Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Raamatuesitlus "Maailmade sõda" (0)

1 Hindamata
Punktid
Herbert George Wells
,,Maailmade sõda"
· Romaani esmatrükk:
­ Ilmus 1898.a Inglismaal
­ Kirjutamise aeg: 1890ndad
· Antud raamat:
­ Ilmus 2005.a
­ Kirjastus Varrak
· H. G. Wells'i loomingus on raamat üks
tähelepanuväärsemaid.
­ Raamatu põhjal on tehtud ka mitmeid filme.
Sisu
· Sündmuskoht: Victoriaaegne Inglismaa
· Pealtegelased:
­ Minategelane, kes oli kirjanik ja filosoof
­ Marslased, kes tungisid Maale
Sisukokkuvõte
· Minategelane nägi observatooriumist kuidas Marsilt
saadeti Maa poole teele tohutu kiirusega miski, mis
hiljem selgus olevat kapsel (neid saadeti kümne päeva
jooksul kümme)
· Kapslid jõudsid üksteise järel Maale, neist väljusid
marslased, kes olid palju arenenumad kui inimesed,
kompitsatega, pruuni nahaga, suurte silmadega, kehata,
Vkujulise suuga.
· Marslased ehitasid kaasa võetud osadest sõjamasinad,
mis olid hiigelsuured kolmjalad. Neist tulistati
kuumuskiiri, millega tapeti inimesi.
· Algas inimeste põgenemine marslaste eest. (Oli ka neid
kes ei uskunud algul vallutajate olemasolust.)
· Minategelane nägi pealt esimese kapsli avanemist, mis
toimus tema elukoha, Maybury, lähedal. Ta pääses
sealt eluga, erinevalt paljudest teistest.
· Mees viis oma naise Leatherhead'i, kus elasid mehe
sugulased. Ise üritas kaariku tagasi viia omanikule, kelle
marslased olid juba tapnud.
· Samal ajal toimus marslaste tohutu hävitustöö, mille
keskmesse sattus ka minategelane. Sissetungijad
kasutasid musta tihedat gaasi, mis inimesi tappis.
· Mees põgenes marslaste eest algul koos
kahurväelasega.
· Kõik põgenejad tundsid nälga ja rüüstasid mahajäätud
maju. Nende hordid pakkusid imestust inimestele, kelleni
uudis marslastest polnud veel jõudnud.
· Mõned inimesed, kaasaarvatud minategelase vend koos
kahe naisega, põgenesid üle mere teistesse
riikidesse (nt Prantsusmaa).
· Minategelane kohtus kirikuõpetajaga, kellega koos
sattus marslaste silindri juurde lõksu.
· Kirikuõpetaja läks hulluks ning ohustas meest ning
minategelane otsustas ta kirvega tappa.
· Kokku veetis mees rusude all 16 päeva.
· Selle aja jooksul olid Maal vohama hakanud punased
ronitaimed, mille seemned marslased kaasa tõid.
· Minategelane liikus tagasi koju, teel nägi ta kuidas üks
marslaste sõjamasin on ,,hulluks läinud".
· Marslased ja marsitaime surid Maal elavate bakterite
tõttu, kuna neil polnud välja kujunenud
immuunsussüsteemi.
· Kogu toimunu peale läks minategelane hulluks, ta
toibus sõbraliku perekonna juures ning asus taas teele.
· Mees jõudis koju ning peagi astus uksest sisse tema
naine, keda ta arvas surnute hulka kuuluvat.
· Marslastest maha jäänud sõjamasinatest oli palju abi
teaduse arengul.
Huvitav näide tekstist
· Olles olnud mitmeid päevi väheste toiduvarudega
vangistuses muutusid minategelane ja kirikuõpetaja
üksteise vastu vaenulikuks. Nad tülitsesid toidu pärast,
rüselesid. Nende vestlused kasvasid sõnelusteks, nad
läksid aegajalt rinnutsi kokku. Kord kaklesid nad, kord
üritasid koos hakkama saada ja üksteise vastu
sõbralikud olla.
Sellises väljapääsmatus olukorras võivad inimesed ning
nendevahelised suhted palju muutuda, eriti halvemuse
poole lõpuks tappis minategelane kirikuõpetaja.
Lemmiktegelane
· Minategelane, mees
­ Keskealine
­ Pikemate, silmadeni ulatuvate juustega
­ Sale kontorirott
­ Väga julge
­ Arukas, tark
­ Uudishimulik, huvitus maailmas toimuvast
· Minategelase roll oli olla raamatu autor, st
raamat koosnes tema enda mälestustest,
kuuldud juttudest seoses marslaste
sissetungiga.
· Minategelane mõjutas teose
sündmustikku halvemuse poole:
­ Ta tappis kirikuõpetaja.
­ Rääkis oma teadmistest silindrite arvu
kohta, mis tekitas mõnes põgenikus
paanikat.
· Paremuse poole:
­ Ta viis Leatherhead'i oma naise, kes pääses
seetõttu surmast.
Konfliktid
· Tegelastevaheliste konfiliktide ja
tegelaste siseheitluste põhjused:
­ Marslaste eest põgenemisel tekkinud:
teadmatus, hirm, nälg, tahtmine ellu jääda.
­ Inimesed ei suutnud tekkinud pingest üle olla.
Kõige ebasümpaatsem
tegelane
· Kahurväelane:
­ Väga negatiivse mõtlemisega.
­ Unistas enesele võimatutest tegudest.
­ Oli endast liialt heal arvamusel, arvas, et on
võimekam kui tegelikult.
­ Ilmnesid vaimuhaiguse tunnusmärgid.
Sõnastus, sõnavara
· Üsna kerge lugeda, polnud kasutatud
keerulisi sõnu.
· Leidus kirjavigu (arvatavasti tekkinud
trükkimisel).
· Polnud ühekülgne, kasutatud oli ka
murdesõnu.
· Huvitavad kirjeldused.
· Soovitan raamatut ,,Maailmade sõda"
lugeda:
­ Pakub lühikese ülevaate Victoriaaegsest
Inglismaast ning inimeste eluolust.
­ Huvitavalt kirjutatud, palju kirjeldusi.
­ Teistsugune maailmavaade, mis erineb
tohutult tänapäevasest.
Teiste lugejate arvamused
· Jüri Kallas:
­ ,,Ääretult oluline tekst maailma ulme ajaloos! Kummaline on veel
see, et oma skeemilt järgib antud romaan traditsioonilist
tulevikusõja romaani... a la, et mis oleks kui sakslased
hakkaksid Inglismaad vallutama, ainult, et HGW pani sakslaste
asemele marslased... Tüüpiline näide sellest, kuidas värske
pilguga vanasse traditsioonilisse süzeesse uus elu sisse
puhutakse... aga Wells kujutas ka neid marslasi ääretult
leidlikult... see on juba geniaalsus... Raamatut hindangi viiega
just selle teedrajava tähenduse tõttu... puht meelelahutusena
oleks hinne siiski neli... kirjanduslikult on "Nähtamatu" ja
"Inimjumalad" kindlalt paremad."
· Krister Haav:
­ ,,Klassika. Hea lugu igatahes, kuigi natuke naiivne."
· Siim Espenberg:
­ ,,Suurmeistri parimaid teoseid. Mind paneb imestama, et sellise
tehnilise tasemega romaan suudeti kirjutati juba aastal 1897!!!
Näidatakse veenvalt marslaste süstemaatilist Inglismaa
purustamist ja vallutamist. Kuigi tulnukatel on eriti karmid relvad
-- mürkgaas, mingi laseri sarnane relv, ei näita Wells kõiki
inimesi mingite ilgete paanikas äpudena, vaid laseb neil ka
marslastele mõningat kahju tekitada.
· Andri Riid:
­ ,,Maailmade sõda on ainuke Wellsi ulmeromaan, mis seisab
kõrgemal ajast, mil ta kirjutatud on. Oskuslikult on kujutatud
võõra jõu poolt põhjustatud paanikat. Samuti peavad kaasaegse
lugeja silmis vett nii Marslased ja nende sõjavarustus, kui põhjus
mis maalased siiski hävingust päästab. Wellsile kuulub ilmselt
au olla tänaseni kulumiseni ekspluateeritud SF alaliigi (tulnukate
sissetung) kõige efektsem esitaja. Tõesti tore. "
Aitäh!
Vasakule Paremale
Raamatuesitlus-Maailmade sõda #1 Raamatuesitlus-Maailmade sõda #2 Raamatuesitlus-Maailmade sõda #3 Raamatuesitlus-Maailmade sõda #4 Raamatuesitlus-Maailmade sõda #5 Raamatuesitlus-Maailmade sõda #6 Raamatuesitlus-Maailmade sõda #7 Raamatuesitlus-Maailmade sõda #8 Raamatuesitlus-Maailmade sõda #9 Raamatuesitlus-Maailmade sõda #10 Raamatuesitlus-Maailmade sõda #11 Raamatuesitlus-Maailmade sõda #12 Raamatuesitlus-Maailmade sõda #13 Raamatuesitlus-Maailmade sõda #14 Raamatuesitlus-Maailmade sõda #15 Raamatuesitlus-Maailmade sõda #16 Raamatuesitlus-Maailmade sõda #17
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor stormchazzy Õppematerjali autor
Sisu (peategelased, sisukokkuvõte), näide tekstist, minategelase ja kahuriväelase tutvustused, konfliktid, sõnastus, sõnavara, teiste lugejate arvamused.

Sarnased õppematerjalid

11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

Vahepeal sajavad pidevad pommirahed linnale. Elisabethi korter hävib, mitu ööd elavad nad Ernstiga põhimõtteliselt lageda taeva all. Järsku, täiesti juhuslikult märkab Ernst keset lagunud varemeid üht täiesti tervet aiaga maja. See on proua Witte külalistemaja. Noored viibivad seal paar päeva ning Ernst suudab kindlustada Elisabethile sinna majja toa, ise peab ta aga rindele naasma. Rindel olemine osutub eriti vaevaliseks. Graeber teab, et Saksamaa on sõda kaotamas. Ometi pidi ta tagasi sõtta minema, tapma mitte millegi eest. Hetkegi ei saa ta Elisabethile mõtlemata olla. Temas kerkib esile kaastunne vangide suhtes, segadus ja meelehärm. Olukord muutub rindel pingeliseks, venelased tungivad peale ning sakslased peavad taanduma. Ernst saab käsu partisanid hukata. Seda ta aga ei suuda. Selle asemel tapab ta oma sõbra ning laseb venelased vabadusse. ,,Tänuks" aga, saab Graeber ühelt vabaks lastud venelaselt surmava kuuli. Ta sureb.

Kirjandus
Kirjanduse eksami piletid
53
doc

Kirjanduse eksami piletid

Teised tegelased: Rogozin ­ võitlevad Mõsiniga Nastasja armastuse eest. Nastasja Filippovna ­ tahtis, et inimesed teda haletseksid, kaunis. Aglaja Ivanovna ­ egoist, kõik käib tema reeglite ja sõnade järgi, mõistis, kui hea Mõskin on. Varvara ­ tänapäevane inimene Väga palju tegevusliine. Põhiprobleem: Kas headus on alati hea? h. "Sortsid" Suure viha raamat, negatiivne suhtumine revolutsiooni i. "Nooruk". Noore inimese elulugu, ei leia oma kohta j. "Vennad Karamazovid" ­ jääb pooleli. Vastandab 2 poega (headuse ja kurjuse). See lõpetab tema karjääri (võtab kokku) Lühike sisukokkuvõte "Idioot" I osa Fjodor Dostojevski romaan "Idioot" algab tegevusega Peterburi- Varssavi raudteerongis. Sel udusel ja niiskel

Kirjandus
Suuline exam
69
doc

Suuline exam

naise sõbratar, ämm ja äi. Nemad ei ole nii lihtsad ja head ja nemad elavad nii, nagu inimesed vahetult pärast sõja lõppu tegelikult elasid, ja räägivad sellest, millest räägiti. 2. "Igapäevane leib" (1964, trükiarv 24 000) 10 aastat on möödunud. "Keskpäevavalguse" tegelaste elu läheb edasi. Kristjan läheneb neljakümnele, temast on saanud trusti vanemmeister. Raamat algab vanaaastaõhtuga: Kristjan ootab külalisi, shampus jahtub vannitoas. Elu on märgatavalt edenenud. Tegelaskonda kuulub igat masti Nõukogude aja tegelasi: varustajaid, ametiühingu funktsionääre, brigadire, sekka juba ka haritlasi. Taustaks trammitrusti remondibrigaadi mehed. Ka vahepeal uuesti abiellunud ja lahutanud Anne on jätkuvalt mängus. Konfliktid on seotud nö igapäevase leiva teenimisega, töö ja tunnustamisega

Kirjandus
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

Oli vaja Trooja alla purjetada, kuid tuult polnud, sest sõitu oodates tappis Agamemnon Artemise lemmikhirve, mille peale Artemis pahaseks sai. Tuul tuleb tingimusel, et toodaks ohver. Agamemnon ohverdas oma tütre Iphigeneia, kellest sai Artemise preester. Parise vennast Hectorist sai Trooja sõjapealik. Priamos oli Trooja kuningas. Sõda kestis vahelduva eduga 10 aastat. Jumalatest oli osa kreeklaste, osa troojalaste poolt. Sõda venis. Eepos algab lauluga "Achilleuse viha". Achilleus röövis endale imeilusa tütarlapse (preestri tütar), keda Agamemnon endale tahtis. Seepeale Achilleus vihastas. Ta ei väljunud oma telgist ning kreeklastel hakkas halvasti minema. Achilleuse ema oli Thetis. Telki tuli Achilleuse parim sõber Patroklos, kes palus endale Achilleuse varustust. Ta sai selle ning pani Achilleuse varustuse omale selga. Troojalased arvasid, et tegu on Achilleusega ning Hector tappis Patroklose, võttis ka

Kirjandus
Kirjanduse lõppueksami materjalid
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

kiljudes minema, ainult Ach haaras relva. Nii saadi ka tema kätte. Oli vaja Trooja alla purjetada, kuid tuult polnud, sest sõitu oodates tappis Agamemnon Artemise lemmikhirve, mille peale Artemis pahaseks sai. Tuul tuleb tingimusel, et toodaks ohver. Agamemnon ohverdas oma tütre Iphigeneia, kellest sai Artemise preester. Parise vennast Hectorist sai Trooja sõjapealik. Priamos oli Trooja kunn. Sõda kestis vahelduva eduga 10 aastat. Jumalatest oli osa kreeklaste osa troojalaste poolt. Sõda venis. "Achilleuse viha" sellest algas eepos. Ach röövis endale imeilusa tütarlapse (preestri tütar), keda Agamemnon endale tahtis. Seepeale Ach vihastas. Ta ei väljunud oma telgist ning kreeklastel hakkas halvasti minema. Ach-e ema oli Thetis. Telki tuli Ach-e parim sõber Patroklos, kes palus endale Ach varustust. Ta sai selle. Troojalased arvasid, et tegu Achilleusega ning Hector tappis ta, võttis ka varustuse endale. Ach süüdistab sõbra surmas ennast, otsustab kätte maksta

Kirjandus
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

Niisiis pole enam jälgegi järel sellest salapärasest sõnast Jumalaema kiriku hämaras tornis ega ka tundmatust saatusest, mida see kurb sõna märkis, mitte kui midagi -- ainult käesoleva raamatu autori habras mälestus. Inimene, kes selle sõna seinale kirjutas, on juba sajandite eest elavate kirjast kustutatud, ka sõna on omapuhku kiriku seinalt kadunud ja võib-olla kaob varsti maa pealt ka kirik ise. Sellest sõnast tekkiski seesinane raamat. Veebruaris 1831. ESIMENE RAAMAT I. SUURSAAL Kolmsada nelikümmend kaheksa aastat, kuus kuud ja üheksateistkümmend päeva tagasi äratasid pariislasi kirikukellad, mida kõigest jõust helistati Vanalinna, Ülikoolilinna ja Uuslinna kolmekordses vööndis.* Kuid 6. jaanuar 1482 pole päev, mida ajalugu eriti mälestaks. · Polnud midagi iseäralikku sündmuses, mis Pariisi kirikukell! ja kodanikke sel varahommikul jalule ajas. Ei olnud see

Kirjandus
M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, Tom!»

Kirjandus
A dumas Kolm musketäri terve raamat
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun