10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-02-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
45 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
stiilikiizu
Õppematerjali autor
6. Most young people have gay friends and they get along with them very well, despite being a bit defferent. Sisukord: Sissejuhatus: Valisime teemaks homoabielude seadustamise Eestis, kuna seda on viimasel ajal palju kajastatud igal pool meedias. ''Justiitsministeeriumil on valminud mitteabielulise kooselu ja selle õigusliku regulatsiooni analüüs, mille eesmärgiks oli fikseerida praegune olukord eri- kui samasooliste isikute kooselu osas. Nii Eesti põhiseaduses, rahvusvahelises õiguses kui ka Euroopa Liidu õiguses käsitletakse perekonna ja abielu mõistet pigem kitsendavalt ja traditsiooniliselt. Eri tasandi kohtute tõlgenduses kuuluvad abielu ja perekonna mõiste alla vaid heteroseksuaalsed kooslused see tähendab, et samasoolistele paaridele ei laiene perekonna kaitse ja õigus abielu sõlmida. Selle analüüsiga võib väita, et Eesti ei ole kohustatud mitteabielulist sealhulgas
Pelgulinna Gümnaasium Carolin Kaare 12. klass EESTLASTE SUHTUMINE EESTI VENELASTESSE Uurimistöö Juhendaja: Ljubov Peterson Tallinn 2015 SISSEJUHATUS Vene rahvus moodustab umbes veerandi Eesti kogu rahvastikust ja on sellega teine kõige suurem rahvusgrupp Eestis. Kuigi venelased on juba aastakümneid Eestis elanud ja 2 moodustavad Eesti rahvastikust suure osa, tundub nagu eestlaste ja Eesti venelaste läbi saamises oleks probleeme. Eestlaste ja venelaste omavahelised pinged on alati Eestis aktuaalsed olnud. Selline teema sai valitud, sest olen ise elanud Eestis nii väikestes kui ka
isiklik julgeolekutunne on kindlasti suurem. Rahaliselt kindlustatud inimesed võivad tunda end turvaliselt, neil on võimalusi toitu osta, omada maja ja paju teisi hüvesid. Rahaliselt vähem kindlustatud peavad elama pidevas mures, et kas raha jätkub, ilmselgelt ei tekita selline olukord mitte mingisugust turvalisustunnet. Julgeoleku üheks suurendajaks on kindlasti ka võrdne kohtlemine. Võrdne kohtlemine puudutab kõiki kolme inimturvalisuse rühma. Ka Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab, et kõik on seaduse ees võrdsed ning kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste veendumuste ja varalise või sotsiaalse seisundi pärast. Riigilisel julgeoleku tagamisel on oluline poliitiline võrdsus. Sellegipoolest ei ole võrdne poliitiline kohtlemine kõigile võimalik, sest indiviidid ja grupid omavad erinevaid vajadusi ja ühtede poliitilised
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Riigiteaduste suund Vene vähemuse ühiskonda integreerimine taasiseseisvunud Eestis Essee Aines: RIT 6016.YK Eesti Ühiskond ja Poliitika Tallinn 2018 Sisukord 1. Sissejuhatus.................................................................................................... 3 2. Hariduslik integratsioon.................................................................................. 4 3. Õiguslik ja poliitiline integratsioon..................................................................6 4. Integratsioon tööturul..................................................
Sissejuhatus Uurimustöö teemaks on mul ,,Eestis elav ja töötav välismaalane". Valisin selle teema, sest see tundus huvitav. Ma tahtsin rohkem teada saada identiteedist ja teisest rahvusest inimeste elust Eestis.Informatsiooni hankimiseks kasutasin internetti, ühte raamatut ja tegin ka mõned intervjuud. Küsitluse tulemused Noorukid Enamus noorukitel on ikka kodune keel Eesti keel, sest üks vanematest on eestlane.Nende seas ei ole ka selliseid kes oleks sündinud väljas pool Eestit.Vähestele teeb muret Eesti keeles õppimine.Enamus saavad sellega siiski hakkama.Paljud neist valdavad väga korrektselt Eesti keelt, et on alguses kohe raske aru saada, et tegemist ei ole eestlasega, aga on ka selliseid kes ei valda Eesti keelt peaaegu, et ültse.Paljudel on tekkinud ka probleeme seoses sellega, et ta on teisest rahvusest
Eestis pikemat või lühemat aega viibinud/viibivate teiste rahvuste esindajatega tehtud intervjuude põhjal A. Valgu ja A. Realo poolt koosataud raamatus ,,Eesti ja eestlased teiste rahvuste peeglis" (2004) on muuhulgas lood ka kahest soome tüdrukust, Minnast ja Hennast, kes kõige kiuste omandavad kõrgharidust Eestis, Tartu Ülikoolis. Mõlema noore naise ettekujutus Eestist enne siiatulekut lähtus peamiselt Soome meedias liikuvatest stereotüüpidest, mille kohaselt eesti mehe põhiliseks elukutseks olevat kurjategija ning eesti naine veetvat oma aega lihtsalt kergemeelselt käitudes. Minna mainib, et tema arvates olevatki põhilisteks väärarusaamade ja mõistmatuse tekitajateks eestlaste ja soomlaste vahel just stereotüüpsed hoiakud. Nii Minna kui Henna leiavad, et võrreldes soomlastega on eestlased rohkem kollektiivne kui individualistlik rahvas, mis ilmselt on kommunismi-aegne pärandus. Nõukogude
Paljudes riikides on rassism olnud vägivalla, ksenofoobia ja isegi genotsiidi põhjustajaks. See tõttu võideldakse rassismi vastu väga agaralt, eriti Põhja-Ameerikas. 1940-ndate aastateni ei suhtutud rassilise diskrimineerimisse erilise halvakspanuga, alles pärast natsi Saksamaa rassipoliitikat hakkas rassism omandama halba kõla. Tänapäeval on rassiline võrdsus reguleeritud seaduste poolt. Seoses üha suureneva tööjõupuudusega on Eesti varsti sunnitud avama oma uksed võõrtööjõule. Need inimesed on teisest rahvusest, kultuurist ja võib-olla ka teisest rassist. Hetkel elab küll Eestis hulgaliselt venelasi, ukrainlasi ja teisi muulasi, kuid eestlaste kokkupuuted kultuuride ja rahvustega, kelle kombed ja tavad meie omadest drastiliselt erinevad, on väiksed. Kokkupuuteid teistest rassidest inimestega on peaolematud. See tõttu on meie uurimusrühm
hakkab tegema oma kvalifikatsioonist madalamaid töid. See tähendab, et lähteriigi kulutused haridusele on olnud kasutud, töötaja saab väiksemat tasu ning sihtriigi töötajad on rahulolematud, kuna tunnevad et nende töökohad kaovad ning ka palgatase langeb. Näiteks praegune seis Eestis ukrainlastega. On olemas ka palju kasumeid. Lähteriik saab oma elanikele tööd ja raha, sihtriik saab endale hea töötaja ning töötaja saab parema palga, mida soovis ning kogemusi. Pooled Eesti töötajad on leidnud endale koha välisomanike tehtud tütarettevõtetes. Järjest rohkem on ka neid Eesti ettevõtteid, mis tegutsevad juba rajamisest peale välisriikides. On kasulik, et ettevõtted on ühendatud võimalikult paljude maailma tarneahelatega ning pakuksid hea palgaga arendavaid töökohti. Eriti oluline on see, kuidas ettevõtted suudavad luua oma toodete kuvandi nii, et see ei solvaks kedagi ja oleks mõistetav ka välisriikides,
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid