Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kirjand "Keel-rahvusliku identiteedi alustala" (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kirjand-Keel-rahvusliku identiteedi alustala #1 Kirjand-Keel-rahvusliku identiteedi alustala #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-03-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 43 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Grete Miller Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
doc

Kirjand kodumaast

Kalevipoeg on üheks eestlaste identiteedi allikaks. Ta on meie rahvuseepos ja rahvuskangelane, sellisena me teda austame ja armastame. Meie, eestlased rändame palju. Avastame uusi kultuure ja riike ning puhkame soojal maal palmide all. Kuid siiski peame tagasi tulema oma kodumaale, nii nagu seda tegi meie rahvuskangelane Kalevipoeg. Oma kodumaal on inimene kõige õnnelikum. Siin on meie kodu, sõbrad ja loomulikult armastav perekond. Me oleme siin üles kasvanud, õppinud ja läbinud erinavaid elu raskusi. Kodumaa pinnal oleme nutnud ja rõõmustanud. Siin on meie mälesused. Miks me peaks oma kodumaa hülgama? Meie elu on täis erinevaid seikluseid ja väljakutseid, millest tuleb igal võimalusel kinni haarata. Peame võtma elust kõike, sest elame vaid ükskord. Maailm on suur ja lai, kus on alati midagi uut avastada ja õppita, kuid peale igat seiklust pöördume tagasi kodumaale, kus meid oodatakse. Minu arvamus ühtib paljudega, et kodumaalt minnakse, et leida v�

Eesti keel
thumbnail
1
doc

Virtuaalsed inimsuhted

Virtuaalsed inimsuhted Tänapäeval on üheks tähtsamaks abivahendiks igas kodus ja ka töö juures arvuti ning internet. Mõnes peres on internet isegi igal lapsel. Tänu sellele on virtuaalne suhtlemine noorte seas väga populaarseks ja igapäevaseks muutunud. Läbi interneti hoitakse alal häid suhteid tuttavate ja sõpradega ning luuakse uusi kontakte. Kuid mida toob endaga kaasa maailm, mis on üha enam mõjutatav virtuaalmaailma poolt? Kuigi internet on suhteliselt uus leiutis, on see oma populaarsuse võitnud just tänu selle funktsionaalsusele, mugavusele ning suures osas kindlasti tänu võimalusele teistega suhelda, kas siis läbi Skypi ja messengeride või e-kirjade teel. Nagu teame mõjub igasugune suhtlemine inimesele positiivselt, olenemata sellest kas seda tehakse arvuti abil või mitte. Kuid peab tõdema, et läbi interneti on seda siiski kõige lihtsam ning mugavam teha. Internet annab meile suhtlemiseks peaaegu piiramatud võimalused. Lähedaste elude ja tegemiste

Eesti keel
thumbnail
1
docx

Uue sajandi väljakutsed

Uue sajandi väljakutsed Igal ajastul on peetud sõdu, isegi meie esimesed liigikaaslased olid sõjakad. Näiteks on osa teadlasi väitnud, et neandertaallaste salapärane kadumine on selgitatav tänapäeva inimese vägivaldsusega. Nimelt olla viimased meie suurelaubalised sugulased lihtsalt ära hävitanud. Tolle aja kontekstis tähendas see muidugi kivide ja kaigastega loopimist. Aja möödudes võeti kasutusele palju tõhusamad relvad. Alustades mõõkadest ja lõpetades kaugmaaraketidega, mida võib tulistada kas või ümber maakera, seda meetrise täpsusega. Surmavad laengud võivad tulla maa pealt ja maa alt, merelt, õhust või isegi kosmosest. Kuid teatavasti on massihävitusrelvad keelatud ja neid on kasutatud tõesti väga vähe. Tegelikult on ju kõige laiemalt levinud tavalised automaatrelvad need, mis on mõrvanud enamiku sõdades hukkunuist. Lihtsalt ei ole ilus tappa miljoneid korraga, kui saab seda teha pika aj

Eesti keel
thumbnail
2
doc

Maailma ajalugu on sõdade ajalugu. kirjand

Maailma ajalugu on sõdade ajalugu Juba inimloomuse varajast algusest, kirjapanemata ajast on sõjad old läbi aegade inimrassi peamine tegevusala. Põhjuseid on mitmeid ja need on muutnud ka totaalselt meie maailmavaadet , meie ajalugu. Sõda, üks jubedamaid ja koledadamaid asju ilmas, mille põhjustajaks on inimene. Just sõjad on muutnud meie maailma selliseks nagu ta praegu on. Rahu on ainult ajutine. See on lihtsalt aja küsimus millal jälle otsustatakse kellegi verd valama hakata. Seoses sellega jääb meie tulevastele põlvedele hoopis teine keskkond ja teised inimesed. Õnnelikud on need kes ellu jäävad et panna kirja ja kanda edasi kõiki neid läbielatud koledusi, halastamatust ja jälkust. Ajalugu toob meile õppetunni, millest siiamaani aru ei saada, et sõda pole vahend millega saab murda inimest. Mida aeg edasi, seda jõhkramaks ja halastamatuks on sõjad muutund. Need ajad on ammu möödas, kus meie esiisad võitlesid lahinguväljal mees

Eesti keel
thumbnail
6
rtf

Eestlased

Eestlased on täis imeväge? ,,Mis maa see on? Siin pole ühtki mäge,vaid metsad lõputud ja laukasood. Kuid siinne rahvas on täis imeväge ja kummalised on nende laululood." Eesti see on kui pärl kaelakeest.Oma ilusate metsade,järvede ja soodega paitab ta inimeste silmi ja toob südamesse sooja kodutunde.Kõik inimesed armastavad ja imetlevad meie ilusat ja puhast loodust ent nendeks armastajateks ei ole mitte eestlased, vaid välismaalased,turistid.Kurb on see,et meie,eestlased,ei oska hinnata oma kodumaa väärtusi,vaid kritiseerime kõike.Sellepärast peame me kõigepealt märkama väärtusi, mis on meile kingitud, ja siis alles muutma Eesti riigi majandust ja ühiskonda,sest südames teab iga inimene,et mets,heinamaa ja meri on ilusamad kui asfalt,tanklad ja autod. Toomas Hendrik Ilves,Eesti president,on öelnud,et riigi majanduse heaolu on tähtis,kuid niisama tähtis on ka meie vaimne heaolu, põhiväärtuste kindlus ja usk heass

Eesti keel
thumbnail
1
doc

Kas Soome-Ugrilased on sõjakas rahvas

Kas Soome-Ugrilased on sõjakas rahvas Soome-Ugrilased on põlisrahvas, mis jaguneb väga laialdaselt nii Skandinaaviasse, Balti maadesse, kui ka Venemaale ja mujalegi. Põhiliselt ühendab seda rassiliselt mõnetigi kirjut rahvust keeletüvi, kuid just keele järgi jaotatakse Uurali rahvaid suurematesse rühmadesse. Enamasti on Ugrilasi peetud mitteagressiivseteks rahvasteks, kuid esineb ka sõjakamaid piirkondi. Ugrilased on reeglina töötav rahvus ning on ajaloos tegelenud rahumeelselt põlluharimise, küttimise ja korilusega.Tänapäeva Europiidsed Soome-Ugrilased on üle läinud industriaalühiskonnale, kuid Venemaa piirkondades tegeldakse aktiivselt põlluharimisega tänini ja neid tuntakse, kui maarahvast.Erandiks on ka Põhja-Soome alade rahvused, kes jätkuvalt tegelevad põhjapõdra kasvatamisega ning küttimise ja kalapüügiga. Oma sõjakusega on silma paistnud tänapäeval tuntud Ungari Ugrilased. Astal 895 põgenesid Ungarlased peteneegide r

Eesti keel
thumbnail
4
docx

Õnn - elu eesmärk?

,,Inimesed saavad olla õnnelikud vaid siis, kui nad ei eelda, et elu eesmärk on õnn." George Orwell Õnne kontseptsiooni üle on alati vaieldud. Ei saa leida ühest vastust nii abstraktsele mõistele nagu ÕNN, mida võib käsitleda kui materiaalset heaolu, kuid enam tõstatab küsimusi hoopis õnn kui vaimne seisund. Tegelikult on õnnel tuhat nägu, igaühe jaoks on õnn erineva tähenduse ning varjundiga ­ kõik siin elus on suhteline. Mõnele inimesele piisab õnneks leivatükist, teist teeb ülikooli lõpetamine õnnelikuks. Tihti arvatakse, et õnne jaoks, mis koosneb tegelikult ju (hinge)rahust ja rõõmust, pole käesoleval hetkel aega. Seni, kuni vähegi tervist on, tuleb jäägitult mammonajumalat teenida. Küll pensionipõlves on aega õnnelik olla! Kui tihti aga nii kaua ei elatagi... Jääb mulje, nagu poleks inimestel AEGA õnnelik olla. Ent kas oskame oma õnne alati ära

Eesti keel
thumbnail
4
docx

Viivi Luik "Varjuteater"

"Varjuteater" on Viivi Luige 2010. aastal Eestis ilmunud autobiograafiline romaan. Luik keskendub romaanis eluperioodile Roomas (1998­2003), kuid peatub pikemalt ka Berliinis ja Helsingis veedetud ajal. Romaan on tõlgitud ka soome keelde. Autor räägib oma jõudmisest Rooma, Igavesse Linna, kuhu igatsus teda juba lapseeas kandis. Kuid samavõrra empaatilist lähivaadet pakub jutustus ka selle teekonna vahejaamadest, Helsingist ja taasühinenud Berliinist. Oma värvikuselt ja sugestiivsuselt ei jää teos alla rahvusvahelist tunnustust võitnud romaanile Seitsmes rahukevad. **** Vaesest ja piiratud ajast, paber-köites ,,Seitsmendast rahukevadest" on Viivi Luik jõudnud tsivilisatsiooni hälli ja sametköites ,,Varjuteatrini". ,,Varjuteater" pole ei reisikiri ega mälestusteraamat, kuigi räägib kirjaniku ajast Roomas. -- ,,Varjuteater" on roheliste sametkaante vahele, ,,Seitsmendast rahukevadest" palju luksuslikumalt köidetud. Millest s

Eesti kirjandus



Lisainfo

Eesti keel on välja kujunenud muinasaja lõpul ja sellest ajast on eestlased rääkinud oma maa keelt. See on ajas palju muutunud , kuid siiani säilitanud oma isikupära ja ilu. Paljud eestlased on eesti keelt nimetanud kõige kaunimaks keeleks maailmas ning tunnevad selle üle suurt uhkust, Kuid kas nii väikesel rahval on üldse vaja oma keelt, mis see meile annab, miks ei võiks kõik rahvad rääkida ühesugust keelt, et üksteisest paremini aru saada?

Kommentaarid (1)

arxzo profiilipilt
arxzo: jah see aitas mind ja väga hea materjaal
14:37 08-03-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun