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani m...
Tallinna Rahumäe Põhikool Tai naeratuste maa Uurimistöö Koostaja: Liisi Lota Pals 8.A klass Juhendaja: õpetaja Mare Salu Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 4 1. Asukoht.............................................................................................................. 5 2. Loodus................................................................................................................ 5 3. Kliima................................................................................................................. 6 4. Ajalugu............................................................................................................... 6 5. Valitsus.......................................................................
Kool? JAAPAN Referaat Nimi klass 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 .................................................................................................................................................4 LOODUS.................................................................................................................................... 5 Pinnamood.............................................................................................................................. 5 Maavärinad..............................................................................................................................5 Veestik.................................................................................................................................... 5 Kliima......
Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................................................3 LOODUS..........................................................................................................................................5 GEOGRAAFILINE ASEND JA MÕÕTMED 5 GEOLOOGILINE ASEND JA EHITUS 5 SVEITSI GEOLOOGILINE STRUKTUUR ON TEKKINUD VIIMASTE AASTAMILJONITE JOOKSUL AAFRIKA JA EUROOPA LAAMADE KOKKUPÕRKE TULEMUSEL...................................................5 GEOLOOGILISELT JAOTATAKSE SVEITS VIIEKS PÕHILISEKS REGIOONIKS: ALPID KOOSNEVAD PÕHILISELT GRANIIDIST, JUURA MÄESTIK ON NOOR KURDMÄESTIK, MIS KOOSNEB LUBJAKIVIST. JUURA JA ALPIDE VAH...
Eesti muinasaeg 1. Muinasaeg, selle periodiseerimine, dateeringud. Muinasaeg ehk esiaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest umbes 9000 aastat eKr kuni ristisõdade alguseni Baltikumis 13.sajandil. Muinasaega periodiseeritakse järgmiselt: 1) Kiviaeg a) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum ( - 9001 eKr) b) keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (9000 - 4200 eKr) c) noorem kiviaeg ehk neoliitikum (4200 1800 eKr) 2) Pronksiaeg ( 1800 500 eKr) 3) Rauaaeg a) vanem rauaaeg (500 450 eKr) b) keskmine rauaaeg (450 eKr- 800 pKr) c) noorem rauaaeg (800 1200 pKr) 2. Kiviaja kultuurid: Kunda kultuur, kammkeraamika, venekirves- ehk nöörkeraamikakultuur: dateering, millest tuleneb kultuuri nimi, tuntumad asulad (dateering), nende asukoha ja elamute lühikirjeldus, kooselu vormid, oskused, töö- ja tarberiistad, ela...
India Kultuur Induse kultuur oli pronksiaegne tsivilisatsioon Loode-Indias, Induse jõe orus 3300-1300 eKr (tippaeg 26001900 eKr), India varaseim kõrgkultuur.[3] Induse kultuuri nimetatakse vahel ka Induse oru tsivilisatsiooniks või Harappa kultuuriks selle ühe peamise asula järgi. Teaduskirjanduses on kasutatud ka nimesid "Induse Ghaggar-Hakra tsivilisatsioon" või "Induse-Sarasvati tsivilisatsioon; viimane neist põhinebGhaggar-Hakra jõe samastamisel "Rigvedas" "Nadistuti suktas" mainitud Sarasvati jõega, kuid see oletus on lingvistiliselt ja geograafiliselt vaieldav. Induse kultuur koondus Induse jõeoru ümber ja Pandzabi regiooni, hõlmates ka Ghaggar- Hakra jõeoru ning Gangese ja Yamuna jõgede vahelise ala. Harappa kultuuri nimi tuleneb tõigast, et kultuuri esimene linn avastati 1920. aastatel Pakistanis tänapäeva Harappa linna lähedal.[10] Induse kultuuri asulakohtade arheoloogiline uurimine o...
Vanaaeg eksam 2020/2021 1) Vanaaja ajaloo allikad – üldiseloomustus 1. Idamaase allikad: Vana Testament, kreeka allikad (Herodotos) ja originaaltekstid: originaaltekstide avastamine ja dešifreerimine: Champollion, Rawlinson. 2. Klassikaline antiik: antiiktekstide säilimine läbi kesk- ja uusaja; raidkirjad, papüüruseleiud. 2) Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal 1. Geograafilised ja looduslikud olud. 2. Tsivilisatsiooni kujunemine: Uruk. 3. Sumeri linnriigid varadünastilisele perioodil: sumeri küsimus; kiilkiri; tähtsamad linnriigid (Uruk, Ur, Kiš, Eridu, Lagaš); linnriikide sotsiaalne ja poliitiline korraldus. 4. Akadi riik: Sargon ja Naram-Sin; Akadi langus. 5. Uri III dünastia: riigi administratiivne ja majanduslik ülesehitus; riigi langus. 6. Etnilised ja sotsiaalsed muutused 2. aastatuhandel eKr. Amoriidid. Suurriikide uus esiletõus: Mari; Assur. 7. Vana-Babüloonia impeerium: Hammurabi (vallutused ja seadusandlus); Vana-Babülo...
Tsivilisatsioonid ja religioonid Teema eesmärk: Õppija omab ülevaadet tsivilisatsiooni ja religiooni mõistest ja olemusest. Alateemad: 1. Tsivilisatsiooni mõiste 2. Tsivilisatsioon ja kultuur 3. Religiooni mõiste. Religioon ja kultuur Tsivilisatsioon on inimühiskond koos ainelise ja vaimse kultuuriga. Sõna tsivilisatsioon tuleneb ladinakeelsest terminist civilis - "kodanikesse puutuv, kasulik". Esimesi tsivilisatsioone nimetatakse ka varajasteks kõrgkultuurideks. Tsivilisatsioon on suletud suures geograafilises ruumis või ajaloo arengu astmel olev ühiskond (nt antiiktsivilisatsioon, kristlik tsivilisatsioon, Hiina tsivilisatsioon). Kõiki tsivilisatsioone iseloomustab ühiskonna varanduslik kihistumine. Tsivilisatsiooni tekke eeldused · Rahva olemasolu · Varanduslik kihistumine · Riikluse olemasolu · Kirja olemasolu · Ühiskondlik tööjaotus Tsivilisatsioon ja kultuur Kultuuri ja tsivilisatsiooni suh...
Religiooniantropoloogia 1. ajalugu Herodotos 5. saj e.m.a. rändas ringi, kirjeldas ja võrdles 50 ühiskonna usulisi tõekspidamisi. Keskaegne teadmine tugines antiigile. Teadmised erinevate rahvaste religioonidest hakkasid arenema: * maadeavastus kaubandus * ristiusustamine- islamiseerimine * territooriumite hõivamine Misjonärid kogusid teadmisi. Koloniaalimpeeriumitega avastati uusi religioone. Valgustusaja ideed: - usku ei peetud enam jumaliku tõetunnetuse tulemuseks vaid inimese loominguks - religioon on ühiskondlik nähtus, osa kultuurist (!) - inimkonna arengul on iseseisev tähendus Püüd teistsugust maailma mõista teiste kultuuride uurimine Suunatud uurimine 19. saj Maailma eri paigus loodi kultuuri erinevalt. Miks esineb religioon kõikides ühiskondades? Religioon on universaalne nähtus. 19. saj võeti eesmärgiks uurida kõiki maailma rahvaid (kultuuriuurijad) (kas erinevused on detailides või on nt põhimõtteliselt erinevused) 2...
1.Esimesed tsivilisatsioonid ja viljaka poolkuu piirkond-Tsivilisatsioon on tulnud lad.keelest ja tähendab kodanik;riiklik. Tsiv on suhteliselt kõrgelt arenenud ühiskond,kus tuntakse kirja,on kujunenud riiklus,arenenud religioon ja viljeletakse kõrge tasemelist kirjandust ning kunsti. NT Egiptus, Vana-Rooma ja Mesopotaamia Poolkuuala-Ühiskond,kus riigikorraldus,majandus,teadus,kunst ja religioon esmalt välja kujunesid,paiknesid valdavalt Eufrati ja Tigrise ning Niiluse jõe orgudes ja nendevahelisel alal ehk nn viljaka poolkuu piirkonnas.Nendes piirkondades oli regulaarne üleujutus,viljakas pinnas ja niistussüsteemis,tänu millele asutus seal piirkonnas tihenes. 2.Egiptuse religioon ja kultuur-Egiptuse religioon kujunes mitmete hõimude ühendamise teel,siis tõi iga hõim kaasa oma jumalad.Igahõimupiirkond austas oma püha looma, mis oli seotud selle piirkonna jumalaga. Nii kujutatigi jumalaid kas selle loomana või loominimesena.Tähtsaim juma...
TUNNIKONSPEKT 10.klassile 'KIVIAEG' Kunda kultuur Kammkeraamika kultuur Nöörkeraamika ehk venekirveskultuur Periood mesoliitikum Neoliitikum alguseks loetakse keraamika kasutuselevõttu Aeg u 9000. 5000. eKr u 4000. 2500. eKr u 3000. 2000. eKr Nime saamine Kunda asula avastati esimesena Keraamika kaunistati lohukeste ja Nõusid kaunistati nööri-jäljenditega, täketega, mis tehti kammi tehti vene e. paati meenutavaid meenutava riistaga sõjakirveid Tuntumad asulakohad Pulli (8800. eKr), Sindi-Lodja Tamula, akali...
Usundilugu Põhimõisted · Kultuur - inimtegevus, mis on iseloomulik teatud rahvale, piirkonnale või ajastule. Enamasti on kultuurid selles mõttes määratletavad keele kaudu (näiteks eesti kultuuri puhul), kuid sellest on ka erandeid. Näiteid: hiina kultuur, antiikkultuur, ameerika tänapäevakultuur jne. · Subkultuur - kultuur koosneb subkultuuridest, subkultuure iseloomustab: oma keel, oma riietus nt kriminaalid, massikultuur üritab subkultuure maha müüa. · Massikultuur - pealevoolukultuur. · Religioon - ladina keeles religare (seotud olema), seotud olek millestki/kellestki, religioon on tänapäeval tihti subkultuur, aga Islamis keskne, religioonid tekitavad tänapäeval kokkupõrkeid. Jooga · Joogi - joogaga tegeleja. · Jooga sõna tuleb sanskriti keelest sõnast yug - eesti keeles side, ike. · Jooga ülesanne on inimese ja maailma ühendamine: mina ...
Kunstiajalugu I Kiviajast antiigini 1. Mis eesmärk oli kunstil kiviajal? Kunsti eesmärk kiviajal oli nn maagiline. Kujutati peamisel loomi, selleks et kindlustada saagiõnne, loomade arvukuse kasvu. 2. Mida ja kuidas kujutati kõige varasemas kunstis? Kõige varasemas kunstis (40 000 60 000 aastat tagasi) kujutati peamisel loomi. Vooliti loomakujukesi ning tehti koopamaalinguid. 3. Sumerite leiutised Kiilkiri 4. Mesopotaamia asukoht kaardil Tigrise ja Eufrati jõgede vahelisel alal, praegune Iraak. 5. Mesopotaamia skulptuuri tunnused Kivist figuurid: lihtsustatud, kindla ja monumentaalse ilmega, skemaatilised näojooned ja habe, hingestatud silmad. 6. Egiptuse asukoht kaardil Aafrika kirdeosas Niiluse jõe kallastel. 7. Kirjelda Egiptuse ühiskonda (riigikord, religioon, elulaad, kultuur, millel on rõhk ühiskonnas jms)! Üks Vana Maailma võimsamaid tsivilisatsioone. Tihe suhtlus naabritega ...
Uskumuste ja religioonide kujunemine Vana-Ida rahvastel Maailmas on palju rahvaid ning igal ühel neist on omad uskumused ja tõekspidamised. Igal rahval on ka oma ajalugu, mis seletab meile kuidas on nad tekkinud, eksisteerinud ja levinud. kuidas millised olid vana-ida rahvaste religioonid ning kuidas võisid nad tekkida? Arvatakse, et kõik tsivilisatsioonide tekked on tihedalt seotud usuliste tõekspidamistega. Tsivilisatsioonid tekkisid erinevates maades iga üks omal ajal. Seetõttu kujunesid igal maal elaval rahval oma kultuur ja religioon. Kuidas arenes välja Egiptuse religioon? Eks ikka sedasama teedpidi, mis teistelgi vanaaja rahvastel. Kujunesid usundlikud kujutlused, toimus pidev areng kõikides eluvaldkondades ning läbiti animismi. Üleüldiselt tunneme me Egiptuse maailmapilti ja religiooni läbi preestrite pilgu, sest tol ajal oli nende tööks just usuliste tõekspidamiste kirjapanek. Austati...
Mina ja Religioon Mis on religioon? Religioon on uskumiste, tavade ja normide süsteem mille keskmeks on üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Sõna religioon on enamasti seotud selle usundiga, mida defineerija ise eelistab. Sõna "religioon" pärineb ladina sõnast religio, mille etümoloogia on vaieldav. Tänapäeval jälitab religioon meid kõiki, olgugi et enamik meist arvab, et on ka palju tähtsamaid asju. Näiteks mina, kes ma olen ateist. Religioon eksisteerib kogu maailmas ja ilmneb uskumuste ja uskude näol. Minu arvates religiooni peale sundida ja soodustada ei saa, selle valib iga inimene endale ise. Kui siis saab seda ainult füüsilise pealesurumise teel. Läbi aegade on uskumused muutunud ja laiali valgunud üle maailma erinevatesse piirkondadesse. Religiooniga käib käsikäes ka kultuur, kombed, poliitika ja majanduselu. Religiooni täielikku kadumist saab põhjustada ainult ma...
KENYA Janek Nõu 12a Sisukord Sissejuhatus Kenya rahvussümbolid Riigilipp ja riigivapp Kultuur Traditsioonid Geograafiline informatsioon Huvitavaid fakte Kenyast Suuremate linnade rahvastus Kenya riigivõim Religioon Kasutatud materjal Sissejuhatus Kenya on riik IdaAafrikas Pealinn on Nairobi Riigi kogupindala on 580,000km2 Riigi populatsioon on 39 miljonit Kenya rahvussümbolid Aafrika lõvi Acacia vihmavarjupuu (21m kõrgune) Orhidee Lillakõhuline keerutaja (elab sahara lähistel) Jamhuri päev (riiklik püha) Riigilipp ja riigivapp Kultuur Riigis räägitakse Inglise ja Swahili keelt Kunst on suureks osaks riigi kultuurist ja samuti ka tootmisest. Massitootluses on palju Benga stiilis maale Traditsioonid Traditsioonilist pulma nimetatakse Polygamy Samuti on seal kombeks oma lastele pärandus jätta, kuid seda ainult kriteeriumi juhul, et see pärandatakse isalt pojale Geograafi...
Kreeta-Mükeene kultuur referaat Koostas: Gloria Sharon Alice Heinmets 04.11. 2009 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................3 Mükeen ajalugu............................................................................................3 Religioon......................................................................................................3 Kiri................................................................................................................4 Arhidektuur...................................................................................................5 Kunst............................................................................................................6 Sissejuhatus Mükeene kultuuri aluse panijateks olid indoeurooplased, keda nimetati ahhailasteks. Mükeene kultuur levis 20. sajand...
Kuressaare Ametikool Majutus- ja iluteenindus õppesuund MT-21 Anniriida Arge KESKAJA KULTUUR Referaat Juhendaja: Anne Rand Kuressaare 2010 1. KESKAJA KULTUUR Keskaeg kestis 5. Saj. ( lääne Rooma lagunemine ) 15. Saj. Keskaja inimeste jaoks oli kõige olulisem Jumal. Tähtsamaid teadmisi saadi piiblist. Keskaegne haridus ja teadus põhines eelkõige piiblil ja vanaaja õpetlaste tarkusel. Kultuur oli kosmopoliitne, s.t rahvustunnet eitav ideoloogia. Õpetust jagati põhiliselt kloostri-ja kirikukoolides. Eesmärk oli ette valmistada preestreid ja munki. Õpetus toimus ladina keeles. Talupojad olid kirjaoskamatud. Haritud inimesed olidki peamiselt vaimulikud. Õpetus jagunes seit...
Karl Marx Isa oli rahvuselt juut ja ametilt advokaat, isa jälgedes õppis ka Marx kõigepealt õigusteadust. Isa pahameeleks jättis Marx peagi õigusteaduse sinna paika ja siirdus Berliini kus valitses Hegeli filosoofia. Marx sattus siia viis aastat pärast Hegeli surma. Ta omandas noorhegeliaanliku mõtlemise põhjalikult. Sellest moodustus tema mõtlemise alus, lähtepunkt ja nähtamatu taustraam. Marx võttis Platoni järgi kõige silmatorkavama idealisti Hegeli ja tõlkis ta materialismi keelde. Mõlemad usuvad inimkonna ajaloo suurde plaani ja seaduspärasusse. Mõlemad on süstemaatikud. Mõlema meetodiks on dialektika. Otsustava tõuke annab Marxile Ludwig Feuerbach (1804.1872), saksa materialismi esimene suur esindaja, häbenematu religioonikriitik. 1844 tutvub Marx Pariisis saksa suurtöösturi poja Friedrich Engelsiga ( 1820-1895). Mõlemaid ühendas soov muuta ühiskonda. 1848 ilmub Kommunistliku partei manifest. Marx on siis 30-ne, Engels 28-ne. Eng...
ETRUSKI KULTUUR JA KUNST 8. 3. saj eKr Leviala praeguse Itaalia keskosa Tiberi ja Arno jõe vahel. Toscana maakond Itaalias (tusci etruskid) Tegevusalad: maaharimine, metallurgia ja meresõit. Etruskitel puudus ühtne riik, linnriike ühendasid kultuur ja religioon. 12 linna liit. Linnu valitsesid varasemal perioodil kuningad, hiljem sõjaväelaslik-preesterlik aristokraatia lukomoonid. Kultuuri kõrgaeg 7. 6. saj eKr. Peale 3. saj eKr sulandusid etruskid Rooma ühiskonda. Etruskite religioon oli sünge ja müstiline. Austasid loodusjõude ja mitmesuguseid deemoneid. Esivanemate kultus. Loodusnähtuste (n välk) järgi ennustati tulevikku ja saadi teada jumalate tahet. Preestrid e augurid, ennustajad e haruspeksid. Etruskitel oli oma keel ja kiri, mida ei osata täielikult tõlkida. ETRUSKI KUNST Säilinud on peamiselt matusekommetega seotud kunst. Kunst erines nii perioodide kui linnade kaupa. Leitud on tuhandei etruski hauakambreid ...
ETRUSKI KULTUUR JA KUNST 8. – 3. saj eKr Leviala – praeguse Itaalia keskosa Tiberi ja Arno jõe vahel. Toscana maakond Itaalias (tusci – etruskid) Tegevusalad: maaharimine, metallurgia ja meresõit. Etruskitel puudus ühtne riik, linnriike ühendasid kultuur ja religioon. 12 linna liit. Linnu valitsesid varasemal perioodil kuningad, hiljem sõjaväelaslik-preesterlik aristokraatia – lukomoonid. Kultuuri kõrgaeg 7. – 6. saj eKr. Peale 3. saj eKr sulandusid etruskid Rooma ühiskonda. Etruskite religioon oli sünge ja müstiline. Austasid loodusjõude ja mitmesuguseid deemoneid. Esivanemate kultus. Loodusnähtuste (n välk) järgi ennustati tulevikku ja saadi teada jumalate tahet. Preestrid e augurid, ennustajad e haruspeksid. Etruskitel oli oma keel ja kiri, mida ei osata täielikult tõlkida. ETRUSKI KUNST Säilinud on peamiselt matusekommetega seotud kunst. Kunst erines nii perioodide kui linnade kaupa. Leitud on tuhandei etruski hauakambreid ...
Usk inimeste mõjutajana Religioon ehk usund, rahvapäraselt usk, on inimese suhtumine temast absoluutselt üle olevasse ja tema olemist määravasse tegurisse, mida käsitletakse kas umbisikulise väena või kujutletakse isikustatud kujul Jumalana, kelle põhitunnused on pühadus ja kõikvõimsus. Usk on lahutamatult seotud kultuuri ja ajalooga. Religioossetest tekstidest on alguse saanud ja edasi kandunud kirjakeeled ning kirjaoskus. Religioon on ajaloos olnud ja on ka praegu tihedas seoses hariduse, teaduse, meditsiini, filosoofia, ajaarvamise, kunsti, kirjanduse, muusika ja paljude muude valdkondadega. Paljud maailma suurimad ehitised, näiteks templid, püramiidid, sakraalehitused on rajatud religioossel otstarbel. Usku on vaja, et inimestel oleks midagi püha ja puhast, kuhu rasketel aegadel toetuda. Läbi aegade on usundid muutunud. Muinasaja inimesed olid loodusega väga tihedalt seotud, kuid nad ei...
Riikide teke: vanimad riigid 4-3 a.t. eKr. Sõltuvus looduslikest oludest: vesi, meri-Foniikia ja Palestiina (kalapüük, laevandus), maavarad Inimeste tegevusalad: põlluharimine, karjakasvatus, käsitöö, kaubandus, kalpüük. Foniikialased- kaubandus, kalapüük, maade avastamine Riiklus: monarhia, diktatuur, linnriigid-Sumeris, Foniikias, ühtne riik-Egiptus, Babüloonia, Heptiidi, suurriigid- Hetiidi, Assüüria, Pärsia Valitsemine: absolutistlik valitseja võim oli piiramatu (vaarao, keiser, kuningas) ERANDID! Foniikia kuningas oli sõjapealik- kindlustas linna, kaupmehed kõige tähtsamad. Hetiidi riik rahvakoosolek Seisuslik hierarhia: 1.valitseja 2.preestrid 3.ametnikud, sõjapealikud 4.kaupmehed 5.käsitöölised 6.talupojad 7.orjad KASTIKORD Orjus: sõjavangid, võlaorjus. Kui võlg tasutud, polnud ori. Religioon: polüteism- paljude jumalate kultus, monoteism- üks jumal, Juudihõimud Palestiina Kultuur: kiri- hieroglüüfkiri, kiilkiri, tähestik...
Usk inimeste mõjutajana Religioon ehk usund, rahvapäraselt usk, on inimese suhtumine temast absoluutselt üle olevasse ja tema olemist määravasse tegurisse, mida käsitletakse kas umbisikulise väena või kujutletakse isikustatud kujul Jumalana, kelle põhitunnused on pühadus ja kõikvõimsus. Usk on lahutamatult seotud kultuuri ja ajalooga. Religioossetest tekstidest on alguse saanud ja edasi kandunud kirjakeeled ning kirjaoskus. Religioon on ajaloos olnud ja on ka praegu tihedas seoses hariduse, teaduse, meditsiini, filosoofia, ajaarvamise, kunsti, kirjanduse, muusika ja paljude muude valdkondadega. Paljud maailma suurimad ehitised, näiteks templid, püramiidid, sakraalehitused on rajatud religioossel otstarbel. Usku on vaja, et inimestel oleks midagi püha ja puhast, kuhu rasketel aegadel toetuda. Läbi aegade on usundid muutunud. Muinasaja inimesed olid loodusega väga tihedalt seotud, kui...
Kool Nimi Klass Aafrika kultuur ja rahvad Referaat Juhendaja: õpetaja Tallinn Sisukord Aafrika kultuur........................................................................................................ 3 Muusika ja tants.................................................................................................. 4 Keel ja kirjandus.................................................................................................. 4 Religioon.............................................................................................................. 4 Aafrika rahvad ja hõimud....................................................................................... 5 Põlisrahvad.......................................................................................................... 6 Kokkuvõte.........
IV. KREETA MÜKEENE KULTUUR: 1. KREEKA AJALOO PERIODISEERIMINE: Vastavalt ühiskonna ja kultuuri arengutasemele jagatakse Kreeka ajalugu vanaajal alljärgnevalt: Perioodi Aeg Perioodile iseloomulikud tunnused nimetus Kreeta- u 2000 1100 · Minoilise kultuuri kujunemine Kreeta Mükeene eKr saarel u 2000 eKr. kultuur · Kreeklaste loodud Mükeene kultuuri kujunemine Mandri-Kreekas u 1600 eKr. · Kreeklased allutasid u 1500 eKr Kreeta saare. · Arvatavasti kreeklaste dooria hõimu sissetungi tulemusena u 1200 eKr ...
Seksuaalsus ja ühiskond Mis see on? Seksuaalsus on inimeste käitumine, eelistused, vajadused, moraal ja kultuur Ühiskond on kindlaid reegleid järgiv ja omavahel seotud inimkooslus. Ühiskond on ka taastootev inimkooslus, mida iseloomustab kindel asukoht, ajaline püsivus ja jagatud eluviis. Seksuaalsus ja kultuur Traditsiooniliselt on religioon olnud seksuaalsusega seotud normide ja väärtuste peamine kujundaja. Erinevates kultuurides on suhtumised naistesse ja meestese erinevad ja samuti ka suhtumine seksuaalvähemusse. Paljudes Euroopa riikides tähtsustatakse seksuaalsuhete puhul eelkõige vaba tahet ja turvalisust. Seksuaalsus ja meedia Seksuaalsuse tõlgendus meedias ja seksuaalsus reaalselt kipub rohekemal või vähemal määral erinema. Meediasõnumite ajel võib tärgata soov kogeda seksuaalkogemusi, ilma ise seesmiselt valmis olematta. Ül. Vihikusse kirja panna võimalikult palju meedi...
Kordamisküsimused 1.TARBIMINE (lk 88-91): 1)Mis on tarbimine? Majandusteaduse järgi isikute vajaduste rahuldamine kaupade või teenuste ostmise teel. 2)Kes on tarbija? Teenuse või kauba ostja, saaja, kasutaja. 3)Iseloomusta tarbimise ja reklaami seoseid. *Reklaamiga meelitatakse tarbijaid ostma just nende reklaamitavat toodet. *Reklaam teeb kauba leidmise hõlpsamaks. *Reklaam soosib tarbimist. *Reklaam levitab vajalikku teavet tervisekäitumise, vastavate toodete ja teenuste kohta. *Reklaamid pakuvad kaupasid soodsalt. 4)Tarbimise mõju keskkonnale. Euroopa Keskonnaagentuuri 2002.aasta aruanne näitab, et viimase 20 aastaga täisehitatud alage pindala Lääne- ja Ida-Euroopas on suurenenud 20% võrra, mis ületab tunduvalt rahvaarvu kasvu Euroopa Liidus. See on killustanud ja hävitanud taimestiku ja loomastiku looduslikke kasvualasid peaaegu igal pool Euroopas. Kui me tarbime vähem, tekib ka vähem jäätmeid ...
RELIGIOON - INIMESE PÄÄSTJA VÕI HUKUTAJA? Minu esse teema on „Religioon- kas inimese päästja või hukutaja?“. Mina valisin seda teema,sest ta on väga aktuaalne tänapäeva elus. Mina ise elan multikultuursus ühiskonnas, kus on olemas paljud erinevad inimesed,kellel on oma kultuur ja oma usk. Kuna kõik inimesed on erinevad, meie maailmas tekkivad palju skandaale ja usuteemalise tüli. Minu esse eesmärk on arutada selle teema kohta ja teha oma kokkuvõte, saada aru kas religioon on inimese päästja või hukutaja. Kuna minu esses jutt läheb religioonist ja tema mõjutamist, tahan alustada sellest,mis on religioon üldse. Wikipeedia sõnastikus on kirjutatud,et „Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused.“ Mina olen täiesti nõus selle väitega. Siin tekib küsimus :...
Madli Reesalu Tartu Kutsehariduskeskus K112 2014 TIIBETI KULTUUR ÜLDANDMED Asukoht kaardil: Pealinn: Lhasa Suurus: 2,47 milj km2 Elanike arv: 13,7 milj RELIGIOON Levinuim usund on budismi haru Tiibeti budism. Seega on Tiibeti budismi ajalugu osa ka Tiibeti ajaloost. Tiibetlased peavad Dalai-Lamat oma vaimseks juhiks. Religioon on tegelikult keelatud Hiina poolt. KEEL Tiibeti keel kuulub Tiibeti-Birma keelkonda. Kirjakeel pärineb VII sajandi algusest. Tiibeti kõnekeel jaguneb mitmeks dialektiks. Tiibetis kõnetakse Mandarini keelt (lihtsustatud Hiina keel) TAVAD, RIIETUMINE Usuvad eluiga pikendamise tavadele. (Nt: Minnakse tihti kalaturule ja ostetakse kalu, et need siis vabaks lasta.) Riietus- nii mehed kui ka naised kannavad pikavarrukalist kleiti, ka palavatel aegadel. KÕRGKULTUUR Pealinn- Lhasa linnaosasid taastatakse. Kunst- Kuj...
KULTUURILUGU Kultuuri valdkond ja põhimõisted Sõna „kultuuri“ tähendusi on palju ja selle mõttemaht on lai Üldiselt on ta kasutusel kahel viisil: 1. Hindav viis - argine 2. Kirjeldav viis - kultuuriloole iseloomulik, kus kultuurinähtusi püütakse kirjeldada, analüüsida ning teaduslikult avada. Marcus Portius Cato Põhiteos „De agri cultuure“ – räägib maaharimisest, hinge harimine Cicero „Tuscullum“ – arutelud, selle üle, et kultuur on hinge harimine, hinge armastus tarkuse vastu Vaba inimese tunnusena(mis teda orjast eristab) on hinge harimine ja vaimu kasvatamine. 18.sajandi valgustajad on võtnud kasutusele mõiste „kultuur“ leksikaalse ühikuna ja sellest alates on alati välja toodud inimetegevuse valdkond, mitte jumala poolt loodud. Kultuurilugu on eelkõige inimese vaimu poolt loodud. Erinevad v...
SEMINARITÖÖ 11. klass AJALUGU KULTUURIELU 18.SAJANDIL KULTUURIELU 18. SAJANDIL 1.Millised kaks kultuurilises mõttes erinevat ja eraldatud ühiskonda moodustus? Talurahva kultuur Baltisaksa kultuur 2. Mis mõjutas talurahvakultuuri kuni 19 sajandi keskpaigani? Kristlik religioon ja kirik 3. Mis vahe oli talupoegade, mõisnike ja linnakodanike jumalateenistustel? Peeti eri keeltes jumalateenistusi, luterliku põhimõtte järgi pidi see olema rahvakeelne. 4. Kuidas mõjutasid eestlased Baltisaksa kultuuri? Mõisnike lapsed omandasid eesti keele olles ümbritsetud ammedest, lapsehpidjatest ja teenijatest. See avaldas oma mõju baltisakslaste saksa keele hääldusele kui ka sõnavarale. 5. Kuidas arenes rahvaharidus võrreldes Rootsi ajaga, miks? Rootsi ajaga võrreldes toimus tagasiminek rahvahariduses. Riik ega mõisnikud polnud talurahva harimisest huvitatud. 6. Millised olid hariduse edasiandmise kolm varianti? Rahvakool ...
Rooma kultuur kas Kreeka kultuur ladina keeles? Kreeka ja Rooma kultuur on erinevad ja see tuleneb juba sellest, et neil on erinevad geograafilised asendid. Kuid neil on ka sarnasusi, sest roomlased on võtnud kreeklastelt kultuuri üle nagu näiteks jumalaid. Mõlemad kultuurid kujunesid mõjutustest nende naabritelt. Roomlased said palju teadmisi ja nad arenesid tänu Kreeka kultuurile. Kreeka kultuur oli arenenud algselt Kreeta omast. Hiljem mõjutasid läänelikud vood ja Ida tsivilisatsioonide kultuurid neid. Kreeka oli geograafiliselt mitme rahva ümber piiratud. Idast türklased, põhjast aasialased, lõunast kreetalased ja läänest roomlased. Roomlased olid üpris eraldatud teistest. Nad algul lõid ise oma tsivilisatsiooni, kuid hiljem hakkasid nad kreeklastelt kultuuri üle võtma. Roomlased õppisid kõik neilt ära, mida tahtsid ja panid selle ladina keelde. Kreeklased austasid jumalaid ja uskusid siiralt neisse...
1 Vana-Kreeka. Hellenism Kreeta-Mükeene kultuur 1. Lugege tähelepanelikult allikaid. Küsimustele vastamisel tuginege nii allikatele kui oma teadmistele. Allikas A III II aastatuhande vahetusel, mida loetakse üleminekuks varaselt keskmisele pronksiajale, arenesid Kreeta suuremad asulad lossikeskuseid ümbritsetavateks linnadeks. Kolm tähtsamat nende seas olid Knossos, Phaistos ja Mallia kõik enamvähem saare keskosas. Kuna hilisemas Kreeka pärimuses kajastus Kreeta muistne hiilgus Knossose legendaarse kuninga Minose valitsusajana, siis on Kreetal puhkenud tsivilisatsioon tuntud Minose (või Minoilise) tsivilisatsiooni nime all. /.../ Kreetalt leitud ida päritolu esemed osutavad sidemetele Süüria-Palestiina ranniku ja Egiptusega. Mitmel pool võeti kasutusele savist või kivist pitsatid, millele Kreetal hakati III aastatuhande teisel poolel ...
Sotsioloogia alused Liina Käär 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Teadus, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). Sotsioloogia on suhteliselt noor teadusharu. Tegeleb igapäevase eluolu uurimisega omaenda perspektiivist lähtudes. Püüab uurida, mis on nn "üldtuntud tõdede" taga: nt karistused vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne. Eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Mõiste sotsioloogia - Auguste Comte. Eesmärgiks on uurida inimeste käitumist sotsiaalsete olenditena. Samuti seda miks meie elamistingimused ja arusaamad elust on niivõrd erinevad eelmistest põlvedest, millised võivad need ol...
1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi Enesetappude uurimus: selgus, et suitsiidide tase püsis aastaid stabiilsena olles mõnes piirkonnas äärmiselt kõrge ning teises tunduvalt madalam Tekkis küsimus, ...
Vanalinna Hariduskolleegium Vanaaja Usundid Referaat Kaisa Koppel X e klass Ilvar Saar Tallinn 2008 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 Esiajaloo religioon...................................................................................................................... 4 Asteekide ja inkademaa...............................................................................................................5 Muistne Lähis Ida.....................................................................................................................7 Vana- E...
Referaat Jaapan Tartu 2010 Sisukord Jaapan..........................................................................................................................................1 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2. Jaapani geograafiline asend.....................................................................................................4 3. Jaapani loodus.........................................................................................................................5 Pinnamood..............................................................................................................................5 Maavärinad..............................................................................................................................6 Kliima....................................................
Kristlik kultuur versus rahvakultuur Karina Höövel Rahvakultuur on ühele rahvale omane kultuur, mis koosneb tihti paikkonna eripärasest. Eesti rahvakultuur koosnes mitmetest aspektidest, milledest paljud säilinud tänase päevani. Rahvariided- rahvariided mis jaotusid kolme ossa- pidulikud, käimise rõivad ja töörõivad. Rõivad valmistati ise. Rahvausund- eestlased uskusid haldjatesse ja vaimudesse, ohverdati hingedele ja loodusvaimudele. Elukeskkond- elukeskkonnaks oli talukultuur, tähtsaimaks hooneks oli rehielamu, mis täitis mitmete hoonete ülesannet. Eestlastel olid ka omapärased pulma ja matmiskombed. Pulmadel olid kindlad kombed, pulmad kestsid enamasti mitu päeva. Eesti religiooni tähtsaks osaks oli haldjate, vaimude ja esivanemate kummardamine. Pühadeks paikadeks olid hiied, Lõuna-Eestis pigem hiiepuud või allikad...
Antropoloogilise mõtte ajalugu Positivism ja sotsiaalne progress Auguste Comte (19. saj): Prantsuse filosoof, esimesi mõtlejaid, kes uuris inimühiskoda süstemaatiliselt ning teaduslikult, võrreldes selle uurimist füüsika protsessidega, kogudes empiirilisi andmeid ning vaadeldes 3 tähtsat mõistet positivism, sotsioloogia, altruism Altruism inimesel on tendents teha koostööd teiste liikidega Bioloogia on eeskujuks sotsioloogiale, seega sotsioloogia on loodusteadustega võrreldav Loomad ja taimed arendavad välja elundid, mis vastavad konkreetse keskkonna vajadustele, arenevad eri staadiumiteni, kõrgeim neist inimene Inimesi on samuti kujundanud keskkond ja looduslik ümbrus, kus nad arenevad üha edasi kõrgemateks vormideks Inimajalugu kui pidev progress Inimühiskonna 3 staadiumit kolme seaduse idee: 1. ...
Kooli nimi Pärsia Referaat Nimi Klass Tallinn 2009 Sisukord Tiitelleht.................................................1 Sisukord.................................................2 Sissejuhatus............................................3 Põhitõed Pärsiast....................................3 Pol. ja kult. Hiilgemomendid.................3 Ahhemendiidide riik...............................3 Sassandiidide riik....................................3 Traagilisemad murdepunktid..................3 Alexander Suur.......................................3 Pärslased aastani 559 eKr.......................4 Ahhemeniidide kultuur ja religioon........4 Religioon................................................4 Kunst, arhitektuur...................................4 Pildid ehitises...
Uusaja Religioon Mis on religioon? Mida mõistetakse religioonina? Millest religioon koosneb? Need on küsimused, millele pakutakse vastuseid esimesel korral, sest nagu on öelnud juba 19. sajandi lõpul elanud ja kirjutanud religiooniloolane James Frazer ei ole ühtki teist mõistet peale religiooni, mida sisustataks nõnda erinevalt. Erinevad religioonid Suurem osa lõuna- ja idapoolse Euroopa maid nagu Hispaania, Itaalia, Portugal, Prantsusmaa, Lõuna-Saksamaa, Habsburgide valdused ja Poola tunnistasid rooma-katoliku usku. Skandinaavia maades ning Põhja-Saksamaal valitses luterlus. Madalmaades, Sveitsis ja mõnedes Saksa vürtsiriikides kalvinism. Inglismaal oli omaette protestantlik kirik, mida nimetati anglikaani kirikuks. Õigeusk valitses Venemaal ja Osmanite impeeriumi alla langenud endistel Bütsantsi aladel ( Kreeka, Serbia, Bulgaaria). Pikka aega pidasid katoliiklased ja õigeusklikud üksteist valeu...
Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi Enesetappude uurimus: selgus, et suitsiidide tase püsis...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
