Pole võimalik asjade olemasolu kinnitada (kuna meeled võivad inimest petta). 2. Täiuslikkuse (ehk siis Jumala) olemasolu. a. Kuna ebatäiuslik inimene ei ole võimalik täiuslikkust kujutlema, peab miski (täiuslikkus) selle idee temasse sisestama. b. Descartes'i väitel ei ole ebatäiuslikkust ilma täiuslikkuseta. Teises meditatsioonis sisalduvad väited ja argumendid: 1. Keha ja hing on tihedalt seotud, hing ei saa eksisteerida ilma kehata. a. Hing on ilma kehata väljamõeldis, kuna ilma selleta ei suuda see tunnetada. 2. Inimene on see, keda ta tunneb. a. Täpne teadmine minast ei sõltu sellest, mida inimene veel ei tea. b. Kujutlusvõimega haaratav ei kuulu teadmisse 3. Kehalised asjad on selgemad, kujutlemisele mittealluvad ebaselgemad. 4. Keha olemus. a. Mõistus on see, mis teeb lõpliku otsuse
käsi ja viis 14. Üks puu, viis haru? sõrme 15. Kolmkümmend kaks tükki jahvatavad, üks hambad ja keel keerab ringi? 16. Ei ole kuulda ega näha, aga arvab asjad ja mõistus toimetab tööd? 17. Magusam kui mesi, tugevam kui lõvi? uni 18. Kehata nähtav? vari 19. Teine mees kummalgi pool mäge, aga silmad kumbki ei saa teineteisega kokku? 20. Mees ajab teda ära, mida enam ajad, seda habe enam tuleb tagasi? 21. Okkaline kui ohakas, ümmargune kui kera? siil mutt ja mulla 22. Kuhja luuakse, kuhja loojat pole näha?
mart tuli vilja õnne pärast! Mardiisal oli tavaliselt kott kaelas herneste ja rukkiteradega. Neid viskas ta peoga põrandale ja ütles: Viskan sisse viljaõnne, suskan sisse kaeraõnne! Mõistatused: · Sööda kui venda, seo kui varast (hobune) · Keksin rõõmsalt kahel jalal, nokin tee pealt toidupalad, olen täitsa linnalind.Arvan, et sa tunned mind. (varblane) · Kuldkera keset koplit? (Päike) · Haavleid kõik maailm täis, kütti pole kusagil? (Rahe) · Kehata nähtav? (Vari) · Kaks punast õrt valgeid kanu täis. (hambad) · Kaks ema, kümme poega, kõik ühenimelised? (käsi ja sõrmed) Mardipäeva ilmaennustusi · Kui sel päeval oli lumi maas, pidi see tooma hea vilja-aasta ja palju õunu. · Kui see päev oli aga vihmane ja udune, pidi tulema pehme talv suure lumega, suvi aga vilu ja vihmane. · Mardipäeva külm toob külmad jõulud, mardipäeva sula soojad jõulud.
säilitada. K U U E S M E D I TAT S I O O N Materiaalsete asjade eksistentsist ning vaimu ja keha reaalsest erinevusest Neljas osa Jumala ja inimese hinge oleluse tõestuspõhjendid, mis on metafüüsika põhialused Keha ja vaim on omavahel tugevas seoses. Ilma kehata ei saa olla ka ideed. Keha on mingi jaotatav substants. Vaimu aga ei saa osadeks jaotada. Kõik mida me tunneme, mõtleme, teeme me seda ühe ja sama vaimuga. Näiteks kui inimene kaotab kehaosa ei tunne ta, et midagi oleks ta vaimust võetud. Keha tunnetamisel saame me selgemad ideed, kui ise mõeldes. Kunagi ei ole võimalik mõelda seda, mida ei ole aistitud. Aistingu teel saame me uusi ideid. Autori arvates tajume ja mõtleme me asju loomuse kaudu. Kuigi loomuses ei ole kaetud kõiki asju
midagi muud, kui tema keha ja suudaks ilma selleta eksisteerida, ehkki inimene on oma kehaga väga tihedalt seotud on küll mõtlev asi, mis pole piiratud, kuid siiski on selgepiiriline idee kehast ulatuvusega asi, mitte mõtlev. Sellest järeldab, et inimene on midagi muud kui tema keha ja ta suudaks ka ilma selleta eksisteerida. Siinkohal jätab Descartes tõestamata, mis on see ,,midagi muud", millest inimene koosneb? Kuidas see ,,mõtlev" osa meist suudaks ilma kehata eksisteerida, kuna Descartes väidab, et vaimu mõjutab ka aju, mis on siiski ju keha osa? Inimene aistib, et see keha, kus ta ,,eksisteerib" viibib paljude teiste kehade vahel, mis võivad teda mõjutada positiivselt kui ka negatiivselt, mida mõõdetakse tunnete läbi. Descartes väidab, et tajub asju, mis on mõtlemisest täiesti erinevad kehad, mis tulevad tema juurde ise, ilma igasuguse nõusolekuta. Ja kuna need mõtted on palju tugevamad ja
on kindlasti olemas, ja see on vangutamatu tõde. Descart mainib ka hiljem ise, et ainult mõtlemine on see, mida pole võimalik temast ära rebida, seega mõtlemine on ainus asi, mis jääb ja kui mõtlemine täiesti katkestada, võib juhtuda, et enam ta ei eksisteerigi. Keha tähtusetus selles argumendis ilmneb selles, et keha on vaid maine ja füüsiline. Tema kea kontrollib mõistus ja mõtlemine. Keha ei suudaks eksisteerida ilma hingeta, kuid hing suudaks elada ilma kehata. Kehade olemasolu ei saa Descarti arvates aga üldse tõestada. Descart väidab, et kehade all mõistavad inimesed kõike, mida saab mingi kujuga piiritleda, kohaga ümbritseda, mis täidab ruumi nii, et see välistab temast kõik teised kehad, mida saab tajuda puudutuse, nägemise, kuulmise, maitsmise või haistmisega, ja samuti liigutada paljudel viisidel. Järgneb tõestus. Näiteks võttis ta vaha. Ühel hetkel oli vaha tahke, järgmisel voolav. Aga kuidas me teame, et tegemist on vahaga
nagu see, et keha eksisteerib. Autor mainis, et keha eksisteerib tõenäoliselt. Kui aga keha ei eksisteeriks, siis kuidas väliste meelte otsused saavad olla üleüldse ekslikud. Kui me mõtleme ja oleme, siis järelikult on ka meie keha olemas ning tänu keha eksisteerimisele saame me ka mõelda ja langetada otsuseid. Olen tõepoolest midagi muud kui mu keha ja suudan eksisteerida ilma temata. Kuna autor seda väidet ei põhjendanud täpsemalt, siis võin julgelt öelda, et ilma kehata inimene eksisteerida ei saa. Võib-olla teised kehad, milleta me saame hakkama, aga kindlasti mitte enda omata. Kui pole keha, pole ka mõistust. Autor käsitles seda, mida Jumal on andnud kui vaimust ja kehast kokku panduna. Seega peaks kõik meie väliste meelte otsused olema ekslikud, absoluutselt kõik. Kuna aga iga inimene mõtleb erinevalt ja on erinev, siis see tähendab, et väliste meelte otsused on ka erinevad ja see, milline on vaim ja keha, ei puuduta Jumalat
tulenevalt valesid järeldusi. Selles,et meeltest tulenev info võib olla eksitav veenab meid kogemus, samuti võivad eksida ka ,,sisemised meeled" n. Fantoomvalu. Jumal paneb inimese arvama,et meelteaistingud pärinevad kehast, ning kuna pettus ei ole Jumala olemusega kooskõlas, järeldub,et kehalised asjad eksisteerivad. Mõistus on ühendatud kehaga, kuid need on kaks eri asja ning mõistus elab kehast kauem, inimene suudab eksisteerida ka ilma kehata. Descartes järeldab, et kõik see, mida saab tunnetada, on tõene. Ta järeldab,et ta võib oma jumala poolt antud meeli usaldada. 1. Inimesed usaldavad meeli, sest need on meie ainsad infoallikad ümbritseva maailma kohta. Meeled ei peta inimesi, küll võivad inimesed aga meeltest tulenevale infole põhinedes teha valesid järeldusi. Näiteks kui torn paistab kaugelt vaadates meile ümmargune, kuid tegelikult on kandiline, siis oleme me meeltest saadud infot kasutades
mida nägin justkui enese osana vai isegi pigem endana tervikuna; ja aistisin, et see keha viibib paljude teiste kehade vahel, mis võivad teda mõjutada mitmesugustel kasulikel või kahjulikel viisidel, ja seda kasulikkust mõõtsin mingi lõbutunde järgi ja kahjulikkust valutunde järgi." Hing: Esmalt tuleb mainida, et keha ja hing on täiesti erinevad asjad. Keha on lihtsalt keha, kuid hing on see, mis saab eksisteerida ka ilma kehata. Hinge ei saa mõõta ega kindlalt määratleda ning see on kõikjal, samas mitte kuskil. Tänu hingele on isik see, kes ta on. Seos: Nagu öeldud, saab hing eksisteerida ka ilma kehata ning see on see, mis annab kehale tähenduse. Hing on kõik, mida me ise oleme, vaimsel tasandil. Keha võib käsitleda kui lihtsat tööriista, mis aitab meil hinge poolt tunnetatavaid asju tajuda, kuigi ka selleks pole tingimata keha vaja. Tõe tunnetamine:
Õppis Napolis, Kölnis ja Pariisis. Tema õpetus tomism, mis on täna roomatoliku kiriku filosoofia alus, tõestas Jumala olemasolu a posteriori (Jumal peab olemas olema, sest me näeme ta tegevuse viljasid, näiteks asjad liiguvad ja keegi pidi ju esimesena need liikuma lükkama, mis hakkas põhjustama edasist liikumist). Hing ja keha on tomismi järgi vormi ja mateeria suhtes, kus keha on hingele vajalik oma loomuse teostamiseks. Hing on surematu, kuid ei ole ilma kehata täiuslik ning hing ja keha ühinevad viimsel kohtupäeval. Robert Grosseteste (1175-1253) Inglise teoloog ja teadlane, Lincolni piiskop 1235-1253. Oli Oxfordi Ülikooli õppejõud (võib-olla ka kantsler) ning ta tuntumaid õpilasi on Roger Bacon. Tundis huvi loodusteaduste vastu ja pooldas teadmiste omandamist läbi kogemuste. Roger Bacon (1214-1294) Inglise päritolu frantsisklane, õppis Oxfordis. Robert Grosseteste'i õpilane. Pooldas keelte (kreeka
Ruumid, kus etendused toimuvad, määravad inimese käitumist. Reeglid erinevad mõnevõrra sellest, milleks klassikalised teatrimajad meid häälestavad. Välisjalanõud jäävad eesruumi. Sisenetakse sokkides või sussides. Ühes kohas, kus etendus toimus Kaarli tänav oli lubatud saali siseneda ka koos joogiga. Peale Telliskivi loomelinnaku ruumi seostub ,,rhizomedia. risomeediaga" veel üks ruumi puutuv mõiste sein. See on reaalse füüsilise kehata objekt, mis mõjutab seda, kuidas näitleja ja vaataja teineteist tajuvad ja märkavad. Lavastus ehitab ja lõhub seinu uues tähenduses. Füüsilise objektina on ehitatud saali ühte otsa greenroom, mille ees on klaas ja kus toimub suurem osa stseenidest. Publiku ja näitlejate suhe on lavastuses tundmatuseni transformeeritud. Pole väga ühtegi lavastust, kus näitlejad oleksid õnnelikud, kui publik telefoniga mängima hakkab. Selles etenduses antakse juba varakult teada, et mõni nutiseade
Hing on meie Mina. Maapeal ei saa hing üksi eksisteerida, vaid vajab keha - materiaalset kuju, milles elada. Pöördudes teistpoolsusesse, jätab aga hing keha maha. Niisiis saame öelda, et inimene on keha ja hinge sümbioos. Vähemalt selline on tänapäevane kujutlus hingest. Aja jooksul aga hinge ja keha mõistete definitsioonid liikusid. Kui keha mõiste jäi enam- vähem samaks, siis hinge mõiste liikus tunduvalt. Varem tähistas hing inimese tegelikku kuju ilma kehata. Uuemas definitsioonis aga nö piletit, kas taevasse või põrgu, peale maapealsete elupäevade lõppemist. Inimese musta kasti, kui soovite. Kätte on jõudnud 21. sajand ja ikka veel on aktuaalne teema kellele kuulub inimese hing. Keskendun antud töös sellele, millised võimaluse on inimesel surra, ehk mis saab tema hingest. Arvan, et hinge saatus sõltub sellest, kuidas inimene on oma elu elanud. Nagu on öelnud Uku Masing, et "siis on surm inimese oma, kui elu on olnud tema oma
· Antiik Kreeka/Rooma vanaaeg(kunst, kultuur) · Arhailine vana aegne · Arhitektuur ehituskunst · Barbar jäme, harimatu inimene · Barokk 16.saj kunstistiil Itaalias, üleüldine lopsakus, toredus · Basiilika kolme või enamlööviline piklik hoone, seal oli valgmik , antiikajal turuhooneks ja kohtuhooneks ehitatud · Buduaar daami tuba · Burlakk jões vastuvoolu laevu vedav inimene · Büst skulptuuriteos, inim pea ilma kehata (ülakeha on, käsi pole) · Dolmen suurtest kiviplokkidest laotud kivi, pronsiaegne hauakamber · Dooria stiil vanim kreeka ehitusstiil, arenes välja doorlaste hõimu juures · Ehisviil gooti stiilis, ehitiste, akende ja portaalide kohal olev terav viil · Fantaasia kujutlusvõime, väljamõeldis · Fassaad ehitiste esikülg, vaatamiseks määratud külg · Fiaal väike gooti stiilis ehistornike · Fresko värskelt märjale krohvile tehtud seinamaaling
· Pealtegelased: Minategelane, kes oli kirjanik ja filosoof Marslased, kes tungisid Maale Sisukokkuvõte · Minategelane nägi observatooriumist kuidas Marsilt saadeti Maa poole teele tohutu kiirusega miski, mis hiljem selgus olevat kapsel (neid saadeti kümne päeva jooksul kümme) · Kapslid jõudsid üksteise järel Maale, neist väljusid marslased, kes olid palju arenenumad kui inimesed, kompitsatega, pruuni nahaga, suurte silmadega, kehata, Vkujulise suuga. · Marslased ehitasid kaasa võetud osadest sõjamasinad, mis olid hiigelsuured kolmjalad. Neist tulistati kuumuskiiri, millega tapeti inimesi. · Algas inimeste põgenemine marslaste eest. (Oli ka neid kes ei uskunud algul vallutajate olemasolust.) · Minategelane nägi pealt esimese kapsli avanemist, mis toimus tema elukoha, Maybury, lähedal. Ta pääses sealt eluga, erinevalt paljudest teistest.
Keha kuulub meie juurde ning kõiki tajutud ja aistitud asju oleme tundnud tema jaoks ja tema erinevates osades. Loodus on õpetanud meid tegutsema just nende tunnete järgi. Samas ei saa alati looduse õpetust usaldada, kuna vahel ajab see meid just sinna poole, millele meie mõistus on vastu. Seega ei sõltu aistingud meie tahtest. Meeltega haaramine on alati seotud meie mõtlemise ja aistimisega. Keha saab olla ilma nendeta, kuid need ei saa eksisteerida ilma kehata. Seega saab järeldada, et meeleaistingud tulevad kehast või lihtsalt Jumal paneb meile sellise mõtte pähe. See aga ei ole Jumala headusega kooskõlas. Järelikult peavad materiaalsed asjad eksisteerima. Keha ja vaimu erinevusi otsides on välja toodud erinevaid võrdlusi. Esiteks on keha oma loomuselt jaotatav teda saab jagada osadeks, kuid vaim on jagamatu, ühtne tervik. Vaimu mõjutab üksnes aju, keha puhul on aga loomulik see, et teda ei liiguta ükski kaugem osa.
See on miski, mille olemine on temas endas. On kas lihtne või liitne substants. 2.Monaad- Monaadi ei ole võimalik näha, teda on võimalik ainult tajuda. Monaad ei teki, ega sure looduslikult, monaadid erinevad üksteisest oma sisemuse poolest. On tuum. 3.Keha- on kui mass, mille keskmeks on monaad. Monaad on kehaga ideaalses ühenduses ja kontrollib keha. Monaad organiseerib kõike, tajub kõike ja anna seljuhul kehale vastava tegevuse. Ilma kehata ei oleks monaadi, ilma monaadita oleks kui käntsakas liha. 4.Hing, mõistus- Ongi monaad, algselt on ainult hing ja hiljem tuleb ka mõistus ning muud erinevad isikuomadused. 5.6.Inimese ja looma toimimise aluste erinevused - Inimene suudab mõelda ette, analüüsida jne, loom aga seevastu põhineb mälestustel ja kogemustel, ta ei suuda mõelda, ta vaid teab, et kord saanud just nimelt selle kaikaga ja selle inimese käest hobaduse, ning paneb jooksu.
10. Milline lülisamba lüli osa jääb ventraalselt ja milline dorsaalselt? Lülisambalüli keha asetseb ventraalselt, lülisambalüli kaar dorsaalselt 11. Mis kulgeb läbi lülimulgu? Seljaaju 12. Mis kulgeb läbi lülidevahemulgu? Seljaajunärvid 13. Nimeta 3 erinevat tüüpi lülijätkeid? Ogajätke, ristjätke, liigesejätke 14. Mille poolest kandelüli erineb ülejäänud kaelalülidest? Liigestub kuklaluuga, on ilma kehata ja on vaid eesmine ja tagumine kaar 15. Milleks on telglülil hammas? Sest see liigestub kandelüli eesmise kaare sisepinnaga. 16. Mis lohud jäävad rinnalüli kehadele? Roidelohud, kus liigenduvad roidepead 17. Mis lohud jäävad rinnalüli ristijätketele? Roidelohud, kus liigenduvad roidekõbrukesed 18. Millised lülisamba lülid on kõige massiivsemad? Nimmelülid selja alaosas. 19. Kumb ristluu ots on laiem, kas ülemine või alumine? Ülemine ehk põhimik 20
dinosaurusefossiile). Kajastatud eluviisikirjeldused andsid loomadele ka Kristlikust vaatevinklist lähtuva moraalse ning seeläbi sümboolse tähenduse. Korduvad motiivid ja nende sümboolika Korduvaid motiive leidub võrdlemisi vähe ning nendegi kujutuslaad varieerub ulatuslikult.Sümbolism seletab mõnede lemmikmotiivide kordumist: näiteks koer, ahv ja lõvi, keelt näitav sarvik, kehata inimesepea jpt. Siinkohal seletan lahti vaid mõningad. Koeri iseloomustati zooloogiaraamatutes (ja see väide leidis kinnitust juba ürgajast) lojaalsete, mõistlike ning arukatena ja neid kasutati sageli majavalvuritena, seega seostati neid oma
nimetame mõistmiseks, kujutlusvõimeks vajame suuremaid vaimupingutusi . Descartes väidab aga, et me ei sõltu kujutlus ja aistmisvõimest , see tähendab et me toimiks väga edukalti ka selle puudumisel, aga vastupidises vahekorras mitte. Samamoodi võib vaadelda ka keha ja vaimu omavahelisi seost, kas keha sõltub vaimust või vastupidi. Descartesi sõnade järgi on Jumal loonud meid kehast ja vaimust koosnevaks ning vaim on midagi, mis suudab eksisteerida ka ilma kehata. Näiteks, kui on halvatu kaotanud oma jäseme, võib ta endiselt tunda selsamal kaotatud jäsemel tunda valu, sügelust jms füüsilisi aistinguid. Inimene on eelkõige mõtlev olend. Nii nagu ütleb Descartes oma kuulsama lause ,,Cogito ergo sum" (Mõtlen, järelikult olen olemas). Sellest võib järeldada et meie keha ei toimiks ilma vaimuta. Keha all pean silmas oma jäsemeid ja pead ja kogu seda tajutavad materjali, millest väline vaatleja tajub, et tegu on inimesega ning
See tähendab, et me pidime juba enne sündi teadma, mis on võrdne ja ebavõrdne, kuid see saab olla juhtunud ainult siis, kui hing enne sündi olemas oli ning sellest aru sai. Sokratese arvates saab eelnevat järeldada, et teadmised oleme saanud enne sündi, kuid sündides nad jälle kaotanud. Kasutades oma tajusid saame jälle oma teadmised tagasi ehk siis õppimine on meile omaste teadmiste tagasisaamine. Samuti nagu hinged on enne inimese sündi olemas, ilma kehata aga omavad arukust. Sokrates tõestas ka seda, et hinged jäävad alles peale inimese surma. Lähtudes sellest, et kõik elav sünnib surnust, siis peab hing samuti peale surma olemas olema, sest kusagilt mujalt ta 1 ellu tulla ei saa. Kui ta tõestab seda ka uurides mille puhul saab kokku panna ja mille puhul mitte. Kokkupandule on omane jaguneda osadeks ja olla erinevat moodi samas aga
ettevaatlikumalt ümber käima kui vastavate metsaolevustega, sest oli ju veel väga kardetav ning suur vägi ja võim. Eestis elutsevaist kaladest olevat suurim vägi havil. Hooaja esimesel püütud havil rebiti pea otsast ning selle verega määriti kalavõrku, mis tagavat hiljem rohke kalasaagi. Rannarahvale, kes oma elatuse sai suurel määral merest, merekalastusest ja kohati ka hülgepüügist, on meri olnud iseenesest jumalik ja vägev kujuta ja kehata jumalus. Merd, oma lõpmatus avaruses ja mõõtmatus sügavuses, on nimetatud kas merejumalaks või enamasti mere-emaks. Õnnestunud kalapüügi korral öeldi ikka, et mereema täna helde olnud. Saarlased on hea kalaõnne pärast mereemale ka ohverdanud. Hea kalaõnne korral heideti palju kalu merre tagasi, kuna usuti, et mereema neile ka järgmine kord rikkalikult tasub. Maa ja ilma vägi Nagu jahimehed mets ja metsloomad ja linnud ning nagu kaluri oma veed ja kalad, nii on
pattudest puhastatult ja lepitatult. Surnu kodukäimispõhjus surnu käed, jalad on unustatud lahti sidumast. Põletusmatus oli tõhus surnu tõrjemaagia võte. Väheneb elavate ja surnute kokkukuuluvus, seega ka surnute mõju. 19. Materialism (ettekujutus inimesest, surmast, loodusest) Materiaalne keha. Inimene on füüsikalis-keemilis-reaktsioonide summa. Inimese hing on inimese emotsioonid, mis ei saa olla ilma kehata. Looduses kujunevad välja kooslused. Surma mõju edasine vähenemine. Surm on muutunud lunastus mõisteks. Surm on kõigile ühesugune. Eetilist hinnangut asendab esteetiline hinnang (näiteks surnu silmade ja suu sulgemine). Õigus inimväärsele surmale. 20. Erinevad viisid (valdkonnad) kuidas (kus) toimub ühendus ,,uue" ja ,,vana" vahel kultuuris - säilinud kombed, uskumused - pühade tähendus, sisu - laste mängud (laulud)
,,... minu olemus seisneb ainult selles, et ma olen mõtlev asi ehk substants (ld.k substantia kõige alus, seisab kõige all. oma olemasoluks ei vaja midagi muud peale iseenda D. mõistetõlgenduse järgi), mille kogu olemus või loomus on mõtlemises. Kuigi mul on keha, millega ma väga tihedalt seotud olen, on kindel, et mina, see tähendab minu hing, mille läbi ma olen see, kes ma olen, on täielikult ja tõeliselt erinev minu kehast ning hing saab eksisteerida ka ilma kehata. Ma tean seda, sest mul on üheltpoolt selge ja täpne idee iseendast millegi mõtleva ja mitte ulatuvana (piiramatu) ja teiselt poolt täpne idee kehast ulatuva (piiratud- s.t et seistes koha peal ja tõstes käed kehast eemale, ulatuvad ju nad teatud kaugusele, samas kui kohapeal seistes võib hing ja mõttelend olla tont teab kus...) ja mitte mõtlevana." Nii lõigatakse hing ja keha teineteisest rangelt eraldi ja neid vastandatakse (dualism). Descartes ja Jumal ja vaba tahe.
ühiskonna- ja religiooniseadusi; olla oma tegudes alati kindel ja vankumatu; saatuse muutmise asemel püüda muuta ennast ning oma soove ning pidada meeles, et inimese võimuses on üksnes tema mõtted. IV Inimene eksisteerib paratamatult, sest ta ju mõtleb. Inimene eksisteerib vaid niikaua, kui kaua ta jätkab mõtlemist. Seega seisneb inimese ,,mina" kogu olemus just mõtlemisest ega vaja ühtegi materiaalset eset, k.a keha. Järelikult eksisteerib inimene ka ilma kehata. Inimene on ebatäiuslik olevus, kuna kahtleb asjade tõsikindluses. Et inimene saaks kahelda, peab eksisteerima ka täiuslikum olevus. Kuna ideed on antud Jumala poolt ja Jumal on täiuslik, siis on ka meie ideed täiuslikud ja maailmatunnetus reaalne ehk mitte petlik. Küsimused: 1) Kaine inimaru on inimese võime teha õigeid(selle inimese arvates) otsuseid ning eristada tõde valest. Mõistus on kõigil inimestel ühesugune, mis tähendab, et ühed inimesed ei ole mõistlikumad kui teised
iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätkest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on kaks lülisälku, mis moodustavad lülidevahelise mulgu ning mille kaudu väljuvad selgrookanalist seljaajunärvid. 18. Kaelalüli - keha on väike ja madal, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Esimene kaelalüli on ilma kehata ning teine kaelalüli on varustatud hambaga. Ogajätked hargnenud Rinnalüli - suuremad, kui kaelalülid. Lülimulk on ümmargune, väiksem kui kaelaosas Nimmelüli - kõige massiivsemad. Lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Eriliselt tugev luukude. 19. Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks: Lülvaheketaste, sidemete ja liigeste abil 20. Lülisamba lülidevaheketta ehitus
raske ja keeruline. Vaja on väga head kontsentreerumise võimet, laia silmaringi ja kindlasti väga suurt tahtmist teada saada, soovi korrastada oma mõttemaailma. Arutluse kokkuvõttena võib öelda, et kõik eksisteerimine saab alguse meist endist. See, et me mõtleme, annab märku sellest, et me olme olemas. Olemas oleme just senikaua, kui me mõtleme. Mõtlemine asub kehas, kui me ei või kindlad olla, et ta ei suudaks ka ilma kehata eksisteerida. Samuti tajume me ümbritsevat maailma läbi oma intellekti ehk mõtlemise. Meenub rahvatarkus, mis võtab hästi arutletu kokku kõik on peas kinni!
mateeriast (ilmselt ajust). Teadvus ilma mateeriata (füüsilise organita) on mõeldamatu ja tema olemusest saame teavet aju uurides. Transtsendentaalne monism - olemasolev koosneb mateeriast ja teadvusest, kusjuures mateeria lähtub teadvusest. See metafüüsika eeldab, et ülim ollus universumis on teadvus (Vaim, intellekt). Teadvus (Vaim) on primaarne ja mateeria kujuneb mingis mõttes teadvusest. Seega intellekt võib eksisteerida ilma materiaalse kandjata (kehata). Meile tajutava maailma taga on reaalne tegelikkus (vaimne), millega saame ühendust mitte füüsiliste meelte, vaid sügava intuitsiooni abil. Teadvus pole mateeria evolutsiooni lõppprodukt, vaid algus! (kr. k. ainus). 1. Keha ja vaimu probleemi puhul arusaam, et on olemas vaid üks alge kas keha, vaim või miski neutraalne (ei keha ega vaim). Monistlikud on materialism, biheiviorism, analüütiline biheiviorism, identsusteooria, funktsionalism, neutraalne monism. 2
Surm on negatiivselt märgistatud. Tunnusjoon monoteistlikul perioodil oli õigesti suremise rõhutamine näiteks suremine pattudest puhastatult ja lepitatult. 20. Materialism (ettekujutus inimesest, surmast, loodusest) Ettekujutus inimesest materialism e. keha, usund milles me elame, mida iseloomustab usundiline segadus. Ei kardeta surnuid. Inimene on füüsikalis-keemilis-reaktsioonide summa. Inimese hing on inimese emotsioonid, mis ei saa olla ilma kehata. Surm on kõige lõpp. Surnu mõju väheneb. Säilivad surnuga seoses kombed, millel on olemas materialistlik seletus. Elus võid teha, mida tahad, kuid surm on kõigi jaoks üks ja seesama. Loodus tekkis suurest paugust. Loodusele ei pöörata enam suurt tähelepanu, pigem suureneb keskkonna reostus, prügi maha viskamine. 21. Erinevad viisid (valdkonnad) kuidas (kus) toimub ühendus ,,uue" ja ,,vana" vahel kultuuris - Tähtpäevad (jaanipäeval lõkke tegemine)
ELEKTER JA MAGNETISM KURSUS 3 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 1 ELEKTRILAENGUD · Laeng näitab, kui suur on laetud kehade vaheline vastasmõju · Seda vastasmõju nimetatakse elektriliseks vastasmõjuks. · Laeng ei saa eksisteerida ilma kehata · Elektrilaeng jaguneb + ja laenguks · Kehale on võimalik laengut anda hõõrdumisel · Hõõrdumisel läheb osa elektrone üle ühelt kehalt teisele. · Keha, mis sai elektron, laadub negatiivselt, teine keha positiivselt. 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 2 ELEKTRILAENGUD1 · Väikseima ehk elementaarse positiivse laengu kandjaks on prooton (ka positron), · elementaarse negatiivse laengu kandjaks on elektron (ka antiprooton). · Viimase laengut tähistatakse
1.)Keraliiges-toimub liikumine mistahes telje umber(õlaliiges) 2.)Keraliigese erivarjant pähkelliiges(puusaliiges) 3.)Keraliigese erivarjant lameliiges( randme-kämblaliiges) 11.Nimetage lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud 33-34`st lülist ja jaguneb viide ossa: 7 kaela-, 12 rinna-, 5 nimmeossa, 5 ristluuossa ja 4-5 lüli õndraossa Kaelalülide keha on väike ja madal, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Esimene kaelalüli on ilma kehata ning teine kaelalüli on varustatud hambaga. Rinnalülid on suuremad, kui kaelalülid. Lülimulk on ümmargune, väiksem kui kaelaosas. Nimmelülid on kõige massiivsemad. Lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne Õndraluu 4-5 mandunud kokkukasvanud lülist. Inimese eelkäija saba rudiment. 12.Lülisambalülid ühinevad terviklikuks lülisambaks. Lülid ühenduvad üksteisega lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste abil, moodustades lülisamba. 13.Lülisamba võimalikud liikumised.
olla. Väga heaks näiteks sobiks minu arvates nö naiste ülemõtlemine ehk õrnema soo esindajad kipuvad tihti peale probleemi tegema seal, kus seda tegelikult ei ole. Kiputakse mõtlema liiga palju ja enda peas igat väikest detaili lahti arutama ning lõpuks viib see ülemõtlemine selleni, et tehakse elu liiga keeruliseks ja raskeks. See tõestab, et tänapäeva inimene on oma meeltega väga seotud ja ka kehaga, sest ilma kehata me ju olla ei saaks. Kuna elutempo on kiire, siis inimesed on väga liikuvad ja keha abil me liigume. Descartes otseselt sellele küsimusele vastust ei andnud, aga tema arutelusid jälgides jäi tunne, et ta arvas ka, et inimesed on ikkagi oma keha ja meeltega nii seotud, et ilma olla ei saa. Kuues meditatsioon Kas materiaalsed asjad eksisteerivad? Descartes teab, et nad võivad eksisteerida, kui on puhta matemaatika objektiks, sest tajub neid selgelt ja täpselt
on olemuslikult erinevad. 3 3. Seega on vaim olemuslikult kehast erinev. Miks ei ole vaim jagatav? Saab eristada vaimuseisundeid; mõnede psühhopatoloogiate korral võib olla osa vaimust blokeeritud või esineda vaimne lõhestumine. Eeldab, et peale vaimuseisundite leidub veel üks (jagamatu) mina. Seda eeldust ei jaga paljud filosoofid, näiteks Hume, kes pooldab nn mina kimbuteooriat –lisaks vaimuseisunditele neist eraldiseisvat mina olemas ei ole Kujuteldavus: Vaim on olma kehata, järelikult pole materiaalsus vaimule iseloomulik. Kujuteldavuse argument (mõttemudel) Moodne kujutletavuse argument: • zombid on kujtletavad • Kui kõik on kujutletav, siis on zombid olemas • kui zombid on võimalikult olemas, siis pole teadvus identne mõne füüsilise nähtusega e. kuidas saab inimese teadvus sellise füüsilise asjaga nagu zombid olla seotud • järelikult pole teadvus identne mõne füüsilise nähtusega
asemel on üksnes neuroloogilised protsessid ehk ajust toimuvad muutused • Subastants - miski, mis enda olemasoluks ei vaja midagi muud peale iseenda • Atribuut - omadus, mis on asjale iseloomulik ja lahutamatu substantsist • Moodused/viisid - atribuudi avaldumisvormid või avaldumisviisid • Kahe subsantsi õpetus - inimeses on teineteisest selgelt erinevad aine (keha) ja hinge (vaimu) tasandid • Hing saab eksisteerida ilma kehata, aga mitte vastupidi • Hinges toimuv mõjutab kehas toimuvat (saame vastavalt oma tahtmisele liigutada käsi ja jalgu) • SUBSTANTS hing; ATRIBUUT mõtlemine; MOODUSED kahtlemine, rõõmustamine, fantaseerimine, soovimine • Keha olemasolus saab kahelda, mõtlemises mitte • Kehas toimuv mõjutab hinges toimuvat (täis kõht tekitab täiskõhutunde) • SUBSTANTS keha; ATRIBUUT ulatus, ruumiline paiknemine, ruumis kusagile asetatav;
elutegevusele. Tegemist on sellise mõistusliku tsivilisatsiooni arengu taseme uurimise ja kirjeldamisega, mida peetakse ( siin ) mõistusliku elu kõrgeimaks elutegevuseks kogu Universumis, sest selles efektiivsemaid või arenenumaid elutegevusi ei ole suudetud avastada ega luua. Selle valdkonna põhiliseks teesiks on see, et inimene on võimeline eksisteerima ka 9 ilma füüsilise kehata. Ajus olevad neuronipopulatsioonide aktiivsuste võnkumised muutuvad inimese ajusurma korral elektromagnetlaineteks, mis eralduvad aju ruumist. Elektromagnet- väljal baseeruvad teadvus ja psüühika ei sõltu enam närvitegevuse arengust. Teadvuse eraldumine närvikoest põhineb kahel põhiprintsiibil. Esiteks on ajus muutuvad väljad, mis füüsika seaduste järgi on võimelised eksisteerima elektromagnetlainetena. Teine printsiip
· Joodi õlut, söödi teravilja kakukesi, kala. · Liigsöömist esines vaid rikaste juures. Matusekombestik : · Sureb ainult keha, mitte hing (Ba), alles jäävad nimi (Ren) ja teisik (Ka). · Surnukeha palsameerimine: eemaldatakse aju ja elundid. Kõhuõõs täidetakse vürtsidega. · Matuserituaalid- surmajärgne elu vaid neile, kes ära saadetud kohaste rituaalidega. · Mumifitseerimine- ilma kehata ei ole surmajärgne elu võimalik. · Kujud- anti kaasa juhuks kui muumia hävib. · Maalingud- stseenid elust, et elu jätkuks. · Maagilised loitsud- sisaldasid õpetussõni surmariiki pääsemiseks ja seal käitumiseks. Jumalad : Ra Päikesejumal, maailma looja ja selle esimene valitseja. Iga päev sõidab ta oma laevaga üle taevakaare, öösel läbib allmaailma sünged ning ohtlikud valdused. Amon Ra-ga samastamine
Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on kaks lülisälku, mis moodustavad lülidevahelise mulgu ning mille kaudu väljuvad selgrookanalist seljaajunärvid. 16. Nimeta kaela-, rinna- ja nimmelülide 1 iseloomulik tunnus: Kaelalülide keha on väike ja madal, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Esimene kaelalüli on ilma kehata ning teine kaelalüli on varustatud hambaga. Rinnalülid on suuremad, kui kaelalülid. Lülimulk on ümmargune, väiksem kui kaelaosas. Nimmelülid on kõige massiivsemad. Lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. . 2 Tallinn 17. Selgroolüli vaheketta ehitus: lülivahekettad asetsevad kahe naaberlüli keha
15. Elukoht ja tegevuskoht. Äriõigus 16. Isiku teadmata kadumine ja isiku surnuks tunnistamine. 17. Juriidilised isikud. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidilise isiku peamised tunnused on järgmised: 1) täielik õigusvõime, st võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi (välja arvatud neid, mis on omased; 2) organisatsiooniline ülesehitus. Juriidiline isik on abstraktne, õiguslikult eksisteeriv, ilma füüsilise kehata moodustis. Selleks, et oma õigusvõimet realiseerida, on juriidilisel isikul vaja füüsilistest isikutest koosnevaid organeid. Organite olemasolul on võimalik juriidilise isiku kui iseseisva üksuse tahte moodustumine ja selle väljendamine. Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 31 lg Seadus võib ette näha ka nõukogu olemasolu. Eristatakse juriidilise isiku juhtorganeid
Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on kaks lülisälku, mis moodustavad lülidevahelise mulgu ning mille kaudu väljuvad selgrookanalist seljaajunärvid. 18. Nimeta kaela-, rinna- ja nimmelülide 1 iseloomulik tunnus. Kaelalülide keha on väike ja madal, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Esimene kaelalüli on ilma kehata ning teine kaelalüli on varustatud hambaga. Rinnalülid on suuremad, kui kaelalülid. Lülimulk on ümmargune, väiksem kui kaelaosas. Nimmelülid on kõige massiivsemad. Lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne 19.Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks (3). Lülid ühenduvad üksteisega: 1. lülivaheliigeste 2. lülivaheketaste 3. lülivahesidemete 4. kõhrede
Filosoof kui metateadlane = metafüüsika (mis eksisteerib?); filosoof kui grammatik/kartograaf = tähendusteooria ehk semantika (sõnade tähendused: mida väljendid meile tegelikult ütlevad?); filosoof kui terapeaut = eetika ehk moraaliõpetus (kas tappa tohib? Kas valetada tohib?). Religiooni ja filosoofia sarnasusi: Kuidas, miks on maailm tekkinud? Kas meil on vaba tahe? Mida tohime teistele teha? Kas hing eksisteerib kehata? 3. LOENG: TÕDE 1. Tõde filosoofilise probleemina. „Tõeteooria” tähendused. Eetikas: Kas (ja mis tingimustel) peaks rääkima tõtt? (Hädavale + „tõde on valus kuulata“) Esteetikas: Mis asi on kunstitõde (eriline tõeliik või lihtsalt õde kunstis?) Epistemoloogias: Kuidas teame tõde? Mille alusel tunneme tõe ära? Keelefilosoofias: Milline on fraasi „on tõene“ roll keeles?
Baudrillardi väitel on meediaühiskonna reaalsus asendatud pildilise simulatsiooniga. Seoses infotehnoloogiate arenguga on käibele ka küberühiskonna ja küberruumi mõisted, mis omavahel suuresti ristuvad. Mõlemate lähtekoht on populaarkultuuris. Küberruumi termini puhul viidatakse kahele autorile: ulmekirjanik William Gibsonile, kes 1980ndatel aastatel kasutas märksõna esimest korda oma ulmeraamatus. Gibsoni küberruum oli koht, kuhu sai arvuti kaudu siseneda kehata teadvus. Võim oli selles ruumis inimeste käes, kes kas institutsionaalselt või oma häkkimisoskustega saavad infot kontrollida. Hiljem on termini üle arutletud ka teoreetilisemalt. Barlow küberruumi nime kannab arvutivõrkudega seotud ruum, just Barlow käsitlusest on arenenud edasi ka järgmine selgitus: “küberruum on “koht”, kus telefonivestlus näib toimuvat. Mitte sinu telefoni sees...Mitte ka teise inimese telefonis sees…Kohas, mis on telefonide vahel. See mõõtmatu
Cogito, ergo sum - mõtlen, järelikult olen olemas, see on kogu Descartese filosoofia lähtekoht. Kui siiani uuriti taevakehade liikumist ja muid maailma omadusi, siis Descartes kuulutab, et kindlaim teadmine on inimestes endis. Meeled on eksitavad, ta soovitas distantseeruda meeltest ja igapäevastest uskumustest ja tuleks vaadata enda sisse ehk mediteerida. Ta väidab, et inimese keha ja hing on eraldiseisvad, et hing eksisteerib edasi ilma kehata. Ta väidab, et inimhing on vaba. Spinoza (1634- 1677) – oli suurtest filosoofidest õilsaim ja armastatuim. Ta oli juudi päritolu ja elas Hollandis. Töötas optikuna ja klaasläätsede lihvijana. Ta oli kartmatu ja omapärane filosoof. Juudi kogudus sundis teda oma arvamust enda teada hoidm, kuid kuna ta seda ei teinud, siis heideti ta kogukonnast välja. Tema kartmatus kõikus hullumeelsuse piiril, see tekitas plahvatuse isegi vabameelses Hollandis
Kuna inimene on ebatäiuslik olend, ei saa ta välja töötada jumalaideed, mis on ülim täiuslikkus. Uskus, et ka tema idee cogito, ergo sum, on samuti kaasasündinud. Keha ja vaimu probleem: Hing on mõtlev ja ainult mõtlev mittemateriaalne substants (kategooria, asja olemus). ,,Mina" eksisteerimise aluseks ongi mõtlemine. Hing ei ole ruumiline ega materiaalne, mis erineb täielikult meie kehast. Meie teadmised hingest on suurema kehtivusega, kui teadmine kehast. Hing on ka ilma kehata see, mis ta on. Hing mõtleb ka unes ja loomulikult on hing primaarne. Kus hing annab kehale käsklusi? Descartes väitis, et hing puutub kehaga kokku käbikehas (ajus). Toob filosoofiasse sisse üksiku inimese hinge nim. ,,mina" subjektiivse mõjutuse. See mõte on mõjutanud ja tänapäeva filosoofiat. 9 Empirism John Locke 1. sünnipäraste ideede kriitika teadmiste sünnipärasus saab kehtida nende üldisel kehtivusel, kuid
paradiisi. Surm on negatiivselt märgistatud. Tunnusjoon monoteistlikul perioodil oli õigesti suremise rõhutamine – näiteks suremine pattudest puhastatult ja lepitatult. 20. Materialism (ettekujutus inimesest, surmast, loodusest) Ettekujutus inimesest – materialism e. keha, usund milles me elame, mida iseloomustab usundiline segadus. Ei kardeta surnuid. Inimene on füüsikalis-keemilis-reaktsioonide summa. Inimese hing on inimese emotsioonid, mis ei saa olla ilma kehata. Surm on kõige lõpp. Surnu mõju väheneb. Säilivad surnuga seoses kombed, millel on olemas materialistlik seletus. Elus võid teha, mida tahad, kuid surm on kõigi jaoks üks ja seesama. Loodus tekkis suurest paugust. Loodusele ei pöörata enam suurt tähelepanu, pigem suureneb keskkonna reostus, prügi maha viskamine. 21. Erinevad viisid (valdkonnad) kuidas (kus) toimub ühendus „uue” ja „vana” vahel kultuuris − Tähtpäevad (jaanipäeval lõkke tegemine)
Füüsikalised jõud ja väljad on looduses päriselt olemas. Instrumentalism – teaduslikel teooriatel puudub tõeväärtus, on vaid vahendid vaadeldavate nähtuste seostamiseks. Füüsikalised jõud ja väljad on kasulikud fiktsioonid. III Filosoofia ja religioon Filosoofia ja religiooni ühisjooni/küsimusi: Kuidas või miks on tekkinud maailm? Kas meil on kehast eristatav hing, mis saab eksisteerida ka kehata? Kas meil on vaba tahe? Mida tohime ja mida ei tohi teistele teha? Erinevusi: küsimise, vastamise ja arutlemise viisid võivad erineda. filosoofia tugineb ainult mõistusele ja ratsionaalsele uurimisele, midagi ei võeta niisama tõe pähe usundites on tõeallikateks ka ilmutus või pühakiri religioonile on iseloomulik kultus
ulatuvusega asjast; mul on selge ja distinktne idee oma kehast kui ulatuvusega asjast; seega saan ma selgelt ja distinktselt mõista end kui mõtlevat asja ning oma keha kui ulatuvusega asja; kõik mida ma mõistan selgelt ja distinktselt võib olla sellisena Jumala poolt tehtud; seega võib Jumal teha nii, et mina kui mõtlev asi saan eksisteerida eraldi oma kehast kui ulatuvusega asjast; seega olen ma tõepoolest oma kehast erinev asi ning võin eksisteerida ilma kehata; järelikult ei ole kehalised tunnused mulle olemuslikud; järelikult on mulle olemuslik vaid see, et ma olen mõtlev asi. Analüüs. Probleemid: kahest ideest on võimalik mõelda eraldi vs kaks ideed on teineteisest sõltumatud; toetub selgete ja distinktsete ideede kontseptsioonile; toetub Jumalale kui selgete ja distinktsete ideede garantiile. Toetub kujuteldavusele. Materialismi vääramiseks piisab keha ja vaimu lahknemise võimalikkusest
seostamiseks, teooriatel puudub tõeväärtus. Füüsikalised jõud ja väljad, aatomid ja molekulid on kasulikud fiktsioonid, mis on vajalikud arvutuste ja ennutuste tegemiseks. 29. Filosoofia ja religiooni ühisjooni Kohati otsivad ja pakuvad vastuseid samadele või sarnastele küsimustele: Kuidas või miks üldse on tekkinud maailm? Kas meil on kehast eristatav hing, mis saab eksisteerida ka kehata? Kas meil on vaba tahe? Mida tohime ja mida ei tohi teistele teha? 30. Filosoofia ja religiooni erinevusi Küsimise, vastamise ja arutlemise viisid võivad olla üsna erinevad. Filosoofias püütakse tugineda üksnes mõistusele ja ratsionaalsele uurimusele. Filosoof ei pea ühtki õpetust või teksti lihtsalt ,,tõe pähe võtma". Usundites käibivad sageli tõeallikatena ka üleloomulik ilmutus ja pühakiri. Religioonile on iseloomulik kultus.
Keha kui terviku inertsimoment leitakse keha osade inertsimomentide liitmise (integreerimise) teel. Inertsimomendi ühikuks SI-süsteemis on üks kilogramm korda meeter ruudus (1 kg . m2). Pikemalt: kus r on jõuõlg Keeruka kujuga keha inertsimomenti määratakse eksperimentaalselt. Uuritav keha paigutatakse spetsiaalsele pöörlevale alusele pöördpendlile (e. torsioonpendlile)ning mõõdetakse sellise pöördpendli võnkeperiood koos kehaga ja ilma kehata. Korrapäraste kehade inertsimomendid on arvutatavad teoreetiliselt: 1) masspunkt m kaugusel R pöörlemisteljest I = m R2 2) massiga m ja raadiusega R õhuke rõngas (võru) Io = m R2 indeks "o" tähendab, et pöörlemistelg kulgeb läbi tsentri. 3) homogeenne ketas (silinder) raadiusega R I o = ½ m R2 4) homogeenne kera raadiusega R z = 2/5 m R2 a 5) risttahukas külgedega a, b, c : Ioz = 1/12 m (a2 + b2), c y Ioy = 1/12 m (a2 + c2), x b Iox = 1/12 m (b2 + c2). 11
Võrtsjärves, aga ka mujal). On kaksipidi arvamist: et kui kalavalvur ära on, toob see nii rikkaliku saagi kui ka ei midagi. Kalaisa – fantastiline, eriskummaline kala, mingite kindlate tunnusmärkidega (mitu silma vms). Imekalad võivad olla ka vetevaimude- haldjate koduloomad (oinad, kitsed), need on mõjutused germaanlastelt. Veekogudel on omad kaitsevaimud. Ka vesi ise on animatistlik (eriti meri, jumalik ja vägev kujuta ja kehata „mereema”). Mereemale ohverdati (nt esimesele kalale minekul kevadel). Demonistlik vesi: Veehauad, kuhu vetevaimud inimesi veavad. Näkk – kardetud veedeemon, nii inimese kui ka looma (tav hobuse) kujul. Huvitav on asjaolu, et näkk ei võinud ilmuda ei lamba ega havi kujul, kuna mõlemad on vastavalt kristliku ja varase korilusaja pühad sümbolid. Näkid võisid tekkida mõnest uppunust. Meie rahvauskumusele on üsna võõras Skandinaavia
haugu(); } } } Kokkuvõte: Alamklass saadakse ülemklassist spetsialiseerimise teel 1. uusi välju 2. uusi meetodeid 3. ülekate (meetodid teistmoodi) Minimaalse dubleerimise saavutamiseks tuleks objekti omadus realiseerida kõrgeimal võimalikul üldistustasemel Kui ülemklass nii üldine, et ei saa üldse meetodi sisu kirjutada (abstraktne meetod, abstraktne klass) Javas võimalik ainult üks vahetu ülemklass (abiks on liides) Abstraktne meetod · ilma kehata ehk realiseerimata meetod · ainult semikoolon · piiritleja abstract · ei saa samal ajal olla private, final ega static Näide: abstract tüüp nimi(form. parameetrid); abstract void haugu(); Abstraktne klass · Klass, milles on abstraktseid meetodeid tuleb kuulutada abstraktseks. · piiritleja abstract · mõeldud kasutamiseks ülemklassina · alamklass peab realiseerima ülemklassi abstraktsed meetodid või olema ise ka abstraktne.
ja kalavaimud, kes kalu karjatavad ja valitsevad (nt Võrtsjärves, aga ka mujal). On kaksipidi arvamist: et kui kalavalvur ära on, toob see nii rikkaliku saagi kui ka ei midagi. Kalaisa fantastiline, eriskummaline kala, mingite kindlate tunnusmärkidega (mitu silma vms). Imekalad võivad olla ka vetevaimude-haldjate koduloomad (oinad, kitsed), need on mõjutused germaanlastelt. Veekogudel on omad kaitsevaimud. Ka vesi ise on animatistlik (eriti meri, jumalik ja vägev kujuta ja kehata ,,mereema"). Mereemale ohverdati (nt esimesele kalale minekul kevadel). Demonistlik vesi: Veehauad, kuhu vetevaimud inimesi veavad. Näkk kardetud veedeemon, nii inimese kui ka looma (tav hobuse) kujul. Huvitav on asjaolu, et näkk ei võinud ilmuda ei lamba ega havi kujul, kuna mõlemad on vastavalt kristliku ja varase korilusaja pühad sümbolid. Näkid võisid tekkida mõnest uppunust. Meie rahvauskumusele on
annaabi.ee 
