kliimaga harjunud. Samuti mõjutab minu reisimist majanduslik olukord ja vanemad. Eelkõige just sellepärast, et ma ise raha ei teeni ja kui suvel käingi tööl ei raatsi oma palka arvatavasti selle peale raisata. Sellepärast pean reisimiseks vanematelt raha küsima või perega reisima. Vanemad ei mõjuta paraku ainult raha asjades, vaid vanemtelt tuleb ka luba küsida, kui reisile tahaks minna näiteks sõpradega. Üheks mõjutavaks teguriks võib kujuneda ka keelebarjäär. Tavaliselt olen reisil käinud perega või klassiga, kus keegi ikka oskab selle riigi keelt, kus parasjagu reisil ollakse või vene keelt/ inglise keelt. Ise olen ka siiamaani hakkama saanud inglise keelega. Kui reisi sihtkohaks oleks aga näiteks Prantsusmaa, siis võib keelega raskusi tulla, sest seal riigis üldjuhul ei räägita muid keeli (vähemalt neid, millest mina aru saaksin). Minu reisimist mõjutab eelkõige kool, majanduslik olukord, vanemad ja keelebarjäär.
Suhtlemistõkked 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: ñ müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri ñ keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia ñ suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused ñ situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: ñ sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita ñ seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult ñ ollakse liiga monoloogiline
Alati jääb alles vene keel suhtluskeelena ja ka venekeelne meedia on laialdaselt kättesaadav. Siiski, Eesti riik kardab, et muutes kogu riikliku haridusüsteemi eesti keelseks, hakataks neid süüdistama assimilatsioonis. Tegelikuses toimib Eesti riik pigem ukrainlaste, tatarlaste jt. Rahvaste venekeelestajana. Teiseks Vallikivi väidab, et Eesti riik praegusel hetkel panustab mittetoimetulevate kodanike kasvatamisesse, kes jäävad alatiseks keeleliselt diskrimineerituks. Keelebarjäär võib osutuda ületamatuks raskuseks ülikoolis. Järgneva aspektina võtab autor käsile eesti keele kui võõrkeele õpetamise riiklikes koolides, hoolimata faktist, et eesti keel on riigi keel. Ning keelekümblusklassid, mis aitavad integreerida, on koolides ainult vabatahtlikud. Vallikivi märgib ära ka selle, et noores eas, eriti just lasteaedades ja algkoolides toimub lõimumine ja keeleõpe oluliselt kiiremini kui hilisemas eas ning just selle tõttu tuleks kogu
rääkiv rahvamass, aga ka liig ere valgus või täielik pimedus, käekirja segasus, .... Seega kõik, mis seotud raskendatud kuuldavuse, nähtavuse, haistmise, maitsmise, tundlikkusega) koht (ruumi suuruse, temperatuuri ja värvuse näitajad , mis mõjutavad inimese valmisolekut võtta vastu informatsiooni) kellaaeg (on sõltuvuses inimese tähelepanu seisundiga öösel kella 4 ajal edasiantud info on aeglasemalt omandatav kui hommikul kell 10 edastatu) keelebarjäär (seotud keelekeskkonnaga, kus infot antakse eestikeelses keskkonnas viibides võtab võõrkeelne turist infot halvemini vastu kui oma keelekeskkonnas olles) staatusevahe (väga suur erinevus suhtlejate staatuses halvendab informatsiooni arusaadavust) Ja kindlasti ka kommunikaatorist põhjustatud suhtlustõkked e. Siis... segane väljendusviis (udutamine, keerutamine) monoloogilisus (ei anta vastuvõtjale võimalust anda tagasisidet, tekitab tunde ,et infosaaja pole
mardipäev kadripäev jõulud rahvariided rahvapillid Igal asjal oma aeg Projekti käigus: Laps tunneb huvi eesti keele vastu. Laps kuulab ja tajub eesti keele kõla. Laps rikastab sõnavara. On tutvutud rahvakommetega. Läbi mängu omandatakse kergemini eesti keel. Laps tunneb rõõmu tegevusest. Igal asjal oma aeg Projekt andis lastele teadmisi linnast, eesti kultuurist , mida saab edaspidi ära kasutada. Suhtlemises on kadunud ära nn keelebarjäär. Laps kuulab ja tajub eesti keele kõla ja vastab õpitud sõnavara piires. Kohtumiseni!
Kui aga noorena tehakse halb valik ning loobutakse heade hinnete nimel pingutamast, võib see ära rikkuda kogu tulevase elu. Isegi kui hiljem oma vigadest aru saadakse, võib olla hilja, ei saa ju ehitada tugevat maja halvale vundamendile. Mina, kui tulevane abiturient olen peagi kahe valiku vahel: kas pärast gümnaasiumi minna õppima välismaale või jääda truuks oma kodumaale? Suurimaks probleemiks ja takistuseks on minu, kui ka paljude teiste eesti noorte jaoks keelebarjäär, hirm iseseisva elu ees, rahalised probleemid ning võõras kultuur. Kuid siiski arvan, et julge pealehakkamine on pool võitu. Kui tõesti avaneb noorele pealehakkajale selline võimalus, tuleb sellest igati kinni haarata. P.Choelho on oma teoses ''Alkeemik'' öelnud, et kui me midagi tahame, aitab meid selle saavutamisel salamisi kogu universium. Kui me tõesti midagi tahame, siis tuleb pingutada selle nimel ja haarata igast väiksemastki võimalusest. Oleme küll valikute
väljanägemine • Sobivad ehted • Sobilikud jalanõud • Puhas ja korralik vormiriietus • Nähtaval kohal nimesilt ja/või ametlik identifikatsioon • Päikseprille võib kanda vaid väljas, päevasel ajal ning mitte klientidega suheldes Informeeritus • Võimelised juhiseid andma • Selged ja arusaadavad väljendid • Säilitama rahu ja viisakuse suheldes ärritunud kliendiga • Pakkuma lahendusi • Teadma, kust saada abi kui kliendiga suheldes tekib keelebarjäär • Teadma, kust saada arstiabi • Teadma, kust leida vastavat personali Hindamismeetodid • Hindamismeetodid põhinevad reisijate rahulolul 1989 • Kogemus nii lennujaamas kui ka lennuki pardal • 41 kriteeriumi • Näiteks enne lendu/lennujaamas: veebileht, broneering läbi neti/check-in, pagasi toimetamine, ooteaeg... • Näiteks lennukis: tooli mugavus, valgustus, temperatuur, meelelahutus,
Raikkülas Paka mäel Saha kabeli juures, nähtav kõrgendik Algas ööl vastu 23. aprilli 1343 Eestlased hakkasid mässama märgutule peale Algus harjulastele väga edukas Põletatakse mõisaid ja tapetakse sakslaseid Vallutati Padise klooster, pandi see põlema, tapeti 28 munka Piirati Tallinn ümber, liikumine levis Läänemaale Paide ordulinnuses eestlaste "4 kuningat", toimusid nõupidamised Sakslased tapavad läbirääkijad, siiani segastel põhjustel (keelebarjäär, otsustusvõimetud) Taanlaste käsk ordule Kutsusid ordu appi Eestlased kaotavad lahingu Tallinna all Kokkulepe orduga, alistusid kaitse alla Maikuul võtsid ordu väed Tallinna üle Väed Põltsamaal, eestlaste taganemine sohu Oli valida, kas allaandmine või surm. 15 allaandjat, 1600 surnut Soome abivägi jäi hiljaks, nad pöördusid tagasi kodumaale Ordu võim PõhjaEesti oli ordu valduses Olukorda nõrgendas pihkvalaste rünnak KaguEestisse, kuni Otepääni välja
mõjutamine ja suhete loomine. Suhtlemise abil saan ma ennast väljendada, teostada, oma emotsioone välja elada, sõpru leida ja informatsiooni omandada ning vahendada. Suhtlejana sooviksin ma olla eduakas kuid suhtlemist segavad mitmed tegurid: 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult
inimesed ei saaks lihtsalt läbi teineteisega ja sõjad oleksid vältimatud. Võib öelda, et tolerantsus on üks olulisem osa inimese isiksusest. Eestis on palju probleeme venelaste sallimatusega. Meie riik oli Venemaa poolt okupeeritud alles paarkümmend aastat tagasi. Haav on värske, sellest haavast tuleneb palju pimedat viha venelaste vastu. Isegi inimesed kes on sündinud tükk maad pärast venemaa okupatsiooni ei saa läbi venelastega. Üks suur põhjus selleks on keelebarjäär. Venelasi kes on elanud terve oma elu eestis ja kes ei oska ega taha osata eesti keelt on palju. Paljud eestlased ei suuda seda mõista, kuidas saab nii ignorantne olla. Sallimatust kahe rahva vahel süvendab ka venelaste käitumine, üks hea näide sellest on pronksiöö rahutused. Seal venelased ründasid eestlasi, ründasi eestlase ärisi, nad varastasid ja vandaalitsesid. Veel üks näide nulltolerantsusest on geide vihkamine. Enamasti on
Immigrantettevõtlus ja integratsioon Immigrantidega seoses on õige suurem probleem integratsioon. Küsimused kas nad sulanduvad ühiskonda ning leiavad enda koha riigis on väga tähtsad. Lisaks on väga oluline, et nad hakkaksid kiiresti ise hakkama saama, leiaksid töö ega sõltuks riiklikest toetustest. Siiski on immigrantidel väga raske alguses integreeruda, sest kultuuriline erinevus on väga suur ning takistab ka keelebarjäär. Eriti raske on Eestis nendel, kes ei valda peale eesti keele ka ei inglise ega vene keelt. Immigrantidel on üldjuhul raske tööturule sisenenda, sest keelebarjäär on väga tugev. Lisaks võib probleem tekkida kodakonsusega ja töökogemuse tõendamisega (Asko Miettinen, 2006) Et selgeks saada kohalikku keelt, siis selleks ei piisa ainult keeleõppeprogrammidest ja keeltekoolidest vaid on vaja ka praktikat. Kui aga immigrant on paigutatud väikesesse
Kogu toodang veeti Nõukogude Eestist välja ning Eesti ei saanud sellisest majanduspoliitikast suuremat tasu. Üleminekul käsumajandusele kasvas võõrtööliste sissetung märgatavalt ja Eesti elanike arv kasvas nende arvelt 170 tuhande inimese võrra. Enamik neist olid venelased, kes tõid kaasa endaga vene kultuuri ja keele, luues siin vene asutuspiirkondi. Enamus inimesi hakkasid asuma linnadesse elama. Maalt linna asunud eestlaste ja võõrtööliste vahel tekkis keelebarjäär. Paljudes kohtades ei saanud enam eesti keelega igapäevaseid toimetusi tehtud. Võõrtööliste asemel oleks võinud kasutada eestlasi, pakkudes neile tööd, mitte anda tööd väliselanikele. Nii oleks ka majandus kiiremini arenenud ja elatustase oleks parem olnud, aga see ei sobinud venestamispoliitikaga. Järgmine muudatus oli maa sundvõõrandamine aastatel 1944-1947, kui Eestis riigistati palju maad, mille riigistamisel oli ka teine roll. Ühiskonna puhastamine
Ajaloo kaksiti mõistmine tõi meile kaasa pronksöö sündmused, mis olid suureks sokiks kõikidele- taolist vastuhakku polnud Eestis varem juhtunud. Suur mass venelasi lõhkus Tallinna tänavatel kioskeid, autosi ja ettejuhtuvaid poode, mis ühtlasi ka tühjaks rööviti. Oli aru saada, et sündmuste ajendiks ei olnud ainult pronkssõduri eemaldamine. Aprilli sündmused tõestasid, et Eesti ei ole veel seesmiselt ühtne riik. Teiseks integratsiooni piduriks on keelebarjäär. Suur osa eakamaid muulasi ei valda eesti keelt ja ei vaevugi sellega tegelema. Nooremal generatsioonil on keel siiski oluliselt vajalikum. Juba töökoha saamiseks on vaja läbida keelekontrolle. Mina pean neid õigustatuks ja isegi vajalikuks, sest just uus põlvkond on see, millele me saame loota. Kui vanemad inimesed on kaua elanud, kõike näinud ja teavad oma enese tarkusest, siis nooremaid saab veel vormida- neile on oluline selgitada ja õpetada.
2. Probleemi määratlemine Miks organisatsioonis puudub korrektne, kiire, meeldiv ja sõbralik teenindus? Hommikul kui müüja tuleb tööle, ta ei ole kursis mis kaup peab saabuma ja mida peaks juurde tellima kui hakkab otsa saama. Et ei oleks nii, et kaupluse letid on mingist kaubast tühjad. Kaupluse omanik ei informeeri müüjat mida võiks juurde tellida või milline kaup on saabumas. Samas ka müüja ei informeeri omaniku millise kauba nõudlus on suurem. Suur ja oluline on ka keelebarjäär. Nii omanikul kui ka müüjal on eesti keelega raskusi. Müüja ei mõista mida soovib klient. Tal on klientidega raskusi, kuna ei saa ennast väljendada. Tähtsad on tegelikult klienditagasisidedel ja kommentaaridel on suur mõju töötajate tegevusele. Sage vahetu ja positiivne tagasiside parandab töötajate tegevust olulisel määral. Käesoleva kaupluse omanik ei pööra tähelepanu oma töötajale ega anna temale mingeid kommentaare ega positiivset tagasisidet tehtud töö kohta
rahvusest sisserännanud inimeste vastu, kes ei oska kohalikku keelt ning ei tunne siinset kultuuri. Põhjuseks võib tuua eestlaste rahvusliku mõtlemis- ja tegutsemisviisi ning hirmu etnilise identiteedi kadumise ees, mida on soodustanud pikaajaline võõrvõimude all olemine. Samuti võib täheldada noorema generatsiooni seas laialdast sallimatust rahvusvähemuste suhtes, mida põhjustabki ennekõike keelebarjäär. Samas on esinenud ka omaalgatuslikke positiivseid aktsioone, näitamaks üles tolerantsust üldise sallimatuse foonil. Näiteks korraldas paar aastat tagasi seltskond vene noori Tallinnas Tammsaare pargis aktsiooni „Kallista eestlast“, näitamaks eesti rahvale, et venelased soovivad sõbralikke suhteid. Eesti integratsioonipoliitika olemuses esineb tõsiseid puudusi, seetõttu tuleks tegeleda eelkõige noortega, et välja selgitada
Probleemina on üles kerkinud, et teenindajad ei oska kõigele lisaks riigikeelt - selles on süüdi nii koolisüsteem, mis ei õpeta keeli, töötajad ise, kes ei taha riigikeelt õppida, kui ka ettevõtjad, kes ei pööra piisavalt tähelepanu töötajate valikule või ei korralda riigikeele õpet. Minu arust tuleb selline probleem kõige enam välja näiteks majutusasutustes ja muudes sellistes kohtades, kus ei toimu ainult müügitehing, vaid suheldakse rohkem. Poodides pole keelebarjäär nii suureks probleemiks, kui teistes teenindusasutustes ja seega saab poodides ka see konkreetne müügitehing tehtud. Eestlased investeerivad kõvasti oma äri välimusse, selle asemel, et panustada heasse teenindusse. Näiteid sellistest kohtadest, kus äri välimus on igati korrektne ja kena , kuid teenindus on kehv, selliseid teenindusettevõtteid on Eestis küllaltki palju. Minu ja ka paljude teiste arvates on Eestis kõige kõrgema tasemega teenindus panganduses ja
segunevad keeled jõudasti, kuid vaatamata eri maade survele on eestalsed suutnud alal hoida oma emakeelt. Eesti keelt kõneleb maailmas vaevalt miljon inimest , aga see ongi väikese rahva eripära, eesti keel on maailmas haruldus. Kui kuuled välismaal kedagi seda kõnelemas , tunned äratundmisrõõmu sa võtad selle inimese omaks. Seevastu eesti keele keerulisus ei võimalda enamikul muulastel seda selgeks õppida, see tähendab, et me ei suuda neid omaks võtta. Keelebarjäär kaitseb meid varjatult. Sellise arutelu põhjal võib öelda, et ainus tegur, mis eristab inimesi, on keel. Siiski nähakse esmapilgul inimese välimust, mitte tema suhtumist. Arvan, et inimeste tolerantsus võib aja jooksul kasvada, kuna praegu on väga paljudel võimalus näha milline on maailm ja missugused võivad olla inimesed. Juba väikestele lastele peaks teadvustama, et maailmas ongi erinevaid inimesi, kuid kõigisse neisse peab suhtuma
seetõttu peame me orienteeruma usaldusväärse ja mitte usaldusväärse informatsiooni vahel. See on oluline nii meie endi jaoks, kui nende jaoks, kellele me hangitud informatsiooni suuname. Infovajadus on meil kõigil igapäevaselt. Minul, kui tudengil, on infovajadus väga suur. Ma vajan informatsiooni õppimises, kodutöödes, loengutes. See on osa minu igapäevasest elust – informatsiooni otsimine. Väga tihti esineb olukordi, kus informatsiooni on liiga vähe. Seda põhjustab eelkõige keelebarjäär. Kuna ma olen vene keelsest perest, siis saan hakkama ka vene keelse informatsiooni otsimise ja töötlemisega. Inglise keelse informatsiooniga töötamine on minu jaoks kordades raskem, kuna mulle tundub, et see tekst on alati nii teaduslik ning sõnad, mida informatsioon sisaldab, on mulle mitte-midagi-ütlevad. Selle probleemi üldnimetus võib olla infokriis. Eesti on nii väike, et kõike maailmas saadavat informatsiooni pole võimalik meie keelde tõlkida
Sealt tuleb ka viha nende vastu. Eestlased ei mõista venelasi, kes siiani ei oska rääkida eesti keelt. See ongi kõige suuremaks takistuseks omavahelisel suhtlusel ning samuti on nende kohta ka palju eelarvamusi. Eriti levinud stereotüübid on, et venelased on kas narkomaanid, allakäinud oma eluga või rumalad. Kindlasti leidub ka muid arvamusi nende kohta veel. Isiklikult arvan ise, et kõige suurem sallimatuse põhjus ongi keelebarjäär. Isegi, kui nad oskavad eesti keelt, siis nad ei ole altid seda rääkima. Keele oskamatuse tõttu või rääkida mitte tahtmise pärast ei suhtlegi eestlased venelastega ja tekivad eelarvamused ning sealt saavadki alguse konfliktid. Eestis võib leida ka sallivuse jooni. Näiteks on Eestis just hiljuti vastu võetud kooseluseadus. See tähendab seda, et samast soost inimesed võivad koos elada, abielluda ning lapsi kasvatada. Mina ise arvan, et see on suur samm tolereeriva ühiskonna poole
Teiselt poolt on inglise keele positsioon maailmas vaieldamatult esikohal, ning hõlmab paljusid eluvaldkondi. Samas on paljude arvates õige lasta keelel vooluga kaasa minna ja mitte takistama keelelist globaliseerumist. Maailmas võiksid kõik inimesed rääkida ju ühes keeles, siis ei oleks üksteisest arusaamisega mingisugust probleemi, ei peaks õppima erinevaid keeli. See oleks väga mugav-ükskõik millisesse riiki sõites ei oleks muret kohalikega suhtlemisel, puuduks keelebarjäär. Kahjuks selline rahvaste ühte sulandumine toob kaasa eri rahvaste kultuuride hääbumise. Erirahvused poleks arvatavasti nõus oma riigikeelest loobuma ja isikupära kaotama kuidas saakski otsustada, milline keel peaks saama ühiseks keeleks. Kui võtaks aluseks, et juba niigi palju räägitakse maailmas inglise keelt ja see võikski saada ühiseks, siis ma julgen arvata, et näiteks kasvõi hiinlased ei oleks sellega kunagi nõus, sest nad on maailma kõige arvukam rahvas ja
Probleemina on üles kerkinud, et teenindajad ei oska kõigele lisaks riigikeelt - selles on süüdi nii koolisüsteem, mis ei õpeta keeli, töötajad ise, kes ei taha riigikeelt õppida, kui ka ettevõtjad, kes ei pööra piisavalt tähelepanu töötajate valikule või ei korralda riigikeele õpet. Minu arvates tuleb selline probleem kõige enam välja näiteks majutusasutustes ja muudes sellistes kohtades, kus ei toimu ainult müügitehing, vaid suheldakse rohkem. Poodides pole keelebarjäär nii suureks probleemiks, kui teistes teenindusasutustes ja seega saab poodides ka see konkreetne müügitehing tehtud. Küll aga on positiivne see, et Eestis osatakse võõrkeeli ning turistidel on siin kerge hakkama saada. Samuti käitutakse turistidega viisakamalt ja külalislahkemalt. Selleks, et teenindaja saaks aimu, mis ta valesti on teinud, tuleks kliendil anda tagasisidet. Probleemide lahendamine algab nende teadvustamisest.
valisin õppida ülikoolis. Mul on sügav õpihoiak. Ma õppin eelkõige enda jaoks. Motiiviks mul on teadmistejanu ning soov õpitavast aru saada. Sügav lähenemine toob mulle tavaliselt kaasa ka positiivsed emotsioonid: huvi, olulisuse tunnetuse, põnevustunde. On aga ka need ained, kus mul on pindmine õpihoiak ja mul on soov vajaliku tulemuse saavutada minimaalse pingutusega. Selline asi võib seotada sellega, et mul on praegu veel keelebarjäär ja ma ei saa kõiki aru, seepärast mul puudub soov lihtsalt kuulata loengutes ja midagi teha praktikumides. Järele pärida selle probleemiga mulle aitavad arutlused õpitava teema üle oma kaasõppijatega. Väga tähtis asi ülikoolis on oma aega planeerimine. Ülikooliõppija vajab mitte ainult aega õppimisele, aga ka puhkamisele ja oma hobidega aega veetmisele. Sellega mul on praegu probleemid, aga mina natukene sellega alustan hakkama saama. Alustasin sellega, et ostsin
tähele. Pigem märkame, kui keegi kasutab suhtlemistõkkeid meiega suheldes. Sageli ei oska me sellele nähtusele nime anda ja mõtleme, miks äkki kadus soov teisega suhelda või miks me tunneme end solvatuna ja alaväärsena. 1.3 Keskkonnast tingitud suhtlustõkked Müra suhtluskanalis - siinkohal ei pruugi müraks olla ainult kehv kuuldavus vaid ka näiteks kehv nähtavus. Samuti on müraks kehva kvaliteediga slaidid või halb käekiri tahvlil. Keelebarjäär - tuleb vältida võõrsõnu ja erialakeelt nii palju kui võimalik. Ei tohi kasutada slängi, sest sellest ei pruugita aru saada. Ja kui peab esinema võõramaalastele inglise keeles, siis tuleb hoolikalt läbi mõelda, kas ja mida öelda selleks, et kindlasti aru võiks saada. Staatuse vahe - näide: Ma tean, et minul on väga raske suure staaziga õpetajatele esineda. Paljud neist peavad oma "staatust õpetajana" suuremaks kui minul, mistõttu
Tabel 1. Allikas: Statistikaamet Samuti on Eesti puhul probleemiks ka regionaalne töötus, kus äärealadel (n: Ida-Virumaa) on töö kaotanud inimestel tööturule naasmine raskendatud. Selle põhjusi on palju, aga ennekõike võib välja tuua kaks põhilist. Esiteks, olukord kus ühes regioonis on töö kaotanud konkreetse eriala ja majandusharu töötajad. Teiseks keelebarjäär, mis on kindlasti takistuseks uue töö leidmisel. Inimene, kes on olnud pikka aega töötu, kaotab usu töö leidmiseks. Ajaga vähenevad erialased oskused, süveneb ebakindlus tööintervjuudel ja kaob harjumus tööl käia. Vanematel inimestel (üle50.aastaste), kes on olnud tööturult eemal pikemalt, neil on raske leida uut tööd, kuna nõuded uuenevad alati. Tööturu stabiliseerimise ettepanekud: 2
poliiikutele, aga mitte meie rahvale. Selliste poliitikutega pole siin mingit võimalust jätkusuutlikule arengule, toimub ainult taandareng meie rahva seas. Rahvas vaesub ja lõpuks sureb nälga, healjuhul istuvad osa õnnelikke võlavanglas riigi leival. Aga mis elu see on?! Meie rahvas on nii väike ja meie keelest ei saa keegi aru ja sellisena on väga raske maailmas, rahvusvahelises majanduses läbi lüüa. Mida on meil pakkuda ülejäänud euroopale? Praegusel hetkel ainult `ajud`, kellel keelebarjäär ületatud, lahkuvad kiirustades nagu rotid hukkuvalt laevalt välismaale. Ja see näitab meie paremat jätkusuutlikkust mujal kultuuriruumis. Vot see on jätkusuutlik areng!
Üheks põhjuseks, miks info ei jõua pärale on mitmeastmeline suhtlemine, mis põhjustab palju infokadusid ja moonutusi. Teiseks põhjuseks on kommunikatsiooni vahendatus. Suhtlemistõkked saab liigitada kolmeks keskkonnast tulenevad, keskkonna põhjustatud ja retsipiendist tingitud. Keskkonnast põhjustatud suhtlemistõkked: koht (ruumi suurus, temperatuur) müra (valju muusika, karjuv rahvamass) kellaaeg (on sõltuvuses inimese tähelepanu seisundiga) keelebarjäär (seotud keelekeskkonnaga) staatusevahe (väga suur vahe suhtlejate staatuses halvendab informatsiooni arusaadavust) Kommunikatsioonist põhjustatud suhtlemistõkked: kontakti puudumine segane väljendusviis (puterdamine, keerutamine) monoloogilisus (infosaajale ei anta võimalust ennast väljendada) ülelihtsustatud info Retsipiendi põhjustatud suhtlemistõkked: mõttelaiskus (ei viitsita tähele panna ja kaasa mõelda) psühholoogiline barjäär
· situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek (Kellaaeg on sõltuvuses inimese tähelepanu seisundiga öösel kella 4 ajal edasiantud info on aeglasemalt omandatav kui hommikul kell 10 edastatu. Ruumi suuruse, temperatuuri ja värvuse näitajad , mis mõjutavad inimese valmisolekut võtta vastu informatsiooni. Kõrvaliste isikute juuresolek - karjuv ja korraga rääkiv rahvamass). · keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia (seotud keelekeskkonnaga, kus infot antakse - eestikeelses keskkonnas viibides võtab võõrkeelne turist infot halvemini vastu kui oma keelekeskkonnas olles) · suhtlejate staatusevahe, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused (väga suur erinevus suhtlejate staatuses halvendab informatsiooni arusaadavust)
Kasutatakse agressiooni, enesehaletsust, projekteeritakse vastase isikule negatiivseid omadusi ja püütakse olukorda selliselt ratsionaliseerida, et see muutuks endale vastuvõetavamaks. Need võtted suurendavad küll eneseaustust ja kahandavad psüühilist häiritustunnet, kuid see on saavutatud tegelikkuse moonutamise hinnaga. 6.Suhtlemistõkked 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: _ müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri _ keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia _ suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused _ situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: _ sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita _ seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult _ ollakse liiga monoloogiline
16. Millele tuleb mõelda enne sõnumi edastamist? Kellele sõnum suunatud on , millised võivad olla sõnumi edastamise tagajärjed. 17. Millest võivad tekkida kommunikatsioonitõrked? Võib tekkida mitmetest asjaoludest, mille tõttu ei omasta ega soovi isik omastada infot, nt on edastaja talle vastumeelt, tema puhul on häirivad asjaolusi, mis viivad tähelepanu mujale, keelekasutus, keelebarjäär, ametiredeli barjäär vms jne jne jne 18. Nimetage mittesõnalisi (mitteverbaalsed) väljendusvahendeid. 19. Missugused on kommunikatsiooni põhireeglid? Mida tähendab efektiivne kommunikatsioon? 20. Mis on ja miks on vaja teada, mis on ettevõtte missioon ja visioon? 21. Mis on ettevõtte kultuur? (sünonüüm on organisatsiooni kultuur, võtan info oma slaididelt) Organisatsiooni kultuur on väärtuste, normide, hoiakute ja
on loomulikult õige, kuna võrreldes hispaanlastega ongi eestlased üsna rahulikud ja osavõtmatud. See on ilmselt tingitud ka kliimast, kus elame, sest põhjamaades on külmal ajal tähtis energia säilitamine, sega ei kipu ükski eestlane ennast rohkem liigutama kui parajasti on tarvilik. Eestis elav vene keelne elanikkond tajub aga peale temperamendivahe ka muid pingeid eestlastega suhtlemisel. Üheks selliseks pingetekitajaks on keelebarjäär, sest eestlased ei soovi paljude intervjueeritud venelaste sõnul eriti vene keeles suhelda (noorem põlvkond valdavalt ei oskagi vene keelt) ning suhtuvad üldse venelastesse äärmise ettevaatusega. Peaaegu kõik intervjueeritud vene keelt emakeelena kõnelevad inimesed aga leiavad, et Eesti Vabariigis on eesti keele oskus vägagi vajalik ning tahavad seda ka ise hästi osata, kuid häbenevad oma vähese praktika tõttu treenimata eesti keelt ning sellepärast suhtlevad vähe selles keeles
**Suhtlemine=inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine. Suuline suhtlemine- dialoog jne. Kaudne suhtlemine- arvuti, telefon. Massiline teabelevi- meedia, massikomm. Formaalne viis- vastavalt kehtestatud võimule. Informaalne viis- eirates org struktuuri,isiklikud suhted. Suhtlemistõkked- barjäärid mis osaliselt või täielikult blokivad info või tekib ebaõige info. Keskonnast ting= keelebarjäär, kellaaeg, müra.(+edastaja,vastuvõtja poolsed) Personaalsed suhttõk= psühho distants,rass, sugu, haridustase(füsioloogilised, semantilised). Suhtlemissümbolid: sõna, pilt, kehakeel. Privaatsus=inimese õigus elada segamatult ja omaette, see on õigus eraelule. Lubamatu sekkuda(seotud tegevused-testid, ravid, jälgimised):diskrimineerimine. Distsipliin=kindlaskmääratud kord, org püüab norme ja standardeid maksma panna. Juhtkonna tegevus 1takistav 2 olukordaparandav.
0 3.5 3.0 16 Ukraina 6.0 2.0 6.5 1.0 16 Läti 1.0 2.5 5 4.5 13 Tabel 3: Kahekümne riigi hindamise tulemuse paremusjärjestus. 4. Top kuue riigi analüüs ja võrdlus Järgnevaks valisin top 6 riiki ning võrdlesin internetikasutus protsenti ja SKP-d inimese kohta, lisaks lisasin elimineerijaks keelebarjääri. Keelebarjäär on tähtsa aspektiga kuna 4 müügitöö jaoks on oluline vallata sihtriigi keelt. Esimest ja teist kohta jäid hetkel jagama Austraalia ja Iirimaa. Ameerika Ühendriigid patseerusid kolmandala kohale. Riik Internetikasutus Hinne SKP inimese kohta Hinne Suhtluskeel Hinne Kokku Itaalia 51.70% 2 30,200 1 Itaalia 0 - Rootsi 89
vältida ei ole võimalik. Põhjuseks ei ole mitte pelgalt individuaalsed omadused, vaid ka sotsiaalsete gruppide mõjud, kellega inimene uues kultuuriruumis kokku puutub ja/või samastub. Neist räägime pikemalt järgnevates peatükkides. Kokkuvõte Ladus keelekasutus määrab võimusuhted ning mõjutab seda, mil määral inimesed üksteisele meeldivad. Keele abil on võimalik määratleda iseenda identiteeti teiste suhtes. Keelebarjäär ja ühise keele puudumine raskendavad märkimisväärselt kultuuridevahelist suhtlust ent ühise keele olemasolu ei taga veel seda, et vestluspartnerid teineteise eesmärkidest või perspektiivist aru saaksid. Kultuuridevahelise suhtlemise oskuste üheks oluliseks aluseks on teadmine, et teise inimese arusaamad võivad olla erinevad ning valmisolek kohandada oma käitumist viisil, mis parandaks üksteisemõistmist.
Sain palju huvitavat teada ka eesti astronoomidest. Ernst Öpik on maailmakuulus astronoom. Ta oli erakordselt mitmekügne teadlane, kes esitas oma ajast ettejõudnud algupäraseid ideid ja avaldas uurimusi paljudes astronoomia valdkondadest. Väikerahvaste seast võrsub harva maailmakuulsaid teadlasi: ollakse ju eemal peamagistraalidest, kus liiguvad värsked teadmised ja mõtted, materiaalne baas on nõrk, oma osa mängib keelebarjäär ja suurriikide sovinism, kes püüavad näidata, et kogu teadusehoone on üles ehitatud ainuüksi oma maa teadlaste pingutustega. Seetõttu pole rahvusvahelise tunnustuse leidmine kerge. Öpikul on see korda läinud. Raske on teha võrdlusi, kuid paistab, et eestlastesttäppisteadlastest on just tema tööd saanud kõige laiema tunnustuse osaliseks. Meil on veel mitmeid erinevaid astronoome, kes on oma panuse andunud sellele alale
ise, kes ei taha riigikeelt õppida, kui ka ettevõtjad, kes ei pööra piisavalt 4 tähelepanu töötajate valikule või ei korralda riigikeele õpet. Minu arust tuleb selline probleem kõige enam välja näiteks majutusasutustes ja muudes sellistes kohtades, kus ei toimu ainult müügitehing, vaid suheldakse rohkem. Poodides pole keelebarjäär nii suureks probleemiks, kui teistes teenindusasutustes ja seega saab poodides ka see konkreetne müügitehing tehtud. Eestlased investeerivad kõvasti oma äri välimusse, selle asemel, et panustada heasse teenindusse. Näiteid sellistest kohtadest, kus äri välimus on igati korrektne ja kena , kuid teenindus on kehv, selliseid teenindusettevõtteid on Eestis küllaltki palju. 2. Teeninduslik mõttekultuur
põlvkondadevahelistes arusaamades. Samuti toodi välja mõlemas grupis vastanute seas see, et vanemad kipuvad ikka veel neid õpetama, olenemata nende vanusest. Vanemad ei tule selle pealegi, et nende täisealised lapsed saavad oma elukorraldusega ise hakkama. Vanematest eraldi elavatest vastanutest 63% (31 inimest) kirjutas, et mingisuguseid probleeme suhtlemisel ei eksisteeri. Ülejäänud 37%-i seas oli minu jaoks üks huvitavamatest probleemidest välja toodud keelebarjäär. Tuli välja, et vastanu ei saa tihtipeale vanematest aru, kuna need räägivad omavahel teist keelt kui vastanu oma pereringis. Veel oli välja toodud ajanappuse tõttu vanemate liiga harv külastamine. Samas tunnistas nii mõnigi, et mida vähem vanematega suhelda, seda vähem tekib probleeme. Koos vanematega elavatest täisealistest tõi vaid 23% (6 inimest) välja selle, et neil puuduvad vanematega suhtlemisel takistused. Vastati, et üldiselt on probleemid seotud
emakeel. Keeleline assimileerumine on toimunud üldiselt vene keele kasuks ja ka teiste juutidega suhtlemiseks valitakse sageli vene keel. Paljud Eesti põlisjuudid nimetavad emakeeleks jidisit, ka siis, kui keeleoskus on vähene või koduseks keeleks mõni muu keel. Eestisse hiljem saabunutel (st enamikul) on emakeeleks vene keel ja jidisiga neil enamasti side puudub. Seega osatakse vene keelt hästi, eesti keelt keskmiselt, jidisit halvasti ning heebrea keelt peaaegu üldse mitte. Keelebarjäär on takistuseks jidisi- ja heebreakeelse ajakirjandusega tutvumisel, samas ollakse aga juudi temaatikast vägagi huvitatud, kui see ilmub eesti- või venekeelses pressis. Nagu religioon, ei etenda ka jidisi keel määravat rolli Eesti juutide eneseteadvuse kujunemisel. "Juudiks olemise" võib otsustada sotsiaalne integratsioon juutidega, s.o seltsielu, päritolu ja sugulusring. Siinsetel juutidel ei ole suuri suguvõsasid, kuid samas
lahkumisväljend. Mitteverbaalsel tasandil toimub keha ärapööramine, intonatsiooni langus, pilgu ärapööramine mingile suhtlusevälisele objektile jm. See etapp kestab sekundeid või isegi minuteid. Tüüpiliseks suhtlemisveaks on esimese ja kolmanda etapi alahindamine: nähakse ja täiustatakse ainult teist etappi. Suhtlemistõkked 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: _ müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri _ keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia _ suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused _ situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: _ sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita _ seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt,
· teate saaja eelteadmised objekti kohta · osalevate poolte ühised kogemused, ,,ühismälu" · teate vastuvõtja positiivne või negatiivne hoiak öeldu suhtes · tegeliku teate vastavus oodatavale või lahknevus sellest · teate haakuvus eelnevalt öelduga · kommunikantide omavahelised suhted Suhtlemistõkked 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: · müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri · keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia · suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused · situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: · sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita
Konteksti tegurid teate saaja eelteadmised objekti kohta osalevate poolte ühised kogemused, ,,ühismälu" teate vastuvõtja positiivne või negatiivne hoiak öeldu suhtes tegeliku teate vastavus oodatavale või lahknevus sellest teate haakuvus eelnevalt öelduga kommunikantide omavahelised suhted Suhtlemistõkked 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita
Eirav e emotsioonitu. Alistuv nt alaealisele alkoh. müümine. 45. Millest koosneb suhtlemisahel ja millised võivad olla teenindamist mittevõimaldavad suhtlustakistused? Suhtlemisahel: sõnum sõnumi edastaja sõnumi vastuvõtja sõnumi kodeerimine (sõnumi väljendamine sõnade v kehakeele abil) ja dekodeerimine (sõnumi lahtimõtestamine vastuvõtja poolt) müra, suhtlemistakistused tagasiside, suhtlemise edukus. Suhtlemistakistused nt keelebarjäär (paluda rääkida aeglasemalt telefonis, silmast silma rääkimine); kesskkond (taustahelid, teised in-d). 46. Mida peab teenindaja tegema ja silmas pidama et suhtlusprotsess hästi õnnestuks? Arvestama suhtluspartneri isiksusega + teab suhtlusahela koostisosi ja etappe. Teenindaja vastutab teenindussuhtluse õnnestumise eest, sest temale on see töö ning temal tuleb seda teha parimal viisil teha vaatamata kuidas käitub klient. Kõikide kl-ga tuleb suhelda teeninduslikult!
3. Kas välisturul turundustegevust arendades tuleb arvestada keelelisi, usulisi, hariduslikke ja muid kultuurilise keskkonna tegureid? Miks on nad olulised? Kas tarbijad ei oma asukohariigist sõltumatult samu baasvajadusi ja eesmärke? Baasvajadused on inimestel samad kuid neid piiravad ja kujundavad keskkonna mõjud (haridus, usk, kultuur). Igas riigis ei räägita inglise keelt ning kui alustada turundustegevust mõnes sellises riigis, on kindlasti vaja ületada keelebarjäär ning koostada reklaamikampaania kohalikus keeles. 4. Oled ette valmistamas turundusuuringut isikliku intervjuu vormis, kusjuures eesmärgiks on välja selgitada, miks ostjad eelistavad konkreetset toidupoodi. Millised tegurid on tõenäoliselt olulisimad ehk milliseid hüpoteese Sa uuringu abil kontrollid? Uurin välja kas konkreetses toidupoes on paremad hinnad, parem asukoht või ehk ei ole inimestel võimalust muudesse poodidesse minna (bussid ei liigu, pole autosid)
Põgenikele vanainimseste hooldekodudes või restoranides, sest kohalikele peab ju rohkem palka maksma. Põgenikele pakutakse aastapikkust abi, et sisse elada riigi elusse, õppida keelt, majapidamis ja tööasjadega tegeleda. pakutakse aastapikkust abi, et sisse elada riigi elusse, õppida keelt, majapidamis ja tööasjadega tegeleda. Keelebarjäär on suurim probleem, sest isegi aastaid siin elanud migrandid ei oska veel keelt. Keelebarjäär on suurim probleem, sest isegi aastaid siin elanud migrandid ei oska veel keelt. Tööjõumigratsiooni saatva riigi puhul loomulikult väheneb riigis tööealiste arv ja tekib puudus töötjatest. Tööjõumigratsiooni saatva riigi puhul loomulikult väheneb riigis tööealiste arv ja tekib puudus töötjatest.
müügiks peab toode vastama välisturul kehtivatele standarditele. Tihti nõutakse ka vastavat sertifitseeritust (ISO, CE). Paraku puuduvad VKE-del vajalikud testimislaborid ning oskused. 7) Toodete valik ja kasutuserinevused välisturul. Müük välisturul võib vajada toodete vähemat (nt mõõtmisvahendite puhul meetermõõdustiku asemel mittemeetrilise riikliku mõõdusüsteemi kasutamine Inglismaal) või rohkemat muutmist (täiesti teistsugused disainieelistused välisturul). 8) Keelebarjäär ja kultuurilised erinevused. Sihtturu kultuuri mittetundmine võib viia arusaamatusteni, mida on raske heastada. Puudused: 1) Välismaal müümise riskid 2) Konkurents eksportturul tegutsevate kohalike VKE-dega, 3) Suurfirmade ebaaus käitumine 4) Kaubandusdokumentatsiooni keerukus 5) Riiklike motivatsioonimehhanismide puudus 6) Ebapiisav intellektuaalomandi kaitse. 27.iseloomustage Eesti ettevõtete rahvusvahelistumise meetodeid ja strateegiaid 28
tegurid. Järgnevalt mõned tegurid, mis võivad ilmneda ja mis soovitud imago võiisiksuse sära esiletoomisel võivad olla nii takistavad. Osasid saab ennetada, osasid küll mitte. Hea, kui enne tähtsat üritust või ettevõtmist oled nende ilmnemisvõimalusest teadlik. 8 Keskkonnast ja situatsioonist tingitult võivad olla suhtlemistõkked: 1. müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri; 2. keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia; 3. suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused; 4. situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek. Sõnumi edastaja võib ise luua järgmisi suhtlemistõkkeid: 1. sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita; 2. seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult; 3
Kahjuks hukkusid tema töö tulemused Vaasa tulekahjus aastal 1852. 1885. asutati Ernst Laguse juhtimisel Rootsi Kirjandusselts. Aastal 1909 otsustati, et seltsi rahvaluulekogumise tulemused antakse välja teostesarjas "Soomerootsi rahvaluule". · Rootsi- ja soomekeelne rahvaluule Rootsi kultuuri mõju on olnud suur, isegi valdav. Soome rootsikeelsel rahvaluulel on palju kokkupuutepunkte soome rahvaluulega- keelebarjäär pole olnud ületamatu. Rahvusvahelised muinasjutud ja rändmuistendid, ballaadid , vanasõnad ja mõistatused esinevad rahvapärimuse salves nii soome- kui rootsikeelsenagi. · Rahvalaulud: ballaadid Keskaegne eepiline tantsulaul, levinud kogu põhjalas ja millel on vasteid teistes Euroopa maades. Ennekõike on ballaad kujunenud prantsuse eeskujude alusel. Esimesi põhjamaises keeles sepitsetud ballaade on lauldud tõenäoliselt 13.sajandil
karistatav mülemas liikmesriigiss, protseduur aeganüudev ja politikast sõltuv. Kaks põhiprobleemi: millal võib vahistamismäärust kasutada ja millal selle täitmisest keelduda? Kohtu alla andmiseks antud vahistamismäärus – millises faasis seda teha? Praktikas sellega probleem: nt Julian Assange juhtum, kus vahistamismäärus anti välja enne ametliku süüdistuse esitamist, uurimise eesmärgil. Keelebarjäär – tõlgendamise küsimus, osades keeltes „süüdistuse esitamiseks“, eestis „kohtu alla andmiseks“. Hall ala, „legaalsusprintsiibi erosioon“. Selles küsimuses oodatakse Euroopa Kohtu otsust. Võiks lähtuda loogikast, et kuna tegu on vahistamisega, võiks olla piisavalt tõendeid ja süüdistuse esitamine võiks olla juba põhjendatud. Praktikas ka teisi juhtumeid, kus isik nõutakse välja vaid küsitlemiseks ja saadetakse siis tagasi
Välismaal on see lahendatud nii, et eelmenetluses lahendab lubatavuse küsimuse teine kohtunik ja kõrvalejäetud tõendeid ei tohi kohtumenetluse käigus mainida. Eestis sellist lahendust ei ole ja kohtunikud ei saa meelest pühkida lubamatute tõenditega seonduvat, kohtuniku vaatenurk ei ole enam objektiivne. Ütluste usaldusväärsus: - Mälu – mälu on lihtne manipuleerida; - Väljenduse selgus – keelebarjäär; - Põhjus valetamiseks - Tajumise ja arusaamise võime ja tingimused Eksperdiarvamuse (asjatundja) usaldusväärsus: - Kogemused ja pädevus – kas ekspert teab seda asja, mida uuritakse. Ekspertiisi määrab uurija kohtueelses menetluses. Kaitsja saab määrata asjatundjaid. - Taju, mälu, ausus, väljendusoskus - Uurimiseks antud materjal - Uurimismetoodika töökindlus
Kultuuriareaal on selliseid territooriume, millel on teadvustamatuid ühisjooni seetõttu, et nad peavad teatavaid tegelikkuse mõtestamise viise üldinimlikeks ja ainumõeldavateks. 41. Mis on kultuuribarjäär? Näited erinevatest kultuuribarjääridest. Kultuuribarjäär on kultuurivahelised erinevused. 42. Mis on kultuurisokk? Näide. Võõra kultuuriga kohanemisel võib inimene ühel hetkel tunda pinget, ebamugavust, ta ei tea enam, mida temalt oodatakse ja mida ise teistelt oodata. (keelebarjäär, mitteverbaalne käitumine jne). 43. Mis vahe on eliit- ja massikultuuril? Massikultuur tänapäeva idustriaalühiskonna kultuur, mida iseloomustab kultuuriväärtuste tootmine laiadele massidele ja nende levitamine massimeedia kaudu. Elitaarne kultuur massikultuuri vastand, koosneb asjadest, mida naudivad ja mille eest maksavad jõukad ja mis oma erakordsuses on mõeldud ja kättesaadavad kitsale ringile, eliidile (raha- ja vaimueliidile). Nendeks asjadeks võivad
oskame läbi näha ja avastada psühholoogilist manipuleerimist, mis on planeeritud meie tahte ja teadvuse osavõtuta ning suunatud meie kui isiksuste mõjutamisele, siis ei alluks me niipalju kampaaniatele ja ei läheks tarbimishullusega kaasa ja ka sms laenud ei lokkaks niipalju. Üks suuri mõjutusvahendeid on ka kataloogid, mida kogu aeg postkastidesse pannakkse hoolimata kleebistest :"Palun panna ainult tellitud post." Eks siin mängib kindlasti ka olulist rolli keelebarjäär, sest suurem osa postiljonidest on muulased ja nad ei saa lihtsalt aru, mida on postkastile kirjutatud. Kurvaks teeb see, et inimesed ei teadvusta enesele, et kataloogi kaup ei ole kaugeltki nii soodne ja moodne ja kvaliteetne, kui reklaamitakse. Inimene momendil jälgib hinda ja 3 siis ollakse hädas, et tegelikkuse asemel, mida klantspilt lubas, saadakse hoopis pahna.
annaabi.ee 
